Sellest kutsungit tunti sõja aastatel Tallinnas tegutsenud ringhäälingusaatjat Landessender Reval meenutab Eino pillikse. Langes Endale vallutas Saatlik kindamise trafaretti kohaselt mängiti üks repliik. Muusikaline repliik, mis oli nii-öelda kutse signaaliks kõikidele Ostlandi saatjatele ja niit, kui see muusikaline repliik oli läbi iga saatja andmise ohesel lõppu morsetähestikus sisenda koodi. Tallinn oli Reemal ärve. Üks ilus meeleolu, piinlikene võiks olla. Kuidas rahvas suhtus sakslaste seal? Ma ei tea, nüüd, kas ma võin eesti keeles rääkida, ta ütleb nii nagu raadios praegu kombeks võõrkeeles. Kui reissarbets saadi, tundke rikungi peale siis oli Raekoja platsil parada. Tähendab, kui töö teenistuslased saadeti Saksamaale väljaõppele ja siis oli raekoja platsil paraad. Ja seal esines siis ka generaalkomissar Litzmann isiklikult. Ja kõik kuulub ära ilusti. Me andsime raadid üle. Molin Kitzberg kahekesi väljas. Kitzberg oli meil päevauudiste toimetaja. Ja kõik on ilus, meheglevad ära rivilauluga. Mida ma laulsin? Mehed laulsite populaarset laulu Meil merevood on vabad, seal refrään, jää vabaks, Eesti meri, aga need tööd teenistused laulsid, saa vabaks Eesti mehi. Meil mitu päeva, oli hirm, et mõni kõrgematest ilmast märkas seda asja, aga õnneks ei märganud keegi. Selliseid asju selle Hendik tuli ega ega ei eelnõud ära kooli võimalik midagi teha annaks, siis saadi edasi. 44. aasta ma pean seda vahepeal rääkima, kui pommitamine oli, siis ringhäälingustuudioid hävinesid. Tallinna pommitamise eel oli minu Tallinnas kunstihoones, kus oli Filatilist koosolek. Ja muidugi nende pommitamiste vaheaegadel tormasin koju, kus aknad puru, aga inimesed olid alles. Järgmine päev läksime tööle, ringhäälingustuudio oli hävinenud, restorani oli põlenud, Estonia oli põlenud ja nii nagu mehed, vot Sillart oli seal ja Rehepapp oli seal, need rääkisid nii, et tegelikult ta stuudio osaleb, kontsertsaalipoolset osa oleks saanud päästa, kuna põleng jõulud alguses totaalnev, aga saksa välisandarmeerial ei lasknud mitte kedagi linna sisse ja lasti lihtsalt silme all maha põleda. Vot selleks minu kunagine sõjaväe kaasneks sagar Alfred, tema oli, tema tahtis kohe minna üles, et tema võtab kohe veeämbrid kätte läheb, teeb kustutamine depid ära, vahepeal selle treppe pidi läks, tuli edasi, aga ähvardati relvaga, et ei tohi minna seal ohtlik ja ja siis tehti nii, et tehti ringhäälingule sinna keldrisse, eks ajutine peatuskoht ja osa stuudio Thbilisis, Tõnis võimlasse. Osa stuudiot viidi kommertskooli, osa stuudiot viidi Vene tänavale, posti, valitsusse, majja ja osast uude, tihti kahte resest, osaleb vanni tänaval isegi erakorteris kahte korterisse ja üks oli helbime, erakorter Kertele elas seal ja tema erakorteris oli kaheks. Lugemisstuudio. Pandi mikrofoni kaabelliin ja meil oli need saia, kui ta asja ära ajada. Aga muidugi häda oli see, et et kõik see asi millessegi läbi. Ja siis 21. aprillil, mina olin valves Vene tänaval postivalitsuse majas tulid sinna kaks mundris härrasmees sisse ja palusid mind endale kaasa minna. Ent arreteeriti ja viidi Tõnismäele Kaarli kogudusele