Hea kuulaja algab saade helikaja, mina olen linnavõimu metsa. Täna vaatame tagasi konkursile noor muusik 2017 mis toimus viiendast üheksanda aprillini Tartus Heino Elleri muusikakoolis. See on rahvusvaheline pianistide viiuldajat tšellistide konkurss, mille teises voorus mängiti Elleri muusikakooli Tubina saalis koos kammerorkestriga, mida juhatas Toomas Vavilov. Tänavu toimus konkurss esimest korda Tartus ja korraldasid selle MTÜ noor muusik ja Elleri muusikakool ja siin väike sissejuhatus k MTÜ noor muusik, juhatuse esimehelt Märt hundilt. Selle konkursi traditsiooni algatajaks oli Reet Hunt, kes käis nagu oma lastega ringi ühel või teisel või kolmandal konkursil välisriikides ja nägi, mis on seal hästi, mis on seal halvasti ja siis otsustasime, et võiks teha ka Eestis. Et eesti lastele on seda kindlasti vaja ja eestlastel oleks vaja ka teada, et missugusel tasemel siis need välismaa esinejad on, kes siia tulevad ja sellest siis asi lahti läks, 97. aastal oli esimene ja, ja nüüd on siis nagu üle kahe aasta olnud, et täna vastan siis 20 aastat noorest muusikust ja 11. kord teha konkurssi. Need lähevad üldse ette valmistama, millise kava? Kava on küllalt mitmekesine, aga klassikalised, kontserdid, lihtsamad, mingid osad nendest on siis see, mida orkestriga teevad. Aga mis on eriti tervitatav ja tore see, et meile eesti heliloojad on igaks konkursis kirjutanud uudisteoseid ja need me oleme siis saatnud neile valikuliselt, mida nad valivad, aga üks on siis nagu kohustuslik pala. Ja huvitav on see, et meil on neid heliloojaid on olnud palju, seekord on Tõnu Kõrvits, kes kirjutas, aga on kirjutanud Ülo Krigul, siis Erkki-Sven Tüür, Ester Mägi, Timo Steiner, Tõnis Kauman. Aga kõige suurem menu on Lepo Sumera teosel kolm maailmaimet, mille ta kirjutas meile teiseks konkursiks spetsiaalselt ja mida praegu valikuliselt kõige rohkem mängitakse ja küsitakse üle üle üle Euroopa ja isegi Aafrikast. Neid noori. Tänavusel konkursil noor muusik osales üle 80 muusika õppija Euroopast. Esindatud olid Inglismaa, Iirimaa, Soome, Venemaa, Läti, Valgevene, Saksamaa, Norra, Leedu, Ukraina ja Eesti. Žüriid olid rahvusvahelised igal pillil. Klaveriviiulile, tšellole, mängijaid hindas kolmeliikmeline žürii. Vahetult pärast teise vooru puu kogunesid vestlusringi minu poolt kutsutud eestlastest žüriiliikmed ja liitus ka soomlane. Klaverižüriis osalesid vestlusringis Carlos juuris. Mihkel Polli õlles isa Carlos juuris on professor Soomest. Pianist Mihkel Poll on osalenud sellel konkursil ka lapsena ja tõesti siis esimese selle konkursi nooremate A-rühmas ja mõne aasta pärast jälle siis vanemate rühmas. B-rühmas piirižüriid esindas Mare teearu Eesti teatri- ja muusikaakadeemiast ja tšello zürii liige. Meie vestlusringis oli Mart Laas Tallinna muusikakeskkoolist. Meie vestlus kulges väga soojas toonis lastele mõeldes ja oli tunne. Žürii oli lastemängust tõesti inspireeritud. Koht on konkursi noor muusik rahvusvahelise žüriiliikmetega. Siin on Ülle sisa professor Carlos juuris Mihkel Poll, Mare Teearu ja Mart Laas. Ja praegu on just lõppenud konkurss noor muusik, kus on siis kahes vanuserühmas hinnatud lapsi antud väljakohti ja mul on hea võimalus värskeid muljeid küsida žüriilt. Ma alustaksin sellise üldise küsimusega, et millised muljete sellelt konkursilt saite kõige üldistavamalt. No muljed on head, konkurson esimest korda üldse Tartus ja selle tõttu on kogu konkurss natuke teistmoodi, see konkurss on juba olnud 20 aastat ju aastast 97 oli esimene kord. Ja selle tõttu võib natuke teistmoodi, aga mis on Tartul pool siin? Väga suur eelis hindasid organiseerimisel on see, et kõik toimub ühes majas. Kõik kolm saali on ühes majas, kõik on nii-öelda siin käe-jala juures, seal nüüd teistmoodi, aga kindlasti ilus linn, tore. Need, kes on varem käinud mujalt teistest maadest, on tore siia Tartusse sõita. Klaveriõpetaja Ülle sisa. Täpselt samuti on niisugune tunne, et me oleme esimest korda Tartus, et see ei ole nagu veel sisse elanud sellesse atmosfääri, et Tallinnas oli välja kujunenud niisugune kindel atmosfäär, raatorid sa, printsid, kus sa oled ja mis, mis toimub praegu natuke, me otsime seda, mis siin toimub, aga väga tore konkurss on see kõikide laste jaoks. Klaveriprofessor Soomest Carles Juris. Carles Jüris räägib. Tallinna eelis oli see, et konkursi korraldamise kogemus oli pärit juba eelmisest aastatuhandest. See oli nagu ümberistutamine ühest linnast teise nõudis harjumist. Väga tähtis on aga see, et see konkurss on eesti kultuurilise identiteedi osa. See on üks kõige lapsesõbralikumaid konkursse, mida ma kunagi näinud olen. Oleme siin, et toetada lapsi muusika abil ja see ei ole kunagi kellelegi halba teinud. Pianist Mihkel Poll. Minul on väga positiivsed muljed, ma olen senini seda konkursi kõigepealt sellel osalenud ja siis ma olen näinud seda korraldusliku poole pealt ja nüüd ma olen esimest korda žüriis ja võib-olla veidi kitsamalt seekord sellega seotud. Ja seal on tõesti väga meeldiv istuda niimoodi ilusat kontsertsaalis, kuulata