Tere, head kuulajad, mina olen Ivo Heinloo ja tänases heligaja saates vaatame tagasi üsna hiljuti toimunud Jazzkaare festivalil. Jazzkaar toimus 20 kaheksandat korda ja nagu ikka, pakkus head valikut ja läbilõiget nii meie kohalikust eesti džässmuusikast kui ka päris põnevaid välisesinejaid. Tänases saates jagavad festivalimuljeid mitmed džässi kriitikud ja lisaks kuulame ka, mida arvasid festivalist mõned noored muusikud, kes ka osalesid. Jätskaar festivali linnaruumi projektis. Jazzkaare festival on lõppenud ja nüüd tänases helikaja saates teeme väikesi kokkuvõtteid ja meil on siin laua ümber vestlusring ja ma olen kutsunud siia inimesed väga lihtsal põhimõttel. Need on kõik inimesed, kes festivalis tänavu erinevatele väljaannetele kirjutavad Maria, Engel, Sander Udikas ja Priit Pruul. Tervist kõigile. Siis alustaks hoopis niipidi, et kas te mäletate, millal ta esimest korda jazzkaarel üldse käisite või milline oli teie kokkupuude jätskaar? Esmane Marie. No mul on isegi põhjustada päris mäletada, sest siin paar aastat tagasi, kui oli Jazzkaare 25. juubel siis extra küsiti selle kohta ja kui mu mälu nüüd vahepeal uuesti tuhmunud ei ole, siis see vist oli aastal 91 äkki. Kui ma esimest korda jätskaarel käisin? Jah, sest see oli ühtlasi mu esimene õppeaasta otsa koolis ja siis tookord oli minu meelest jätskaar sügisel. Ja see oli siis niisugune esimene vaba hingeõhk, nagu ühtlasi mäletavad Marju Kuut vist oli esimest korda siis nagu kodumaal tagasi ja tuli nagu koos vabadusega minu jaoks. Sander ja kuna me oleme Mariega kursusekaaslased otsa kooliajast, siis, siis on ajastus täpselt sama. Sama jutt. Nii et selles mõttes te olete juba põhimõtteliselt peaaegu aegade algusest peale olnud jazzkaarel käimas. Jah, kas see oligi selle nime all võib-olla isegi esimene festival, et enne oli paar aastat bluusifestivali nime all see kuidagi ja aga see võis olla isegi võib-olla esimene korda 28 oli seekord nimi võis olla küll see isegi. Ja Priit, minu vanus muidugi ei luba luba nii pika staaži, et aga mina mäletan oma esimest jazzkaart väga selgesti. Mul oli õnn aastal 97 olla esimest korda jazzkaarel kuulata ja ka esineda. Nii et see selles mõttes jah ja päris hästi meelde 20 aastat sai sel korral ja ma hakkasin tagasi mõtlema, et tegelikult 20 aastat tagasi esines jazzkaarel esimest korda ka Maria Faust, nii et jah, sellised toredad assotsiatsioonid muidugi. See on tore võrrelda, et kuidas on festival aastatega muutunud, et päris algusaegadega nagu võrrelda, isegi ei oleks võib-olla mõttekas, aga kui me vaatame üldiselt, siis mis teie meelest nagu kõige olulisem on, et kuidas see festival on nüüd võib-olla viimase 50 aastaga muutunud. Viimaste aastatega on kindlasti see tulnud, et jätskaar võtab vähemalt minu jaoks, kes ma olen festivali ka ise nagu seotud ja käinud seal kogu aeg, et mulle kogu aeg tundub, et jätskaar võtab selleks ajaks täielikult nagu Tallinna linna üle, et see on justkui jätskaarel eelmisel ajal, sest sest niivõrd palju on linnaruumi üritusi niivõrd palju, igal pool toimub, et noh, paratamatult ise püüdes ikkagi põhiliselt keskenduda kontsertidele kõigist nendest muudest asjadest, jääd sageli ilma ja siis mõtled jälle tagantjärgi, et oleks pidanud ikka sinna ka minema ja tänna. Et noh, minu meelest see on küll see, mis on toimunud just viimasel ajal alguses tõenäoliselt see jätskaar oli rohkem nagu selline kitsam ja nurgataguse üritus. Kontsertide formaat paljuski tingib selle ka Jazzkaare nüüdne asukoht, tegelikult kuna jätskaar on nüüd Telliskivi loomelinnakus vabal laval ja punases majas, mis on sellised peaaegu et ideaalselt mingil määral kõrvuti asetsevad kontserdipaigad, kus saab kontserte niimoodi vaheldumisi korraldada ja seetõttu ongi sellised sisuliselt pikad kontserdiõhtud kus on küll erinevad kontserdid, aga, aga inimesed tihtipeale lähevad ühelt kontserdilt teisele ja sisustavad võib-olla isegi terve õhtu. Kuidas sander teile tundub, teads Karel on olnud väga erinevaid kontserdipaiku ja, ja selliseid kodusid, et kuidas Telliskivi vaba lava nüüd viimastel aastatel teile tundub, ei ole üldse Telliskivi lobennata. Peale suurte Nordea kontserdite mõne Sis festivali jooksul kontserdid on enamasti seal ühes kohas koos ja ja see on jah, väga tore koht nii-öelda selle õhustiku mõttes. Kui ka need kontserdipaigad tegelikult on päris sobivad, et vaba lava ja siis punane maja oma sellise diilega, mis mõnevõrra võib-olla esinejaid häirida, et kuskil seal kõrvalosa rahvast näeb, tutta aedia ajab jutt, aga see on siiski mõnevõrra eraldi ja, ja kes tahab, siis läheb ansamblile või, või siis sellele auditoorium osale lähemale või sinna sisse ja džässi juurde on alati käinud selline väike klaasiklõbin ja jutukõmin juurde, et enamasti kontserdite puhul see ei muutu segavaks, ma usun, et võib olla mõni esineja, lasen ennast sellest häirida, aga aga üldiselt on ka see punane maja sobiv koht. Ja nad on tõesti niimoodi lähestikku, et kui just ei ole sellist 29. aprilliilma, siis võid särgi väel ühelt kontserdilt teisele lipata. Ja muidugi, see tähendab ka kompaktsust, kui siin olid ju ajad, mil festivali kontserdisaalid olid üle linna laiali ja tegelikult oli ka üsna võimatu tihtipeale pääseda ühelt kontserdilt teisele õigeaegselt, siis praegu ju on see kõik väga kompaktne. Jah, ma meenutasin Köst sedasama asja ühe tuttavaga siin eelmisel nädalal kontserdite raekoja ja mulle tundub ka, et praegu on võib-olla rohkem just nimelt