Heligaja tere, mina olen kersti õnne algava helikaja fookuses on trump pest 10. Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise ooperilauljate konkursiga Pärnus ja eelmise konkursi võitja preemia etendusega Verdi ooperiga Travjota ning Eesti Kontserdi hooaja lõppkontsert. Eesti Kontsert pakkus hooaja lõppkontserdiks meie publikule toreda kontserdi saksa orkestriga, siia tuli Edela-Saksa ringhäälingus Stuttgardi sümfooniaorkester. Dirigent oli Vassilis sinaiski solistina pidi tulema solga. Petta aga tuli Taaniel, Müller fot. Vestlusringis on Toomas Velmeti ja Igor Karsnek. Kas sellest muutus kontsert kehvemaks või paremaks, et solist vahetus, küsin ma kohe. Ma võin seal vastata, et oluliselt paremaks ja meil vedas ja me saime kuulda Müller Šoti, kes on praegu, kui mitte päris esinumber maailmas, siis esimese viie hulgas see on fantastiline mees, seda esiteks ja teiseks on tema käsutuses matu kohvrilleri seal aastast 1727. See on tšellode hulgas selle kuldajastu tippinstrument. Sotsialistid üldse ei armasta nii väga Stradivariuse, vaid nende lemmikinstrument alates Pablo kasvatusest, muide, on kohvrile. See oli ka Rostropovitšilse on Natalja Photmanen, see on missa maiskil. Nii et noh, niuksed tiptsialistiti ikkagi eelistavad kohvrile. Ja tema esituses sai kuulata siis Edward Elgari tšellokontserti. Kahjuks paluks laiendust. Edward Elgari tšellokontsert, tema väärtused peituvad ainult esimeses osas, kõik ülejäänud on niisugune väga vesine, kusjuures ma imestasin, kuivõrd ta suutis selle siiski kokku korjata ühtseks, nagu vormiks. Kõik need neli osa teise osaga ei ole mitte midagi teha, see on niisugune, nagu ta on, aga kolmas osa aeglane osa, ta leidis sealt palju väärtusi, mis olid mulle tundmatud, täiesti. Ja ega see kontsert ju sinnamaani, kui Shaq linde pree tegi, sellest maailma numbri koos söör pardiralliga. Sinnamaani seda kontsert ei tundnud keegi. Ja ikka kelder oli teada viiulikontserdi autorina. Aga nüüd teda mängitaks päris palju. No ütleme siis niimoodi, et inglased ei tohiks seda muidugi kuulda, aga Elron üldiselt nagu teisejärguline helilooja ja esinumber ainult Inglismaal, nüüd aga kuidagi Edgariga seoses tuleb meelde Eugen Kapp ja kapil on kahtlemata omad sellised meloodiliselt voorused, mis on ka Eldaril. Aga minu seos on seetõttu, et mobiiln orkestreerima ümber tudeng Eugen Kapi käe all Elgari serenaadi. Ma mäletan, mis Robinsoni juurde me olemegi ta sellega igavene tegemine ja, ja mul on Eugen Kapi ja Edward Elgari vahel, nagu veel lisasi ta peale põlema metodisti. Mul on samad kogemused, aga, aga see Elgari serenaadi osa oli väga ilus. Aga see kontserdi keskpärasus ei takistanud nautimast Daniel Müller sotimängu. Absoluutselt mitte ja sina, Eesti oli minu jaoks ootamatult paenlik saatja, sest Müller shot tegi mitmesuguseid vigureid, eriti mis puudutab seda kolmandat osa. Aga, aga see oli väga täpselt ja paindlikult saadetud ja orkestri tasakaal. Solistika oli väga paigas ja üldse midagi Vassilisenaiskist, ma pean väga palju. Minu jaoks oli muljetavaldav see, kui orkester tuli lavale ja nad jäid kõik seisma näoga saali poole nagu tutvumaks publikuga, et nad ei istunud kohe maha, vaid orkester võttis oma istekohad alles siis, kui kontsertmeister tulija selleks loa andis. No aga tegelikult on ju niimoodi, et plaksutatakse ja kontsertmeistrile, et meil on nagu kuidagi saanud nagu loomuomaseks, et kui orkester tuleb lavale, koperdab seal ja siis rahvas plaksutab, aga tegelikult traditsioon on ju, selles parandab mind toomast ma eksinud. Et plaksutatakse esimest korda kontsertmeistrile, noh, see oli nagu välja mängitud. No see on nii, nagu on orkestrit traditsioonid oma saalis välja kujunenud. Üldiselt on vähe neid orkestreid üldse, kes tulevad niimoodi välja, reeglina nad istuvad juba publik saali lastakse nii nagu ooperis näiteks New Yorgi Filharmoonikute, tule selle pealegi, et kuskilt peab tulema või nad istuvad saali jaoks, harjutab omases, pannakse häälda ja ka kontsertmeister on väljas ja siis kui tuleb dirigent, solist, siis rahvas avaldab oma meelsust. Aga saksa orkestritele on tõenäolist. Nii et orkester tuleb välja ja siis tuleb kontsertmeister. Meil püüdis seda traditsioone juurutada Jossif Sagan. Igal juhul see oli väga sümpaatne esmatutvus niimoodi orkestriga ja ka Zoltan koda Egalanta tantsud käivitusid ju kohe väga meeleolukalt. Selle teose esitamine sõltub väga tugevalt dirigendi ja orkestri koostöös, see teos ise on popuri või kaleidoskoop erinevatest tantsudest ja senine karakterite kirevus, mis võib väga lihtsalt niimoodi hakata laiali pudenema, et, et kui ei ole nagu kodutööst korralikult läbi mõeldud, et mis on nagu prioriteet, millised tantsud on need, kus on nagu põhikarakteri, kus on nagu selline side funktsioon, kui rohkem ja tegelikult siin ongi võib-olla nagu põhjust just rääkida orkestrist kohe see esimene lugu, kui ma seda kuulsin, Walton koday kalanto tantse, siis ma juba kujutasin ette, et mismoodi hiljem hakkab rahamps kõlama, sellepärast orkestri detailitäpsus see oli nagu vundament, milles tekkis orkestri kõla, reljeef ja täpsus nii dünaamikas kui artikalatsioonis ja see, kuidas orkester, dirigent jälgi, see tähendab see vastastikune sünergia ja samas noh, dirigendi väga täpne niukene, natukene askeetlik, iki isegi üksiku säsi piire, selline manuaaltehnika, aga samas selline vajadus, kasko, artistlik retoorika, et see kõik kokku esimese looga oli