väga andekaid noori mängijaid, kes inspireerivaid tegeleti, Plaza õppida, nii et igati väga, väga meeldiv kogemus, aitäh Tartule. Kadri Leivategijale. Viiuliprofessor Mare teearu, ma ei oskagi niimoodi üldiselt võrrelda, esiteks ma ütlen võib-olla seda, et väga palju eestlasi osales, eriti viiuleid, sest et kui ma lihtsalt nagu sirvisin seda asja, et millal see kõik algas, see oli väga ammu ja alles esimene nii-öelda viiuli niisugune koht, auhinnaline koht tuli aastal 1909 kaheksa. Nii, aga esimene esikoht tuli tunduvalt hiljem. Kui ma nüüd ei eksi, kui need andmed siin on õiged, siis 2002 tuli meil esimene esikoht viiulikel kusjuures kõik need nimed, kes need lapsed, kes on siin saanud kohti, auhinnalisi kohti, nad on täiesti meie muusikaelus praegu tegevad. Nii et siin on nagu kas just nimelt sellega ka nagu mingi algus tehtud oma karjäärile. Aga praegu tänasel võib praegusel konkursil. Õnneks oli ka niisuguseid siiski väga silmapaistvaid andeid ja loomulikult peale esimest vooru siis ootad ja loodad, et siin mängib. No alati ei lähe kõik, nii, et konkurss on konkurss ja mõni ei pea vastu nii pikalt mõnelejale või põleke valmistatud lõpuni kõik. Aga ta on kindlasti kogemus ja kui ma nüüd ma ei tea, mis nüüd siin teised arvavad, aga meil oli nagu suur etteheide viiulitele, et me läksime vähe edasi. Aga seda nagu keegi ei mõelnud, et me läksime esimeses voorus mängida 23-l inimesel. No ma ei arvesta praegused mõne keel välja, aga plaanitud oli 23 inimest 15 asemel. No need inimesed loomulikult arvavad, et nüüd lastakse 11 kuni 12 läbi, aga see oli reglemendi viisakalt. Nii et see oli muidugi niisugune valus koht ka meile. Aga no ega siis kõigil ei saa ju esikohta anda, kuigi tahaks. Siit tulidki välja mõned küsimused, mis tekivad ilmselt lastekonkursi juures, mida saab üldse laste puhul hinnata ja milline see anne on, mis lapsest välja paistab ja kuidas teda toetada selle konkursi abil edasi liikuma? Klaveriõpetaja Ülle sisa? No see konkurss on nii. Toreda programmiga esitatud, et siin näeb neid lapsi tõesti mitme külje pealt eriti rikastavam orkestriga mängimise võimalus enamusele lastele, see on esmakordne. Ja see on hämmastav, kuidas nad tulevad sellega toime. Kui nüüd rääkida klaveri A-rühmast, siis seal on lihtsalt üks väga suur lemmikteos. Lepo Sumera kolm maailmaimet, mis ilmselt nii palju avab laste fantaasiat. Näiteks seekord ka oli 14-st osavõtjast 10 valinud seda ja finaalis kuulsime seda kiri korda. Ja igaüks oli täiesti erinev ja see nagu avab minu jaoks isegi võib-olla rohkem seda, seda lapse olemust kui võib-olla mingisugune etüüd. Tehniliselt võivad nad ju arenenud, aga see niisugune muusikaline iva kostab sealt välja. Muidugi bee rühmale raskem, sest Mozart on nõudlikum. Ja üllataval kombel täna aasta valiti ainult Mozarti C-duur kontsert, mis natuke lihtsam kui A-duur. Ja siis on Haydni kontserdi teine ja kolmas osa. See seab, kuna see vanusevahe on suhteliselt siiski väikene esimese ja teise grupi vahel, et see on kaev. Lihtsalt hämmastav, kui toredasti nad siiski saavad aru Mozartist, mis ei ole väga kerge mängida isegi täiskasvanule nihukest mängurõõmu on seal palju ja eriti B-rühmas ei olnud ühtegi tegelikult, kes teise vooru pääsesid, kes ei oleks ka tehniliselt olnud sellest asjast üle. Nii et seal nad said väga palju selle muusikaga öelda, oli väga palju peensusi nii ühe esituses kui teise esituses, nii et täna ikka täitsa teine pool nagu kontsert. Loomulikult nad on lapsed, nad peavad veel arenema. Aga see mängurõõm ja orkestriga suhtlemine, Nad oskavad seda. Ma ei saa aru, kuidas nad seda oskavad. Aga see oli väga-väga tore ja see oli väga, meeldis. Pianist Mihkel Poll. Tuberomaandad ütles ka, et, et konkurss selles mõttes ta on ühest küljest selline hästi noh, isegi võib-olla ebaloomulik, võibolla üritas etet minaga samas konkursi niisugune teravdatud fookus ja, ja niisugune tõeliselt pingutatult ettevalmistus. Võib-olla annab just selle võimalused, kui imeb lavale, ta tekib mingi loominguline säde veel sinna juurde ta tunneb, et ta sellest asjast nagu või sellel tasemel, mis ta saaks olla, aga annab niisuguse lisa julguse, kui tõesti on niisugune nii-öelda hea päev, aga aga laste puhul vist tuleb isegi tihemini ette kui täitsa inimestel vahel. Et see närv võib-olla on veidi teistmoodi veel kui tehaste poolakaid tegelikult üle, ma ei tea, kas te ei tahaks, aga tore lugu, mis te rääkisite eile Lepo Sumera kolme maailmaimekoht, see oli mina mäletan esimene teos, mis telligi sellele konkursile ekstra ehk eelnevalt ja see oli tegelikult seal on saanud väga populaarseks, et isegi küsitud välismaalt, et kas saaks noote saata pärast konkursid, äkki te räägite selle toreda loogilist eile rääkisite midagi te ei taha kohvitassi juures? Ei, see oli lihtsalt väga tore, et ma hästi nagu lepaverega sain läbi ja, ja tema abikaasa tuli minu juurde näitama, et mis sa arvad, kui niisugune kontsert tuleb. Ta kirjutas sel aastal 98, nii et kui Mihkel esimesel aastal võitis, siis seda