saali. No see piire, saal oli rahvast täis. Seal tuli välja, tuli kaks niisugust grupeeringut Tallinnast toodud Tartust toodud. Ja istusime alguses siis seal ja seal hakati metsis selekteerima. Kas te tundsite reed, kes seal? Oh ja muidugi intelligents oli koos, seal, võtame ringhäälingus näiteks Jaan Kitzberg oli ja on rummu, oli Heino Rebane Valter Horm, Olev Kask, Miller, Eugen, siis. Jaan Kross, Jaan Kross, Jaan Kross ja tema abikaasa töötas meie, tema abikaasa oli kinni ja trosseli kõnni. Ja seal ei mäleta enam kõiki Tartusse linnapea sinka oli. Siis ma mäletan, professor pärnakoffi mäletan, kui seal oli palju, ei ole enam meeles. Nii et see Kaarli koguduse leerisaal oli rahvast täis. Ja seal hakati siis aegamööda meid välja, mille kuulamisele toimetati sedasi Patarei vanglasse. Need min 21. aprillil arreteeriti jüripäeval 23. aprillil. Läksin siis Patarei vanglasse, pandi ka sinna uude osakonda. Aga see oli ülerahvastatud, et me olime seal kahemehekambris vist kuuekesi, ei ole öelnud, milles teid süüdistati, süüdistus oli. Olete põhjendatud kahtluse all riigi ainuEeesse salaorganisatsiooni kuutias? See oli formuleering, see oli kõigile meile. No see organisatsioon tuli muidugi välja, et see oli Ülo organiseeritud üks neist, kes seda asja nagu ajas oli muidugi olnud väga grafomaal. Oli pannud kõik asjad kirja, mis ta kellegagi kuskil rääkinud. Ja möödunud ajast saadi tema kätte. Ja siis oli Eestil väga lihtne, võttis nimekirja järgi sõrmega Ridaja toodiagar. Muidugi said vabaks, aga minul läks kehvemini. Mind peeti 21. aprillil, mind arreteeriti. Ja juulikuu lõpus, täpsemalt öeldes, 22. juulil pintsis kutsuti patareist Essdeesse. Pane tihti tuppa istuma. Et oodake siin, kuskil ei tohi minna, seal ei olnudki minna kuskile. Aga muidugi hoiatati seda niipea, kui toast välja tulete. Me tulistame koridoris hoiatamata. Ma ei saa nüüd siiamaani aru, kas see oli provokatsioon või oli see kokkumäng. Igatahes mind jäetiKindasin nuppa ja kuna ma ei võinud ruumist välja minna ja kuna seal laua peal telefon, mõtlesin telefon, juhatasin, kas ta töötab või ei tööta. Telefon töötas, käsi kehtiyama valt saksa keeles vastati käsiku kodu, keskmahustasandra ja mina mõtlesin saksa keele kokku, palusin linna ühenduse ja tuli linna peale lisse enda abikaasa lemma. Abikaasa töötas Tallinna töölisteatris. See teater ise oli maha põlenud, tagada oli süda tänaval ümber paigutatud. Helistasin Abik ja selle vahepeal vaatasin enne ära, et mis paber seal laua peal on. Ja paber oli niisugune, kus siis teatati. Et saadame teie käsutusse Heino pilliksem teenistusse arvamiseks vääristusiks. Aga mis vääristes, eks ole, seda me teadsime solit, karistuspataljon. Ja muidugi ma vaatasin, et kui nad saavad surma minna. Ja siin ma ei tahtnud minna kuidagi millegipärast mõtlesin ja helistasin naisele ja naine muidugi mul väga rõõmsalt reageeris, et ma helistan. Rahustasin ta kohe maha tol ajal paigal. Et vot niisugune paber on laua peal ja nii liugu. Saate, mind ootab, aga võta teatavaks, panime toru ära ja helistasin uuesti ringhäälingusse. Meie tehnilise osakonna keskus, siin