Kell on saanud kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva seitsmenda juuni tähtsamad uudised. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. IRL vahetas välja kolm ministrit, erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ise valitsusse ei lähe. Selline tööjaotus, kus ministrid saavad keskenduda ministeeriumi juhtimisele, eesistumisele ja mina erakonna esimehena põhiliselt erakonnale. Ma arvan, et see on kõige mõistlikum ja parem kui erakonnale. Euroopa Liit käivitab kaitse fondi, mis hakkab rahastama liikmesriikide kaitsetööstuse ühiseid arendusprojekte. Euroopa komisjon käis täna välja ka oma ettepanekud kaitsekoostöö tihendamiseks laiemalt. Ilmselt kogu meie eesistumise ajale need arutelud ja ka struktuuri loomine nende, millised need struktuurid on Ida-Euroopa kaitsega tegelema, hakkavad. USA president Donald Trump soovib Föderaalse Juurdlusbüroo uueks juhiks nimetada endise asejustiitsministri Christopher Wray. Mehe sobivust hindab senat. Ametiühingud ja tööandjad alustasid taas kõnelusi alampalga üle. Ametiühingute sõnul on tootlikkus tõusnud ja ka alampalk võiks edasi tõusta. Kui Saksa ettevõtted on suutlikud selle tööviljakuse igatahes neil on maksma 1495 siis meil 625 on tegelikult täiesti reaalne. Ja ilmast öösel levib vihmasadu aeglaselt lääne poolt üle Eesti kirdesse. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 14 kraadi. Hommegi sajab kohati hoovihma. Õhutemperatuur on 15 kuni 20 kraadi. Ja kõigest lähemalt Isamaa ja Res Publica liidu eestseisus otsustas välja vahetada kolm ministrit. Indrek Lepik jätkab. Täna hommikul kogunenud IRL-i eestseisus kinnitas juba eile meediasse lekkinud vangerdused, Marko Pomerants asemel saab keskkonnaministriks Siim Kiisler. Rahandusministri portfell tuleb loovutada Sven Sesterile, kelle töö võtab üle Toomas Tõniste ning kaitseministrina asub ametisse Jüri Luik, kes vahetab sel kohal välja Margus Tsahkna. Muudatusettepanekut teinud erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ise valitsusse ei lähe, vaid asub juhtima IRL-i. Riigikogu fraktsiooni põhiline eesmärk on pühenduda, kuna oli enne kohalikke valimisi. Ja ma arvan, et see on piisavalt suur väljakutse ja, ja hetkel selline tööjaotus, kus ministrid saavad keskenduda ministeeriumi juhtimisele, eesistumisele ja mina erakonna esimehena põhiliselt erakonnale. Ma arvan, et see on kõige mõistlikum ja parem kui erakonnale tervikuna. Kaitseministrikandidaat Jüri Luik ütles, et naaseb poliitikasse kohusetundest. Minu jaoks ei ole isegi kõige olulisem see ametinimetus vaid ma esitan endale alati küsimuse, kas ma saan sellel konkreetsel ametikohal midagi. Riigikogu. Kasulikku teha ja selline võimalus noh, ütleme lühidalt kohusetundest tulin tagasi ja proovin anda oma parima, kui me vaatame seda, mis maailmas praegu toimub, siis on selge see, et kaitseministeeriumi haldusala on üks võtmehaldusalasid testiriikigi toimimises. Ja ma usun, et siin on väga oluline aspekt ka kõik see, mis puudutab eesistumist. Rahandusministrikandidaat ja ka ise ettevõtlusega tegelev Toomas Tõniste ütleb, et uues disseisata stabiilse maksukeskkonna ja vähese bürokraatia eest riigi rahandus ei tohiks olla selline mängumaa, kus katsetatakse, et ideaalis võiks olla ikkagi selline stabiilne ettevõtja sõbralik