Ja unustamatu. Eparemann. Unustamatud. Tere, head kuulajad, MINA, OLEN Meelis Kompus ja tõtt-öelda olen mitu korda juurelnud selle üle, kuidas ikkagi Vaiko Eplik nii tabavalt sellise suurepärase loo 80.-test aastatest on üldse suutnud kirja panna. Ise ta on minuga üheealine, nii umbes 25 ehk sama vana kui ansambel Mahavok. Minu jaoks seostuvad kaheksakümnendat küll pigem mänguga heeringas, heeringas ps3 ja Mailvina jäätisega. Kuigi tõsi ta on, et tollased, kes televisiooni daamide kõrged soengud ja batšokeid on kuigivõrd ka silme ees osas ei teinud ma teleekraanil küll eal vahet, kumb on anne ja kumb on Marju. Kare Kauksi Moody peapael oli peaaegu kõigil õue peal liikunud suurtel tüdrukutel ümber kõrvade tõmmatud lokid tuules lehvimas. Aga see selleks alanud saatega püüan veidi selgust luua. Kõigepealt spiraali nime all alustanud bänd astus esimest korda avalikkuse ette maha vokina peaaegu et 25 aastat tagasi ja meenutusteks ja tänastaks mõteteks. Palusin intervjuud kolmelt muusikult estraadi kroonimata kuningannalt Marju Länikule, kelle kontserte saatis Mahavok aastatel 84 kuni 86. Ma hindan seda perioodi, mis me maha vokiga töötasime koos väga viljakaks, väga loominguliseks ja väga-väga heaks perioodiks. Ma hindaksin seda kõige-kõige viljakamaks perioodiks mahavoki aastate jooksul. Kare Kauksile eneselegi ootamatult moeröögatus, eks ja absoluutseks mast häviks kujunenud peapaelast täna pikalt juttu ei tule. Kuigi, mis seal salata, kõneainet ja lõbusat äratundmist, pakub see ilmselt Eesti üks kurikuulsamaid kudumeid veel kauaks ajaks. Peapaelad oma koduse rivis ja igaüks omamoodi ja vahel ma mõtlen, et osse õudus sai küll ikka läbitud. Ja et kuidas ma sellel hetkel nagu ei märganud, et oleks võinud jah, istilistide käest võib-olla nõu küsida. Ja olgu mahavokist kuitahes palju minekuid või tulekuid, sest paarkümmend aastat on ikkagi pikk aeg, on Heini Vaikmaa jäänud oma lapsukesega nii heas kui halvas tänaväelase lihtsalt luksus. Kaks trummikomplekt ja värgid, aga no omal ajal, kus meie seda õppisime hapalt, aga et pilt selge oleks, me alustame päris algusest. Kui vaadata mahavoki tähetäid, siis tundub, et bändi on saatnud kaheaastased tsüklid. Lauljad on just sellise aja tagant vahetunud. Algkoosseisu aga kuulasid ja tegid nii-öelda otsa lahti Karl Madis, Kalev Aas, Peeter oronen, Raul harras, Kristian kirme ja Sven Himma. Ning pikkadeks aastateks bändi vaimseks liidriks jäänud Heini Vaikmaa aitas neid 25 aasta taguseid päevi taastada, et kõigepealt tuli spiraal. Jah, see oli enne seda, kui ma sõjaväkke läksin, 79. Sõjaväed, kui mina ja Karl Madis olime sõjaväes, see aeg Nad tegid. Kas suht edukatega nähte nüüd Haapsalu festival oli, mille nad kinni panid. Nii et oli ka ilma meieta tegijad sõjaväkke siis saatekirja teel teada, et üks festivale, kinnitan jah. Karl Madis tuli tegelikult üldse hiljem, et mina tutvusin sõjaväes siis oli selges ja siis otsustasime ära, siis hakkame tegema mingit ühte asja ja uue nimel. Ja siis sündis Mahavok, jah, 82 aasta alguses käisimegi välja uue nimega koos ansambliga radar. See oli veel Tallinna Ülikoolis praegu, kus te olite sealjuures, kus, kust te teenisite Riiast abiorkestris. See oli üks ainuke koht Baltikumis, kuhu võeti nagu konkursi alusel ja kus tegeleti ainult pillimänguga. Noh, suur sõjaväeorkester oli, meie mängisime erariides siis nädala lõpus ka tantsuks ohvitseride majas ja mis siis sai, kui tulite sõjast tagasi, panite bändi kokku? Jah, kaua aega, otsisime nime muidugi, ja