selline Gutenberg oli Pärnu maanteele ja tema sekretäriks oli kolonel volbriõde Cruella mändre. Jälle mänd prilliseal. Ja ma ütlesin nendele, vaatad, mind, on niisugune lugu. Ma olen siin ja mind saadetakse väärisüksusesse. Et katse, kui nüüd organiseerida, et mind sealt välja saada. Aga see laupäev, kõik olid ära läinud. Ja muidugi proua pere rahustas maha, et oodake et esmaspäeval, kui saksa c on, et küll me astume samme. Ja oligi tulis, pistsime, oli järgi uuesti, hakkame astuma. Astusin majast välja. Ukse peal, vastas oli minu abikaasa. Aga töölisteater oli süda tänaval dollandile uulitsa tulla. Igast tuli mulle juurde. Olin muidugi relvastatud konvoi saatel konvoi, et mis, kes on, mõtlesin, ütlesin Nobivas. Kust ta siia teades tulla. Abikaasa ütleb, et Ants linnukene laulis. Ja läksime siis kolmekesi. Ja püssimees jäi niivõrd soliidne, et ta ei nõudlikke maalist pidanud sõiduteel käima vaid käisime kolmekesi kõrvuti, kõnnid püssimees, oli omakaitse või, või? Ei, ei, ei, see oli üks relvastatud mees kaldakomandost, arvatavasti sakslane, eestlane, see oli Eesti julgeolekupolitsei või saksa SD, tähendab, sisuliselt oli üks ja see sama ja Jaan, aga Eesti osakond vist jah, aga mul on paberid ka selle kohta olemas, kust nähtub ma eesti osakonna korraldusel ainult vangistatud. Ja, ja siis me läksime, tähendab mind pidi viidama kaitseringkonna staapi, mis oli Tallinna reaalkoolis. Aga rääkisime, seal ajavad, lähme käime ringhäälingust läbi, seal ainult üle, tänavaminek. Läksime sinna, rääkisin seal enda loo oraga, seal, keda ei olnud, oli laupäevane päev. Ja läksime sinna sõjaringkonna staapi. Ja nüüd tuleb teate, kõige toredam number nüüd selles spektaaklis. Seal on üks Eesti sõjaväemundris mees. Kangesti tuttava näoga. Vastas vaatab, ahah, jah, pillitsed. Sul on siin UK kaart olemas. UK, see oli teenistusse pikendus. Muuga kartsin olemas. Lähede tooksin luuka karja, torkab mulle selle käte ette astuma. Litsee püssimees vaatab suu ammuli, et kas ei pidanud midagi muud olema. Aga abikaasa ütles talle, mis see teie asi on, teansiti lehti, olete allkirja saanud? Hakake teie astuma. Ja hakkasimegi astuma tema aastase aseme kodu poole, uskumatult liberaalne tunni vees, heina, päikese, ta täitis käsku, temal käsk mind üle anda. Tema oli mind üle andnud talle allkirju olemas. Temas ja, aga jäta juba, jalutas teiega koos sind nagu tahtsid jaajaa käime vahepeal ringi ajab ja nii edasi ei see, ega teate need eestlased, kes olid Saksa sõjaväes, nendes igaveses politseipataljonides seal igasuguseid mehi. Ja no mina isegi praegu mõtlen, ma ei ole siiamaani saanud selgusele, et mis seal, kes tees yleval juhtus, kuidas mind jäeti üksinda sinna laua juurde, kus oli see paber? Paar tundi hiljem oli vapromentele Kasenal Se tehnikaosakonna daam. Minu vend oli seal ja mõtlesime natuke napsu. Ukse taga helistati. Ja vend, ütles Toperasenamine läbise sinna vend Eerik Laid, Eerik Laidsaar. Ja läheda ukse pääle ja on kaks politseid. Kas siin lapse ja see end küll, aga ta ei ole enam Siinataksid ras Saaremaale. Kuhu Saaremaale, millal ta läks, aga nüüd ühe poole tunni eest? Äkki