selge, et nüüd on elamused kindlustatud ja noh, tegelikult nii oligi. Kusjuures ma ei saaks öelda, et ma koday muusikat, et oleksin nii kõvasti kannanud, et ma teaksin tema kõiki teoseid, muudaksin neid kuulnud, aga minu jaoks oli natuke üllatus selline impressionistliku kõlakoda riik, mis tänu kergete strichidele ja kõlas läbipaistvuse seda, nagu väga hästi tuli välja. Lando tantsud olid minu jaoks, kui ma lugesin kava täiesti võõrad ma asusin seda kuulama, siis mulle meenus, et ma olen seda mänginud. Vana sellest on tagasi rohkem kui 40 aastat, siis on see andeks antav. Neeme Järvi oli omal ajal suur koda, san tõi siia üsna mitmeid koday teoseid meie kavadesse. Ma ei ole päris kindel, kas me seda teost avalikult esitasime. Meenub, et tolleaegne orkester jäi sellega üsna hätta. Seal on üsna palju, mida teha. Aga üks asi, kui sa ütlesid, et selle teosega oli selge, et elamus on garanteeritud siis minu jaoks sai selgeks see, mis on selle orkestri kõige suurem tugevus. See oli altviiulirühm. See tegi müstilist häält, ma ei ole kuulnudki, niisugust alt ei ole rõhma nii kodajais kui Elgarys, aga Pramsest rääkimata, see oli nagu keelpillirühma tugi või alus või mida ma kunagi kogenud ühe orkestri aldirühm niimoodi esile on esiplaanil oma kõlaga ikka täitsa müstilist häält tegid. Kontserdi teise poole täitis Ramsi kolmas sümfoonia. Kas kalanto tantsude esitusega tekkinud ootused aindused täitusid? Need ootused muidugi täitusid absoluutselt ja tegelikult ma juhin tähelepanu veel sellele nüansile kuidagi kalanta tantsud siis ampsile on sümfoonia kolmas osa, Poco Allagreto, see on tegelikult ju ju valss ja see kõlas nagu kantsed riste. Minu jaoks oli Brahmsi kolmanda sümfoonia tõlgendus, mingis mõttes oli ka ootuspärane, aga ta oli väga kontsentreeritud selliste vaimset kontsentratsiooni. Et poleks julgenud nagu oodata. Mulle tundub, et Brahmsi sümfooniad on kolmas, on just see sümfoonia, kus on seda romantilist tõlgendusvõimalust rohkem, näiteks kui esimese sümfoonia neljanda sümfoonia Os ja põhimõtteliselt esimestest TAK-is oli selge, et Vassili sinovski tõlgendus läheb just selles romantilisse rööpasse ja see oli väga orgaaniline, kuigi oleks võinud võib-olla mitte jumala eest midagi viga oleks teist osa oleks võinud võib-olla kujundada veelgi Pastraasemaks, veelgi läbipaistvamaks, sellist romantilist joont võib-olla nagu veelgi välja tuua, eks ole. See on niisugune hetke emotsioon, mis mul nagu tekkis, aga finaali esitus sinna läks dirigendi orkestris ja kogu see põhiline muusikaline dramaturgia. See on muidugi finaali sümfoonia, nagu ta ongi, aga selline kontsentraat kogu sellest eelnevat muusikalist materjali ja selline sidusus, see oli muidugi minu jaoks lausa müstiline Maiuta sugugi mitte seda, et banni tahaksin jälle viriseda, aga ütleme, minu jaoks see lõpu, selline slov taongu, selline vaikne kadumine algas võib-olla natukene vähese ettevalmistusega, et võib-olla ma olin eelnevast niivõrd süvenenud. Ma saan aru, et nüüd ongi see, et kus muusika läheb sellisesse mitte maha käimine, vaid ongi siis pikaldane, kuskil hajumine, et see oli muidugi elamus ja eriti veel uuesti rõhutan sellele seda orkestrit, detailitäpsust ja ma olin niivõrd ligidal kuuendas reas, et ma väga hästi sain ülevaate Vassili naiski sellest manuaaltööst, kuidas igat väiksemat detaili sisse näitas ja kuidas kinnilöömisel summutamised ja orkestrirühmadele toomisega. No see oli superesitus. Kolmanda sümfoonia võti minu jaoks on just nimelt see pokallegrato ja selle ainuõige tempo tabamine dirigendi poolt. Kui ta on kiirem, on halb, kui ta on aeglasem, on veel halvem. Ja ainukene kord, kus ma olin nõus kiirema esitusega, oli Peeter Lilje. Ta tegi kuidagi hästi ländlevalt ja kergelt, seda mitte sugugi nii nagu metsas armastatud teemat mängib Pado pateetiliselt hästi kergelt ja lendavat ema ütles, et nii võib ka olla. Rohkem ma ei ole tabanud, aga see Naski tempo oli, oli täpselt 10-sse. Ja üks teine asi. Sa rääkisid detailidest. Ma arvan, et kas dressid kuuluvad sinna detailide hulka keelpillidest tsehhid näiteks esimeses osas see trioolide duaalide üheaegne kõlamine ja nii täpne. See on Prampsi noh, minu meelest, kuidas tänapäeval öeldakse tunnusmuusika või logo või, ja see oli nii täpne ja nii mõjub. Ja muidugi Hollandi sümfoonia finaal on üks väheseid Brahmsi teoste finaale, mis on tõepoolest finaal tegelikult mis ei ole mitte nõrgem kui esimesed osad France'il kipub nii olema, et viimane osa on siukene lihtsalt bravuurse ja ka temaatiline materjal on, on vesisem aeg-ajalt ja aga noh, kolmas sümfoonia muidugi ja müts maha, Senais käes. See oli selge, et selle orkestri asinaiski suhe Prampsisse on hästi korralatiivne või, või konsolideeritud või niisugune Nad mõtlevad ühtemoodi. Ma tahaksin ära õiendada ühe kavalehe huvitava märkuse, et seal orkestri dirigent ja see solisti minu arust väärib, et ollakse natukene faktitäpsem kui antud juhul kavale siin Daniel Müller Šoti kohta võib lubada ühte väga huvitavat asja. Tsiteeris 2013. aastal pälvis ta, see tähendab shot aedastus, stuki preemia, saades seeläbi võimalused ained endamist islatholstropovitši käe all. Ainult et Rostropovitš suri aastal 2007, need aastal 2013 oleks täiendamine, on pehmelt öeldes raskendatud. No ilmselt on ja aastaarvuga natukene hästi natukene. Sest minu teada, kui ta 1992 võitis Tšaikovski noortekonkursi pärast seda ta sai kontakti poisid, nii et võib-olla see pidi olema 