Tere, head kuulajad, algab heligaja, mina olen Miina Pärn. Lõppemas on vaikne nädal ning seekordses vestlusringis räägime muusikaelu ja kirikukalendri seostest. Kas ja mil määral need kaks võiksid seotud olla ja kui palju meie tänane muusikaelu kirikukalendri täht päevadega suhestub? Klassikaraadio stuudios vestlevad neil teemadel muusikateadlased Anu Kõlar ja Toomas Siitan ning ansambel Vox Clamantis. Dirigent Jaan-Eik Tulve. Alustame aga muusikanädalal. Ülevaatega kuuendast 13. aprillini toimus festival Eesti muusika päevad, mille pealkiri oli tänavu läbi hämaruse. Festivali viimasel kontserdil 13.-le aprillil kohtusid kolm orelit, kolm organisti eri põlvkondade heliloojate uudisteosed ja Ester Mägi kontsert orelile ja klavessiin ile. Niguliste kirikus esinesid organistid Ulla Krigul, Saale, Fischer ja Kristel aer ning oboemängija Dmitri Bulgakov. 10. aprillil kuulutati Georg Otsa nimelises muusikakoolis välja tänavune noor helilooja 2017. Tänavune laureaat on Gerta Raidma, kes pälvis auhinna oma teose eest. Aidanud Svid maid. Foodsov ju hinda friisin. Kund. Ma tantsin jäises tuules oma mõttega sinust flöödi-le, bassklarneti-le, löökpillidele, Jevioolale. Gerta Raidma on sündinud 1995. aastal ning õpib praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemias Helena Tulve heliloominguklassis. Žürii sõnul jäi Gerta Raidma teos meelde oma rahulikku ja süvenenud kulgemisega. Erinevalt mitmest teisest oli selles tunda teatud küpsust fokusseeritust ühele kujutluspildile ühele selgele ideele, mida helilooja kandis läbi terve teose, muutuma ta seejuures üksluiseks ja igavaks. Võidutöö paistis silma tervikliku vormi, ökonoomse vahendite kasutamise, peene kõlakäsitluse ja professionaalselt vormistatud partituuriga. Teise koha pälvis Madli, Marje Sink Georg Otsa nimelisest muusikakoolist ja kolmanda koha Liisa hõbe Heino Elleri nimelisest muusikakoolist. Kolmapäeval, 12. aprillil andis Eesti muusika päevade raames kontserdi aga kuuest Eesti noorema põlve Chialistist koosnev Estonian tšelloansambel kelle eesmärgiks on propageerida tšellomuusikat ja laiendada tšelloansamblite repertuaari eelkõige eesti heliloominguga. Kontserdil Päikese vene tehti kummardus Erkki-Sven Tüüri ja tema kunagise ansambli inspee poole. Kõiki Eesti muusika päevade kontserte saate järelkuulata klassikaraadio kodulehelt. Seitsmendal aprillil kuulutati välja tänavune LHV uue heliloomingu autasu, mida annavad välja Eesti heliloojate liit ja LHV. Preemia pälvis tänavu helilooja Toivo Tulev teose eest Black Mirror. Žürii sõnul on tegemist väljapaistva loomingulise saavutusega, milles peen rafineeritud on ühendatud toore jõulisusega. Heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill märkis, et see, et tänavu läks preemia just Toivo Tulevile, avardab ka LHV uue heliloomingu autasu signaali, et tegemist ei ole noore helilooja preemiaga ning et uudisteose uudsus ei sõltu tuu generatsioonist. Pilootaastal pälvis autasu Toivo Tulevi õpilane Liisa Hirsch oma teose eest Assending tissending ning üldsusele võis tunduda, et auhind on suunatud noorele heliloojale. Tänavune võidutöö tõestas, et see pole valiku tegemisel määrav. Eesti filharmoonia kammerkoor jätkab juubelihoo tähistamist ning peadirigentide sarja jõudis kord koori asutajadirigent Tõnu Kaljuste kätte. Kavas kohtuvad kaks muusikaajaloo märgilisemad kooriteost, Alfred šniitke Reekviem ja Arvo Pärdi imise Reere. Just šnitke reekviem oli teos, mis andis Tõnu Kaljuste tõuke professionaalse koori ehk filharmoonia kammerkoori loomiseks. Ühtlasi ajendas teos Arvo Pärti looma samale koosseisule kirjutatud koori teostmise Reere. Selle kavaga antakse kokku kolm kontserti. 