nii me tegime mingid niuksed tantsumängija ning kohvikklubid ja asjad, mis siis oli siis alati mingid nimed, käisime nagu rahvale välja, tegime niukesed kirjalikult, küsitlus, mis need teised variandid olid? Igasugused Meie uuringud ja ma tea tont teab mida, aga rahvas ise sõelust selle nime välja. Ja muidugi hakati otsima selle nime, kombinatsiooni või tähekombinatsiooni Mahavok tagant igasuguseid varjatud tähendusi maha, jah, võimul olev kordia, võimul olevad kommunistid, vene okupatsioonikord, edasi. Meid kutsuti välja kultuuriministeeriumisse, aga meil oli perekonnanime esitähed. Muidugi, kultuuriministeeriumis oli see nali, et Madisson ju eesnimi, eksi umbes, mis jama. Kas mahavoki see vilist repertuaari hakata esitama, oli see kohe selge või, või kui palju te murdsite pead selle üle, mismoodi see bänd peaks kõlama? Kõla suhtes oli muidugi kõva tegija Christian kirbe välja, teine kidramees ka, sest et noh, minu aeg. Me hakkasime kontserditel ja eelkõige nagu oma lugusid tegema. Aga samal ajal ennem just Christian otsis välja igasugust laen repertuaari. Noh, seal oli ansambel poliisi näiteks kõik paremad palad, mingid asjad, võib-olla meil sai ka natuke mõjutatud nendest, aga eks me koos ikka proovis tegime, katsetasime, teeksite kohaga siis laule kirjutama. Jah, Carlaga juba proovisime nagu sõjaväes ja siis need läksid käiku näiteks. Pilt oli vist niisugune lugu ja esimesed lood ühesõnaga. Ja siis edasi seda rohkem nagu oma lugude peale läksimegi, mõtlesime, et ah õige bänd teeb ikkagi oma asju kasvõi natuke kehvemad või, aga noh, nii on ka Läänes, et iga iga tegija on ikka see, kes suudab mingit originaal või mingit oma rida ajada. Kuidas bändi tegemine tol ajal käis tegelikult kas tuli läbi käia kunstinõukogu mängides repertuaar kusagil ette või see ei käi nii lihtsalt, et tulete lihtsalt kokku ja, ja muudkui hakata esinema, plaadistama, salvestama. Siis ma usun, et tegelikult oli kergem kui praegu muidugi olid tantsumängudel ja mina ei mäleta seda asja, aga nõuti ju mingit repertuaari, pidi seal mingit sotsmaade autoreid, olema mingid teatud arv lugusid ja mingid sellised jamad olid, aga ma ei mäleta, et sellega mingit jama mingil festivalil tegime, mingit sotsima lugu ka kellelegi, tegime ära vaheline, aga elu oli ju siis niivõrd odav, siis oli selles mõttes, et kus proovi teha ja selliseid probleeme ei olnud, probleem oli pillidega, eks neid oli väga raske saada ja võimendust ja nihukest korralikumat. Kui paljude ringi sõitsite sellel ajal siis ikka terve eestlase läbi käidud Eestist väljapoole esimese paari aasta jooksul Karl Madisega väga vist jõudnud. Kuni 84, me olime rohkem jah, Eestis mingil konkurssidel käisime ja siis kesktelevisioonis oli ka mingeid esinemisi tulemata jäänud vist oli esimene lugu, mis läks nagu hästi venelastele ka peal, oli ta siis nüüd vene eesti keeles loomulikult eesti keeles ja, ja ei tahetud mitte seda vene keeles, teen kida, televisioon ei tahtnud, et kestilatsiooni tädikesed keskealised seal olid. Ja siis Karl Madis lahkus bändist, ost oli 84 284 oli niuke veel suur avarii, prohmakas sai seal aparatuur otsa ja helitehnik ja mitu poissi sai surma, kes me ka kogu aeg kaasa sõitsid. Siis tuli jah, see suur muutus ja siis me hakkasime vaatama Eesti kontserdi poole. Ja seal oligi Marju Länik, Mikk Targo olid nagu kontaktiga, oli seal midagi juhtunud, aga nagu nagu ka laiali vajunud. Ja siis me kuidagi sujuvalt liitusime, sest meil oli raske aeg siis nagu põleviljali. Marju ütles