1993. Aga igal juhul Brahmsi kolmas sümfoonia oma võimsa finaaliga oli väärikas finaal Eesti Kontserdi hooajale. No tuleb tunnistada, et hooaeg jätkub, sest et tulemas on veel Kölni orkester. Ja ma kiidaks Eesti Kontsert selles mõttes, et ühe hooaja jooksul neli välisorkestrit, see on ikka päris soliidne saavutus ja nendest kaks kuni Aga regulaarselt hoiab meid sümfoonilise muusikalainel Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Igor. Sina käisid eelmisel õhtul kuulamas ka kontserti, kus ERSO-s soleeris Kristiina rokaševitš ja dirigendipuldis oli Christian Vasquez Venezuelast. See oli, selles mõttes oli väga huvitav kontserti, näiliselt ongi tegemist täiesti klassikalise kontserdikava ülesehitusega, kõigepealt Tšaikovski avamäng siis instrumentaalkontsert, antud juhul Piero partaklik klaverikontsert number kolm ja lõbus sümfoonia, siis ma tooksin välja dirigendi, kes Venetsueelast Christian raskesi segistid Otmalt head tunnetust ladinaameeriklase kohta. Kuidas ta tunnetab vene muusikat ja juba kohe alguses tekkis selline sekkovskile iseloomult romantiline lõhestatus ja kuskilt naat tekkis ka selline nagu minu jaoks nagu katkestuste kultuur, et Hamleti kontseptsiooniga käib ju väga hästi ja eriti ma tahaksin tuua välja ERSO õppu, puhkpilliansamblid, puupillid, nadolid kilbile väga jaks, sellised, mitte ainult kõlaliselt kontrapunktiks või noh, sõna otseses mõttes muusika, sellise dialoogipartner ja selle teosega oli tehtud proovides väga head tööd ja see oli absoluutselt nauditav. Nüüd Artoki kolmas klaverikontsert, et siin on, minu arust on selles ettekandes peidus vähemalt kaks sellist probleemi minu jaoks. Esiteks ma tahaks muidugi kiita pianist Kristiina Šewishib, kellest me natukene vähem teame, sest Ta on tegutsenud või põhilised Inglismaal. Aga üks oli selge, et mis puutub mängutehnilist üleolekut sellest teosest, siis sellega ma võiksin absoluutselt nõustuda. Küll, aga see teos, et laks võib olla tugevamad löök, pianistliku, sellist tehnikat ja minu jaoks oli peaaegu et selline piiri peal situatsioon teises osas, mis tegelikult Kressinorokaševičil oli, mängib tud muusikasse sisseelamise, kui mängutehnika suhtes on Ada, religioosne oli mängitada hästi kantileenset ja vot seal ma tajusin, et tegelikult orkester ja solist ei ole tasakaalus ja nüüd oleksin kivinenud dirigendi kapsaaeda, sest üldiselt ei ole just eriti tihti võimalik kuulda, et orkestri puupillid mängivad klaveri üle. See oli natukene nagu paigast ära, kusjuures mõistusin keskrõdul ja väidetavalt on see nii-öelda kõige objektiivsem koht, kus orkestri kõlade dünaamikat, kus solistika, nagu hinnata seda kõlatasakaalu ja natukene minu jaoks jäi pianistilaga just pianisti orkestri koostöös jäi natukene rabedaks. Finaal allegro Abivaatia tähendab ühelt poolt pianistina oli väga reljeefseks mängitud fugado, teiselt poolt oli tunda, et dirigent ei tule nagu pianistiga, nagu kaasa võtad. Toomas oskab kommenteerida, et kuidas on õigem, kas instrumentaalkontserdi puhulgi solist lähtuv dirigendist või dirigent lähtub solistiks. Teineteise mittemõistmine solistide dirigendi vahel oli minu jaoks tajutav. Samas see kõik, mis ma praegu räägin, see ei ole üldse mitte mingisugune traagiline. Et midagi ei läinud untsu, aga kui me räägime sellest, et mis võinuks olla natuke teistmoodi, siis mõned sellised nüansid nagu jäi mulje, nagu kõrva. Kui sa küsisid, et kumb on süüdi, kas dirigent või solist siis see on nii nagu liikluses, kui sa sõidad tagant sisse, sa oled alati süüdi. Nii on ka dirigent alati, isegi veidi, kui on mingi ebakõla solisti ja dirigendi vahel solist, võib-olla ka väga halb, aga dirigent ei tohi kunagi hakata kujundama solisti tegevust. Nii et see on ikkagi dirigendi probleem. Nii, aga kuidas kõlas Šostakovitši viies? See kõlas suurepäraselt, see oli kontserdi parime, esitus absoluutselt kõikides parameetrites ja vot siin ma eraldi tooksin välja dirigendi valiku. Kogu esituslik raskuspunkt ei olnud mitte viienda sümfoonia finaalis, mis on su suhteliselt tavapärane finaal on omal dünaamikult oma selles struktuurilt ja kompositsiooni osa, mis nagu imab kogu eelnenud nagu endasse, aga dirigendivalik oli panna kõlama ja teha sisuline raskuspunkt kolmandasse ossa. Largo. Ja ma sain sellest omamoodi nagu aru, et kui inimestel, kes osade kovitši fännid tuleb meelde kowitzin, neljas sümfoonia siis minul tekkis nagu selline mõtteline side selle neljanda sümfoonia nagu äraspidise, sellise hangumise müstilise nagu teispoolsuse ja, ja kusjuures kaks sümfooniat tegelikult kirjutatud hästi lähestikku aasta-poolteist on nende vahel, nii et ma igal juhul tunnistada ori Christian vaske säil selliste maid ütleks omamoodi julget lahendust, et tõmmata natukene tähelepanu sellelt finaali ettepoole, et tuua see seal väljendas õudu kolmandasse ossa. Aga ega finaal kõlas ootuspäraselt säravate Fortisse materjale ja väga võimas kulminatsioonikujundus. Mis puutub näiteks teise osas Kertsasse, siis seda kowitz Scertzodan tegelikult seda tüüpi muusika võib-olla natukene liialdan, aga Scertsunagu mängib juba iseenesest. Aga nüüd, kuna seal on selliseid nurgakesi karakterid ja nihkes nagu selline Tantsu Liisu seal selles suhtes oli esitlus oli täiesti okei, kuid oleks võinud natukene rohkem tuua sisse hiskõlalist kontrasti, et tähendab, kui nurgenis natuke veel nurgelisemaks kovitši Scertzagnoskerso tähendab Itaaliaga nalja, segasuid, sõnali, me teame see nali läbi pisarate ja, ja et siin oleks võinud seda nihet võib-olla natukene rohkem toonid. Heligaja. Terve eelmise nädala kestis Prompest algas viiendal mai lehter veata etendusega Vanemuise teatrisse kulmineerus 12. mail 10. Taevi nimelise konkursi finaalkontserdiga Pärnu kontserdimajas. 10. Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline ooperilauljate konkurss tõi Pärnusse 34 lauljat. Valik toimus seekord läbi väga tiheda sõela 246 laulja hulgast 39-st riigist. Finaalkontsert oli klassikaraadio eetris esmaspäeva 15. mai õhtul ning see on järelkuulatav klassikaraadio kodulehel ooperiõhtu all. Finaalkontserdi järel ja žürii otsuse eel pärisin vahetuid muljeid publiku hulgas olnud kahelt noorelt Eesti metsalt Aule Urb ja tuuritede. No fantastilised emotsioon on laes, ma käisin kuulamas ka esimest vooru ja hea on võrrelda nüüd üllatus on see, need, keda ma esimese puhul põhjal arvasin oma lemmikuteks siis nüüd on kõik vastupidi keerdunud, väga huvitav on näha, tead, kuidas inimesed siin nelja vooru jooksul on vastu pidanud lihtsalt ka tõenäoliselt ja orkestriga laulmine on ka teine asi kui klaveriga laulmine, minul samamoodi, väga-väga head emotsioonid, ütleksin, et kõikidel oli see esimene aaria vähekene ebakindlam. Loogiline enamikul oli see, et kui tuli teine aare, siis läks asi käima ja publik läks kohe keema ja ja oli näha, et olid lemmikasjad, mida laulda ja olid nii hästi sissetöötatud ja ma ikka karjusin kõva häälega seal Braavutuslik mulle väga meeldis mööda ise aariga saab lihtsalt pedaali põhja vajutada, et, et enam ei ole kaotada midagi, et kõik, mis on tere müüa, kes siis teie favoriidid on? No ma ütleksin nüüd, minu arvates tegi kõige puhtama soorituse valgevenelanna. Et silda oli fantastiliselt kaunis, et saal jäi kohe vaikseks selle peale. Siin muidugi tuleb see oma maitse mänguvad puht hääle mõttes. Anne modestas, kes on bariton, noh, ma olen ise ka metsa, eks ju, et selles mõttes võib-olla sellepärast modestase siis pass on nagu hääle mõttes mulle väga sümpatiseerivad, et paned silmad kinni ja ma ei tea, lähed vanni. Ja neil on tõesti kaunid tämbrid ja, ja väga-väga niisugused klassikalised klassikalised hääled, puhtad hääled, aga siiski ma nõustan hoolega, valgevenelanna lihtsalt tegi väga-väga hea soorituse ja oli väga-väga hea, väga veenev. Aga jällegi, kui anda näiteks interpretatsiooni ja lavalise oleku auhindu siivsemalt kindlasti arvele. Ester ja häbikeel on sellised väga teatraalset tüübid. Aga selle teatraalsusega on alati see oht, et kui sa liiga palju hakkad teatraalselt seal lava peal näitlema, et siis võib natukene laulmist hakata segama. Noh, see on tuttav teema, aga mina ka üldiselt ikkagi väga helista, kui inimene on laval, teab täpselt, millest ta laulab ja sa näed, et ta täpselt iga hingetõmbega teab, mida ta teeb. Aga samas, kui ma jälle panin silmad kinni, siis ikkagi see pass, kes ütleme, ei olnud võib-olla nii lavaline ikkagi, ma ei tea, see hääl lihtsalt mõjub mulle, ükskõik mida ta seal ka ei teeks, vist. Konkursi eel andis Ameerika sopran ooperallassbee kassase president loenade Voll meistrikursusi. Tuuri tede oli üks neist, kes seal aktiivselt osales. Sealt on väga head muljed, et ma ütleks, et ma pole ammu kohanud, et kellel on nii head kõrvad, kes kuuleb kohe raha, sinu murekohad ja sinu rõõmukohad ja kes oskab nii hästi kõike seletada, eks need põhiasjad on ju ikka alati samad, iga hea õpetaja oskab neid öelda, aga aga tema just seletas neid nii hästi, et nad jõudsid kohale ja on väga palju asju, millest ma ise ei saa aru, et ma teen, mis on ka muidugi loogiline, sest et lauljad tavaliselt ise ei saagi aru kõrvalt olema keegi, kes ütleb. Aga tema kuidagi jah, kohe kõik läks paika ja kõik oli lihtne ja just see asi, et ka keegi teine on mulle neid samu asju öelnud, aga teistmoodi ja nüüd mingid asjad kohale ahaa, lihtne, teen kohe. Et ühesõnaga suurepärane. Mulle väga-väga meeldis. Nii et see lühike aeg, mis temaga koos võitsite, oli kasulik väga, kuigi esimene tund oli tund aega isegi, aga teine oli pool tundi. Aga see oli tõesti väga kasulik, et ma ütleks, et ma saaksin mitu-mitu kuud saan ilma kellegi teise abita veel nendesamade mõtetega edasi tööd teha. No need sõnad teevad ju väga usaldusväärseks ka tema töö praegu žürii esimehena teevad jah, ma täiesti usun tema töösse, ma olen veendunud, et ta teeb väga õiged otsused ka ainuke naine žüriis ja ainuke laulja žüriis, nii et me loodame tema peale. Siin ongi paras hetk nimetada tulemused. 10. Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi võitis metsosopran Abigail. Siis Ameerika ühendriikidest teise preemia pälvis pass Tarasbere šanski Ukrainast ning kolmanda preemia Bran Ester Zemleni Ungarist. Parima AV Maria esitajaks valiti modestasselliewigsus Leedust. Publiku lemmiku tiitli pälvis Margarita levitšuk Valgevenest. Stuudiosse palusin trump vestist vestlema kaks staažikat ja kogenud lauljatari Tiiu Lewaldi ja Leili Tammeli. Promplisti süda on konkurss, mis kannab legendaarse Pärnu lauluõpetaja nime. Tiiu Lewald on konkursiga kursis selle alguses. Mina olen see, kes on tõesti neid konkurssi käinud ja pärast esimest olen ma neid peaaegu kõik ei kuulanud ja fakt on see, et see on ime, et sellest niisugusest täiesti põlve otsas alustatud väiksest konkursist on kujunenud nii mahukas ja, ja nii suure resonantsiga üle, ilma et tõesti nüüd nii suur hulk, kui oli huvitatud siiatulekust. Ja siia on