kontserti ei olnud, siis oli vist Haydni Tivoli, jäi jah, ja ja siis tal ei olnud pealkirja, siis me seda mängisime seal nelja käe peal ja kuulasime ja ja mina ütlesin, kuule lipu, seal, ime, mis sa oled kirjutanud ja vot siit sa seal kirja pani kolm maailmaimet ja need ongi tõesti kolm maailmaimet ja näiteks kui nüüd rääkida tänasest esikohast sellest leedunud pisikesest poisist, minu meelest ta oligi lihtsalt imedemaailmas kogu aeg liikus, minul oli nii huvitav teda kuulata. Kuigi gaase Risto Lauri tüdruk ja draakon on väga populaarne, sest seal on väga head kujundid. Niisugune idamaine, niisugune unistan nagu see tüdruku teema siis kuidas ta hakkab nagu ohtlik draakul sinna sisse ilmub nende oma sünkoppidega ja oktamisega lapsed seda ka väga ilusasti tunnetavad. Ja siis see pinge seal nagu taga ajaloolised tüdruk, draakon kõrgetes, neli oktori vahet, unisoonis mängivad kõik suurepäraselt, mängivad seda, mängiti täna kaks korda ja siis oli üks uus kontsert meil ja Ülo Priguli vool veel ja ta meil üks kord ja see on võib-olla raske, läheb kõige kaasaegsemale belgia uuema helikeelega ja oli natuke tehno. Ja no minu jaoks aga aga huvitavad kõlavärvid ja muidugi nihukesed rütmiliselt trikid on seal sees, ega see kerge ei ole, täna oli küll, aga tegelikult tore edastaja väga hea mulje. Carlos jurislisab, et sedasorti muusikat on lastele ju väga vaja. Viiuliprofessor Mare teearu tahaks ka lisada ja selles mõttes ma olen heas mõttes kade, et pianistidel on sellised lood olemas. Meie ikka mängime Haydni, mängime Mozartit, mis on ju väga raske ja kus on ikka need piirangud suured, aga ma täna kuulasin esimest korda neid, ma ei olnud Sumera lugu kuulnud, samuti Krigulik väga head loota. Väga toredad. Et nii peaks kutsuma, õllesid piirlikele kahjetšellodele. Sellele ei ole jah niuksed nagu kaasaegset ei ole midagit teises voorus nende orkestriga olekski me siin plaanime ikka välja vahetada, sellepärast on ka jumala natuke aegunud. Küsitakse seda repertuaari pisut teises voorus muuta tsüklonitest rivaali kontsertiino, mis seal tegelikult olin saalis tšello duette, et seal ära organiseeritud ei ole üldse nagu konsertinov vormigi, aga no las ta olla. Mis konkursist üldse siis mul tuli selline võrdlus, et tolm, mis tuli selline animafilm nagu harjutusi iseseisvaks eluks vä? Et laste jaoks, vot see konkurss, ükskõik kui väike see on harjutus iseseisvaks eluks, et vot nüüd sa pead minema sinna lavale, seal olema üksi ja mina nüüd räägin oma õpilastele, seal ei ole seal kedagi ei tule, et ise peab hakkama. Mina ise, elu ongi selline, et ei ole keegi kõrval, kogu aeg toetab sind ja aitab, aga et see peale just niukse konkursiga konkurss on suurem, seal on suurem repertuaar väiksel lapsel sa ei mängi, mitte ühtelugu, lähed esinema või eksamile või kahte seal on seal on mitu vooru, et noh ja loomulikult peaks olema ka eeldused, oskad kogu seda programmi, eks ole, ja mina alati soovitanud ja teen ka oma õpilastega, et me alustame konkursi kava õppimist mitte algusest esimesest voorust, vaid teisest voorust. Kõigepealt teine ja alles siis esimene Ja veel üks väga toredat seal nüüd vist viimastel aastatel teatud helilooja nagu pühendatud või võetud üks nagu konkursi heliloojaks ja täna vasta, selleks on siis Tõnu Kõrvits möödunud aastal Erkki-Sven Tüür neid pühapäeval ongi kuulda, siis kõik pillirühmad valivad oma parimad kõrvitsad välja ja need lähevad omavahel konkureerima. Tavaliselt helilooja siis tuleb, valib selle selle peapreemiaga tänavu aasta ei ole kohal heliloojad siis kolme pillirühma žürii. Ja see on väga huvitav kuulata. Neljanda aasta Erkki-Sven Tüür oli väga vaimustuses sellest, mida ta kuulis, et kuidas seda muusikat interpreteeritud. Et see oli temale ka väga tore kogemus. Ja ma lisaksin juurde, et tegelikult seesamamoodi ka sammun selliseks nagu või noh, seal kuidas öelda, kas motivatsioon või, või põhjus tellida esindajatelt uusi teoseid ja kuidagi uuendada seda lasterepertuaari ja kuna tõesti, et need, kes seda ette kannavad, on ikkagi väga heal tasemel, annab kohe nagu hea pildi, kuidas teos võiks kõlada ja mida viisi, kuidas lastele kirjutada, et selles mõttes on see mõte, on väga tore, et ma näen välja, et see ei ole kogu aeg niimoodi olnud, aga just viimastel aegadel see ühe autori teoste ettekandmine selles mõttes ka täna Eesti Autorite ühingule, kes on alati seda, seda mõtet nagu toetanud, et seda minu meelest kindlasti jätkata nii-öelda resideeruv helilooja, kuidas te just, et kui me kuulasime, eks ole, neid samu teoseid tegelikult ei olnud niimoodi, et jutis ära jälle seesama lugu vaid vaid iga kord tuli nagu mingis uues võtmes, et see oli tegelikult väga põnev. Carlos juurist jätkab, mida vähem survet, mida vähem tunnet, et on vaja konkureerida, seda parem on väljakutse see sündmus teha justkui festivaliks, sest siit õpib igaüks. Lapsed on nutikad ja samal ajal nii süütud. Nad kuulavad 11 ja neid teoseid. Ma imetlen Eestit, et samal ajal, kui see nii väike maa, on siin suurim kontsentratsioon