seda, et tema oli see, kes viis mahavoki poisid tegelikult suurele lavale üleliidulisele areenile. Kuidas teie suhtute sellesse? Ei, selles mõttes, et me hakkasime siis tihti käima Venemaal, aga, aga kesktelevisioonis ja meie laulud olid juba enne kõlaline. Meil ei olnud sellega kunagi probleemi, et me oleks pidanud ise minema kuskil pakkuma mingit lugu või midagi ise selleks tegema mingeid kanaleid pidi otsiti meid alati ise üles. Kuidas oli töötada nii suure staariga nagu Marju Länik oli sellel eesotsas? See oli ikka täiesti uus periood bändi jaoks. Jah, aga see oli ka tore periood. Väga palju oli niuksed, huvitavaid toredat sõita. Kasvõi kuskil Siberisse või tont teab, kohaga nägime väga palju selle ajaga Baikali taha sinna Marju pandi varjutanud oma sellise säraga räägiti rannikust, mitte mahavokist. Noh, peab Harju käis, Juiseb kuskil ka välismaal ja rohkem üksinda ja aga noh, meie ju kontserditel tegime oma rida ka, meil oli, elati oma plokk, tegime instrumentaalisele oma oma laulust, selle asja riideid vahetas jah, jah, ei, meil oli ikka ka seal vähemalt võib-olla vaheliseks pooleks peaaegu, nii et meil oli ikka täielik oma rida ka nahkabki tegelikult silma see, kui võrrelda nüüd mahavoki kareperioodi ja seda perioodi, kui Marju oli esilaulja Marial millegipärast teie kirjutatud laule väga palju, nagu lavale ei kõlanud või lauslik Mikk oli ka või on praegu väga hea laulukirjutaja, eks varjutas teid ei varjutanud, ega mina ei pakkunud kunagi kellelegi midagi peale ajada, et teeme, teeme Marju ise küsisin, ma tegin vere asjaga ega major viku käest ma teada jah, rohkem nagu olid nemad ninapidi koos, nii et sellist kiilu ei löönud. Natuke oled, no milleks meil siin väikseid probleeme igas bändis, aga ma ei ütleks, eks meil mõlemil oli üksteiselt õppida küll, kuidas bändi hingeelule mõjub, selline sagedane solisti vahetus ja ka võib-olla pillimeeste vahetus. See on tegelikult üsna riskantne samm minna selle peale välja. Jah, aga meil see põhiviisik viis pillimeestel kogu aeg algusest peale, olenemata kas olen olenemata nii, et seda ei ole lahutad, mitte miski. Me tegime tihti kahe trummariga, topeltkomplekt oli laval. Isegi vahepeal oli kolm sündinest, noh kare aegadel ka. Lood olid, kaheksakümnendad olid niukse niukene, elektrooniline ja niuke saudi saundi värk rohkem, noh, kus, et kõike seda live-ina maha mängida oli päris palju pillimehi lavale kõik on väga suur koos aga, aga, aga nihukesed kontsertmuusikat teha ja see peab olema tänapäeval muidugi, kes see jõuab, selle jama kinni maksta, eks kahju on, et ei ole lindistusi selleks taast niukseid live lindistusi, tahtsin küsida, kas on säilinud selliseid korralikke live lindistusi, ei ole. Tulevi päevadest midagi, on jah. Aga sellest on kõige rohkem kahju, sest ise ei osanud siis nagu seda hinnata, et jäädvustada, selles suhtes olime paisata. Mis ta siis Marju nüüd hülgasite, kui Marju Kuubal oli, miks te teda enam tagasi ei tahtnud? Lähtasse läks jälle sujuvalt. Ma juba olin karest kuulnud, tegin niuksed, väiksed jätsukad ja niuksed projekte ja siis otsustasime, et teeme ühe loo ära ja selleks jah, kohe vägede, päris sihuke uudne lugu uue saundliku uue lähenemisega. Lugusid hakkas kohe tulema ja enamik lahkus koos Mariaga bändist enamik lakkus, kas Marjuga ja nemad hakkasid vist ka sisu Marju nagu saatebändi tegema, suure tüliga küll lahku ei läinud, see on nagu loomulik, et igal asjal saab aeg otsa ja noh, meie tahtsime kogu aeg midagi uut teha. Kas võite öelda, et mahavoki