saadud juba mitmeid mitmeid kordi tõesti väga häid žürii esimehi. Siin on olnud ju Helena rumbas ja Barbara Hendricks sile ja siis see on juba omaette näitaja, et ka niisugused persoonid on huvitatud siia siiski tulla ja tänavu žürii tööd juhtinud loenode Voll tunnustas konkursi kõrget taset nimetades seda koguni kõrgeimaks, mis temal on õnnestunud seni kuulda. Mina kahjuks seekord rohkem ei kuulnud kui seesama Levikom, kus see lõppvooru pääsenud finaal ja muidugi Traviate etendust, seda ma käisin juba Tartus vaatamas, mina kuulasin kogu konkursi ära ja poolfinaali 16-st lauljast võinuks enamik laulda finaalis. Seal oli tõesti väga palju häid lauljaid koos. Aga nüüd selle põhjal, mida te kuulsite finaalist? Ma ei arva, et seekordki maitsed nii-öelda kõigil kokku langevad, sest ainult selle finaali kontserdi kaudu ma oleksin võib-olla ka selle baritoni lasknud kohale pääseda, sest minule sobib see, kui inimesed ei kasuta tema hääles Fortissimat võimsuse suunas, vaid mahu suunas. Ja tämbraarsus selle baritoni tämber mulle meeletult meeldis. Ja kui ma vaatasin tema nii-öelda juba käekäiku, siis seda on ilmselt juba hinnatud ka hoopis kaugemal. Nii et noh, need on niisugused väiksed fini esid, aga loomulikult, kes esikoha sai, lauljanna Abigail levis vist, või kuidas ta ise hääldas Liivse? Loomulikult, tal on hea tehnika, kas ta just on nüüd niisugune metsosopran, kuidas me ette kujutame, et noh, niisugune sügavustega ja tõmbraarset mahukama alumise registriga, aga mulle imponeeris, kui ma vaatasin siit programmist ka, et tal on tõenäoliselt endal ka pürgimus Monte Verdi, Hendel pöörssel ühesõnaga barokne muusika ja ma kujutan ette, et see võib tal tuua veel palju edu, sellepärast et fakt on see, et maailm on täis praegu väga uhkeid ja toredaid hääli ja lauljaid, et see on jälle valdkond, kuhu temal võib olla. Jade eelmistes voorudes ta ka valdavalt esitas kas barokkmuusikat või kaasaegset muusikat, aga tegelikult ükstapuha, mida ta esitab. Ta pani ennast kohe kuulama. Akaleili Joman täitsa nõus. Tiiuga ta mulle meeldis ja ta oskas seekord väga kavalalt, et võtta need aariad mõlemad, mis ta seal lõpus lausest mõlemad on tehnilised aariad. Seda parto parto Mozarti Tiitusest, seda võib laulda ka sopranipoolne, kellel on ilus tehnika ja tal oli tõesti kaks asja, tal olid absoluutselt paigas, tal oli väga hea tehnika müts maha, koloratuurid jooksid ja tal oli ka sisu. Ta tegi ka sisu väga hästi. Ja ainukene küsimärk, nüüd ma saan aru, kui Tiiu ütleb, et ta on baroki laulja, siis ma hakkan aru saama, mis tähendab, tähendab, ta ei jätnud mul üldse metsa muljet. Muidugi värv teeb mitte noodid, mis sa laulad, aga hääle värv teeb hääle. Ja kui ta nii ta mõjus pigem soprani Haapsalu tealt. Ja teine asi, see oli kummaline asi, mis mind kogu aeg jäi nagu taga kiusama see mõte, et ta oli mõnes mõttes nii täiuslik ja samas ma ei kuulnud selles hääles enam tagamaid. Pisut pani mõtlema, kus on selle hääle tagamaad, teistel kõigil ma kuulsin näidet, kes oli natuke tere nooti, lihvimata veel ühte ja teise suunda. Seal ma kuulan, Ahaavana, kui ta nüüd selle lahendab ära selle probleemi endal, siis võib sealt tulla ohohoo. Aga selle naise puhul ma ei kuulnud, tali nagu täis ta oli, kõik oli olemas ja see muutis ta minu jaoks pisut paugutaks. Aga konkursi seisukohalt see on praegune tendents. Barokkmuusikasse on tulnud meeletul hulgal kontratenoreid, aga on ka meeletul hulgal tulnud just nimelt niisuguseid kõrgeid metsasid ja sopranit. Ja see on minu jaoks just hästi positiivne, sellepärast et midagi ei ole teha, ooperilavad on täis praegu juba, no eriti vene metsasid, kui me hakkame vaatama kõiki juhtivate Põhja-Ameerika metropoliit lääne ja, ja siin kõvad kaadenid ja Plysseud ja kõiki, siis me näeme, et igas ooperi tegelaste nimistus esinevad vene lauljad ja loomulikult, et see, millest Leili praegu räägib, et tema ei näe nagu tagamaid, siis tema on minu jaoks täiesti teise profiiliga laulja. Meie inimese sisse ei näe, ma ei tea, kuidas tema mõtleb. Aga ma usun, et ega ta vist ei olegi endale pürgimuseks seadnud Einari laad, laulda ei Ebolit laulda. Paistab väga tark olend olema, kes teab, mis asi on tema asi. Sest see ongi ju kõige olulisem, et inimesed tunnetaksid ära, kus on tema nii-öelda koht siin päikese all. No siin oli tegemist noorte ooperilauljate konkursiga, aga tema nimetas oma lemmikrolliks, et ta tahab mat, tõuseb passioonis laulda soolot. Et see näitab ka tema muusikalisi eelistusi. No tähendab ja, ja näitab intellekti siis ja tema kolmekümneaastane nüüd järgmine teise koha pärast šanski on ka 30 kas siis Ester Jevgeni Se ungarlanna, eks, kolmanda ka kolmekümneaastane ja kõik nad on välja arvatud Sebaspirešanski, tema ei ole eriti konkursi inimene olnud. Aga nii see nii seesama ungarlanna semblyni Nad on ikka väga paljudel konkursidel osalenud ja kraan Freisid saanud ja nii et nad on niisugused suured tööloomad, kes tunnetavad, mismoodi üldse oma kohtasin maamunal kinnitada. No me ju tegeleme suure kunstiga, laulmine on absoluutselt üks niisugune, kus on tuhandeid ja tuhandeid probleeme, teele komistuskire ja konkurss, muidugi ta on muutunud selleks, et tuleb ikka see, kellel on närvisüsteem parem. Tehniline baasis on tugevam kui teistel. Ja kes ei karda, kes ei kuku maha. Vot selles mõttes oli see läti sopran tohutu ilusa häälega ja ta käki säramiga Eela. Ja ta pidi ise seda teatris laulma. Ja samas ta võttis selle