muidugi, et asi on tõsine. Läks siis natuke aega mööda, tuli uus politsei sinna jätab ühe kirja, siis minu nimele. Et teil on väga tähtis isiklikku laadi teade. Palun tulla politsei jaoskonda. No muidugi, kes see loll oli? Ei läinud sinna, aga mida nüüd teha? Siis jälle Jaan Krossi abikaasa Helga Kross. Tema isa oli tuttav Pedassaar. Progress organiseerisid enda isa minu juurde korterisse, kes leidis, et mul on raskekujuline neerupõletik või mind voodisse. Mind käidi teate nii peaaegu iga päev kontrollimas, et kas ma olin liikumisvõimeline või ei ole. Aga no haiget inimest sa teed. Muidugi asenaksis tigedaks. Närvide peale käis teater. Ja siis ühel heal päeval tuleb jällegi pro Möldre minu juurde, teate, et nüüd on asi niisugune. Et mis te neid teete? Ma ei tea, aga niisugune asi, tartus, stiigem tahab teiega rääkida, artus Tiige oli Artur stiigeliks riigisakslane, kes oli meie ringhäälingus ajaviitesaadete korraldaja. Ta oli väga hea reporter, mõte väga hea ajakirjanik. Ja tuleb välja tartus Tiigedemolera mobiliseeritud vahepeal. Ja oli saksa propagandakompaniis see nõnda nurgas standard, kurt tegelasja, tema oli selles SS standardi osakonnas, mis oli kamp gruppe Wagneri juures. Aga kui me vaatame, seal oli jälle kallis Leontegrelle diviis ja need asjad. Kuna need olid näha nii, et Tallinnas ma ennast varjata enam ei saanud. Kuna ma olin üleriikliku tagaotsitavaks kuulutatud. Mind käidi ringhäälingus kogu aeg taga otsimas ja ja siis ei ole midagi muud nõustuse, tulin külla ja, aga siis sa pead astuma sõjaväkke. Mõtlesin, kui pääsu ei ole, ega vääristus, pataljoni on parem, ei ole. Ja andsin nõusoleku, et lähme vaatame. Nüüd oligi nii, et andke mulle kirjutati mulle välja üks ajutine saksa sõduriraamat Kus oli kirjas SS sutse pea veel tähendab, on selle selle üksuse juures. Ja see oli mul taskus. Aga kindluse mõttes, kuna mind eesti Esstee jahtis stiige, eks tema kaaslane, eks fotograaf truu olnud, ei lasknud mind üksinda liikuda. Kogu aeg sõitsime koos. Ja taheti mind isegi jätta nende majutuspaika, söe, Aia tänava ja Vana-Viru tänava nurgal. See ese, standardi üksus, suli võrdlemisi väikene Selvastiks, 10 meest oli, selle ülemuseks oli üks mingisugune auk, tsaar, füürer, kas ohvitseri olnud ja muidugi nende kõrgem ülemus oli Kadriorus Koidula tänaval. Aga nendega ma üldse kohtunudki. Ja nüüd oligi nii, et siis viidi mind siis sinna hommikul välja, käisime tiiru ära Kohtla-Järve all, siis läks rinne hulluks, lõunas paisati meid ümber Secamp, Wagner viidi start rindele. Oli Maarja Magdaleenas Maarja Magdaleenas, siis läksime edasi, olime haava algkoolis. Ja nüüd seal Tiigeldulekvidee. Lähme Tallinnasse. Et asi on see, et aparatuuri lõbu Luka profülaktikat tehtud tulimegi Tallinnasse. Nüüd jällegi hoiti mind siis kogu aeg ühesõnaga oma meeste valve all ja hakati ajama asse mind vormistada nyt ametlikult sinna üksusesse käidi sõjaringkonna staabis reaalkoolis, seal üks Eesti kolonelleitnant olnud, ma ei mäleta, kes ta oli, isegi äng, need asju. Ja see muidugi oli, vaadan teieta ei tule kõne alla, tema järgi tunneb huvi julgeolekupolitsei. Ja