13. aprillil Tartu Pauluse kirikus 14. aprillil Tallinna Jaani kirikus ning laupäeva õhtul, 15. aprillil kell 19 Pärnu kontserdimajas. Tallinna kontserdist tegi otseülekande klassikaraadio ning see on järelkuulatav. Sellel nädalal see heliga ja vestlusringis arutleme muusikaelu ja kirikukalendri seoste üle kas ja mil määral need kaks võiksid seotud olla ja kui palju meie muusikaelu täna kirikukalendriga suhestub. Klassikaraadio stuudios on muusikateadlased Anu Kõlar ja Toomas Siitan ja dirigent Jaan-Eik Tulve. Tere tulemast realist. Kuivõrd te olete kõik lisaks muusikaelule hästi kursis ka kirikueluga, siis kui te mõtlete meie praegusele muusikaelule, kui tihedalt on see seotud kirikukalendri tähtpäevadega? Kas võib öelda, et hoolimata sellest, et meil on riik ja kirik teineteisest lahutatud järgi, et meie muusikaelu mingil viisil kirikukalendri? Ega meil ei ole mitte ainult riik ja kirik lahutatud, vaid pisut ka kirik ja ühiskond. Kirikukalender on ju mingil moel kultuuriline kokkulepe, kultuuriline konstrukt ja küsimus on ju ka selles, kui palju meie kontserdipublik, kõik on sellega sisuliselt seotud, kui palju inimesed üldse arvestavad sellega? Siin hiljaaegu just kuulsin, kuidas üks ajakirjanik rääkis munadepüha suurest reedest, mis on algamas. Et kui me räägime näiteks muusika ja kalendri seostest, siis me mõtleme ju nende tekstide ja selle igapäevase elu seose peale ja minu natukene selline nukker vastu. Küsimus on, et kui paljut, et meist nende peale mõtlevad FIEd, kui tihesesse sisemine suhe meie jaoks. Veel ma arvan, et jõulude puhul on asi selgem, et et jõulud ei ole ka meie ühiskonnas ikka ainult kommertspühad, aga tõepoolest see praegune paastuaeg ja suur reede ja ülestõusmispühade, et need on kuidagi kaugemaks jäänud. Aga kui otse sellele küsimusele vastata, siis mul on ju hea meel tegelikult, et muusikaelus siiski mingil kombel tuletatakse seda meelde, et praegugi. Meil just äsja siin oli juttu sellest, et on passiooni ettekande tulnud ja mõnikord advendi või jõuluajal on jõuluoratooriumi ettekanded, nii et midagi on ja ma arvan, et see on hea ja tähtis. Muusikas. Jah, kui anusin puudutas jõulutemaatikat, siis meenutame, me oleme kõik kolmekesi selles eas, et mäletame veel jõulude tähistamist nõukogude aja ja minu arust selles osas on küll nagu toimunud väga suur selline nihestus, et siis ametlikult jõule ei peetud ja isegi ei ja nagu lubatud või ma mäletan, oli muusikakoolis mõned õpetajad käisid kirikute juures valvamas, et keegi sinna ei läheks laulma. Aga kuidagi need pühad olid siiski inimestel südames olemas ja, ja pereringis ju kõik neid tähistasid. Et siis praegusel ajal küll noh, kui me vaatame niiviisi seda nagu Toomas rääkis ühiskonnast, et siis ühiskondlik pilt on nagu sellisest jõulusügavast tähendusest nagu väga kaugele läinud või, või ütleme, et selle jõuluüks jõuluvana jõuluvana seos nagu on ainuke, mis need jõuludega ühendab. Ja ülestõusmispühade rääkides siis see on ju tegelikult oma olemuselt nagu veelgi müstilisem sündmus ja tähendus. Et siin tõepoolest mul esimese asjana tuleb meelde kohe, et suure reede, disko, mida võib Leida kuskil klubi seinte peale juuste peal. Et laias laastus nagu ühiskond kindlasti ei mõtle selle peale, et et mis pühale tegemist on või, või mida need pühad üldse tähendavad. Kui nüüd muusikast konkreetsemalt räägime siis igasuguses traditsioonilises ühiskonnas muusika on ju väga funktsionaalne olnud väga funktsionaalne ja kristlikus traditsioonis samuti mis on meie Euroopa sellisem kõige vanem muusika, mis on meieni tänapäevani jõudude gregooriuse