sihukest festivalitunnet, et kui see on nagu ühte kindlasse kohta koondunud, et sest ma mäletan väga selgelt seda mööda linna ringi tuiskama vist rock Cafe ees ja siis jälle toona kandis Nokia nime ja veel erinevaid kohti, kus, kus need kontsert toimus, et see oli ausalt öeldes päris stressirikas ja, ja võib-olla tänu sellele, et nüüd on üks kindel koht leitud, et inimesed reaalselt käivad rohkem kontserditel kuulamas, et nad ei pea mööda linna ringi siblima, on ju, et see juba tegelikult võtab poole sellest ajast ära, on ju, igal juhul on seal väga tervitatav. Aga muidugi need kaks paika vaba lava ja punane maja on väga erinevad ja nagu Sander mainis, siis tõesti punases majas on, ütleme see kontserdisituatsioon teistsugune, sest et seal on tõesti selline paari osa ka. Aga tegelikult, kui mina sellesse hoonesse esimest korda sisse astusin ja mulle öeldi, et sellest saab kontserdipaik, siis ma ei suutnud uskuda, mida korraldajad rääkisid, sest et see oli täiesti tühi mahajäetud tööstushoone, kus ei olnud mitte midagi sees, et selles mõttes nad on ikkagi teinud suhteliselt imet selle paigaga, jahma. Inimesed ja muusika ise toovad ju selle elu sinna, et ega ta ilma inimeste muusikat olekski lihtsalt neli seina, praktiliselt mul selliseid tundeid pole, et see jutukam in või see kuidagi nagu segaks tegelikult nende esinejate nautimist, et et see ongi võib-olla pisut klubilikum formaat ja ma arvan, et kes on vähegi selline karastanum džässmuusikat, ma arvan, kõik sellega suhteliselt harjunud, et ühel või teisel eluperioodil on ilmselt sattunud mängima kohtades, kus noh, ütleme, et see kõrvaline kisa on veel suurem. Ma arvan, et selles mõttes ei ole sellele kohale küll mitte midagi ette heita. Ja räägime siis programmist ka, et programm oli samuti ääretult mitmekesine nagu alati. Ja tõesti ka see, et kontserdid vaheldumisi toimuvad kahes majas kuigi ma ise kahjuks jõudnud igale poole ja olin peamiselt hõivatud ikkagi raadioülekannetega, aga tundus tõesti, et, et tihtipeale ju inimesed said sama piletiga sisse punasesse majja järgmisele kontserdile, aga need kontserdid olid ikkagi tonaalsuselt tihtipeale ikka täiesti erinevad. Räägime teie muljetest sellelt festivalilt, kas olid mõned sellised kontserdid, mis neile nagu tõesti valmistasid suure üllatusega, et oli midagi sellist, mida te läksite kuulama ja ja saite võib-olla hoopis midagi muud, kui olite oodanud meeldivas mõttes üllatuse, siis. No see ongi see, et sa teed selle tutvumise artistidega, mis on väga mugavalt Jazzkaare koduleheküljel, programmi alt tulevad välja enamust artistide Alton, väike jutt ja paar või isegi enam klippi. Ja selle põhjal saab mingisuguseid eelvalikuid ja otsustusi teha küll, kuigi muidugi alati ja sa ei saa seda, mida sa sealt kontserdilt tegelikult lõpuks saad, kui sa kohale lähed. Artistidel on projekte erinevaid, klipid võivad olla erinevatest loomeperioodidest aegadest. Et minu jaoks oli isegi artist, kuhu ma vist alguses ei plaaninud minna, aga läksin klippide põhjal nagu mingit sellist tugevat muljet ei jäänud, tundus selline klubilik värk, et hilisõhtune tantsupidu, aga ütleme siis nagu vabal laval on, et võetakse ka õhtuste kontserdite puhul vastavalt siis esinejale võetakse toolid välja ja on selline püstikontsert. Aga artist nimega jusseffgamaal oli kindlasti minu jätskaar, selline Haylaite kindlasti paari esimese sealset, seda enam, et ma ei osanud oodata ja see oli nii värske, et suur kummardus jätskaar Tõid sellise esindaja kohale, kes esindas siis kõige sellist värskemat Londoni vaibi just see, mis, nagu praegu on aktuaalne, ilmselt on see nahka traditsioonilisemat džässi mõttes, aga just selliste eelkõige selliste sulandumise mõttes üks selliseid olulisemaid Scenesid London ja kus siis väga huvitavalt sulanduvad eri kultuuride stiilid ja kus siis nende puhul siis me saame rääkida suhteliselt uutest žanritest, mis on alles sulandumisel või värskemalt sulandunud nagu Craim garaaž ja siis võib-olla laiemalt tuntud hiphop ja seda väga värskelt Tšassilikult siis pannakse kokku ja väga-väga hea energiaga ja, ja väga selline aktiivne hästi nagu läbikomponeeritud, väga selline rütmiliselt kaasakiskuv ja väga hea üllatus oli seal. Ja see skandaal siis esines sellel päeval, kui ilmaolud olid väga halvad ja äärepealt vist ei olekski üks ansambli liige jõudnud Tallinnasse, aga siiski viimasel hetkel vist jõudis. Nagu ma aru saan, siis selle põhituumik, kellega nad alustasid, tuvana on, on kaks artisti ja selle seast üks, siis on klahvpillide mängija, teine trummar ja see trummar saigi minu teada asendatud. Aga see ei paistnud küll kuskilt välja, et see oli väga hea trummar ja see kokkumäng, sari suurepärane, et ma ei tea, kuidas nad sellise trikiga hakkama said, aga kuna nad on seal Scenes väga hinnatud artist, siis ju neil oli mingi asendusvariant olemas või, või teadis ta neid lugusid lihtsalt juba nii hästi, et ja võib-olla vahel sellised ootamatud momendid tegelikult sunnivad teadlikult või alateadlikult esinejaid kokku võtma ja võib-olla just selle tõttu oli selle õhtuenergiana eriline? Tšassinlikust mainisin, et seal klahvpillimängija mängis käsilikke, soolosid väga pikki et selles mõttes on selline õudne lähenemine, et ei ole selliseid kilomeetrised soolod ja siis seal vahel mõni teema või, või midagi, vaid nagu ma ütlesin, et see on kõik läbi komponeeritud ja, ja võib-olla oli isegi hea. Et nad on teinud ka loomulikult seal Scenes koostööd. See