keskkond, kus ettevõtjad tunnevad, et Neid austatakse, nad on nõus makse maksma, kui nad teavad, et see tõesti läheb õigesse kohta. Nad saavad aru, keda selle raha eest toetatakse. Eile, kui IRL-i fraktsiooni liige Einar Vallbaum ministrikandidaatide nimed välja käis, kritiseeris ta keskkonnaminister Marko Pomerantsi väljavahetamist öeldes, et Siim Kiisleril pole ametiks vastavat haridust. Kiisler ise probleemi ei näe. Ma olen olnud kuus aastat valitsuse liige ja regionaalministrina olen ka asendanud keskkonnaministri äraolekul olen olnud tema ülesannetest, nii et ettekujutus olemas. Kiisler lisas, et näeb endal trollikeskkonnakaitse ja majandushuvide tasakaalust ajana. Ministrivahetused peab homme heaks kiitma veel erakonna volikogu. Seejärel minnakse ettepanekutega vabariigi presidendi juurde, kes need kinnitab? Euroopa Liit käivitab kaitse fondi, mis hakkab rahastama liikmesriikide kaitsetööstuse ühiseid arendusprojekte. Euroopa komisjon käis täna välja ka oma ettepanekud kaitsekoostöö tihendamiseks laiemalt. Pehanud jätkab. Euroopa Liidu kaitse fant tähendab seda, et euroliit hakkab oma eelarvest panustama kaitsevõime tugevdamisse Euroopas. Summad on uurimis- ja arendustegevuseks kui esialgu 590 miljonit eurot aastas alates 2020.-st aastast 1,5 miljardit eurot aastas. Ühtlasi tähendab see seda, et toetuse saamiseks peavad riigid tegema omavahel koostööd ja sellest loodab Brüssel tõusvat suuremat kasu. Hetkel tegeleb iga riik selle valdkonna ka omaette kasutusele on kümned erinevad relvasüsteemid, seal kõik on kulukas ja ebaotstarbekas. Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Kaitsefond on väga ambitsioonikas ja tähtis panused tugevdada Euroopa kaitset koos nende tegevustega, mida me teeme koos NATOga. Euroopa komisjon esitas täna laiemaks aruteluks ka oma ettepanekud kaitsekoostöö tihendamiseks tervikuna. Neist kõige lõdvemas stsenaariumi kohaselt tuleb küll kaitsefond, aga laias laastus jätkub kõik nagu seni. Kõige tihedam koostöö ehk ühise kaitse- ja julgeolekustsenaarium näeb ette, et Euroopa kaitsmine on Euroopa Liidu ja NATO vastastikku täiendav kohustus. Samas ei ürita Ta Euroopa Liit milleski Natot asendada. Itaalia raadio radikaale. Ajakirjanik küsis Federica Mogherinit, kas eurooplased on valmis surema Tallinna eest, kui siia peaksid ilmuma rohelised mehikesed. Nende liikmesriikide jaoks, kes kuuluvad NATOsse, tagab kaitse esmalt ja eelkõige NATO. See öeldud siis Euroopa Liidu lepingu artikkel 42, mis näeb ette teiste liikmesriikide solidaarsuse ja abi ükskõik millisele relvastatud rünnaku alla jäänud liikmesriigile on jõus. Nii nagu seda on juba ka viimase pooleteise aasta jooksul rakendatud. Mogherini pidas silmas Pariisi terrorirünnak, kuid Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen soovib, et solidaarsuse põhimõtet. Ta saaks selge sisu. Suurutama solidaarsuslauset, mina tahaksin seda solidaarsuse põhimõtet toimima panna, nii et kui ühele liikmesriigile tehakse küberrünnak või hübriidrünnak elektrikatkestused, meediatöö on häiritud või raha liikumine takistatud, siis oleks meil korralikult läbi harjutatud hästi korraldatud ja planeeritud võimekus seda liikmesriiki aidata. Niisiis on meil vaja solidaarsuse põhimõtte toimima panna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel. Mall