laul. Ja selle repertuaar on kasvanud just nimelt igasuguste kiriklike pühade teenistuses. Kui on tulnud uus tähtpäev, siis sellele on vaja olnud ka muusikat, selleks on loodud muusikat ja Kõrbriaani repertuaaris võime leida aasta igaks päevaks oma lood väga palju erinevaid lugusid, nii et see on nagu selline sammumine kirikukalendrit mööda läbi kogu aasta ja, ja nüüd, kui edasi me võime rääkida kunst muusikast teistest 1000-st seal samuti enamus heliloojaid on ju loonud oma teoseid mingisuguse tähtpäevale või pühale mõeldes, no seal on, eks ole, suured pühad nagu jõulud ja ülestõusmispühad ja sellised asjad on nagu tunduvalt esibla panin ja, ja huvitav on see tegelikult ette, et nii Gregoreali repertuaaris kui ka hilisemas muusikas just nimelt vaikne nädal ja eriti vaiksena olen viimased kolm päeva suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev on need päevad, kui näiteks sellist liturgiline muusikast on pärit lamentatsioonid. Noh, ütleme, et kui gregooriuse laulurepertuaaris on terve aasta väga rikkalik, siis paastuaeg ja vaikne nädal eriti noh, see repertuaar on umbes, võib olla samaväärne kui kogu ülejäänud aasta. Nii et just praegune hetk tõesti on nagu väga rikkalik olnud ja, ja väga rikkalikult leidnud kajastust ka hilisemas muusikas. Aga nüüd, kui otsapidi jälle tänapäeva jõuda, siis noh, me oleme ju praegu sellises niinimetatud väga sellises reaalses ühiskonnas, et alati midagi erinikas või oma laste või mõne teise inimesega siis väga tihti küsitakse vastu, et aga miks me peame, eks ole, et, et siin on ka, sest, et, et noh, et miks me või seal suure diskot teha, et see vabaduse ja vabaduse kasutamise küsimus on üks. Ma arvan, üks tänapäevase inimese põhikonkse, mis tuleks oma elu jooksul lahti arutada. Kalender on ju ise väga palju transformeerunud. Kui sa räägid siin gregooriuse laulutraditsioonist, siis tõesti seal on väga spetsiifilised laulud peaaegu et igaks päevaks. Et kui vaadata näiteks seda traditsioonilist kalendrit, siis. Ma mäletan, vist veebruari alguse poole on esimesed päevad aastas kalendriaastas, kus ei ole spetsiifilist pühendust ühele konkreetsele päevale. Et see on tõesti peaaegu et iga päevaga seotud mingisugune pühendus, aga samas pühad ka need suured pühad on, on väga muutnud oma tähendusi, näiteks kui me jõuludest räägime siis jõuluaeg traditsiooniliselt algab ju esimese jõulupühaga ja kestab 13. jaanuarini. See on näiteks Tallinnas siin selline uuendatud traditsioon, et linnapea kuulutab jõulurahu välja, mis kestab 13. jaanuarini. Ma ei tea, kas, kas keegi üldse mäletab mikspärast just selle päevani. See on ka üks niisugune vana traditsioonilise kalendriaspekt, et see nii-öelda see kolmekuningapäeva oktav ja tänapäeval tegelikult, et sisuliselt mulle tundub, et jõuluaeg kipub esimese jõulupühaga lõppema, pigem. Sest et, et täiesti on kadunud see niisugune jõulueelne, vaikne aeg. Kommertsrealiseerumine on, on üks asi, aga tegelikult on ka just muusika läinud sellega kaasa. Et me hakkame seda lapsukese sündi hõiskama juba vaata et novembri lõpust saati ja teeme seda läbi terve detsembrikuu ja kalendri seisukohalt ei olegi seal just nagu mingit õigustust. Advent on ikkagi advendiootusaeg selles mõttes kuigi muusikas on advendimuusika teistsugune kui jõulud. Nojah, et kõik need suuremad pühad nii kui ülestõusmine või siis jõulud alati on ette valmistatud ja see ettevalmistushüljestele pigem selline periood, kus inimene saab enesesse keskenduda mitte suure hurraaga, vaid vaid sissepoole minna ja, ja ka see repertuaar on vastav alati. Muusikaelu kontekstis ma arvan, et me peaksime rääkima sellest, et