suurepärastest, heliloojatest, ka heliloojale pole kerge kirjutada muusikat lastepsühholoogiale. Lepo Sumera kolm maailmaimet on nii populaarne ka mujal maailmas. Ma ei tea ühtegi teist konkurssi, mis pööraks nii palju tähelepanu lastele. Lapsed saavad siin sõpradeks, konkureerimise tunnet ei ole ja see on organiseerijate teener. Selles mõttes on noor muusik küllaltki erandlik konkurss. On ka teisi erakordseid omadusi, näiteks kus veel saab laps võimaluse esineda koos orkestriga. Minu jaoks on privileeg olla siin ja kohtuda imeliste kolleegidega ja juba eelmisest aastatuhandest alates, aga me ei tunne end siin kinos aurustena, sest lapsed annavad meile tunded. Me kuulume nendega kokku. Millist küpsust saab üldse lastelt oodata? Kas see muusiku isiksus tuleb juba sellest lapsest välja? Mare teearu? Mina arvan küll, et tuleb ja ütleme, et võib-olla, kui põhjamaa rahvastel on natuke hiljem näha, aga ma olen siiski näinud seda, et üheksa aastane võid mängida täiusliku küps mängija Nosel, jaapanlanna, see oli mul nagu esimene kogemus niimoodi mingi 12 aastat tagasi, no siis ei olnud veel nii palju liikunud neid muid rahvaid, aga ma arvan, et ka sellel konkursil ja, ja siingi on kindlasti ma räägin nüüd viiulite seisukohast ikka paar sellist inimesed, kellel kohe tunned ära, et see on ikka anne ja siis muidugi elada kaasaja tahad ja, ja kõik siis seda ei saa siiski nagu kuidas öeldes ei eraldub sellestki, on lihtsalt väga hea käsitöö tehtud, mis on muidugi ka väga vajalik, et ilma selleta ei saa. Aga kui sinna lisandub ikka see tõeline, no see on ikka midagi väga ilusat õnnestavat lausa kõigile. Mart Laas. Laste puhul on see ande osakaal, mida nooremad on ikka hästi suur, tegelikult, et olgem ausad, et siin need oskused ja kes jõuab varem ja mis ei tähenda, et see, kes tundub lapsena vähem andekas, ta täiskasvanuna ei pruugiks jõuda kuskile kaugemale välja. Mulle meeldib väga inglise treeneri niukene lause võideldes, loosungid pannakse endale seina peale klassi. Et väga andekad peavad kõvasti tööd tegema, sest muidu lähevad kõvad töötegijad neist mööda. Et loomulikult me ei ole ju sünnijärgselt ka kõik võrdsed, eks Ühed on pikemad ja lühemad ja ilusamate kujuneks paksemad või pikemad või kõhnem ükskõik kuidas, et et siin on täpselt nii, on ka see, mis on meile antud looduse poolt kaasa, eks ole, ja siin midagi parata ei ole, see lööb välja just laste puhul rohkem. Muidugi on ka väga suur osa kodul ja õpetajale kahtlemata, eks, aga noh, areng on juba Mare ütles, et põhjamaa lapsed, kuid me oleme natuke aeglasemad ja arenemisel ka natuke aeglasemad, kellel on nagu lõunamaist temperamenti, nad kuidagi saavad varem valmis või küpseks. Helle siis sa neile vähemalt küll vahe, kas mängib poiss või tüdruk, tüdrukud on juba küpsemad, poisid, niuksed lapsemad, aga minu meelest on ka kuuldase nende, see nende olemus selles mängus ja loomulikult sellisel konkursil, siis on õpetaja töö peegel, eelkõige aga meeldib see, et kui nad seal laval mulle tundub, et see muusika on nende jaoks tähtis. Minu meelest sellel konkursil nihukest intrigeerivat konkursi vaimult, ma pean võitma ja lihtsalt nad mängivad toredasti. Minu meelest mingisugune niisugune muusikasse suhted nagu muusika on tõstetud esiplaanile, see on minu arvamus. Et nagu ei taha nagu kontsert, aga, aga nagu heas mõttes mängitakse ja aga see võib-olla tundub meile nii, nagu mina vaatan neid lapsi kõrval, seal on ikka väga tugev võistlus ja see pettumus ja tahaks ju kõigile anda häid kohti, aga see, see on täiesti olemas, ei ole niisama lihtne, eks see on ka niisugune nagu õpetaja ja vanema suur tarkus, et kuidagi luua see kontekst, see tulemus ei ole see kõige primaarsem asi niisuguse üldse igasuguse koguse puhul või üldse elus tegelikult ka, et tulemustele orienteerumis võib alati küsida, et miks ma siis üldse lähete konkursi, kui tulemus ei ole oluline, eks ole. Et see on nagu kahe otsaga asi, aga vahel kui niimoodi, et nende olukordi, kus vanemad pisarais hõbedamis hääletise laps vaatab küsiva näoga, et seda võib ka juhtuda. Mulle väga meeldis, mis Mart ütles, et vot nüüd sa pead seal laval olema, sa pead olema üksi ja, ja tulema seal toime. Üks väga tore saade oli siin. Rein Taagepera rääkis sellest, kuidas ta oma lapselapsi kasvatab. Ta laseb nendel kõike teha, et ainult et keeva vett nad ei lase puutuda, et ta peab saama selle kogemuse ise, tema ei keela käsi ja minul on vahest niisugune tunne, võib-olla mina olen veel selle põlvkonna inimene, et meil ikkagi saadab veel seal on niisugune nõukogude aegne painet pead tingimata olema kõige parem ja see kindlasti võitma, seda ei ole siiski nii palju, näiteks soomlaste puhul adunud seda, et nad kuidagi nii sõbralikumalt suhtuvad õpetajad ka oma lastesse, kellel ei õnnestu ja ja nagu toetavad, et seal on tõesti ikka kahe otsaga asi, et aga laval nad tõesti säält nad saavad selle kogemuse ja teada, kas see on õieti valitud või mitte. See on ikka väga ränk teese muusikutee. Mul tuli silmitseda, ütleme, sa ütlesid, et, et