ülemise noodid, see polnud see noot, mis ta pidi olema tohutu ilusa häälega, vot sellel ma kuule, seal on veel nii palju avanemisvõimalusi, seal on nii palju veel edasimineku võimalusi, et see ta nüüd kohta ei saanud, on päris õige. Ja siis ma pean ütlema selle valgevenelanna kohta, kes laulis Margarita Chuck Levtšukvat, tema liiges laulis super hästi see karonoome ja väga musikaalne, väga ilus hääl ja mina mõtlesin, et ohoo, see läheb vist kuskile koha peale. Ja mis ta siis tegi selle prantslasega süljetiga, selle asemel lauldav sööviiv rõõm, laulab temal soovu, nagu ta soovoo ütles, nii oli mul kohe karbla ja terve aaria oli nii, et enam ei saanud aru, kas on prantsuse või mingi Muge. Nii ei tohi tulla konkursile sihukesed niisuguse keeletasemega, tähendab see nii palju oleks pidanud ta tööd tegema muidu hääle ja väljenduse poolest oli ta üks minu favoriit kuidagi karonoomet ja miks see nii erinev, miks ta itaalia keelt siiski laulis, nii et ma tekstist aru sain ja prantsuse keelde täitsa käest ära läks, et ma ei saa üldse aru mulle ka kohutavalt oma olemuselt oma siiruselt, oma sisulisest poolest ja muidugi ikka hääl ikka väga kaunis ja kõik, aga ta on 90 sündinud, nii et teistest kolm aastat noorem ja ega midagi ei ole teha. Ma usun, et Valgevenes on see kogu aeg siiski ka seesama probleem, mis nüüd ähvardab meie muusikaakadeemiat. Kui palju üldse keeltele osutatakse tähelepanu. Ja kui inimesel Endal on alles teerada sealmaal, et ta tegeleb esialgu selle lokaalse ja siis selle muusikalise asjaga ja ja keegi ei ole tema tähelepanu sellele juhtinud, noh siis pikk tee düünides, aga kuna ta tõesti on väga paljutõotav, siis ma usun, et ta sinnamaale ükskord jõuab, sest et valgevenelased on meid kogu aeg jahmatanud juba aastaid. Aga ma tahaksin lisada otse leili mõttele sellest lätlannast. Mina olen ka kirjutanud siia juurde, et kahju hüüumärgiga, imeline hääl ja sisu ja mul on hea meel, et tädi ooper on seda märganud, ta on võtnud tema ka juba rollide peale sinna teiste suurte kõrvale, seal on orava, kaitse ja nii edasi. Et see on rikkus, mida, kellele jumal on andnud, ei ole andnud selle kraami pälvinud ka Lätis juba tunnustusteta ju nimetati aasta nooreks muusikuks 2016 ja see oligi just meeldiv, et see ei olnud ainult hääl, vaid just nimelt, et ta oli kogu oma olemusega selles rollis ja osas no aga lihtsalt oli ka näha, no on mõningased kehad, keele asjad, mida ka nüüd 43 õpetamise aasta jooksul ära lugema, et kui ma näen ühte või teist käe hoiakut kutt või mingeid, siis ma saan aru, et närv on nii suur, et no ja on need tõesti seisab, teeb seda, mis ta teha, nii et ja mina üldiselt üldse ei poolda konkursse, aga no midagi ei ole teha tänases maailmas, muidu ilmselt Ta üldse püünele ei pääse, kui sa ei saa ennast kuskil konkursil ära näidata, sealt kadalipust tuleb läbi minna, kes tahab edasi minna. Ja muidugi, kui arvestada seda, et Claudia konkursi žürii on niivõrd, kas siin on mänedžeride ooperiteatrite juhid, produtsendid tõesti reaalset tööd annavad, seda näitab see Klaudia Taevi konkursi ajalugu, siis on tõesti südamest kahju, et eesti lauljaid ei olnud siin finaalis, sest see oleks ka eesti lauljatele olnud väga tore hüppelaud, et edasi liikuda elus. Aga kas teie oleksite nüüd Nende finalistide kõrval näinud mõnda eesti lauljat? Seda on raske öelda, sest et leili ütles siin ka väga õige asja, et kui sul on see verige, mis nagu öeldakse, veri viib puu otsa. Seesama ungarlanna Ta on ju ka 30 aastane, aga ma just sihilikult vaatasin, ta on läbinud kõigepealt teatrikoolituse instituut. Siis on ta teinud magistritöö lifti nimelises muusikaakadeemias ja nimelt oratooriumi aariatega. Tähendab, see näitab seda, et inimesed on noh, niisuguse väga sihikindlalt endale seadnud, selle järkjärgulise liikumise ja teadlik, kult ennast kasvatanud, ega siis õpetaja võib sulle nõu anda, aga inimene ikka peab iseennast väga kõvasti tundma külma ja endale aru andma, mida ta siit või sealt nii-öelda endale võtab ja kuhu ta tahab pürgida. Nii et minule see vot seesama hästi asemblyni väga sümpatiseerib ja vot see on nüüd vastus. Meie kaks lauljanad, keda mina oleksin võib-olla näinud, on Zaitseva ja räti teemets ja metsades tuuridede kindlasti. Aga tähendab, kui ei ole sellel hetkel, kui sa pead nii-öelda tulistama, sul ei ole maksimaalselt see artistlikus sinu tehnikale juurde seestpoolt tulnud siis midagi ei ole teha, žüriis istuvad inimesed ja kui sa millegiga ei suuda nii-öelda endale tähelepanu maksimaalselt, nagu sa ütlesid, et sinule imponeeris esimene laulja läbi voorude seks esimese koha sai, sest ta kohe haaras sind millegiga. Ja vaat see millegiga seesama ungarlanna, see, kuidas ta seda bensteni kandiidi tegime, see oligi super. See oli tõesti super. Ja ungarlanna saiu loosinumbriks oli tal kas oli 31, igatahes ta seal lõpupoole, nii et, et tema oli üks väheseid, kes istus nende voorude ajal hommikuti ja ta alati kuulast, mida teised teevad. Ja sealt on ka palju õppida. Muidugi, loomulikult, sellepärast mind imestas, kui me selle kuulamise juurde tulema, et meie inimesed nii vähe tegid selleks, et kas pedagoogid ja ma oleksin siiski niisuguse ürituse puhul saatnud terve kampaania Tallinnast, kes õpetavad ja lihtsalt kuulama ja ka koos üliõpilastega oleks võinud ühe päeva vabaks võtta, kasvõi sealpool, kui ta meistrikursusi tegi. Ma olin täiesti pahviks, sest et ma olen harjunud Saksamaal, kui niisugused asjad