milline muusika on kirjutatud otse liturgilise eesmärgil ja mis on nüüd kunstmuusika näiteks Kaspachi kontaadid, mida ta kirjutas igaks pühapäevaks, kas ta kirjutas need kunstmuusikaks või kirjutas ta need konkreetseks titurgiliseks otstarbeks mis teosed. Vabad see on päris hea küsimus, sest et et formaalselt võttes ta kirjutas need muidugi väga konkreetseteks päevadeks ja mitte ainult selle päeva pühendusega, vaid et need skandaalid on väga tihedalt seotud ka tekstiiliselt, näiteks nende konkreetsete lugemistega, mis on nende päevade teenistustel aga paljut. Bachist mõtlejad on öelnud ka seda et need kandidaadid on peaaegu et liiga head oma aja selle funktsionaalse muusika või funktsiooni täiteks. Et tegelikult nendes on palju enamat ja see nii-öelda lisaväärtust, kus on avastatud tagantjärele just nimelt kontsert muusika funktsioonis. Et see vastus saab üsna kahetine, aga 19. sajandil kujunema Bachi kandidaatide esitamine ikkagi selgelt rohkem kontsert muusikaks ja selles mõttes võttes sõltub see ikkagi pigem vist dirigendi enda maitsest. Kui palju ta seda konkreetsete päevadega seob, kui ma ise mõtlen? Ma olen mõõdukalt püüdnud alati neid seoseid silmas pidada. Ma ei kujuta küll ette näiteks seesmiselt Jõuluaegsed passiooni ettekannet. Aga näiteks ühel suvisel festivalil olen ma küll ta ise Johannese versiooni esitanud. Mõtlesin tükk aega, kas see sobib minu olekuga, aga lõpuks ikkagi otsustasin positiivselt. Nii et siin on kindlasti niisugust mänguruumi kui rangete ja nendes küsimustes olete. Toomas, andaksin puudutaski. Just nimelt sedasama vabaduse temaatikat, et millest enne ma rääkisin, et et ühest küljest meil on vabadus kõike teha. Ja tõepoolest tänane päev kultuuride mitmekesisus, selliste ülemaailmsete kultuuride põimumine, traditsioonide põimumine mingis mõttes on ka kunsti tähendus või kunstisõnum läinud minetamata oma põhiolemust või ta on läinud nagu natukene laiemale skaalale ja võib-olla tal on võimalus puudutada väga palju rohkemat suuremat kogukonda. No esimene võrdlus, mis mul pähe kargab, on näiteks gooti katedraali vitraažid, mida ju, kuni noh, praktiliselt meie ajani pole mitte keegi teine kunagi näinud, kui, kui võib-olla mõni restauraator, kes on tunnenud sinna mitmekümne meetri kõrgusele, et tänapäeval tänu fotograafiale ja, ja tänu muudele võimalustele mõeldud ei ole, mis on seal näiteks Notre Dame'i katedraali kõrgustes kujutatud ja muusika on samamoodi, et tänane päev või ütleme, 20. sajand on see võimalus, kus me võib-olla tuleme välja otse liturgiast Nende teostega ja esitame neid mujal liturgiliste kontekstist eemal. Aga nende noh, mina isiklikult arvan, et nende teoste sõnum ja nende teoste puudutus ei ole sugugi mitte väiksem ja sellepärast samamoodi nagu siin tuuma sellest rääkis, et kui mina oma kontserdikavu teen, siis ka tõesti jõuluajal ei hakka esitama passioone ja samuti ka ülestõusmisesimesel päeval ei hakka passiooni laulma, et selline asi noh, on nagu võib-olla isegi iseenesest mõistetav, aga tõepoolest on kontserdikavades on nagu võimalik erinevate pühadega ju väga palju mängida ja, ja ma arvan, et see ei ole sugugi halb. Mina mõtlen seda, et kõike seda kirikukalendrit nii peenendatult või niisuktiivselt, kui ta oli gregooriuse laulu ajal, seda me ei suuda jälgida. Tõenäoliselt me oleme sellest nii palju eemal. Aga need kaks kristluse kõige olulisemad, et perioodi ja püha ehk siis sünniaeg ja ülestõusmisaeg. Et minu meelest neid on ikka nii olulised, sellised aja liigendajad selle aasta ringi liigendajad, et kui Nende tähendus püsib ja nende tähendust saab kuidagi muusikaga markeerida siis see võiks anda