on nagu selline ka uus suund, kus džässmuusikud, kes oskavad neid kilomeetriseid soolaseid mängida, tulevad sinna sisse. Aga see mõnes mõttes nagu isegi selle asja lõhub ära või muudab millekski muuks, et selline puhas asi oli isegi. Väga hea Marie, kui palju teie programmiga enne tutvute üldse, kui te lähete festivalile ja ja kas teil oli midagi sellist, mis tõesti üllatas sellel festivalil? No kuna ma olen ikkagi osaliselt tegev ka jätskaar Enno veebitiimi ridades ja, ja seal on need tööootused üsna varakult vaja ära teha, siis, siis kuigi palju ma ikkagi pidin selle programmiga tutvuma, et mis oleks need olulised artistid, kellest ma mitte mingil juhul ei tahaks ilma jääda, aga no paratamatult kõiges ei jõua süveneda ja sama asi on ka see, et jah, et üks klipp, mida sa kuulad, võib ju olla noh, mitme aasta tagune ja mingist eelmisest projektist ja vahepeal on esinejana teinud võib-olla kannapöörde või, või laiendanud oluliselt ansambli koosseisu, et ega see alati ei ütle 100 protsenti selle kohta, mida sa lõpus kontserdil kuuled, ütleme, et eeltöö oli tehtud, aga samas oli ka selliseid positiivseid asju, mida ei osanud oodata. Kas midagi sellist nagu Sandril, kes mainis ka malli, oli ikka teil tõesti mingisugune selline suur üllatus, mis tekitas teil tahtmise kuulata mingit bändi edasi või osta nende plaate näiteks midagi? No võib-olla mitte nii suurt üllatust otseselt ei olnud, aga oli mitu asja, mis nagu jah, niimoodi küll ärgitasid, et paraku üks nendest üllatustest selgus niimoodi tagantjärgi, et kuna mul on ka päevatöö Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonnas, siis näiteks Adnansubrammi kontserdile May ei jõudnud siis kui nad reaalset esinesid ja seetõttu ma kohe tänan klassikaraadiot esindajate tegite ülekande sealt ja ma sain seda tagantjärele kuulata, et kui ma seda tagantjärgi kuulasin, siis mõtlesin küll, et novot, et oleks nüüd siis ajamasin ja läheks tõesti tagasi ja ja ostaks selle plaadi ja küsiks autogrammi, sest see oli kuidagi palju kaasakiskuv on küll, kui see, mida ma juhtusin veebist kuulma. Ja muidugi noh, kontserdielamus koha peal ei ole vist küll kunagi päris võrreldav sellega, mida kuulata raadiost või kasvõi plaadi pealt ju tegelikult kohapeal saab ikka võrratult palju rohkem ja tihtipeale ka tegelikult soundi mõttes on ju hoopis teine sound. Mul on nii ja naa, vahel võib-olla raadio sound, selle eest yldiselt hoolitsetakse veel kuidagi eraldi, et see võib olla ka teistmoodi ja isegi parem vahel, et live is võib tulla mõni pill sulle otse liiga tugevalt või mingid probleemid, aga et see võib olla nii ja naa. Aga muidugi kontserdielamus on kontsertelamus, et tasub minna kohale. Muidugi. Priit. Ma just kuulan kõiki teisi stuudios ja just mõtlen, et paganat need üllatused juhtisid täpselt endale kontserdite või kus ma ei käinud. Ma selles mõttes, pigem võib-olla tooks välja selle selle toreda mustri, mis nagu otseselt ei olnud nagu üllatav, aga mis oli nagu meeldiv elamus oli grant Brothers tuua siis, mis tegelikult mõnes mõttes minu jaoks on selline nüüd juba kolmas kord, järjepidevus Jazzkaar'e kontekstis, mida siis, nagu varasemalt on esindanud Hauschka ja eelmisel aastal siis Lambert, tundub, et jazzkaar on mõnes mõttes siukse hea soone leidnud, et tuuagi heliliselt üpris sarnaseid artiste isegi nüüd nii-öelda nagu kolmandat korda justkui kuulates midagi sarnast, siis endiselt sümpaatne, et aeg-ajalt on ka selline lähenemine hea, et kui sa leiab midagi head, siis hoia sellest kinni ja proovi seda võib-olla laiendada, et see oli minu jaoks üks selle festivali, selliseid toredaid hetki küll kindlasti. See on mulle ka silma jäänud, et kui vaadata seda programmi, siis iga aastaga ka, ütleme, raadios otsustades, millest teha ülekannet kui palju festivali kajastada. Et läheb see ülesanne selles mõttes kergemaks, et juba on teada umbes millist sorti muusikat, kus kohas ja millisel hetkel kõlab, et selline heas mõttes nagu ettearvatavus, mis muidugi ei pruugi alati olla ka väga hea oma soone leidmisel on ka kindlasti oma oht, eks ole, ei saa ju liigselt võib-olla jääda sellisesse turvalisse keskkonda ka. Jah, noh, džässmuusika puhul seda enam, et see on mõnes mõttes selline pisut revolutsioonilisem žanr on ju, mis, mis esitab, võib olla kuulajale ka idee poolest peaks esitama rohkem väljakutseid. Jah, siis paratamatult puit selliste pikaajaliste traditsioonidega festivalidel tekkida oht teatud stampides vajuda, kus enam sellest voolusängist kuidagi ei taheta enam välja minna, et aga jah, mingid teatud sellised episoodid mingite suundade esinejate näol on minu arust nagu teretulnud, et see kuidagi tagab mingisuguse järjepidevuse või see võib olla kuulajana, kes käib võib-olla iga aasta või üle aasta jazzkaarel teab vähemasti, mida oodata. Ja siiski, see palett on väga lai, et enne ma kiitsin just sihvka maali eest, aga tahaks siiski kogu kava eest nagu tõesti kiita, et võib-olla me ei saanud kogu maailma Tšassist selle jazzkaare põhjal ülevaadet, aga siiski see on äärmiselt rikas, hõlmab nagu väga erinevaid suundumusi, siiski, et ma ei saaks kuidagi öelda, et ollakse kas repertuaari valikul või kuidagi stagneerunud, et väga hästi kokku pandud kava ja väga-väga erinevaid artiste. Kuidas teile tundub, noh, see on selline vana diskussioon ja vana teema, mida võib-olla ei tasugi üles võtta, aga kas džässmuusika selle kõige juures siiski natukene varju ei jää või vähemalt selline oht võib tekkida, kui