toimuvad, siis on saal tudengeid täis, kes kuulavad pealt kõigega, ta ei ole, tal oleks jõudnud teha. See pealtkuulamine andis väga palju, kes oskab kuulata ja tahab kuulata, Ta teab, mida sealt otsida. Tähendab, seal on resultaat ja tulemus, tähendab, ma tegelikult vihkan neid. Meistrikursusi on üx šampuse välja laskmine puhinal pahinal käib üks jurakas ja lendab vaht välja ja kui vaht on väljas, polegi enam midagi. Põhi paistab. Ühesõnaga, need on ka üks vaesed tudengid, ma mõtlen alati, nad loodavad sealt väga palju. Aga tal oli üks kaks asja, mis tal oli väga hästi oli, ta ei võtnud raha selle eest selliseks niukene humaanne tema poolt. Ja teiselt poolt. Ma jälgisin kogu aeg, mida ta teeb ja kuidas ta mõjub. Et kas tema ütlemine mõjub või ei mõju? Kõigile ta mõjus. Muidugi, see on ka niimoodi, et kui baasis on, on väheke viltu või teistmoodi või ühe detaili paneb paika, aga kas nad jälgivad seda permanentselt, kas nad jõuavad seda kõiges, sest see ei ole ainult üks detail, mis on väga palju detaile. Aga ta selle ühe pani paikese kohe mängis. Aga see huvipuudus seminud täitsa rabas sedasama, ma ütleks nii takkajärele ka selle meie kohaliku Pille Lille konkursi järgi, kus oli Pedagoogilise Instituudi saalis Narva maantee tühi saal, aga lauljale kui palju see annab kuulata, kuidas saavad teised hakkama selles pingelises konkursisituatsioonis kui ei ole seda harjumust juurutatud, et inimesed, kui sul on see võimalus antud sinuga tehakse meistrikursuse tundi, et suits ei ole kindlasti salvestad. Sellepärast et emotsionaalne mälu on ikka väga kahtlane asi see, mis Stanislavski näitlejatele omal ajal õpetas. Emotsioon on võimalik korrata ainult sel juhul, kui sa kinnitad lihasmälu ja seal laulmises eriti tähtis marja kallas on öelnud, et nad pole midagi muud kui lihaste töö ja lauljad millegipärast arvavad, et oi, ma olen nüüd juba ei, ma tean, ma arvan, et see laulmise viltu mõtlemine, see hakkab päris lapsekingadest peale, seda me soodustamisega õpetajad ja minu meelest on see suletud ring, mis on siiani jätkunud ja kuna ma olin nüüd väljas sellest suletud ringist ise ja siis ma sain nagu teise pilguga hakata üldse vaatama, sest ma käisin väga tihti ka kasvues olles, praktiliselt ma kuulasin ära kõik üliõpilaste klassikontserdid lossis ja ma tunnen seda, mis seal toimus ja siin ma tahan öelda ka, et ma ei ütleks, et Eestimaal oleks nüüd halvemaid hääli, kui ma seal kuulsin, aga kui Eesti kool peaks hakkama ennast lahti rebima sellest pimedas ja teki all, tähendab, igaüks sulgub oma klassi ja käib üks mingisugune pusimine seal ja õli õpilased tihtipeale ei teagi, mis toimub kõrvalklassis. Ma ei tea, kas see on nüüd koht, kus sellest rääkida, aga ma olen tihtipeale mõelnud, et kas seda ei saaks ka nii palju on igasuguseid uuendusi tehakse, et tuleks aeg teha see, kus õpilane saab ka valida, sest õpilane kaasmõtleja, mitte alluv tähendab, see on pidevalt kahe inimese koostöö. Ühesõnaga see avatus, minu jaoks on see õudselt tähtis, sest Eestis on tõesti väga ilusaid hääli. Loeks siia, lisandub ju ikkagi see iga indiviidi enda oskus tööd teha, see on ka selge. Aga see algab sellest, et meil on väga propageeritud praeguse lapsstaaride tegemine. Ma leian, et kui kolmeaastasele viie aastasele pannakse mikrofon nina alla ta ei saagi iial teada, missugune hääl tal tegelikult looduse poolt on olemas. Minu isa, kes oli tegelikult algselt metsavaht pärast sai temast pillimees. Tema just alati ütles, et mine metsa ja hõiska lindudega võidu. Aga, aga siin natukene ma siiski leni on nii kaua ära olnud. Siin on üritatud teha seda vabaduse andmist, et inimestel on võimalus olnud, see on ametlikult kehtestati, et siin oli vahepeal lausa nii-öelda korraldus kohe, et kõik õppejõud peavad lubama tegema ühe tunni nädalas lahtise tunni ja et kõik saaksid käia kuulamas iga õppejõudu. Trump hästi auhinnaetendus oli seekord Verdi Travjotov kuna eelmise konkursi võitja Lõuna-Korea tenor Alex Kim soovis Alfredo laulda. Lisaks said siin oma unistuste rollid teha Violet ana 2013. aasta konkursil teise preemia võitnud annadenissova ja Sermoonina 2007. aasta kolmas preemia yli assilt Žukov lavastaja Anu lamp, kunstnik Madis Nurm, dirigent Erki Pehk. Lavastus valmis koostöös Kaunase ooperiteatriga ja tekitas vastakaid arvamusi. Loanade volli arvates oli see vapustav etendus mis väärisiga tyhseisvaid Obatsioone, mis Travjaatale Pärnu kontserdimajas osaks said. Ja ta tunnustas ka noort Anna tinisvat Bioletama. Vanade lisas, et ta ei tea ühtki teist konkurssi, kus oleks taoline tore preemia etenduse näol, mis annab noortele solistidele suurepärase võimaluse oma lemmikrolliga lavale pääseda. No mina pean ütlema, et mul oli väga palju küsimärke selle etenduse koht. Tähendab, ma olen neid nii palju näinud sõnul otsast lõpuni peas, ma võin kõik rollitist küll lauale peaaegu ära laulda. Asi pole selles, vaid see nii palju ilus muusika, nii palju lihtne muusika, et seal vaja mingisuguseid fookus, pookusid välja mõelda, Petroviaator lavale tuua ja jälle üks minu jaoks juba lavastuslikult see, mida ma ei salli. Tavaliselt on see avamängude täis lavastamine, need vajavad nii suurt näitlejaoskust või niisugust täitmist, siis nad on mõtestatud ja kui ma kogu aeg kuulan ilusat muusikat, ma panen parem silmad kinni. Ma pean kogu aeg analüüsima, mis ta seal laval. Miks see niimoodi tööd, mis mõte sellel on, kuhu see välja viib. Ja ma ei kuulegi seda ilusat