küll praegusel ajal ka midagi mõtlemisele juurde ja kuidagi kuidagi süvendada seda juurte tunnetust või seda traditsiooni tunnetust või et et mulle tundub, et midagi on nagu. No küllap ikkagi me oleme kasvanud siin Euroopa kristlikus kultuuris, aga et midagi on sellesse nagu väga loomuliku selles advendi ootuses ja, ja jõuludes ja siis selles kannatusajas. Ja et nende segamini ajamine muusikas oleks, oleks kuidagi imelik, aga, aga samas miks mitte passioon suveldajate ega sellest midagi väga võõrast ei ole, sest see passiooni tekst ja sõnum, see on ju niisugune kristluse põhisisu, et miks mitte. Aga tõesti ülestõusmishommikul passioon jälle see kõlaks kuidagi hästi võõrastavalt vä? Mulle meeldib see Anu mõtte ütleme, need seosed viivad meid tagasi mitte lihtsalt lähemale kultuurilistele juurtele, vaid vaid ka mingisugustele loomulikele, seostele, loodusega, sest et ega need ei ole ju juhuslikult sattunud pööripäevade kanti need suured, et pühad ja linnainimesed, nagu me kõik oleme meil on jäänud ka see kontakt väga väheseks. Ja tegelikult needsamad tekstid ja seesama niisugune mõõdukas rituaalsus, mis nende pühadega kaasas käib see aitab meil ka märgata just nimelt seda niisugust orgaanilist, koos elamist kogu aastaks. Ja just et see on väga ilus seos see, et, et need on kuidagi hästi loomulikud, need kristlikud pühad ja need nagu meie sellise elutunnetusega hästi harmoneeruvad. Helikaja vestlusringis on Anu Kõlar, Toomas Siitan ja Jaan-Eik Tulve. Aga kui minna natukene konkreetsemaks siis kust teie jaoks need piirid jooksevad, et mis on nagu sobiv ja mis ei ole sobiv, ma saan aru, et passioon suvel, see on arusaadav, ülestõusmispühadel passiooni ei taha kuulda. Olen näiteks kuulnud, et, et kui hingedepäeva kontserdil lauldi Ave Mariat, siis seda nagu taunity mis pühad siis on sellised vabad, laiema tähendusega ja, ja mis teie jaoks on kuidagi hästi konkreetse sõnumiga või kust need piirid teie jaoks jooksevad? Kui ma püüaksin isegi konstrueerida mingisugust tõrget hingedeaja ja Ave Maria vahele, ma ei suudaks seda. Ma isegi ei saa aru, millest tõrge võiks tekkida. Ma arvan, et on väga palju selliseid tekste ja vastavalt siis ka muusikat, mis on nii-öelda universaalse sobivusega. Ja ega vist meie kalendrisse ei ole peale nende kahe suure püha ülestõusmise jõulude jäänud kuigi palju seda, mis neil tekitaks niisugust suurt vastuolu erinevate tekstidega. Traditsiooniliselt on ju olnud väga suureks murdepunktiks ka see meie vastlapäev või ütleme siis sellele järgnev paastuaja algus, karnevaliaja lõpp ja, ja siis niisuguse vaikse aja algus. Aga jah, tõesti, ega me oma kultuuriruumis ju neid tähendusi täna väga ei väga ei märka ega ei tunne. Ta väga palju jõud, niisugust traditsioonilist vaimulikku muusikat on ju ka kirjutatud sellist, mis ei ole kuidagiviisi seotud pühadega. Näiteks Inglismaal on siiamaani väga tavaline esitada jõuluajal Henry Messi. See kõlab üsna igal pool. Samas, kui mõelda selle teose sisu peale, siis seal on ainult üks osa seotud selle sünnilooga ja tegelikult on seal ka kannatus ja, ja ülestõusmine markeeritud, nii et selles mõttes me võiks öelda. Paljud teosed ei olegi sobivad mitte ühekski ajaks nagu spetsiifiliselt aga samas on universaalselt võib olla üsna igaks ajaks. Aga kas midagi aastate jooksul on teie silmaga riivanud selles valguses? Mul tuleb meelde, et kui Eesti aeg algas uuesti üheksakümnendatel alguses siis sirp palus mul kirjutada ühe arvustuse ja see oli kontsert, mis toimus suurel neljapäeval. Ja see oli täitsa siuke humoorikas-kontsert, ma ei mäleta, mis lood seal olid ettekandel aga siis ma kirjutasin sinna niisuguse lause ka. Ta on iseenesest ju tore, aga et kas just sellist kava peaks just suurel neljapäeval esitama. Ja siis leidis kuidagi suuremat vastukaja, et jah, näed, et just suur neljapäev 90.