ele, et oled seal üksinda, et ma ütlesin küll, aga pianistidel ja keelpilli mängida on suurvahelises keelpillimängijad, enamus temaga on kaasas klaverimängija, kes teda toetab ja, ja see koostöö, kui see toetus on siiski olemas, et see on siiski harjumuspärane olukord. Aga kui pianist tõesti läheb üksinda laps lavale, siis oledki seal üksi, aga noh, ta on karjunud sellega algusest peale ja keelpillimängijad enamasti alati. Millal need soololood tulevad, need ei tule päris alguses, eks ole, palju hiljem, kui sa oled täitsa üksi laual. Ja selle suure kohutava klaveriga, mis nõuab ikkagi väga suurt fraktuuri valdamist ja võitlus tegelikult selle Pilliga, aga ta on vähemalt maa peal kuidagi, millest kolme jala viiulitekki loeti kuskil. Kiiul on nagu väidetakse, üks kõige keerulisemaid inimtegevuse liike, sellepärast et jää, mõtlesin klaveri kohta. Vaata meelel tšello võiks ju ka sinna kuskile vahele jääda ja ta on ka loomulik, aga just et mis on viiulipoolse huvitavad, ma kuskil lugesin, et jah, et, et esitest enamasti tot seisma, aga see, et kogu tegevus enamasti toimub ülevalpool südant, käeline tegevus, see pidi olema erakordselt keeruline nagu juhtide ajul. Et just see on nagu viiuli puhul, mis, mis paneb ja muidugi see vasakuga ei ühte. Ega see kammidi loomulik hoidile vasakuga katsuge hoida, vaata kas läheb, käsi valutas, kaugele jõuad. Muidugi, igal pillil on omad raskused. Ma ei üldse ehitada ei midagi raskemat või kergemat, võib-olla ka ühele sobib üks rohkem, teine rohkem. Mis siis lauljatest räägime, kelle pill on sees, mis ei ole üldse nähtav, tema õpib seda kasutama. Kas on mingisuguseid kvaliteeti, mida ikkagi lapselt üldse nõuda ei saa või on tegelikult see laste võimekus piiramata? Siin tuleb arvestada sellega, et ka laste vahel on väga suured erinevused. Näiteks kaheksa-üheksa-aastase ja kolmeteistaastase vahel on erinevus sama suur nagu täiskasvanute puhul mitmekümne aasta vahe. Me oleme kuulnud 11 aastaseid, kes mängivad täiuslikult. Samuti selliseid lapsi, kes on vanemad, aga ei ole nii hästi ettevalmistatud. Lõppkontserdile jõuavad need lapsed, kes on valmis noored isiksused ja seemneid vaimustab. Nad elavad muusika jaoks muusika avab nende hinged. Aga teiste puhul võid näha, et nad ikka veel otsivad nende tahta. Žüriis on väga huvitav näha, kui väga erinevad on lapsed. Samuti on erinevused poiste ja tüdrukute arengus. Meie poisid oleme 11 12 aastaselt nii tühmid võrreldes samaealiste tüdrukutega. Hiljem saame nad muidugi kätte. Kui palju on kuulda laste mängust nende õpetajaid? Mare Teearu. Õpetajad, eriti hästi, on näha siiski riiuli peal. Ma ei kujuta ette, kuidas pianisti keral käed, aga meie muidugi kohe asja kallale, et kas õpetaja töö on nii või naa tehtud stanalki nähtav tegelikult. Et kas see on kõige soodsamad asendid ja kõige soodsamad võtteid ja nii edasi, aga näen oma, ütleme sama ala õpetajale professionaalile ma ei kujuta ette, kuidas teistele nähtavalt teistele kuuldavatel. Mart Laas No ja see on ka nii ja naa, muidugi on suur on õpetaja saab ja kui laps on, ütleme, füüsiliselt kaantega, siis mõnel lihtsalt tuleb mõni asi palju lihtsamini välja ja see on ka selge. Aga kui see eelmiselt küsisite, et kas on nagu lapsega, et kui palju võib nõuda või siis ma arvan, et ikka algusest peale peaks nõudma ikkagi ideaali absoluut, rääkima muusikast ja siis kui kaugele ta sellega jõuab, eks ole, aga noh, mitte lihtsalt õpetada maid tehnilisi võtteid, noote ära mängida. Kahtlemata sellega peab Kaju tegelema, sest tänapäevane standard on nii kõrgele läinud juba, eks ole, see, et seal mängida ära, et sul tuleb kõik välja, see on täiesti normaalne, see ei ole enam mingi eriline asi, aga muusika läheb sealt edasi, eks ole, aga lähtub ikkagi koguse tehnikaga ikkagi muusikat. Lapsed tuleb ikkagi talle rääkida kõigest algusest peale, päriselt nii nagu päriselt on? Ma ei oska, nagu ma olen kuulnud jah, tõesti sellised, et mõni mängib nagu lapselikult ja mõtlen, aga kuidas siis, mis siis edasi saab, et eks ole, et see vahe või kus, kus siis murranguhetk on või kuidas, et pigem mulle tundub, et ikkagi on parem ehitada üles algusest peale, kui ma hakkan maja ehitama, teeme vundamendi ja augu ja siis vundamendi, et see oleks kõik betoonist ja tugevate, et see püsiks kuni lõpuni, eks ole, et saab nüüd korrus korruse haaval ehitada, ühtegi korrutada, vahele jätta, sest õhku ei saa midagi ehitada. Tegelikult Hellessisse. Õpetaja tarkus näha kaugele ette sellepärast et tikib kuskil vanuses need, mida aeg edasi, seda varem tuleb kätte juba nõnda öelda täiskasvanu repertuaar. Ja kui see laps ei ole selleks ettevalmistatud õpetaja poolt õpetaja peab teadma, mis teeb, ta läheb siis, siis kukub kõik kokku, siis on juba hilja teha. Siis kui on teatud koodid murdmatu, siis, siis neid on juba väga raske suuremates teostes murda, sest et lihtsalt ei ole võimalik enam nii palju aega selle peale raisata. Sammas muidugi, õpetaja peab väga tark olema, ta peab väga oskama lapse psüühikat, kui arvestada, kuskil on vaja