temal on omaenda kohad, kus ta peab minema. Sakslaste acidatega, sakslane ei sallinud eesti ülemusi. Toompeale kindral Soodla staapi. Ja seal muidugi saad ühe majori juttudes, ütles, et tooge mees siia. Mind viidi sinna majorvaatsest nutku Ratkes kord näed, et eesti ohvitseri topitakse reamehe mundrisse. Kas teil dokumente midagi kaasas ka on? Mul see ajutine sõduritunnistus oli. Võtsin selle taskust välja, vaatasin missioon tõmbasel ESS üldse maha, kirjutas sinna pääle Essundas Turu füürer sulgudesse veel juurde lollil kindralleitnant reservpitsad peale. Olgu minna. Ja vot peal kinnikutses on meil kohta olen see, kes taltsoloy tuge. Pintsaku külgi hakastuma. No mis meil dokument taskus. Läksime siis ringhäälingu, tegime seda remonti masinal aga nüüd tuleb niisugune lugu, et meie Liksus ülema oli all oht. Mina, Elowitzer akuda mehed omavahel läbi saame. Me leppisime kokku, et mina ei hakka kamandama ja tema ei hakka tehnikasse segama. Ta oli nii rahulik kooseksisteerimine. Ja nüüd läheb asi hullemaks. Tsiviilvalitsus lahkub. Tsiviilvalitsus lahkub ja ringhääling tamise Raiks run funki, Abdelung eesotsas nende Leiter meiega koldastelt, igav läheb ära, peab ära minema besee standard kurte, kes peab võtma selle asja üle. Aga õitsele kurt tekkersi kohaliku komandomees oli allurdsena hopsarfer. Ja muidugi nüüd leiti, kuna ohvitser Nolemassis, ohvitser peab aktile alla kirjutama. Nüüd tuligi niisugune koomiline olukord, et see, kus reis, run funk andis selle Tallinna saatja üle. Standard tegersile alla kirjuta seep poolt meer, kuldset sander, füürer seal leida ja vastuvõtjana mina, SS-under-tun, füürer ei lobiseks. Aga siis kasti juurde veel panna sinna. Väike ja suur P täht. Tähendab hamberpheel tähendab käsu ega üle võtnud. Ja mõtlesin küll, olingi ringhäälinguperemees. Nüüd on easy, nii. See oli, kui ma ei eksi seitsmeteistkümnendale. Seitsmeteistkümnendal septembril, septembril, jah, jah, 1944 ja nüüd tulin mina, täieõiguslik sain, ma olen midagi mitte karta. Minut SS dokumendid taskus, mind ei puutunud keegi. Nüüd läkski nii, et stiiki organiseeris saatega või? No mis olid saksa lindid ja need olid mängitud, sai. Aga nüüd tuli üks väga põnev päev oli 20. september olime seal ilusasti. Vahepeal oli nii, et üks teaduste oli ka Prova Irene Menning. Menningu teadustaja Menning ütleb mulle. Kuule, ma pean ära minema. Kas ei saa ilma minuta hakkama? Muidugi, ärev aegulidaatil. Lasin tal minna. Läks tema ära. Ja meil oli nii, et saatekava tegid parajasti kaks artisti Voldemar Panso ja Heino mandri kes istusid siis kolmekesi alla selles mikrofoni ruumis. Te küsisite, kas kolmas õlipudeli konjakita isse seal kolmekesi saval mikrofoni ruumis ja vestlesid omavahel. Ja tuleb sisse. Tormab sisse üks jõuk. Eestisse tulid aga parajashipsus. Üks väga aktiivne allohvitser on nende peremees. Võt, meie tulime teid üle võtma. Tekkinud midagi üle võtate, võtame kõik selle värgile. Teete. Noh küll, mille midagi teeme, aga vahepeal on niisugune lugu, hommikul hommikule oli tulnud sinna üks mees, ohvitseride reservist. Huvitatud serv oli sõjaministeeriumi maas vitserdamise