see kava on ikkagi niivõrd mitmekesine? Ei, ma ei ütleks, et see varju jääb, sellepärast et no loodetavasti ikkagi džäss on endiselt arenev muusikastiil ja kõik need juba aastakümneid korratud teated džässi Survastavam tegelikult lihtsalt viitavad sellele, et oh aaa umbes nagu ma tea, uss vahetab kesta või liblikas koorub, eks ole sellest röövikust kuidagi nukkudes välja, et, et samamoodi ka see džäss on mingisugused kestad maha heitnud ja kui, kui keegi püüab nagu sellest vanast kestast veel kinni hoida, võib öelda, et ta on stagneerunud ja esitab mingit sisuliselt surnud muusikat, mida ka osa muusikuid nimetavad juba, et see on sama hea kui klassikaline muusika, et noh, seal ei ole kohta enam improvisatsiooni. Aga kuhu ma tahtsin välja jõuda, et tegelikult mulle väga meeldis see suund, mida sellel jätskaarel ajas Kristjan Randalu oma liime Soksident Stahlis projektiga, et see väga hästi näitas, kuidas sellesse džässis sulanduvad kõik need tõepoolest globaalselt päritolu artistide kogemus, et kõik see, mida nad kaasa võtavad, nii oma kultuuriruumist kui, siis tänapäevast, mis meie ümber toimub. Ja ka maailma muusika, mis jätskaarel oli ka väga kenasti esindatud, ka see sisaldas päris kenakese komponendi džässi, et näiteks mulle meeldis väga Jeemen bluus, mis ei olnud otseselt ei Jeemenist ega ei olnud otseselt Kabluusega sellise nimega bänd. Ja kui muidu jah, võiks öelda üldisemalt, et see oli maailma muusika, mida nad tegid siis ka seal oli, oli täiesti selliseid džässiliike klahvpillisoolosid, kuigi seal oli ka väga palju muid erinevatest muusikastiilidest laenatud komponente, nii et ma ütleks, džäss endiselt areneb lihtsalt just nimelt võtab neid erinevaid elemente, nii nagu Sander mainis, eks ole, klubimuusikast samamoodi ka maailma muusikast ja vabast improvisatsioonilist, mis võib otsa veidi ulatuda nii klassikalisse muusikasse kui minugi poolest roki välja, niiet tsässon sulama. Ja muidugi on siin artiste ka sel festivalil, kes ei ole džässi ka peaaegu üldse otseselt seotud või üldse mitte otseselt seotud, aga ma ei leia, et see oleks mingisugune probleem ja väga hea, et need ei ole ka kuidagi kavaliselt nagu lahterdatud koduleheküljel, küll on see võimalus otsida stiilide järgi, aga just nimelt need kõik kontserdid toimuvad sisuliselt ühes hoones koos, eks ole selle hoone eri tiibadelt ja ei ole toodud jah, seda lahterduse nagu näiteks pori jazzil, et, et see on väga hea, et ta ei ole läinud selliseks, nüüd on meil siin kuskil mingi popiosakond ja siis kuskil nurgas on natuke džässi tehakse, et, et see ei ole minu meelest nagu probleem, et ja seal sa võid samamoodi väga meeldiva üllatuse saada minu jaoks üks suur kontserdielamus oli kaks neidu, üks katalaan ja teine hispaanlanna ja kes esitasid puhtalt siis sellise oma rahva, muusikaliku või flamenko oliku kava üks siis laulis ja teine saatis kitarril ja laulis taustahäält ja seal ei olnud džässi ka otsest seost, mingit väga, väga selline puhas ja ilus elamus. Oli ka tõesti vana head klassikat, et pean siin silmas just Ella Fitzgeraldi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud galaõhtut, millest ka klassikaraadio tegi ülekande ja mille kohta me saime ühe väga kena kuulajakirja, kus väga tänati just selle kontserdi eest, et me selle üle kandsime ja muidugi jazzkaart ka, aga seal oli tõesti selline klassikaline džäss, mida siiski ka väga paljud jätkuvalt tahavad kuulata. Jah, selline. Bändi džäss on ikkagi suhteliselt ajatu, et, et noh, see on, ongi võib-olla see džäss nii-öelda keskmise inimese nii-öelda kõige tavapärasemad mõistes on ju, et kui sa ütled talle džässi, siis ta ilmselt peab silmas midagi sellist, nagu, nagu sellel kontserdil kõlas. Aga mul on hea meel, et selle konkreetse kontserti tegelikult välja tõid ja mind pani mõtlema hoopis sellises suunas, mis võib-olla puudutab Eesti džässielu mõnes mõttes nagu laiemalt. Et meil olid tol kontserdil laval kolm eesti naisvokalist aga läti mees vokalist. Nii et minu küsimus ongi, et kus on kõik eesti mees, džässlauljad või kas neid üldse on, kui ma praegu mõtlen selle peale, sest ma ei oskaks mitte ühtegi nimetada ja sellest on küll tuline kahju? Selles ilmselt see asi oligi, miks oli vaja importida lätlane. Muidu mul ei ole muidugi lätlaste vastu midagi. Ja väga hea laulja oli, väga üllatas. Mind ta enam ei üllata, sest ma olen tegelikult juba aastaid Intars Pusulise fänn, et ta on tõesti väga hea džässlaulja ja, ja mitte ainult laulja, vaid ka trombunist. Kui me räägime nüüd peaesinejatest, kes olid nagu kõige rohkem väljareklaamitud, mida ta nende kontsertide kohta ütleksite, kas nad vastasid teie ootustele? Jazzkaarel? Väga tore komme ja mingis mõttes ka täiesti arusaadav, et nad kutsuvad mitmeid artiste ikka ja jälle tagasi, kes on osutunud väga populaarseks ja kui neil on võimalus avaneb, siis nad seda teevad nagu näiteks seda n riius, kes on ju korduvalt korduvalt, et Eestis käinud, ma täpselt ei mäletagi, mitu korda kolm võib-olla kokku, kuidas tema seekordne kontsert teile tundus. Mina ei olnud teda varem kuulanud jätskaarel ja mulle kontsert väga meeldis, see oli see kindlasti festivali stipp elamus. Et mõni seal võrdles üks aasta liig mingit tants oli nagu ka, et oli veel parem, noh siis võib-olla tõesti oli parem. Aga minu jaoks oli väga hea hästi kokku pandud kava. Marie on muidugi varem ka kuulnud kontserdil. Jah, sul on õigus ja seetõttu ma ka seekord teda kuulama ei läinud ja seekordse