tagasi tõmmata ja kuskil on vaja edasi minna, aga muidugi väga soovitan, siiski ei võtaks just nimelt konkusele niivõrd raskeid teoseid nagu siin meil oli paaril mängijal, see saab saatuslikuks, seda tuleb klassist teha. Aga kui sa lähed konkursile eriti rahvusvahelisele, siis ei maksa õpilast panna sellisesse olukorda, et teed talle karuteene tegelikult sellega tahes, näidata, et ta nii äge. See veab teda tihti alt oma sellised kogemused kuulates neid kogus, jaga isegi oma õpilastelt olen teinud seda eksimust. Ja tšellod just sellel konkursil oli, et just täpselt selline situatsioon meil praegu siin vanemas grupis, et need, kes mängisid raskemat lugu, Haydni kontserti, need nii-öelda noh, põrusid ja jäi diplomi, kuigi nad olid esimesest voorust paremad, et iga raskusastmest Mil nagu boonuspunkte ei anta, see on ikkagi tähtis, on see, kuidas ära mängida, kuid mis mulje jääb, et täpsus see muusikaline perfektsust, aga mitte raskus? Mängi lihtsamat loba mängivad hästi köitvalt, mis on oluline. Kas võiks natukene nüüd iseloomustada ka võitjate mängu või siis tšello puhul siis neid teise koha mängijaid midagi positiivset välja tuua see ei olnud nii hull. Vormeliliidul. Kuna mul on võimalus sealt siis näiteid mängida raadios, siis oleks väga kena just ette, millega need Need, noored inimesed siis žürii poolehoiu võitsid, aga võtaks selle eripreemia, teeme siis kõigepealt. Eripreemia on selles mõttes liikmed, kes tundus kõige sümpaatsem just selle roositajana, Tõnu Kõrvitsa teose esitaja nagu näiteks klaveri sealhulgas oli ka kaks erinevat pala, siis valisime välja mõlema pala kohta ühe esitaja, kes meile tundus, et oli saavutanud selle looga võib-olla kõige isiklikum aia loomingulisema kontaktid, kelle mängude kõige rohkem meeldisid ja tšellod, see, et nad on erineva natuke nagu võib-olla jutumärkides. On teil erineva raskusastmega, sellepärast siin alguses valiti välja see lihtsam lugu, ma tean ja, ja siis olid kuskilt kostis nurinat, et liiga lihtne juba siis anti teine lugu, mis on rända. Laul, mis on Soomes, on tegelikult väga raske, filosoofiline lugu. Sellega minu meelest küll keegi tegelikult päriselt hakkama ei saanud, aga no ühed me pidime sealt välja valima. Aga lapsepärasem lugulaul unistused väga-väga ilus lugu, see nagu lastele hingelähedasem või nagu sobist, palju rohkem. Siin on jälle ikka seesama, et õpetaja või keegi vaatab, et on liiga lihtne, et annan ikka raskema, loovad tegelikkuses ei taju, nagu seda ei tohi unustada. Žüriil on ju noodid. Jälgime ka seda, kuidas tõlgendatakse seda, et kas sa teed seda, mis noodis on kirjas. No ja see on ka oluline, ei ole, lihtsalt mänginud need noodid ära, no väga tore, noh ja mis siis edasi saab siis tegelikult kehtivad lastele tegelikult samad nõuded nagu täiskasvanud inimesele, et noodis kirjas autori tekst ja kõik see on lihtsalt võib-olla laste repertuaar ei ole niivõrd lihtsalt ei mängita lihtsalt öeldes nii raskeid lugusid, aga põhimõtteliselt see, kui laps esitab mingit teost, suhtuda sele sellesse samasuguse professionaalsem kui, kui sellesse, kui seda esitaks täiskasvanud inimene, et, et selles mõttes mingit hinnaalandust ei tehta, et kuidagi tuleb ladustada vaid seal just õpetaja osa, eriti suuliselt kuidas nooditekki tõlgendamine ehk siis mis ongi interpretatsioon, eks ole, ega laps ei suuda nüüd siis päriselt ja seda peab ju ka õpetaja õpetama mitte ainult pillimängu, mis on tegelikult ükskõik, kuidas on käsitöö. Pillimäng iseenesest on käsitöö ka see, kust see kunst algab, et see on see, kuidas ma suudan tõlgendada see energia, muusikali, energia, need tunded ja emotsioonid, mis seal liigud ja kuidas see asi kõik üles ehitada. Seal on laste puhul eriti, et seal on väga suur roll õpetajal, tema peadega laps noh, võib-olla mõni nagu me siin rääkisime, väga andekad, väiksed natuke, kellel on nagu oma nägemus, kes suudab seda tõlgendada, Se tõlgendamise õpetamise on üks, üks raske osa tegelikult jälle õpetamise protsessist. Kõige raskem ongi õpetada lapsi ise mustade nootide vahel midagi välja lugema. Mida kiiremini lapsed õpivad ise muusikat tõlgendama, seda edukam oli õpetaja. Muidugi peame neid suunama, näitama põhilisi asju. Aga kuidas arendada edasi oma isiksusi? Erinevalt Ma arvan, et see on suur väljakutse. Meil õpetajatel on väga lihtne lapsi justkui pisikese lusikaga toita Ta teeni kuid sellest pole kasu. Villes isa. Aga mina olen kogenud seda hoopis vastupidi, et olen vahest saanud õpilase käest väga huvitava idee, Eniidi, olgu see siis mingi väike detail. See on ikkagi koostööõpetaja õpilase töö ja järsku ma saan sealt mingisuguse idee, mille peale ma võib-olla ise ei oleks tulnud ja selle kaudu on väga hea, kui on selline õpilane, siis sellele teosele palju lihtsam läheneda ja sa saad aru, missugune see tema maailm on ja kuidas sellega edasi minna. Professionaalsed oskused muidugi kasutate, panime paigaldasin vundament paigas olema. Tõnu kõrvitsa teoste teema juurde tagasi, mis klaveril Kuu oli Tõnu Kõrvits, Action Pavaan ja teine