avamängu, sest ma kogu aeg mõistab, tan ja mõistvalt on mõelnud üldse. See ei ole ainult siin see maitse asi, võib-olla ma olen vana inimene, ma ütlen kohe, mis meile meeldis, mulle meeldis väga tenor, mulle meeldis ta suhe muusikasse, ta oli emotsionaalne ja vaatamata selle lavastuse mõningas mõttes minu jaoks küsitavusele jäisi Alfredo, minu jaoks alati loominguliseks, temal oli hea närv, siukene lavatunde närv oli tal seda Streta viimast nooti ta ei võtnud, selleks ta metsaga Tartu etendusel jah, aga tegelikult see terve see roll oli tal väga ilusti läbi viidud, nii et ma olin tenoriga väga rahul. Venelane, kellel on väga ilus hääl, ta tegi ka rolli, kujundus hästi, siin on jälle, kui üldse siis on, mul tekivad kas situatsioonid või lavastamise mingid küsimused, aga ta ise tegi rullida kujundus päris ilusti, kes mulle absoluutselt ei meeldinud, olid Biolitadel see mulle absoluutselt ei läinud tal mitte midagi hääli väljend see pagana kogu aeg, Virbeldamine laval ja Kikslemine ja pikkade koiba mõtlemine ja, ja tühi, niisugune, ma ei saanud üldse aru ja suremisstseenis ka kargab seal mööda treppi pea kogu aeg mõtled, et miks ta seal hüppab, ma ei saanud sellest Traviatest üldse aru hääles ka ja kontserdil ma tabasin veel kord laulis kontserdil ka. Et selle hääles puudub absoluutselt minu jaoks mingi võlu. Tal ei ole võluhääles tehniliselt, kõik on nagu olemas, noodid on olemas, aga temas endas Ta ei pakkunud absoluutselt mulle midagi, sellest ei oleta hingest. No mina olen nüüd oponeerin läinud selles mõttes, et kuna ma olen siin Eestis nüüd viimasel ajal ka ikka meeletult palju draamateatrites käinud ja analüüsin neid lavastusi, siis ma näen lihtsalt siin täiesti kahte erinevat liini selles etenduses. Üks asi on Anu Lambi fantastiline näitejuhi töö. Ma olen nisu, mäletan väga selgesti tollest Taavi konkursist mulle ta absoluutselt imponeerinud, samamoodi olen nõus leiliga, aga tema seal toimunut tohutu muutus, sinna on ilmunud juba palju kopsaka maid, lopsaka maid, värve ja no ega kerkiv rumal ei ole, ta on võetud ikkagi juba marja teatrisse. Aga tähendab, minu jaoks on suur vahe ennegi olnud suuri poleemikat selle kunstnik Madis noorumisse, kui ta oli kunstnikuks esialgsetel ooperilavastustes, siis kohati võisid imestada, et oi kui tore. Ta oli teada, et ta õppis tegelikult disaini. Aga fantaasiat on küllaga. Üle mõistuse on minu jaoks juba tema aida, kus sa enda, mitte ainult kunstnik, vaid ka yhe lavastanud, see minule absoluutselt ei sobinud. Nüüd sellest raviatas, mulle istus see, kuna on ju selgelt Anu lamp siin oma jutus ka ütleb, et et aeg on toodud siia, kus inimesed surevad narkootikumi üle doosidesse. Ja see, mismoodi Violetta, kes on nüüd niivõrd suur narkootikume ja nii-öelda sõltlane. Ja see lõppu stseen. No me vist ei ole kokku puutunud ise, me oleme ainult kinolinal näinud neid narkootikumi käes vaevlev vaid inimesi, nii et seal eelmisel noor inimene võib-olla natukene siputas rohkem kui vaja. Haka tähendab mulle sisuliselt väga imponeeris see, mis Anu lamp oli suutnud teha, vot nendes suhet see niisugune inimhinge sees toimuv ja minule ka üldiselt ei imponeerise avamängude ära lavastamine, aga seekord ma võtsin selle vastu sellepärast, et see oli staatiline pilt oli tülli taga nii-öelda sellise Vilid ja kurvalt lõpetanud neidude kujud seal seisavad. Ja nüüdse Shermoon on oma valgete liiliate ka, võib ju öelda, et on võib-olla banaalne võte, aga mulle imponeeris praegu see, et sellega oli nagu tahetud siiski tõmmata ring kokku, sellega algas, sellega lõppes ooper. Shermoon ei ole mitte ainult kõrgaristokraat, seal oli üks väga hea stseen, on ju Sermoonid väga erinevalt on Toomas Hansson, kes on väga kõrk ja ei lase Violetta lennaste emata, on olnud Lermoone, kes lähevad ja ise embavad onO lavastusi, kušermoonist on tahetud teha lausa vananev härra, kes hea meelega võib-olla suhtleks ise kuskil tagatubades selle violett, aga nii et igasuguseid variante on. Aga siin ma imestasin, et see tšukil on juba tekkinud tema häälele vastav sisemine põhi. Et kui veoletab, palub, et emake mind kord siis vot seda ta enam ei suutnud teha. Aga tema nii-öelda rolli kujundamine ja muidugi väga niukene, liigutav ja just oma lihtsuse ja loomulikkuse poolest oli veoletajal Fredo see stseen, kus mõlemad loevad raamatut, no on toodud tänapäeva sedapidi, eks ole asi. Aga see ei riivanud üldiselt ma ei poolda neid ajastust väljatoomise, aga noh, kui ei ole raha eKreinoliinidega lavale tuua, siis las ta olla siis nii nagu Anu lamp siin ütleb ju, et noh, tänapäeval on tuberkuloos, ravitav, aga narkomaania, no ma ei tea, kui ravitav ta on seal kohutav, see on masendav maailm. Aga selge on see, et see tenor, sellel on juba Müncheni stats ooperiga leping ja, ja nürnbergi ooperiteatriga on samuti jäänud free, jah, ja ja nooril kohv millise veenva vanamehe rolli ta tegi lava peal erakordselt minul on tema üle, nii ta mulle väga meeldis. Ma siiski tahan öelda seda, et au ja kiitus, kui esialgu on olnud esimestel aastatel kaunis palju igasuguseid kõhklusi ja kahtlusi, siis nüüd on see konkurss tõestanud, et see on kohutavalt vajalik aktsent kahe meie Ooperiteatri tegevuse vahepeal. Seda kindlasti trump, vestid, raviatat. Näha veel ka augustis Birgitta festivalil sülgaja helikajas keskendusime seekord trump vestile ja Eesti Kontserdi hooaja lõppkontserdile. Saate toimetas Kersti Inno helimontaaži tegi Katrin maadik sülgaja.