Mälberg küsis Euroopa Liidu kaitsekoostööplaanidele kommentaare. Riigikogu riigikaitsekomisjoni juhi Hannes Hanso saime kätte Brüsselist. No minu meelest on Euroopa kaitsele viimasel ajal hakatud pöörama pretsedenditult palju tähelepanu. Me näeme praegu selgelt liikumist just kahe, ütleme kas siis Euroopa mõistes sellise vedur riigi, Saksamaa ja Prantsusmaa poolt nende teemadega tegeleda. Siin on muidugi küsimus, mis ambitsiooni tase endale seada ja kuivõrd kaasav see peaks olema ja mis roll kõikidel riikidel peaks olema, et meie jaoks siin Eestis on väga oluline just see, et nähtavasti ka juuni ülemkogu, mis on siis vaid mõned päevad enne meie eesistumise algust. Tegelikult tuleb välja päris tõsiste avaldustega ja Euroopa kaitse teemal, et ilmselt kokkuvõte meie eesistumise ajale, need arutelud ja ka struktuuri loomine, millised need struktuurid on Ida-Euroopa kaitsega tegelema, hakkavad. Riigikaitse komisjoni liikmelt, erukindral Ants Laaneotsalt küsisime ennekõike tegevsõjaväelase seisukohta Euroopa kaitsekohust uuendustesse, millised on tema hinnangul selles kohustuses praegu kõige suuremad puudujäägid. Euroopa Liidu misega NATO liikmesriikidel ei ole lahingüksusi. Need on liiga vähe selleks, et kaitsta Euroopat. Juhtimisstruktuurid on segased ja nüüd sinna paralleelselt veel teest mingit Euroopa armeed teha, see on absurd. Sellega Stoltenberg ka mitu korda rõhutanud, et ei mingit iseseisvat Euroopa Liidu sõjaväge. Et kui nad teevad tere tulemast, aga see peab olema integreeritud nad ühtsesse juhtimisse süsteeme ja koostöös NATO-ga lahendama. Nüüd ülesanded, mis Euroopal tervikuna on, ei saa üles ehitada kahte paralleelset sõjaväge. Välisuudistega jätkab Kärt Kelder. Rünnak Iraani parlamendile ja hoiad olla Homeni mausoleum yle riigi pealinnas Teheranis lõppenud neis hukkus vähemalt 12 inimest ja ligi 40 inimest on vigastatud. Mausoleumi juures õhkis enesetaputerrorist neli parlamendi, ründajad tapsid julgeolekujõud Iraani võimude teatel eriti ära. Kolmas rünnak. ISIS teatas, et on Teheranis toimunud rünnakute taga ja postitas videomaterjali, mille väidetavad filmisid terroristid Iraani parlamendihoones. Tegemist on esimese ISISe rünnakuga Iraanis. USA president Donald Trump nimetab Föderaalse Juurdlusbüroo ehk FDA järgmiseks peadirektoriks endise asejustiitsministri Christopher Wray või oli asejustiitsministriks George Bushi ametiajal aastatel 2003 kuni 2005 eelmise peadirektorit. Šeinsgoumi vallandas trump üheksandal mail. USA meedia väitel tegi trump seda põhjusel, et kroomi ei tulnud vastu presidendi soovile hoida Venemaa sekkumispuudutavat uurimist rohkem salajas. Kroomi annab neljapäeval tunnistusi senati luurekomitees ning USA meedias on seda kuulamist nimetatud juba võimalikuks. Ajalooliseks meediasündmuseks ehk pea järgmise juhi peab heaks kiitma ka USA senat. Myanmari ehk Birma võimud teatasid, et riigi relvajõudude transpordilennuk on kaduma läinud, vahendas BBC. Lennuki pardal oli 14 meeskonnaliiget ja 106 reisijat, Jeki õhuväelased ja nende pereliikmed. Võimud teatasid, et nüüdseks on andamani merest leitud juba lennuki tükke. Sõjaväe teatel oli lennuk teel nii EKi linnas yangoni, linna. Eesti uudiste juurde tagasi ametiühingud ja tööandjad alustasid taas kõnelusi alampalga üle. Kai Vare räägib lähemalt. Sel aastal on kuupalga alammäär 470 eurot ja tunnitasu alammäär kaks eurot 78 senti. Kuigi tundub uskumatuna, et keegi nõustub tänapäeval tegema tööd vähem kui kolme euro eest tunnis, millest lähevad veel maksud maha, leiab tööandjate keskliidu volikogu liige, ettevõtja Enn Veskimägi, et alampalk ka pole vajadust. Veskimägi ütles Postimehele, et kui üldse alampalka tõsta, siis alates 2019.