-te alguses ju põhimõtteliselt kogu see kirikutemaatika, mis sai nagu uuesti avada või läks lahti, et see selline puhang oli hästi suur ja see leidis head vastukaja, et et ma arvan, et umbes viis või 10 aastat tagasi poleks ma enam niimoodi kirjutanud, et siis poleks sellest aru saadud, et mis, mis suur neljapäev, aga noh, selle tõttu mulle meeldibki, et viimastel aastatel just, aga võib-olla ka mitte viimastel, võib-olla on kogu aeg olnud, et ikkagi hästi kenasti hakkab silma, et seesama kas või Bachi jõuluoratoorium või et seda on ikka üritatud ka siin Eesti muusikasse ette kanda õigel ajal ja passioone k. Vaata Toomas, sina muidugi tead kogu sellest Bachi sümbolitest ja teemadest rohkem, aga tegelikult ju nendes samades Jõuluoratooriumi kantaat ütles, et et seal on ka ju oh jeesus sinu valu motiiv sees ja et, et Bachi jaoks oli see kuidagi niisuguse sügavama tähendusega, aga tema jaoks ikkagi kogu see Kristuse elu oligi niisugune tervik, et, et sünniloos oli ka kannatuslugu ja et et selles mõttes, ehkki ta oma kantavate luues teadis väga täpselt, mis pühapäevaks, mis tekstidega kokku see läheb. Et kuidagi niisugusel metatasandil on, on need asjad ju temal ka ühendatud, et selles mõttes võib-olla see kõik väga vale ei olegi. Ei, loomulikult kalliturgilised tekstid kubisevad sellistest ristviidete, seda, eks ju. Ja näiteks kas või seesama jõuluoratoorium, see ei olegi Kiiu kirjutatud üheks päevaks vaid kuueks erinevaks, eks ju. Ja seal on neid väga erilaadseid mõtisklusi nende nende päevade sees. Liturgiliste tekstide või üldse kogu piiblitemaatika ei saa kunagi midagi välja lõigata või, või kui me võtame kasvõi ühe lause, siis lause kätkeb endas kogu ülejäänud sellist sakraalsed konteksti, konteksti ja et ka näiteks olen siin mitme, räägin gregooriuse laulust ja, ja need tekstid, mis on väga peenelt valitud alati siis näiteks bastuja alguses juba kõneldakse läbi tekstide, mis juba kuulutavad, et ülestõusmist tähendab, siin ongi, kui sa räägid punasest joonest siis ega paastuaeg või vaikne nädal, see ei ole mingisugune. Hea küll on Lomentatsioonid, mis on nagu nutulaulud, aga ka aga see ei tähenda seda, et me juba ei näeks ette või juba ei teaks. Mis tuleb selle järel, et nii on ka muusikas viited juba sellele järgnevale ülestõusmisele või. Nii on ka jõulutemaatikas viited Kristuse kannatustele ja ikkagi jällegi ülestõusmisele. Et sellepärast tänapäeval kontsertide jaoks repertuaari koostades. Meil tõesti on väga palju, väga vabad võimalused. Aga punane joon tõesti, jah, tulen selle tagasi, et tõesti ülestõusmishommikul laulda passiooni. See ei ole minu jaoks punane joon, seepärast see mind iseenesest ei häiri mitte kuidagi, kui ma näen inimesi pidutsemas suurel reedel, see mind otseselt ei puuduta mitte ühtegi muud, aga pigem on see mingisuguse, sellise laiema rumaluse väljendus, et jah, ma ei tea punast joont, võib-olla ei saakski sellist asja nagu otseselt öelda, aga kui me ühiskonnas, et keegi hakkab vastaval hetkel Trallitama teistel alustel, siis see on pigem selline kultuuritus. Näiteks kui ma siia tuppa sisse astusin, siis ma kuulsin sõna Iisrael teie suust ja Iisrael tegelikult oleks selline väga huvitav paik. Iisrael on ju ka ilmalik riik ja samas on ta väga tugevalt religioossetel alustel. Kui on laupäev, Effhabad, siis mitte ükski ühistransport ei tööta ja, ja väga palju selliseid just nimelt ühiskondlikud hüved on ka ära lõigatud ja samuti