selline kuldseima aasta ongi tegelikult 87, kui oli Tartu muusikapäevad, kui oli Jurmala lauluvõistlus, kus tulite tagasi naasesite esikohaga ja 86 ka, et kui seal mägede hääl välja tuli, sest see oli esimene etteaste, oli lauluväljakul kus oli jälle kesktelevisiooni suur show peale seda, seda näidati kesktelevisioonis ikka väga tihti ja see jõudis ka kohe. Moskovski Komsomoletš, kõige niisugune Bristeisikam noorteleht ja kus oli niuksed muusikaedetabeleid ja see jõudis aasta tabelisse esikümnesse neljas kategoorias korra rõhutas, et just eestikeelsena ja eestikeelsena. Jah, see oli niisugune täielik läbilöök seal, ma ei tea, mingi eestikeelne lugu oleks nii ette otseselt kunagi sattunud ja kui kaua see laineharjal nii-öelda laineharjal hõljumine siis kestis. Läks ta siis taasta, tuligi siis tuli nagu juba ärkamisaeg peale hakati laulva isamaalisi laule, kõik see oli ka väga vajalik, eks ju. Aga aga siis vajusid nagu meietaolised bändid praktiliselt kõik laiali. Isegi minu arust Ultima Thule ja kõik olid ajusid nagu mingisse varjuse kare perekonna tulid lapsed ja seda ei saa ka keelata ja nii see läks siis, aga korra oled ikka hoolimata sellest ka 90.-te üles otsinud ikka korduvalt. Kas laulukatsetust ja Nukooperi hinge ja jah, kõigis suuremates teatrites, kes igal juhul esitasime seda. Ma mäletan, siis oli malm ja see oli ka esimest korda Eestis tuli meile etendus, see oli vist see periood, kui ta viiuldaja esimene esimene ettevõttes ja tema sattus meile ka ühele etendusele pärast armastuse eesti esimesest rokkooperis ta nagu väga positiivselt rääkis maha, ei teinud midagi. Meil oli niuke õpipoiste värk rohkem. Nüüd aga ajas tagasi 80.-tesse Marju Länikuga, sain jutule siinsamas vanas raadiomajas, kuna marjul oli taas helistuudiosse asja. Seal stuudios küpseb praegu Master siidi jaoks, mille ma kohe-kohe annan välja, see on kimp pocket. Selline läbilõige, selline valik minu originaallugudest ajast aega, selline ajaring. See lugu oli nõnda, et 1983 tegime mulle esimese soolobändi, mille nimi oli kontakt ja ma hakkasin andma soolokontserte selle ansambliga ja seal olid meil noored pillimehed, kellest väga mitmetel oli sõjaväe käimata. Ja kui me olime siis kontaktiga Tartu levimuusikapäevadel 1984. aasta kevadel siis oli seal ka Mahavok. Aga minu meelest see suur avarii oli nendel juba olnud, et nad olid ilma sellest iieldajast oronenist ja Karl oli vist selle karavani ridadesse kutsutud. Eks seal üks liikumine ikkagi käiski, sest et mina ei ole selle selle kokkuleppe juures üldsegi olnud, et me hakkaksime seda koostööd tegema. Tõi meie juurde ja hakkasid mulle sellest rääkimatut, et me võiksime koos hakata tegema. Võtsite mingit mõtlemisaega ka natukene? Üldiselt me hakkasime üsnagi kaheproove tegema ja me sõitsime juba üsna varsti reisile, mis viis meid timmi jaaguga. Lõmmi väga romantiline sõit oli tundrate kohal ja minu meelest me jätkasime neid proove. Kui me enne olime teinud Mustamäe kiirabihaigla saalis kontaktiga siis minu meelest me jätkasime neid proove maokaasal edasi. Kasendist repertuaari tuli ka mahavoki peale üle või lõite täiesti uue kavasse. Ei, ei noh, maha, ka minu meelest pidi sellest asjast ikkagi niimoodi arusaamad, nad tulevad mulle hakkavadki neid lugusid mängima, mis, nagu mul siis juba repertuaaris on või mida me siis juurde teeme, tegingi ikkagi edasi siis soolokontserte, nii et Mahavok hakkas tegema edasi koos minuga minu soolokontsert. Mis mahukes muutus teie tulekuga tähendab rohkem ringreis