reverse reservist. Tema pöördub ohvitseride reservi nimel elanikkonna poole raadio teel. Ja kooliajal öeldi, et eks mine. Mund hakkasid kribele, ma ütlesin, et ma tahan kõigepealtnäha seda teksti. Tema vaidleb veel vastu, temaga on juba kokku lepitud, pole kellelgi kokku leppida, mina olin ainukene võimsin, kellega te kokku leppida võite. Palun, tekst. Ja teate, mis tekst oli? See oli ta väga ilusti tehtud. Algas sellega, kuidas eestlased, liivlased, omal ajal sõdisid koos kuidas liivi rahvas hävines, kuna nendel kadus tahe võidelda. Aga eestlased võitlesid, jäid püsima. Jeka prae kukkus idarindel lõunarindel, Eesti üks teevad tõhusat tõrjuja tööd. Caniit tuleb jätkata seda võitlusvaimu. Ja lisaks jutule nii et neid mitte mingit koostööd punaste okupantidega pöicenic ahistada. Nii palju kui saate. Kellel relvad, kasutage relvi. Kasutage tulirelvi, kasutage külmi relvi, kui te midagi oli, võtke kasvõi kivi. Aga peasy, ärge alistuge. Ma kujutasin ette, mis Tallinna soovis juhtunud ja ma vaatasin, et ma ei saa sellist vastutust enda peale võtta. Tartall protesteerisid, muud on kooskõlastatud, ma ütlesin näite, kus see kooskõlas on kuidagi koos kõlastatel paberi peal ei olnud ja kuuleksin nokkima, ei oleks lasknud ta mikrofoni ette. Ja mees muidugi purjes läksar. Muidugi raske, siis ma Stigi käest küsisin. Stig ütles jah, et siin käis üks mees ja tuli mingi tekst, mallasin siin läbi lugeda. Et see ei arvasid, võiks minna kyll jaapani suurimaid, kellel ta laskis läbi lugeda, tuli välja, üks raamatupidamise daamidest oli seal läbi käinud ja tema oli palunud selle vaadaku läbi, mis on mulle näib, et te olete selle üle hiljem korduvalt elus mõelnud. Olen küll. Ja mul enne saga raskeid momente olnud. Ja on tõesti hetki, kus mõtlen, kas kõigel sellel, mis need on, hooli, üldse mõtet ei olnud. Aga igatahes see fakt, et ma selle saate siiski ära keelasin seda ma kirjutan enda põhitilisesse kontosse. Ja ma arvan oma korpia Peetrusele aru andma, siis ma võin seega rahulikult ette kanda, ega tegelikult, kui on sõda, on ohvrid aga ohvri pepule mõtte. No muidugi ma ütlesin, et sellist asja ette ei kanta. Olgjaagadcastuma küll läksid nemad ära ja varsti pärast seda tuli sisse sõdurit. Seltskond pidi üle võtma. Ja minul oli hirm, et kurat teab, et järsku on seal ka mõni niisugune vend hulgas. Ja teate, kui istutakse püssirohutünni otsas ja järsku kutsutakse üles. Tulge, hakake vastu, kõigi võimalustega. Tuulepäid oleks leidnud kindlasti. Ja mis ohvritzeroiks tulnud, kes selle eest oleks vastutanud. Ja ma mõtlesin, et ma ei anna teile? Ei, me võtame vaja nii sunniviisil ja teate, milles asi. Väga teravaks. Ja päästeinglist tuli Voldemar Panso. Tuljavalt keldris parajasti välja nägi, Me vaidleme seal kõvasti ja muidugi ägedalt. Muidugi seal allohvitser oli, hilistema oli relv, minul küll ka Puuroriaaga püstolit ei olnud minu püstoli autos. Ja ei tea milleks asjas lõppenud. Ja tuleb Panso mõnija. Vaatab jagab kohe, milles olukord olla. Läheb, selle alla. Kurat. Kas pildikesed ei tunne? See põrkub tagasi minuni kõiki, tähendab, mul oli, kus alases õiendalt ja rahutas