praegusel hetkel On pasa pühad. Jällegi ka need inimesed, kes ei ole religioossed, kes otseselt ei pea Šobotit sõidavad autoga sellele aga siiski nagu respekteerivad seda ühiskondliku kultuurilist alustala ja kuidagi aktsepteeritakse seda ja teatakse, et just seesama toetuspind on kogu selle ühiskonna aluseks, et ilma selleta poleks sinnamaani jõutud ja ilma selleta ei ole kuskile edasiminekut, et minu jaoks, nagu see ühiskond alati Iisraelis käinud, siis nagu kuidagi selline ilmalik ja sakraalne on, seal elab nagu väga väga sellist harmoonilist kooselu. Mõnes mõttes need vanad kultuurilised tekstid on ju sattunud nii-öelda reaalsesse situatsiooni täna. Et nad on oma niisugusest algsest funktsioonist eemaldunud. Täpselt nii, nagu me vaatame ühte altaripilt Briti muuseumis ja ja see loob meie jaoks ühe spetsiifilise sideme, siis me võime ju endale aru anda, et et tema algne side on, on katkenud. Võib-olla see oli altaripilt, mida näiteks kas või kirikus näidati ainult mõnel korral aastas ainult suuremate pühade puhul, eks ju. Ka olulisemate altarit piltide ees on tavaliselt olnud altari tiivad ja samamoodi on olnud muusikaga teatud muusika on olnud algselt väga selges tugevas kalendaarselt kontekstis. See on aga kas päris kadunud või vähemalt lõdvenenud. Ja selles mõttes me suhtleme nende tekstidega täna tõesti vabamalt liberaalsemalt, olemata ise oma elus väga jäigalt nendega legendaarsete seostega kammitsetud, et me, me oleme võib-olla vabamalt nendesse tekstidesse ja sellesse muusikasse süvenema, ütleme läbi läbi aasta, ilma nende seostatav. Mul tekkis kõike seda kuulates. Suur küsimus sellest, et kui me rääkisime siin, et oratooriumist sisaldub kannatuslugu ja kõik need viited on igatepidi teineteisega seotud siis mis hetkel me otsustame, et tema oli rumal, Edda esitas sellel ajal seda teost ja tema näiteks lõi mingisuguse seose võib-olla mingi väga leidliku seose, mida ainult tema nägi, et millelgi teie seda otsustate, et kas te lihtsalt vaatate neid inimesi, kes esitavad, et tema, tõenäoliselt selline intelligentsem inimene, temal rumalam tema siin komistas selle otsa, eks ole. Et siis mis hetkel me nimetame seda rumaluseks ja mis hetkel see on nagu leidlik seos. Ma ei usaldakski võib-olla seda rumaluseks nimetada, eks maitsevääratusi tule igasuguseid, et jaa, kui ma millegi järgi otsustan, siis ikkagi lihtsalt oma oma mingi sisetunde järgi, sest et tõesti need väga keerukad seosed võivad tekkida igasuguste kunstiliste tekstide vahel. Aga kas need suudetakse ka niiviisi veenvalt välja tuua? Eks see oleneb veel paljudest asjadest, nii et et siin ei ole ainult nüüd repertuaari valikuga kindlasti tegemist. No ma ei tea, mina kuulsin kedagi, kes tahtis esitada kreegi reekviemi jõulupühal ja ütles, et üks kristlik muusika kõik. Et seal aga ei taha öelda rumal, aga, aga see võib-olla on lihtsalt selline vähene kultuurikiht või et ta ei ole päris nagu lahti mõtestatud seda, et et üks kristlus kõik, aga või mingi vaimulik või? Ma ei mäleta, seal oli mingi imelik termin kasutatud, selle jaoks. Aga see, kui Bach seda kasutab, siis see hoopis teeb kuidagi õnnelikuks või see avab nagu palju rohkem neid jõulugantaatide, et noh, tõepoolest tema jõuluoratoorium on kuuest kantaadis koosneb tavad nagu palju rohkem hoopis neid sisemisi sümboleid ja seoseid, et see on keeruline öelda. Kus see piir on. Aga inimene, kes viitsib süveneda? Ma arvan, et sellel tekib ka äratundmine, mida on hea teha ja mida pole nii hea teha. Mis on ju ka seoste täpsuses, eks ju. Kui kui vaadata kas või sedasama jõuluoratooriumi, siis seal on tõesti kannatus teemad sees täpselt nii