salvestamise. Aga ei olnud enne mulle teadaolevalt üldsegi väljaspool Eestit esinenud, et selles mõttes ma esinejad Eestist välja ja et üsnagi varsti. Me läksime esinema juba Moskvasse estraaditeatrisse, soolokontsertidega. Nii et tegelikult mahavokile kui bändile ja teisipidi ikkagi tuli kasuks see, et te olite nende solist ja, ja viisite nad suurema publiku ette. Jah, mulle tundub küll, et see tuli neile kasuks, et minuga koos toimus mahagi siirdumine kaugemale. Eestist tulid esinemised Venemaa suurtes metropolides Venemaa kõige suurematel lavadel, nagu piiskis nagu Leningradis kõigis teistes suuremates linnades. Üsnagi varsti tuli esineda ka ülemaailmsel noorsoo- ja üliõpilasfestivalil, kus siis mul kõik esinemised olid mahavoki saatel. 10 suurt festivali kontserti oli selles panipiski saalis, mina olin seal lumekuninganna ehk siis selle suure linovi palli ehk siis sure, ballikuninganna olime Mahaagiga, tegime seal ka paar, laula, aga siis me esinesime palju veel korki pargis mitmeid kontserte, andsime need ülemaailmse noorse festivaliga, tuli olla kolm nädalat Moskvas. Siis hakkas ka tulema see aeg, kus lõpuks mul õnnestus juba teha mahavokile, aga välissõite, sest üldiselt välismaale saadeti ikkagi solisti konkursid suured, mis tol ajal olid sinna, mind valiti välja üksinda, sest Nõukogude Liidu kultuuriministeerium või koskantsert, et nad ikkagi saatsid võistlema mind. Kas sellele suurele intertalenti läheb rahas, mis oli mul 1985 sügis, käisin üksi. Siis tuli mul üks suur ülesraadioga esinemine Helsingis. 86, juuni kahe saadeti mind järgmisele konkursile Kuubasse terveks kuuks ajaks. Nad ei kaasa võtta ei saanud, sest võistles solist. Sellest võib-olla sündinud Mahavok instrumentaalina, mis on ka väga tuntud lauljale kuskil kaugel maailmas. Võib-olla nad on sündinud ja ja kui ma siis seal Kuubast tagasi tulin, siis tegelikult, et olime ka juba teada, et ma saan maha hokiga koos juba sõita merelaulude festivalile. Soome dokumendid olid kõik tehtud, aga nad olid teinud õnnetuseks selle sammu. Et ei mallanud ära oodata, millal ma tulen sealt Kuubast tagasi. Ühele lauljale on konkursid vajalikud selleks, et me oleksime saanud paremaid saale, suuremaid esinemisi, suurem, veel suuremat, suuremat tähelepanu oli vajalik, Marju võiks konkurssidel. Ja ühesõnaga siis mul ei olnudki enam midagi teha. Mind oli nii-ütelda reedetud. Bändiga Mahavok iga, siis oli päevapealt nii-öelda jokk. Neid päevapealt ei olnud me ikkagi selle Soomest selle võistluse merelaulude konkursil, ma ei julge seda raha, me saime seal kolmanda koha ja me käisime ka saagerby messil koos ära ikkagi. Aga siis, kui me sealt siis tagasi tulime, siis kohe toimus nagu pooldumine, sest et peale Zagrebi messi olid mul nähtud esinemised, et Minskis Eesti kultuuripäevadel Valgevenes ja siis oli nii, et enne kui me saame ja Zagrebis sõitsime, me tegime juba siis mõnevõrra uue koosseisuga proove, et 20 tuleme Zagrebis tagasi, siis siis sinna Minskisse tuli vastu juba pool uut koosseisu. Kuidas te hindate seda Kare Kauksi mahavoki ja, ja Heini Vaikmaa loomingut, mis tuli pärast neid Ma räägiksin hea meelega ainult sellest perioodist, ka mehe koos töötasime ja hoiduksin hinnanguid andmast. Ma hindan seda perioodi, mis me maha vokiga töötasime koos väga-väga viljakaks, väga-väga loomingulised üks ja väga-väga heaks perioodiks. Ma hindaksin seda kõige-kõige viljakamaks perioodiks mahavoki aastate jooksul. Aga vaadates plaadiümbriseid, siis märkimisväärselt Heini Vaikloomingut teie pole esitanud. Tunnete keel on üks laul, mille olete samuti. Küll, aga jaa, mina lasin esimesena jajaa ikka enne laulsin. Ma pean seda ikka enda laulus. Ja oli sellist omavahelist konfliktist muidugi bändiliikmetel oli ja ja mina olin seal selle kahe tule vahel tihtipeale seal mina pidin siis lahutama ja mina pidin siis leevendama ja kuulame ühte poolt kuulama, teistpoolt ja lepitama ja mul oli, mul oli väga, väga, väga raske, tegelikult. Ja olemegi jõudnud 1986.