kontserdi kohta ma ei oska midagi öelda, aga ma olen teda varem kuulnud ja muidugi ta on supervokalist, tal on meeletult võimas häälematerjal ja ta oskab seda suurepäraselt kasutada, ma teda kuulnud ka lisaks jazzkaarele, poris, jazzil ja, ja tõesti, ta on ikka ikka klass omaette. Ma pean kahetsusega nentima, et me järjekordsete jõudnud Lähen riisi kuulama siis neljas kord kui ma medali praktiliselt täis ülemiste lehtedeni välja, et ega kolmas ilma neljandate jää, aga ma meeleldi ütleks paar positiivset, et sõna võib-olla ka ühe peaesineja kohta, Steve käädi kohta ma küll paari tuttava käest peale kontserti kuulsin niisuguseid noh, mitte just kõige positiivsemaid noote, aga mulle ausalt öeldes väga sümpatiseerib, et see oli selline kuidagi teesklus, vaba. Sa saad aru, et laval on, on muusikud, kes on ennast juba tõestanud, et nad ei pea tegelikult enam kellelegi midagi näitama või, või tõestama, vaid on tõepoolest olid laval enamus sellest ajast kulges bluusiskaalal, inimesed nautisid seda, mida nad tegid. Võtsid vabalt, et selles mõttes see atmosfäär oli, oli selle kontserdi ajal küll ääretult meeldiv. Super ja Steve käed oli see üks neist, kes esines tegelikult vabal laval, et need kõige suurema publikuarvuga artistid olid, siis ta Riivsjas, pajero, Tšaira, Nordes. Tegelikult selles paigas ja erakohta olen sunnitud parandama, et sealse publikuarv ei olnud tegelikult väga suur, sest saalis oli ka märgata tühje, ridasid, et võib-olla ka nemad oleks mahtunud vabale lavale täiesti kenasti ära. See, mis paistab nord vähesel vabal laval täis ja just, et see oleks vabal laval, võib olla mõjunud palju orgaanilisemalt, sest seal see jäigi nagu natukene selline steriilne tunne, et lava on seal ja publik on nagu kuidagi distantsil jäi, ei ole nagu seda ühist hingamist. Vähemalt mulle niimoodi. Aga Eesti muusikud, paljud eesti muusikud annavad ikka jätska rajal plaate välja sel aastal ka mõningaid, kuigi võib-olla vähem natukene kui siin mõnel möödunud aastal, aga mis teie eesti muusikute kohta ütleksite seal festivali ja üleüldse võib-olla selle proportsiooniga, et ütleme, välisesinejad ja eesti muusikud jazzkaarel. No minu meelest see proportsioon on väga hea ja, ja see on ka õigustatud, mitte nüüd selles mõttes, et kodumaine festival peakski siis omama artistid nii-öelda oma kaitsva tiiva alla võtma ja neid pakkuma, mida küll ka tehti, sest oli ju ka šõu case õhtu olemas, programmis aga Maria Faust i projekt ja Kristjan Randalu projekt, vähemasti kindlasti on sellised rahvusvahelise tasemega ettevõtmised, mis kaunistaksid ja eelistaksid igas eas festivali programmi ja mul on, mul on suur rõõm, et ma järjekordselt neid muusikuid sain jazzkaarel kuulda. See on õigupoolest privileeg. Ja ma olen väga tänulik. Aga mis te selle šokeis formaadi kohta arvate, kus on siis mitu Eesti bändi on ühel õhtul korraga laval, et me teame, et on šokeissid, on Tallinn Music Weekil näiteks, mis on arusaadav, sest et seal on hästi palju välisprodutsente ja korraldajaid koos suur kontsentratsioon ja nad tahavad lühikese aja jooksul saada täielikku ülevaadet, aga jazzkaarel, kuidas teile tundub selline kontsert või? Ma ei ole kursis, et kuivõrd hästi toimis see pool, et mis on shokis juhi idee, osaliselt tuleksid kohale korraldajad, organiseerijad, kes võiksid olla sellest artistist huvitatud ja selle võtta oma nii-öelda luubi alla või hoole alla, seda poolt ma ei tea, et kas see pool õnnestus, aga võib-olla see siis neli kontserdid olid ühel õhtul, et seal osaliselt paratamatu, sellepärast et Jazzkaarekava ei ole kummist, eks ole ta niigi üle nädala ja tanda seal ühel õhtul väga headele artistidele esinejatele pool tundi või, või natuke rohkem 40 minutit, et see oli ilmselt osaliselt paratamatult sellepärast, et isegi sellel festivalil, kuigi eks ole, on juba mitmeid aastaid olnud kodukontserdid, mis siis toimuvad tavaliselt päevastel aegadel, inimeste kodudes. Aga siiski päris mitmed väga head esinejad esinesid täitsa tasuta tasuta kontserdid. Päeval esimesel pühapäeval siis Telliskivi loomelinnakus mainime näiteks Kadri Voorand, Mihkel Mälganud, Liisi Koikson oma uue suuna ja tuulega, et lihtsalt ilmselt ma arvan, et see üks põhjus võis olla see, et kõik lihtsalt ei oleks muidu ära mahtunud, et osadele pakuti seda natuke lühendatud kontserdivõimalust. Ma küsisin selle proportsiooni kohta, sellepärast et tõesti vahel tundub, et ikkagi võib olla väga head eesti ansamblit jäävad paratamatult natukene tähelepanuta, kuna lihtsalt nii palju on välisesinejaid. Priit. Mina olen selles mõttes seda meelt, et jazzmuusikatase on Eestis minu hinnangul küll viimastel aastatel märgatavalt tõusnud, et see kvaliteet, mida, mida tegelikult eesti muusikud suudavad pakkuda ei jää küll minu eest millegi poolest alla välismaistele muusikutele ja kohati võib-olla programmis, äkki tulekski nagu mõelda selle peale, et ehk igasugune välismaine artist ei vääri seda kohta sama palju kui meie enda kodumaised artistid. Selliseid mõtteid mul tekkis küll, et noh, ma saan aru, et teatud puhul on see mingisugune programmiline pragmaatika ehk et välisesineja ilmselt võib tuua noh, pelgalt sellepärast, et ta on välisartist tuua rohkem rahvast saali. Aga samasse tähendab kontserdikorraldajale ka suuremaid kulusid, et minu arvates Eesti muusikud on igal juhul tublid ja võib-olla väärivad veelgi enam esiletõstmist. Samas, ma tean jah, et on ju palju selliseid festivale ka, kus võib-olla kohaliku