nagu mitme päeva mõtisklustes, eks ju ta lastepäev näiteks. Ja kui nüüd üks kunstnik näiteks kas või kontserdikava koostades suudab nende seoste peale täpselt mängida, siis see on ju ainult iluks just. Jah, täpselt, et kavasid tehes on ju kogu muusikaliteratuuri kogu repertuaar ongi ju üks suur võimaluste allikas ja kuidas neid seoseid kokku paned, seal avab väga palju võimalusi. Et aga nüüd need väiksed seosed lisaks me oleme siin rääkinud ülestõusmispühadest jõulupühadest, aga lisaks sellele on ka tohutul hulgal repertuaari, mis on loodud igasuguste muude pühade puhul, anusin rääkis kreegi reekviem-ist, et vot siin on jällegi see naised, kui see jõulupühal esitate reekviemi. Noh, kuigi me võime tõesti võtta niiviisi, et üks vaimulik muusika kõik ja, ja ega ta halba ei tee, aga noh, reeglina siiski on jällegi hoopis teise püha. Selline puudutus on hingedepäev, surnute ülestõusmine, siis on väga tugevad puudutatud Kristuse ülestõusmisest ja, ja me saame minna tagasi Kristuse sünnini või me saame minna ka maailma loomiseni tagasi. Aga vot jah, et kuidas sa neid asju, asju kõiki omavahel seovad, et. See siiski tekitab mingisuguse kultuurilised Isonan, see küsimus on ka selles, et kui terase dissonants on ja kas ta on põhjendatud ja nii, et jõulude ajal reekviemi esitamine vajaks minu jaoks küll väga-väga head põhjendust. Jah, ja see hea põhjendus ei ole, et üks vaimulik muusika kõik Aga lõpetuseks, milline on teie tulevikuvisioon, kas kirikukalendri tundmine on mingisugune hääbuv teadmine, mis mõne põlvkonnaga võib-olla veelgi nagu hägustub ja nagu kuidagi klektiliseks muutub, või kuidas te arvate? Ma loodan küll, et mitte, et me juba siin enne rääkisime, et selles on midagi väga loomulikku inimese aasta rütmiga üldse loodus aastarütmidega ja olen tõesti suures lootuses, et see ei kao ei muusikasega üldse, meie. Jah, mõnes mõttes ta on ju meil isegi siin taasärganud ta oli väga palju hägusam ju nõukogude ajal ja me oleme olnud eemal kasvõi sellest traditsioonist, mis näiteks Saksamaal on ju väga juurdunud kasvõi sedasama jõuluoratooriumi ja kevadpühade ajal siis passioone esitatakse väga laialt väga tihedalt, eks ju. Ja nüüd me näeme, et me oleme nii-öelda tagasi tulemas selle juurde, sellel aastal oli kaks erinevat Johannese passiooni projekti kõrvuti ja midagi lahti sellest. Ja ma arvan ka, et et kui me nüüd räägime kontserdi elusti või eesti kontserdielust, siis mina ausalt öeldes ei ole küll nüüd üle nagu isegi mõttesse, et mis just nimelt selles kontserdielus riivaks, et kui me siin ennem rääkisime, mis üleüldiselt toimub, et siis see jõulueelne aeg ja suure reede pidustused ja kõik see noh, see jääb nagu kontserdielust välja poolelt, kontserdil on ikkagi pigem üritab meid tagasi tuua nende seoste juurde. Jah, ja see näitab seda, et inimesed on sellest teadlikud. Nende jaoks on see traditsioon oluline, nad püüavad seda edasi anda ja, ja see on nagu tähtis, et. Ma üldse ei arva, et mõnisada aastat tagasi oleks terve ühiskond olnud nii teadlik ja et kõik täpselt teavad, kuidas nad oma samme seavad ja, ja et näiteks igasuguseid kõrvalekaldumisi on kogu aeg olnud ja sellepärast ma arvan, et ka praegune olukord ka ei ole sugugi traagiline. Aga jah, et muusikuid Nagu mõtestavad, mida nad teevad? Selle mõttega on küll tore lõpetada. Suur tänu, Anu Kõlar, Jaan-Eik Tulve ja Toomas Siitan. Selline oli tänane heligaja. Vestlusringis arutlesime muusikaelu ja kirikukalendri seoste üle ning sellest kõnelesid Anu Kõlar, Toomas Siitan, Jaan-Eik Tulve. Mina olen toimetaja Miina Pärn ja helimontaaži tegi Helle Paas. Soovime teile rahulikku vaikse nädalalõppu.