-sse aastasse. Olgu kuis oli, aga Marju Läniku asemel seisis bändi ees ühtäkki verinoor Kare Kauks. Lõpetanud otsa kooli estraadiosakonna, tõmbasid noort Karet ühelt poolt küll džässrütmi taga, teisalt kimbutas kõige tavalisem Ojedus. Üht-teist sai esitatud Tudengijazzil ja Villu Veski ansambliga isegi kaugelt pilisi džässifestivalil ära käidud. Aga see kõik oli enne mahavoki. Tol ajal oli ikkagi rõhk nagu džässmuusikale ja ja võib-olla see üks väljund teha, mitte estraadi teha nagu tõsisemat muusikat ja Villu Veskiga sai käidud. Ja, ja esimesed kaks korda Eesti isegi kahel Karel ja süda kiskus mõelnud popi karjäärile. Vaid just see tol ajal ei olnud, pappi, oli estraad ja noh, kodus ka vanemate muusikaline maitse oli ikka tugines nagu svingile ja Tšassile ja, ja ütleme, sellisele heale estraadimuusikale siis tantse on sea Elvis Presley ja eaka kodus kuulati ja isa oli meremees ja sageli ei plaat ja esimene naislaulja oli Ella Fitzgerald, keda siis mina juba kuueaastased plaatidelt järgi õppisid. Et noh, jah, ei seda küll, et võib-olla need juured olid nagu, nagu sügavamad juba kodus ja ja see muusikaline maitse nagu oli välja kujunenud, et siis jah. Kas otsa koolis või üldse tegelikult Eestis sel ajal kehtinud selline suunamise süsteem ei pannud asju nagu paika teie eest juba sellel ajal, et ansambliga Laine oli võimalik liita. Ja oli küll ja ja väga tungivalt käidi mulle isegi peale, aga siis ma nagu sügavalt mõtlesin, et kas see ei ole nagu mina, et ja kas ma nagu seda väga tahan teha ja ma arvasin ikkagi, et ma jätkan ikkagi džässi stiilis, et. Kuna saabus see hetk, kui te tundsite, et väga hea, et ma ei läinud arstiks Aga väga põhjalikult järgi kui just sulle sina öelda, sa võid ka mulle ja, ja no vot paraku see kujunes nii välja, et jah, arstiõpinguid jäid paraku tegemata ja otsaga teen eelnevalt sisse. Pärast otsa kooli läksime vahepeal isegi spordikomiteesse, töötasin seal sekretärina vist aasta ja ma olin ministri abisekretär Jakovlevi sekretär ja trükija ja, ja, ja suhtleja. Ja Mahavok tuli siis aastal 86. Tahaks ma olin jõudnud oma trükkimisprotsessiga ka kultuuriministeeriumis esialgu käskkirjad ära trükkida. Et lihtsalt jõuda kultuurile lähemale ja, ja näha, kuidas seal see asi toimib ja, ja õhtuti laulsin varietees Tallinn. Millise mahuki? Marju Länik? Pronksvot mina seda maakia Marju Läniku eriti ei mäletagi, sest džässihuvi oli nagu suurem ja ega ma eriti jälginudki, mis seal meil nagu televisiooni ekraanil väga toimib ja ja selles mõttes, kui poisid tulid sooviga, et neil on üks lugu mulle koda, siis ma muidugi haarasin sellest kinni ja mägede hääl, jah, esimene lugu jah, esin, et see viis oli suhteliselt lihtne, mäletan, õppisin mingi paari tunniga selle ära ja pidigi kohe linti laulma. Poiste nägudelt ma nagu lugesin välja, et see ei ole mitte see, mida nad ootasid, kuna ma olen natuke vist oli liiga Faiassellisitsiastile ikka sellist suundumust seal ja laulsime liiga pehmelt ja ja et, et see oleks tähendab nagu sellist jõulisemat