selle mehe maha. Ja mehed läksid ära. Ja varsti pärast seda helistas sisse mehe teades ta küsis, oli väga üllatunud. Kui ma vastasin telefonile kihikud, lastel see on. Ma ütlesin, et kõik on normaalne, kas verevalamist mingeid oli, mõtlesin, et ta võiks partei ei olnud, ei ole. Ja läks edasi. Aga neil on niisugune asi, et Panso mõndri tekitses Montermeediume konjakse otsa. Ja mis nüüd teha? Te ütlesite Panso ja mandri ja nad olid ka kaks nõmmemeest ja kaks sõpra. Läksid ära. Mis nüüd teha, aga ei tohi jätta raadiojaama tühjaks. Kui on niisugune põnev olukord. Ja minu abikaasa oli seal ja abikaasa võttis kätte võttes luuletust. Ei hakka sealt luuletusi lugema. Mikrofoni ees. Ja siis tuli Panso ka tagasi. Nemad siis banzuga kahekesi lugeja ei, kordamööda mängisid vahepeal natuk mõne heliplaadi lugusid jälle. Niimoodi käis asitajate, kuni ütleme kella neljast kuni pea kella üheksani. Vahepeal aga oli, meil oli ringhäälingus litsessess valve ka sees see nõudis, et me kohe ruumid vabastaksime, temal üle annaksime selle hävituskompanii. Meie muidugi niikaua, kuni saatja töötas, ei andnud. Ütles mind ei, niikaua kuni saatja töötab, temal on käsk. Temal on käsk üle võtta ja mina ütles, aga minul on käsk saadet jätkata. Aga kuna mina olen ohvitser, tema ei olnud, siis ta pidi alistama. Distsipliin oli SS-vägede siiski kõva peal. Ja nüüd oligi nii, et need mehed istusid seal kõrval ma valveruumis. Ja meie improviseerida saadet. Kuni siis ühel ilusal kellaajal. See oli midagi üheksa paiku. Saatja vaikis. Tähendab, kopli saati oli õhku lastud. Siis menetlesime SS valvemeeskonnale, et vabandage, aga meie lõpetame ära. Tehke teie meistrite Janaati, võtsime abikaasaga Isama pillid kotti, nagu öeldakse. Ja tulime ära. Ja sellega Landesse Reival lõpetas siis oma kuulsusrikka tegevuse. Ja sain mina olla siis sealjuures ja vaadata seda asja muidugi vahepeal, huvitav veel, see noh, meil oli ringhäälingul peris ilus raamatu kukkumisel ära päästetud siis ringhäälingutöötajad. Paljud käisid seal küsimused nurgas, võiks mõne raamatu võtta. Me keeran, tantsime kõik vabaks, me teadsime nii kui nii, kui ära läheme, et ega sellest midagi järele ja ja sealt viidi väga palju raamatuid ära, viidi väga palju heliplaat, et ära me ei teinud sellest väljagi, mingeid arvepidamist ei olnud. Ja niisiis, 21. septembril oli see minu ringhäälingukarjäär sedapuhku läbi. Aga jah, mind päästis ringhäälingu sattumine ringhäälingule sattumine, see propagandaga. SS kord tegelasse sattumine päästsid mind igatahes ST käest ära. Päästis mind ära sellest päristuslik sääst TÖÖ hõbepaguneid päästsid, tõid küll saksa julgeolekupolitsei käes ja Eestimaa ja eesti vast ka, aga seda tõesti lootsid, et kui nüüd punaarmee tuleb Tallinna sisse Et elate edasi vaba mehena? Ei lootnud. Ega ma Tallinnasse jääki ei nutnud. Aga häda oli selles. Minul oli ju isegi kontaktid loodud läände põgeneda. Aga nüüd on niisugune kuratlik, olukordse, sakslase arreteerimine. Lõikan need juhtmed kõik katki. Nikumas uuesti sain, siis oldaks tuuste kontakti, luba see nüüd juba Kulsid muutunud, nüüd ainult kuld oli veel see hea