on, laulan üle merede huuled piltidest ja see tekitas päris palju küsimusi, võiks Letu õpetaja tuli praegu küsima, kelle õpilane nimelt sai selle romaani eest esile tõstetud, mida ta tõesti väga hästi nagu sai sellest muusikast arvab, et me ei tea sellest, mida see muusika peab endast kujutama, kas siis temale ei andnud midagi kätte, see oli seal all, on ülameredes täitsa antipood sellele. Ka tema ise tegelikult huvitavaid valisid mõlemad lood kavatsetavast põhjendatakse piirduda ühega, et see oli tema oli, ma olin enne vaima varjake ja aga eks see on samamoodi alati konkursil, seda koostlike palu niisugune nagu väljakutset, kes suudab selle tundmatu muusikaga saavutada niisuguseid objekte, kontakti ja muidugi paneeli nendele, kes on võib-olla Tõnu Kõrvitsaga kokku puutunud või eestlased, võib öelda, aga mina siiski arvan. Tõnu Kõrvitsa muusika on niivõrd universaalne, et, et tegelikult see peaks, võiks ka puudutada inimesi, kes ei ole, ei tunneta muidugi enne või kes puutuvad sellega esmakordselt kokku. Et ma arvan, et siin tegelikult ei ole üldse. Aga ma siiski arvan, et laulan üle meredes ja see on päris keeruline ja seda küll, see on päris keeruline, see nõuab väga head värvimeelt väga head rütmitaju, seal on ju palju nihkusid, vahelduvad takti mõtte ja ta nagu kutsub, võib olla lapsi rohkem mängima samasse kava, mis seal sihukene. Maagiline, see tantsuline rütmisel aeglane ja niisugune nagu kurb ja ja see on tegelikult ka väga raske. Sellega mindi alt nii temboliselt, kui muudeti seal artikulatsiooni sihukeseks kergemeelseks ja see nõuab väga suurt süvenemist. Neetsenoosi pilt tundub paanis lihtsam, aga väga raske öelda üldse, kuidas lapsed barokkmuusikat pesitsevad. Tänapäeval on ikkagi üks küsimus. Igatahes oli kokkuvõttes väga huvitav näha erinevaid nägemusi sellele Tõnu Kõrvitsale suur aitäh eetri vahendusel veel ka ilusate teoste. Kuuleme siin katkendit Tõnu kõrvitsateosest laulanile merede mängib Tähe-Lee Liiv Tallinna muusikakeskkooli seitsmendast klassist. Aga kui nüüd te tahtsite nendest nomen pianistidel rääkida nooremast esikoha võitjast paar sõna, see oli väga võluv, väga liigutav, oli see väikene poiss ja ta sai sellel Dorianase, oli vassinud, prompt sai eripreemia, see oli niisugune. Uskumatu, kuidas sellel väiksel poisil võib niimoodi, ta on kaheksa, kaheksa pool kuidas ta klaver laulab, kuidas ta fraseerib, kuidas ta kuulab see oli lihtsalt ime ja täna ta tõestas täpselt samuti nii loomulik ja Jelstkümne terviku tunnetus, et et noh, see on ka muidugi väga hea õpetaja, tal on olnud varem ka siin ja tal ka vanemaks lemmas mängis tütarlaps väga hästi. Mind muidugi pani väga imetlema, sest kõigil on see tehnilised asjad ja ja väga harva kuuleb nii sihukeste tööli, nagu sellel pluusil oli, et, et mitte ainult parem käsi ei ole tähtis õitseda parema käe meloodiat, suunab pükse vasaku harmoonias on tal niivõrd loomulik, et see, see kõik ei ole ühtegi vägisi tehtud paistetust või see kõik on lähtunud Pharmoonia muusika loogikas selle põhjal. Et see poiss oli ikka väga tähelepanuväärne minu meelest nii esimeses voorus kui teises voorus ta jäi kohe kõrvu. Teedustemon, pius, Tirukovs. Kius Pirokovas, kes on siis kaheksa-aastane leidur, teise klassi poiss, mängib siin katkendi Sumera teosest kolm maa ima imet. Vanemas kategoorias otsustasime esimese preemia jagada kahe lapse vahel. Klassikaline juhtum, kui sul oleks võinud minna nii ja teistpidi. Mõlemad olid omamoodi nii veenvad, et me ei pidanud seda arutama. Võib-olla need homme mängijad teisiti, aga mõned kvaliteedid ei muutu. Pöörasime erilist tähelepanubaasoskustele paas vilumustele, üldisele muusikale, kaalsusele ja silma hakkas osalejate endi entusiasm. See on lõputu õppeprotsess. IKT Riina tihomiiruva, Moskva šopääni nimelise riikliku muusikakooli neljanda klassi laps mängib katkendi Mozarti C-duur kontserdist. Laura Daugele läti Emil Stars insi muusikakooli kuuendast klassist mängib katkendi Haydni kontserdist teetuur. Võib-olla ma räägin siis viiuldaja äkkega esikohtades, et meie olime üsna lahked, nooremas kategoorias said kaks inimest esikoha, kusjuures need on täiesti erinevad selles mõttes. Et võib-olla ma räägiks kõigepealt lätlannast Elsa siilinast, kes tõesti mängist tohutu rõõmuga ja samas väga hea kontsentratsiooniga. Ja ta on ikka päris suure nii-öelda kogemusega, ta on siin juba võitnud palju asju. Ja see oli tõesti väga meeldiv esinemine. Elsa Tšiilina soleerib Johann Sebastian Bachi viiulikontserdis A-moll. Tema on läti jaanist Medinchi muusikakooli neljanda klassi laps. Ja sinna kõrvale pandi, no uskuge või mitte-eestlaste kohta on see siiski ime. Seitsme aastane Anna Katariina Tralla siiski. Ma nagu ei ole nii noolt veel näinud niimoodi mängimas. Loomulikult, tingimused on ju selles mõttes teised, tal on pisike viiul ja ja kõik, see hääl ei ole ju see ja nii edasi. Aga nonii, vapralt esines, et vot otsustati, et miks mitte, Anna Katariina Tralla on Tallinna muusikakeskkooli esimese klassi õpilane ja temaltki katkend