-st aastast, kuna maksuvaba tulu tõstmine toob juba ise kaasa palgatõusu. Tööandjad on rääkinud ka sellest, et alampalga võiks üldse kaotada. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson peab alampalka siiski vajalikuks. On tõesti IT valdkond, kus palgad lendavad täiesti omasoodu, aga on olemas isegi Tallinnas sellised valdkonnad, kus tõesti miinimumpalk reaalselt inimesi kaitseb. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ütles, et alampalka maksavad vaid vähesed tööandjad. Ametiühingute hinnangul on miinimumpalga saajaid siiski ligikaudu 70000. Tamsar möönis, et mingi kasu alampalga kokkuleppimisest siiski on. Alampalka ei oleks siis, mis selle probleem kahtlemata oleks, on see, et et need tööandjad, kes kahetsusväärselt ikka veel maksavad ümbrikupalkasid, nendel tekib võimalus maksta veel rohkem ümbrikupalka, eks ole, et nad praegu mitte palju, aga neid on seal tööandjaid, kes, kes maksavad nii-öelda alampalga, maksavad ametlikult ja siis ülejäänu maksavad. Tegelikult sulas. Tööandjad on mures, et tootlikkus ei ole palgatõusule järele tulnud. Peep Peterson märgib, et esimese kvartali andmetel on tootlikkus võrreldes aastataguse ajaga siiski kaheksa protsenti suurenenud. Kuigi viimastel aastatel on alampalk kiiresti tõusnud ja Eesti on Ida-Euroopas selle poolest juba üks paremaid, on Petersoni sõnul veel arenguruumi. Kui võrrelda tööviljakust Eestis, Eestis, Saksamaal kui Saksa ettevõtetest on suutlikud selle tööviljakuse juures, mis neil on maksma 1495 siis meil 625 on tegelikult täiesti reaalne. Viimati sõlmisid tööandjad ja ametiühingud alampalgalepingu 2015. aastal ja nüüd loodetakse taas saavutada kokkulepe kaheks aastaks. Tartu reformierakondlased tulid täna välja oma valimislubadustega lisaks lubadusele, et reformierakondlaste võimule jäädes muutub tartlaste kodude ohutuks ja juurde tuleb nii töö kui elukohti lubatakse kesklinna ehitada hinnanguliselt 10 miljonit eurot maksev kultuurikeskus. Madis Hindre räägib lähemalt. Üheksateistkümnendat aastat Tartus võimul olev reformierakond teatas täna ehk kui neil õnnestub sügisesed valimised võita, ehitatakse Tartu kesklinna Emajõe äärde kultuurikeskus. Erakonna linnapeakandidaadi Urmas klaasi sõnul võiks hoones korraldada nii Tartu kunstimuuseumi kui ka teiste muuseumite näitusi, aga linnaraamatukogu oma tegevustega saaks kolida sellesse uude kultuurikeskusesse ning loomulikult on seal ruumi väiksemateks kontsertiteks. Maja peaks Reformierakonna lubaduse järgi valmis saama nelja aastaga Tartu linna eelarvestrateegias maja ehitamiseks vahendeid küll veel ei paista, kuid Urmas Klaas loodab, et riik tuleb neile valimislubaduse täitmise lapp. Hinnanguliselt on selle ehituse maksumuseks 10 miljonit eurot, aga ma rõhutan, see on hinnanguline. Me näeme finantseerimisplaani selliselt, et kindlasti üks osa on Tartu linna enda eelarvest. Teiseks soovime siis