väljendust, et siis oli mul aega paar päeva mõelda, laupäeval, pühapäeval ja siis ma läksin suvilasse ja ja nagu püüdsin leida vot seda iva, et noh, et millise lähenemisi, kui ma seda lukku teen ja Eesti suurim vägesid ei ole jah, lauskmaal. Ja, ja ei noh, siis ma jaguma, ütlesin, et, et noh, et see ongi see koht, et kus inimene nagu leiab oma jõu ja, ja kus mina nagu leian oma jõu ja ja siis läksin metsa, lihtsalt hõikasin ja karjusin oma oma hääle lahti ja leidsin, et need toonid, et jah, et nii vist on nagu kõige õigem seda teha ja siis järgmisel päeval läksin stuudiosse, laulsin ühe jutiga, tähendab, see jäigi nii et seal vist ei ole praktiliselt üldse parandamiseni. Nii? Jaa, jaa, ta nagunii tulija jäi. Kes üks emotsioon, et noh, tagantjärgi võib seal muidugi ma ise sti olen kriitilise meelega, et vokaalselt oleks võinud see asjaolu parem see teine ja aga noh, vot see ongi see otsene emotsioon, et et mis tuli ja see jäi. Mingis mõttes on kahju muidugi, et seda esialgset versiooni Kuskil ei ole ja me ei ole ja tähendab, see oligi ikka selline prooviversioon, et noh, mida, mida keegi alles jätnud, et pigem selline õppimise aegne periood, et lihtsalt ise kuulad ja vaatad ja mis, et. Mis põhjusel see mägede hääle just see lugu oli, millega ta Jurmalas laval astusite? Kuna mul teine lugu oli Loora klindi lugu, ballaad venekeelne, siis võtsin juba sellise loo, mis on nagu kõikidele teada ja tuntud olija, arvasin, et seda on nagu lihtsam esitada, mis asutuse vastupidiseks tegelikult orkestritsooni ei tundnud ära ja ja osa harmooniat oli vale ja ise klaveri taha tolmu ja, ja parandama ära, et ega tegelikult ma õnnelik selle variandi üle küll ei ole, otse esitas, ei olnud suurem asi, ei saanud vokaalseid realiseerida, mida ma tahtsin, sest ringreis oli just eelnevalt toimunud meil väga kuu või kaks ja see oli nagu sellise ühe jutiga ja seal oli lihtsalt ära kurnatud ja väsinud jah, tahtsid lihtsalt puhata ja kunagi oli hästi kõrgelt partiid siis aeg-ajalt ja noh, nagu ikka, Marin oma vandlitega kurguga hädas nagu igal pool. Et see lihtsalt võttis oma osa ja. Sa oled takkajärgi öelnud, et kõigepealt oli eesmärk saada edasi esimesest voorust võistluspinge, nüüd haaras, et nad nüüd siit lahku alla. Esimese ja teise koha, no seal oli ikka täiesti selline terror, toimised, hommikul tuleme neid pileteid lunastama, et mis järjekorras keegi esineb? Jaa jaa. Tütarlapsed tulevad duši alt otse, nii nagu nad on ja, ja igasuguseid muid ettekirjutusi kirjutati ette, siis minus tärkas selline mässaja iseloom, nagu ma olin. Et me mõtlesime juba piiblis lapiga, et me jookseme sealt ära, kuna selline, kes ei saanudki tsitaat ikka hakkas väga närvidele ja ja me leidsime, et kuidagi me oleme vales kohas. Aga siis hiljem oli nagu mingi trots ja isegi mõtlesime miilitsa kutsuda, et, et nad hakkavad nagu dikteerima juba kostüüme ja muid asju ja ja värve ja et aga siis me ikka paigale mõtlesime selle nalja nagu läbi teha. Ja lätlastega sai nagu koos üks tiim loodud, et noh, me nagu sulasid väga, väga ühte. No esikoht tuli sealt ära, mida sa esikoht nüüd siis andist avas? Suured N Liidu kontsertsaalid, kuigi sa ütlesid, et tuur oli enne Jurmala Ja tegelikult meil oli fännklubi olemas, kui ma 86 varasuvel mahavokist selle mägede häälelinti laulsin, siis kas oli juuli lõpus, kusagil augusti alguses oli kesktelevisiooni selline suur saade telefilmis võeti lind ja tänu sellele lingile, siis pääsesime otse kestrisoni eetrisse ja lugu sai väga populaarseks. Ja