džässiskeene suurus on peaaegu olematu samal ajal festival on väga tugevatasemeline ja hästi palju tuuakse ka Ameerikast näiteks statisti sisse. Ma mõtlen just võib-olla sellistes riikides, kus me vähem teame nagu džässmuusikuid, samal ajal käivad kõik tipud seal esinemas, nii et seda teed ei ole jätskaar kindlasti läinud. Selles mõttes jätskaar, nagu toetab oma tegevusega igati ka seda kodust jazzimaastikul. Jah, seal võivad muidugi olla ka taustal mingisugused teised kokkulepped, et džässimaailm on ka omavahel üpris põimunud. Kui mõelda või spekuleerida selle üle, jaskar mingis mõttes tõesti toetab meie oma artiste, et koostöös eesti džässiliiduga võib-olla aitab neid ka kuidagi riigi piiridest väljapoole eksportida, siis võimalik, et tehakse ka teatud kompromiss siin programmi näol, kus nii-öelda bartertehinguna võetakse võib-olla mingeid välismaiseid artiste siia festivalidele esinema, et, et võib-olla nagu tavakuulajale pruugi need skeemid nii arusaadavad olla, aga ilmselt tehakse ka selliseid kokkuleppeid ja sellest pole ka tegelikult mitte midagi imelikku. Aga räägime veel eesti esinejatest kohe avakontsert oli ju ääretult suurejooneline. Maria Fausti täiesti uus projekt ja plaat ja ka televisioon võttis selle kontserdi üles sellega, et Paria oli siis eelmisel aastal selle džässiauhinna võitja. Kuidas teile tundus see Maria Fausti uuem projekt? Ta tundus sarnane ka mitmemarja varasema projektiga, mul ei tule selle plaadi nimi meelde, kus on lihal punasel taustal hobune hiljem Sacromfadžeere Ta lihtsalt seal oli selline natukene minimalistlikum ja koosseisu mõttes siis olid ju lisaks puhkpillidele vokaalansambel meelse naishääled ja trumme, et see oli selline, siis siis laiendatud või lood ka uued, muidugi, ja kõlaliselt ja see mõte selline sakraalne. Ja see tuleb jälle taas Mariaga seoses pirni põlema. Ja on Krahlis kava, mida esitasid, see oli vist küll Tallinn Music Weekil eelmine aasta, see oli ka sinna kanti, aga jah, et muidugi seekordne oli pidulikum ja võimsam. Ja muidugi üks kontsert, mida me ei ole üldse veel maininud ja mis oli ka jällegi koostöö Eesti ja välismuusikute vahel, mingis mõttes oli Tallinn 67-le pühendatud kontsert siis kus Tõnu Naissoo ansambel mängis, jaga Zbigniew Sovski bänd, mis oli siis selline tore nostalgiline meenutus, et tegelikult seda 67. aasta festivali meenutati seekord jätskaarel päris mitmel erineval moel. Mis mulje teile see kontsert jättis? Kui nüüd niimoodi rääkida, mida, mida oleks võib-olla veel rohkem tahtnud, siis oleks ju ideaalis võinud kaks omal ajal 67. aastal laval käinud umbes Slovski vanem siis, sest tegelikult Zbigniagnamozlovski bändis oli ka tema poeg ja check mängis trombooni. Et ideaalis oleksin võinud Namozlovskija Tõnu Naissoo teha rohkem koos kui selle ühe džässistandardi, aga noh, arusaadav, et sellise kõrge tasemega muusikud, et neil on raske omavahel kokku saada ja mingisugust sellist tugevamat sisulist projekti aretada, et see oleks pidanud siis ilmselt olema juba tellitud muusika sellisel juhul, et noh, mõnes mõttes jah, oleks tahtnud, et see ühendus nende vahel oleks ehk olnud suurem, aga samas, kui võtta niimoodi ajaloolise perspektiiviga, siis omal ajal, kui Tõnu Naissoo debüteeris 1967, siis ta oli ju ka alles saanud 16. Nii et ega nad tol ajal ka omavahel tuttavaks ei saanud, nii et selles mõttes kõik õigesti. Aga eraldi võttes olid muidugi suurepärased esitused mõlemalt maestrot. Kas te jõudsite ka festivalil kontserdisaalidest väljapoole, kui toimus tasuta kontsertide päev igal pool erinevates paikades Telliskivi loomelinnakus ja ka tegelikult ju kogu linnas kõlast jazzmuusika? Mina tasuta kontserdite päeval liikusin küll ringi, aga sealgi olid paar kontserti kas siis punases majas või siis vabal laval. Aga reklaamiagentuuris Velvet käisin kuulamas sellist eesti naislauljat nagu lepatriinu, mis oli mõnes mõttes sümpaatne, mis nüüd võib-olla pisut häirib, on see, et. Ma olen igati selle poolt, et nii-öelda lauljad, laulukirjutajad kasutavad live Talle elektroonikat. Aga see peaks, võiks olla filigraanne. See ei ole see koht, kus tuleks mingisuguseid järeleandmisi teha, et isegi kui on selline noh, nii-öelda tasuta kontserdite päeva formaat. Aga nii palju, kui ütleme silma hakkas lõõtsa tol päeval, siis tegelikult rahvast oli meeletult palju ja mõnel pool isegi nii palju, et oli raske ennast välisukse vahelt sisse pressida, et ei olnudki võimalik. Et selles mõttes tundub, et kui ilm on hea, siis inimesed tulevad ikka õue ja käivad ja naudivad ka muusikat. Ja siis vist ka ilm oli hea, erinevalt siis festivali lõpuosast, kui vist ilmselt ei oleks saanud sellist asja eriti korraldada. Ma ei tea, kuivõrd see heitlik ilm muidugi mõjutas seda linnaruumiprojekti. Tol konkreetsel päeval vist jäi linnaruumi projekt täielikult ära, jah, kui oli see lumeDoramat, tuule soolojazzkaarel, armed ulatuvad madal rini. Jah, tundub, et täitsa niisugune ilmataadiga, neil on kokkulepe täitsa olemas, sest tõesti see heliseva pühapäeva ajal oli ilus ja õnnelik ilm, et selles mõttes läks kõik kenasti. Mis te nende jätskaar erinevate traditsioonide kohta pean, ütleksite, tegelikult on hulk traditsioone, mida praegu enam ei ole nagu kasutuses, mille asemel on mingid teised tekkinud, et ütleme, praegu on see linnaruumiprojekt. Mulle meenub, kui oli jazzisaadik, mis tähendas seda, et keegi jätskaar peaesinejatest oli mitu päeva festivalil ja tal olid teatavad kohustused, et ta