sõprus enam ei aitanud. Ja kavatses varem lahkuda Eestist jaam. Aga ma ütlen, häda oli selles, et siis sakslased arreteerimine. See tõmbas sellele kriipsu peale. Ja siis läks asi niiet. Vaadake, kõige ohtlikum periood on see, kui võimuvahetus olla üks relvastatud võim tuleb ja teine läheb siis kõik tiivad ja keegi ei vastuta. Selle keerulise niisuguse üleminekuperioodi. Elasime Läänemaal üle. Ja siis, kui Tallinna tehnikaülikool tööd alustas. Aga me olime niivõrd ettenägelikud, me registreerisime ennast valla täitevkomiteesse. Ja kuna mina olin ringhäälingus teinud neid kirevaid meremeeste saateid filminud natuke tunti. Muidugi must suhtute väga heatahtlikult. Ja ma olin sisse registreeritud minu naaberkülas. Kes oli minuga koos sõjaväes sundaega teenimas? Ta oli politseikonstaabel. Tema oli passiblanketid, tema tegi mulle ilusa passi austvici ja nii et ma sain rahulikult liikuda. Ja kui siis tuli see teade Tallinna tehnikaülikool alustab uuesti tööd, muldtehnikaülikooli dokumendid kaasas siis ma läksin vallavalitsusse ütlesimat, näete, neil on niisugune asi, et tehnikaülikool alustab tööd. Tarmo, andke mulle heid paber. Et ma võin rahulikult Tallinnasse minna. Mulle see paber anti. Ma läksin selle paberiga siis Tallinnasse. Tallinnas mul yks ülikoolikaaslane haridusministeeriumis insener läksin silla juurde, kui siin koridoris kokku Jüri nuudiga. Jüri Nuut oli aga minu professori rektor, tehnikaülikooli ajal Luut mind mäletas nuut, kes oli nüüd tagalast tagasi, jah, jah, jah. Juut oli haridusminister ja küsis, et kas ei taha õpetajaks hakata. Minul, õpetajatest puudus. Nutikas matemaatikasse no mina ju omal ajal, kui ma, kes, kui lõppenud gümnaasiumi lõpetasin, ma tahtsin minna matemaatikat. Nojah ja siis jurioot ise ka seda kooli sakate Laguna linnas siiani niin maalike lihapottide ligemal. Elud ütles, et Pärnumaa haridusosakonna juhataja käis ja palusinilism. Pärnusse osakonda sattus jälle just niimoodi, et samal päeval kuulutati välja mobilisatsioon. Üldharidusosakonna juhataja võttis rull Merila hoolida nimedel. Mina veel tahtsin tooted, ma lähen, pean natuke nagu ei, ei mingit tõmblemist juda, kartsin, ma lähen võib-olla teise koha peal kuskile. Läksime sinna ja vuristas mind siis. Matemaatika füüsikaõpetajaks. Elus on juhtunud nii mõndagi. Kaua te saite õpetajaametit pidada? Mina sain õpetajaametit pidada. Kolm-neli aastat viis aastat tuules rohkem pidanud, aga mind agiteeriti jälle Tartusse. Tartus, provokatsiooniga tõmmati sisse. Aga ei tea siiski, võib-olla oli isegi enne õnneks see küüditamine saaks, märtsiküüditamise ajal oleksin ma õpetaja, olin seal Ungaris niikuinii ära viidud. Aga Liidox, niiet mulligi perekond, ema. Nii et teated, kõik on hea, mis hästi lõpeb, kuigi jah, vahepeal on niisugune tunne, et natuke liiga palju ühe inimese jaoks. Jah, seda hoiab Eestis küll väga paljud öelda, jah, teie eas mehed eriti ma pean ütlemismehed, laisad ega minu abikaasa täpselt sama vapper kui paljud teised naised kes pidas kõik need rasked vastu ja ei andnud alla ja päästis enda küüditamisest ära, päästis lapse küüditamisest ära. Ja elame.