pärast seda hakkaski tekkima selline Moskva ümbruskonnas fan klaav kes õppisid eesti keelt ja tellisid Eesti ajakirja, see oli täitsa uskumatu kohtusidki olnud ja ma kohtusin, nad käisid kaasas, kui ma hiljem olime 87. ja 88. olime Rassiiess, andsime kontsert, siis nad olid ikka saalis ja, ja toetasid ikka väga-väga ja neil olid eestikeelsed sõnad peas. Et noh, see oli lausa uskumatu, kui palju nüüd fännikirju tuli ikka päris kohvrite kaupa ja olnud olles osaliselt küll ja osaliselt on nad kusagil ka poiste käes. Ja ikka on. Ei tea, mis need fännidest praegu on saanud, kas otsitakse veel üles või? Paar kirja olen tähele pannud, et Venemaalt on otsitud, et mis neist on saanud ja, ja, ja Rebecca Kontus, kes tuli Kiievist tagasi, ütles, et sealsed ajakirjanikud kaalid küsinud meie kohta, et see on nagu selline ja huvitav tagasiside veel üle aegade. Mis siis edasi sai, kui Jurman oli selja taga ja, ja need tuurid siis ei läinudki palju aega, kui tegelikult sa lahkusid mahavokist. See, see periood oli väga pikk paar aastat. Jah, paar aastat ja, aga see periood oli niivõrd intensiivne kaks kontserti päevas ja ja, ja ütleme, pidevad reisid, et võib-olla olen ka selline inimene, kes tahaks nagu vaheldust, ta läks suhteliselt rutiinseks minu jaoks, et vahepeal oli selline tunne, tekste võis juba tagantpoolt ettepoole laulda ja aeg-ajalt ma tajusin, et võib-olla asi ei ole õige, kui sõitsin laval ja, ja asi läks väga automaatseks, siis mõtlesin, et peaks nagu aja maha võtma ja siis tulidki lopsud jah, siis tulid lapsed. Ja lapsed on juba juba suured, 17 ja 14. Kui ma seda saadet hakkasin ette valmistama, kare, siis praktiliselt vist kõik inimesed palusid mul küsida, et miks sa enam ei laula, kuhu sa oled kadunud. Viimane ülesastumine oli muusikalis hüljatud, aga sellest on ka viis aastat. Ja see asi on juba viis aastat uskumata, et kuidagi aeg on kiiresti läinud, aga noh, ma olin õpetajana otsa koolis päris pikka aega ta üle 10 aasta. Ma lähen võib-olla selline inimene, kes pühendub täiesti ühele asjale, kui ma teen õpetamistööd, siis ma olen 100 protsenti sinna naha ja karvadega. Ja siis ja siis olen, et siis ma teen nagu seda ja jah otsa koolist olen juba teist aastat ära, et ma arvan, et mulle sobib. Võib-olla selline lähenemine, et õpetamine peab toimuma läbi positiivsete emotsioonide, et kuna mul on endal olnud ka niivõrd palju selliseid negatiivseid Piet Ape läbitud, et mida ma nagu oma last ei tahtnud, ma ei pannud oma laps isegi muusikakooli kõndiv tavaliselt, aga aga no mind huvitavad need erinevad valdkonnad ja ja et kui ma kunagi suudan, nagu sellise õpetuse kokku paneme, mida ma nagu ise õigeks pean, siis ma seda ka realiseerida. Ja kui Mahavok sai 20 aastaseks aastal 2002 andsite välja suisa duubelkogumiku, küll vanematest lugudest ja tegite ka mõned uusversioonid, miks sellest tagasitulekust või kambakist midagi suuremat ei saanud, tähendab iga kuu pean ma ütlema ära vana mängu ja, ja see on juba aastaid neid praegu, et nüüd kokku tulla. Noh, me oleme kõik olemas veel enam-vähem tervise juures, aga see nõuab nii palju tööd ja proove, kuidagi ei taha lihtsalt ära mängida või ei tea, noh, kui teha, siis tuleb korralikult teha. Lihtsalt, et tahame õudselt mängida ja esineda sihukest asja ei ole, noh, milleks. Luigelaul Mahavok ess pärast Kare Kauksi hääle lahti laulnud Pearu Paulus esituses jääbki tänase saate viimaseks looks. Saate autor Meelis Kompus tänab nii Karet, Marjut, Heinit kui kogu mahavoki ilusa muusika eest.