siis pidi võib-olla mingisuguse väikese avaliku intervjuu andma ja see roll oli võib-olla natukene suurem siis mingisugusel konkreetsel muusikul. Ja neid on veel olnud traditsioone ju festivalil. No selline jaht džässi saadik või selline patroon oleks ju iseenesest ilus žest, aga ma kujutan täiesti ette, et see on ära langenud praktilistel põhjustel, et küllalt paljudel maailma tippu kuuluvatel muusikutel ei ole võimalik ennast pühendada sedavõrd või siis nad nõuaksid selle eest ka teatavat tasu. Kaaretase on läinud nii heaks, et see läheks tõesti maksma ilmselt liiga palju, et meie ei ole selliseid muusikuid festivalil, kellel on, ütleme, terve nädal on vaba lihtsalt ja hängin siin ringi, et tase on nii head kõigile. Kui palju võiks siinkohal ühe mõtte õhku visata, et samas meil ju on tegelikult neid pikaealisi eesti džässmuusikuid, kes ei ole enam aktiivselt tegevad, et võiks ju nende hulgast otsida neid patroone seda enam, et noorem põlvkond sageli ei tunne neid nii väga hästi, et noh, nemad võiksid ju siis võtta oma tiiva alla selle festivali, et tutvustada siis ühtlasi ka Eestis jazzi ajalugu, mis on ju nüüdseks samuti juba vägagi väärikas ja kaugel see 100. sünnipäevgi enam on nii. Mõnedel festivalidel me teame, on ju ka olemas sellised resident artistid nii-öelda, mis ongi umbes samas suunas läheb see mõte, et tavaliselt mõni kohalik muusik seal, kus mina olen käinud näiteks. Jah, ma arvan, et see on tegelikult igati loogiline, sellistel festivalidel on mingid teatavad traditsioonid ja et neid aeg-ajalt ka siis värskendatakse või välja vahetatakse, et tegelikult see hoiab ka festivali sellise elavana ja noh, muidugi seal tõesti ongi sellised noh, teatud mõttes pragmaatilisi põhjuseid jälle, et miks mingitest asjadest loobuda ja miks mingeid asju nii-öelda juurde tekitada, et ma arvan, et see on lihtsalt täiesti loomulik, et seda tehakse, et ja noh, täpselt nagu sa ütlesidki, et mul endal ka ei oleks selle vastu midagi, kui jazzkaarel tõesti oleks võib-olla mõni selline nagu resident artiste, keda on võib-olla nagu rohkem näha, et kes võib-olla olekski sihuke, mida öelda maskott, onju, aga oleks kogu festivali jooksul rohkem näha ja kuulda. Ma küsiksin lõpetuseks teie käest kriitikutena, te olete mingis mõttes kohustatud käima kontserdilt kontserdile ja, ja saama sellest festivalist osa nii palju kui võimalik, et kuidas te vastu peate, et kas see kuidagi natukene väsitav ei ole või kas teil on enda jaoks mingisugune selline süsteem olemas, sest et tegelikult, kui võtame lihtsalt tavakuulaja, siis ma arvan, et terve festival läbi käia läheb tema jaoks ilmselgelt nagu paljuks ja seda kuidagi ikkagi ka ise aeg-ajalt nagu tunned. Nii kriitikule kui ka tavakuulajale kindlasti selles vallas ka mõjub väga hästi see vaheldusrikkus, kus tõesti osad artistid isegi ei ole džässartistid ja saad, on mingil määral ja et see mõjub väga hästi, et tõesti yldiselt juhe jookseb kokku, kui seal oleks seda Ameerika džässi üheksa päeva järjest, et see on võimalik. Jazzkaare maraton on võimalik, tegin selle sellel aastal läbi, olen elav näide. Tubli, mina tegin eelmine aasta 25 kontserti 10 päeva jooksul, et eks ta vaimselt mõnes mõttes oleks koormav ja ma ütlen ausalt, et teinekord on üks kontsert liiga palju ka mõni artist võib-olla niivõrd tüütu ja väsitav, et sa ei tahagi tervelt kontserti kuulata. Sinna pole mitte midagi parata, see ongi normaalne, et kõik ei pea meeldima. Mida sa lähed kuulama, alati on võimalus minna kohvikusse, sinna, kohvikusse ootama järgmist artisti, kohvikuid telliskivis teadupärast ju rohkem kui mujal Tallinnas kokku kriitikule ei ole tegelikult seda sundlust, et, et nüüd tuleb kannatlikult, et see kontsert algusest lõpuni ära kuulata, nui neljaks, et ma arvan, et ükski inimene ei peaks ennast piinama selliselt, et parem siis juba oodata ja mitte koguda endasse mingisuguseid emotsioone, mida sa ei taha kogeda. Jah, ma ütleks ka, et kindlasti soodustab selle festivali maratoni edukat läbimist just see, Ta on need 200 ala niivõrd lähestikku ja kõrvuti pluss ka see jah, et tõesti sul on võimalus. Kui tõesti antud kontsert ei ole võib-olla sinu maitsega või sinu hetke seisundiga kõige paremas kooskõlas, siis sul on jah, võimalus ka sealt keset kontserti vaikselt välja hiilida ilma häirimata teiste kuulamiselamust ja siis jah, vahepeal lõõgastuda natukene, võib-olla teetassi ääres ja siis minna järgmisele kontserdile. Nii et selles mõttes jah, on see lähestikku paiknemine väga hea, aga kui sa küsisid jah, et, et kuidas me siis niimoodi vastu peame, siis mina ütleksin küll niimoodi, et see festivali kogemus on, on alati võimalik kokku võtta. Ta sellise väljendiga, et olen väsinud, kuid õnnelik, et jääk kindlasti tekivad siin mingisugused väiksed unevaeguse taga, hing on rahul, sest see muusika on nauditav ja muidu ju sellele festivalile ei läheks, kui see ei meeldiks. Jah, ja tavakuulaja õnneks ei käi kogu festivali läbi, tõenäoliselt jätskaar on niimoodi kuidagi kokku pandud, et tõesti tundub, et see vana klišee, et igaühele midagi kehtib siinkohal täiesti nii või siis klassikaraadio stuudios olid siis helikaja saate oks jazzkaare festivalist rääkimas. Marje Ingel, Sander. Saime natuke aimu sellest, milline oli tänavune Jazzkaare festival džässikriitikute silmade ja kõrvade läbi. Aga festivali. Jooksul õnnestus koguda ka natuke muljeid meie noorema põlvkonna muusikutelt ja kuulamegi järgnevalt mida pidasid oma suurimateks