Bachi kontserdist. A mull. Ja nii nagu ma siin rääkisin, Elsa siilinas, nii vanemas kategoorias andsime välja samuti ühe esimese preemia. Ja see on nüüd võib-olla oma hääldermitte õieti biorg, pass noorenenud. Ma olen juba nagu ootan alati, eeldan, et kui keegi Norrast tuleb, et siis on see midagi väga müstilist ja huvitavat. Ja siiliga seekord terves esimene voor oli? No absoluutselt iga noot elas ja ta nagu teistmoodi ta on nagu teisest maailmast tuleb ja see on niivõrd huvitav. Mul oli muidugi kahju, et teine voor niisama Iisraeli jätkunud. Aga ma väga ootan ja loodan sellest noorest viiuldaja midagi tulevikus. Mis põhjus see võib-olla, et norra viiuldajad on kuidagi teid alati paelunud ja need on teatud maad, on, kus mulle tundub, et see õpetus vist käib teistmoodi. Aga ma ei ole sellega nii kursis. Võib-olla varasematel aegadel ma nägin, kuidas need ette valmistusid, esinemiseks selline kusagil harjutasin, tegid ja see oli täiesti teistmoodi kui meil. Aga ma ei oska praegu selle kohta öelda. Aga väga väga nad elavad nagu omas maailmas ja sinihuvik. Georg baas on tütarlaps Norrast 12 aastane muusikainstituudi seitsmenda klassi laps, katkenud Mozarti kontserdist, B-duur. Aga see, see eriteos, kõrvitsa teos, meil oli lausa rohkem kui üks neid ja väga ilusaid teoseid. Üks on siin, selline puudutab kõige vanemaid kategooriat. Üks oli laulu unistusest, millest ma varem midagi ei teadnud ja teine oli see, mida ka meie vabariiklikul konkursil kasutati eleegia üksindusele. No see kõlab kuidagi imelikult, kui väiksele lapsele anda niisugune selle nimega teos. Aga see annab väga suuri võimalusi nagu jan fantaasiat ja kui õpetajal on fantaasiat ja nii edasi, et need on väga head lood. Aga siis noorematel, see on neil juba tükk aega, minu meelest käigus on Riho Esko, Maimets rehepeksuringmäng ja see on minu meelest võiks olla meeleolukas, küllaltki rõõmus. Sest noh, kellel vähegi on aimu, mis asi see rehepeksu on või kui õppekesele selgeks teeb, et siis muidugi peakski ta moonilt ja mängima vaid nagu poolringmängus olles. Nüüd see on ka tore lugu. Head lood on nüüd eesti lood, Tõnu kõrvitsalaul unistusest katkendi mängib taas biork, baas. No vot sellega oli niimoodi, et selle aasta nii-öelda saake ei olnud väga hea selles mõttes, et üldine tase oli suhteliselt ühtlane, aga väga eredaid ei olnud, nii et me ei saanud kummaski kategoorias anda esimest kohta välja. Küll me andsime siis tšello zürii andis siis välja, nooremas rühmas oli selge vahe veel hästi sümpaatne ja köiteline, väga ilusaid, heade kvaliteediga leedu tüdruk, kes nüüd mängib siiski orkestriga Patricia kastet, Skytte. Temal on kõik olemas, aga no vot, et see on niisugune tunnetuse küsimus, et siin nagu me kõik teame, et muusika ja konkursid ei ole sport, et kui on kolm osavõtjad, siis oled igal juhul kolmas, eks ole. Et seda ja seda ei ole, nii et te väga ilusa tooniga ta sai ka välja jällegi eripreemia, sedasama tüdruk sai ka ilusas stiili eest lihtsalt niimoodi ilus soe toonia päiga, väike pill küll, aga ilus hea, väga hea vibraator, tema mängime orkestriga nooremas grupis, rivaali kontsert tiinud. Patricia kastet Skytte jorloonisse kunstide kooli kolmanda klassi õpilane, katkenud prevaali kontsertiinast. Vanemas grupis Margoolussifiild Inglismaalt võib-olla oleks eesti poiss Eke, Rainer Ant esinenud hoopis orkestriga stab, mängisid sama lugu ja ta mängis isegi veel paremini, aga kuna tema sai kõrvitsa teose eest eripreemia, siis ta esineb kõrvitsa kätes landa võimalused, siis ei pandud ühte last sama ka seda kahte lugu ühesõnaga mängima. Aga sümpaatne ja niikuinii elunaine lõpuks kuhugi välja ja et nad on ikka, loodame kõiki inimesi kuulda 10 aasta pärast, 20 aasta pärast. Ja kindlasti paljudel kuuleme ka selles mõttes selline tinglik, isegi inimeste konki Philinglikud tulemusi vaatame hiljem tagantjärgi, siis vahel paneb imestama aja vahel. Vahel jälle vaatasid, et jahti nii pidigi minema. Katkenud Tõnu kõrvitsalaulus tunnistusest Eke, Rainer Arnold Tallinna muusikakeskkooli kuuendast klassist. Kuulasime muusikat ja arutlusi rahvusvaheliselt pianistide viiuldajad ja tšellistid konkursil. Noor muusik 2017. Arutelus osalesid žüriiliikmed professor Carlos Juris Soomest ja eestlased, pianist Mihkel Poll, klaveriõpetaja Tanja Ülle sisa viiuli žürii liikmena professor Mare Teearu ja tšello žürii liikmena tšelloõpetaja Mark Laas arutlustes selleni, et ka žürii töö on lõputu õppeprotsess nii nagu ka õpilase ja õpetaja suhe. Õpetaja annab õpilasele fundamentaalsed, professionaalsed oskused, aga õpilased inspireerivad ka õpetajaid. Ometi laval peab laps olema üksi tema ise ja oluline on tema muusikaline isiksus. Selliseid mõtetena heligajast. Loodame, et žüriiliikmete mõtted inspireerisid Kadei helikaja saates kõlasid salvestised konkursi noor muusik lõppkontserdilt, kus helisalvestise tegi Martin Hein. Kammerorkestrit juhatas Toomas Vavilov, sülgaja helikaja saate toimetestena Liina Vainumetsa ja saate mängis kokku helioperaator Helle Paas. Aitäh kuulamast.