elamusteks kitarrist Kalle Pilli, laulja Jana Kütt ja samuti kitarrimängija Anna Regina kalk. Ma arvan, et minu jaoks oli kindlasti Kristjan Randalu kontsert ikkagi kõige parem siiamaani nendest, kus ma olen käinud, sest mina ei olnud varem kuulanud sellist kitarrimängijat nagu see queen lee, siis oli seal ja mainin lihtsalt nime kuulnud, otseselt ei teadnud, mida või kuidas ta mängib. Ja see oli lihtsalt uskumatu, et ma seal ikka üsna häälekalt tantsin nii-öelda teada, et mulle ikka meeldivad kitarristi puhul, eks ma ikka vaatan, et ütleme, mis asju ta kasutab, mis plokke, mis pill ja lihtsalt see, et kuidas ta nagu käsitsi vilja, et et no tõesti lihtsalt tundub nii lihtne. Aga kui ma tean, siis nii lihtsalt isegi Dariumi angaarid otseselt ei tule. Et lihtsalt rõõm on nagu vaadata, kui tuleb, nii lihtsalt see mäng või vähemalt tundub, et tuleb. Muidugi seal on suur töö taga, eks ma tean seda isegi. Aga kas on veel mingeid selliseid kontserte jazzkaarel tänavu, mis jätsid sellise sügava mulje, elamuse? Mulle väga meeldis Liisi Koiksoni kontsert. Varem mulle meeldis väga see just see vanem teema, mida Liisi Koikson on teinud, selline ilusam ja nii edasi, aga väga julge samm sellist muusikat teha. Aga väga hästi tuli välja, sest see produktsioon ja kõik väga tasemel. Ja väga hea meel oli näha enda head sõpra Martti Laasi mängimas seal bändis. Mulle tundub, et tal ei ole liiga palju antud võimalust veel nagu särada. Aga ma arvan, et see oli temale väga õige koht, kus mängida ja minu jaoks oli tema selle kontserdistaare, sest mul oli hea kuulata. Kui ma nüüd mõtlen tagasi, siis Liisi Koiksoni kontsert kindlasti mõjus mulle väga värskelt ja vau, väga uus pööre minu arust tema poolt väga, väga kihvt ja loomulikult just see kontsert Ella 100, et ma olen veel täiesti selle mõju on selles mõttes, et see oli üks lahedamaid asju, mida ma olen viimasel ajal kuulnud. Minul on ka tegelikult ei oskagi nagu väga kirjeldada selles mõttes, et väga värsked emotsioonid oma ootasin ka juba siia kontserdile tulles päris palju ja ma arvan, et, et see ootus sai kindlalt täidetud, et Ma arvan, et see kontsert on üks tänavuse aasta parimatest. Kindlasti. Jana Kütt ja Anna Regina kalt kuulusid ka nende noorte muusikute sekka, kes võtsid osa Jazzkaare linnaruumiprojektist ja sellest oli meil ka kriitikutega juttu. Tõepoolest hästi oluline traditsioon ja ettevõtmine, mis toob muusika kontserdisaalidest välja ja paneb helisema kogu linnas. Küsisin noortelt, kas esinemine niivõrd ebatavalistes paikades on ka kuidagi keerulisem. Ega ta ei ole otseselt keeruline, tuleb lihtsalt muusikasse, sellesse mängu, sellesse keskkonda suhtuda. Mänguliselt umbes neli aastat tagasi vist ma käisin esimest korda siis noh, võib-olla natukene lõin verest veel. Aga üldiselt kui muusikud on omad, kellega mängime, siis siis ei ole nagu mingit muret, tegelikult tuleb lihtsalt seda lusti Leida erinevates tegevustes. Minu jaoks, mis oli nagu keeruline oli see, et kui need on sellised ekstreemsed kohad kuskil õues tuule käes, siis loomulikult mingisuguseid noote ei saa ju ette endale võtta, ehk siis kõik lood peavad olema peas ja piisavalt palju segavaid faktoreid ka ette mängida, hääled, asja, tuul ja kõigi nende kiuste nagu mängida peas mingeid lugusid, et võib-olla see oli see väike selline uh aga nüüd juba lood pähe kulunud ja nüüd on nagu juba lihtne lauljat põhiprobleem selles linnaruumi projektis on võimendamine. Samas on tore akustiliselt laulda, sellepärast et tänaval nagu tegelikult muud ette ei kujutaks, et võimalikult akustiliselt ja lihtsalt silma paista ja eks see jaskar silt juba tegelikult tõmbab ju tähelepanu, ka mina käisin mängimas Pelgulinna naasiumis, tegime seal vahetunni üllatuse koos ühe lauljaga, kuna mina ise mängin kitarri, siis vanalinnas on üks väike rongikenemis, sõidab, teeb akva tiiru, seal peal olen mänginud see aasta siis osalesin veel sellises vahvas projektis nagu džässimaal, ehk siis noored kunstnikud maalivad, meie saame sellest inspiratsiooni kohe niimoodi vahetult mängime ja, ja selline projektoriga. Mina sel aastal nagu teadlikult võtsin omale natukene vähem kohustusi, kuna ma juba tundsin, et Entas kooliga hakkab nagu natuke nukraks seis kiskuma. Olin nüüd laupäeval Viru keskuses, kus siis panin kokku kaks bändi ja idee oli siis tutvustada erinevaid džässistiile, iga täistund, alates kella 11-st oli meil umbes pooletunnine kava. Alustasime svingiga Sis Latin bossanova väike Chipsi seejärel oli sool ja kruubi džäss ja lõpetasime siis eesti estraadiklassikaga ja kella 11-st tegelikult kuna seal on nii palju õnne olnud, et mul on soojad suhted tekkinud, kas ving tantsijatega siis ka nemad ühinesid meiega ja tegelikult selles pooltunnis üks üks tore svingipidu, ma arvan, et see juba, et inimesed võtsid selle aja oma kas lõunapausil või või lihtsalt möödaminnes, et seista ja kuulama häda ja isegi täiesti aplodeerida, siis on, ma arvan, juba päris päris hea saavutus. Tänases heligaja saates rääkisime Jazzkaare festivalist. Muljeid jagasid džässi kriitikud Marje Ingel, Sander Udikas ja Priit Pruul ja noored muusikud Jana Kütt, Anna Regina kalk ja Kalle Pilli. Saates kuulasime ka muusikakatkendeid, mis pärinesid klassikaraadioülekannetest Jazzkaare festivalilt. Neid saab meie kodulehel ka järele kuulata, nagu ka heligaja saadet. Tänase saate montaaži teostas operaator Katrin maadik. Mina olen toimetaja Ivo Heinloo ja soovin teile kaunist päeva jätku.