loomulikult ka läbi rääkida Eesti riigiga, sellepärast et kui ikkagi päevakorral on võimalik ühise sihtasutuse loomine Tartu muuseumite najal, kus oleks ka Tartu kunstimuuseumi on igati loogiline, et me räägime läbi siin ka keskvalitsusega. Viru keskus planeerib mahukaid ümberehitusi, mis avaksid keskuse senisest paremini jalakäijatele ja seoksid selle ühtlasemalt ümbritseva linnaruumiga. Indrek Lepik räägib lähemalt. Viru keskuse ümberehitus oleks asjaosaliste sõnul seotud Tallinna peatänava projektiga. Peaeesmärk on keskus jalakäijatele ligipääsetavaks muuta, ütleb keskuse juht Ants vasar. Viru keskus ei ole mitte selline keskus, mis püüab inimesi ühest uksest sisse saada ja ta võimalikult palju seal sees hoida vaid selline keskus, mille ütleme, sisekoridori on nagu tänavate jätkuks inimesed saavad väga rahulikult igas suunas seda läbida ja see, kui neil ei ole ostlemiseks mingit põhjust. Selleks projekteeritakse ümber Viru keskust ja Viru hotelli ümbritsevad jalakäijate teed ja ülekäigud. Muuhulgas tahetakse kaotada hotelli esisel väljakul olev taksoparkla, mis tehtaks ümber avatud väljakuks. Osa plaanist võib aga takistada muinsuskaitse näiteks hotelli madalam osa kõrgemaks ehitamistja keskuse Tammsaare pargile lähemale toomist. Kunstiakadeemia rektori, arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu sõnul on keskuse avamine just merepoolsele kesklinnaosale väga oluline, kuid nii mõnegi teise osaga plaanist ei nõustu. Kui nad tahaksid Tammsaare pargi poolt või ka Viru väljaku poolt Viru hotell mahtusid diavälimust muuta, siis hiljem küll ohtu, ehk ma arvan, et põhimõtteliselt madalamat taset kõrgemaks ehitada ei tohi ja ma arvan, et ka sellele midagi ette ei tohi ehitada, et nii parki kui Viru väljakule peaks see võimuvertikaali ja horisontaali istumisel põhinev esteetika kindlasti siis noh, nagu puhtal kujul säilima. Üleüldiselt tõdeb kalm, et siiani on olnud lind liialt arg, et 50.-test pärit autokeskset insenerimõtlemist muuta. Arhitektid mõtlevad, kuidas inimesel hea on, insenerid selle peale ei mõtle. Insenerid mõtlevad, kuidas püsti seisaks, nagu konstruktsioon vastu peaks, kuidas teda Seconoomne vajada. Aga inseneriloogikasse inimene ei mahu. Täpsed lahendused selguvad arhitektuurikonkursil välja pakutavatest lahendustest, mille seast valitakse välja võidude. Nüüd aga ilmast ja sünoptik Helve Meitern, palun. Madalrõhkkond Põhjamere kohalt liigub Oslo suunas. Selle lohkus vihmapilvedega on jõudnud juba Saaremaale ja Lõuna-Eestisse ning liigub edasi üle Eesti kirdesse. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, vihmasadu levib Lääne-Eestist aeglaselt ida-kirde poole, kohati on äikest. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Öö hakul põhjarannikul ida- ja kagutuul viis kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, sajuala liigub Ida-Eesti kohale, kohati võib olla ka äikest. Ennelõunal sajab veel ka Mandri-Eesti lääneosas, kuid pealelõunal on seal vaid üksikuid vihmahooge. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Äikese ajal võib olla tugevamaid puhanguid ja sooja tuleb 15 kuni 20, rannikul kohati 13 kraadi. Spordiuudistega jätkab Johannes vedru. Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel peetakse üksikmänguturniiridel veerandfinaale. Meeste hulgas jõudis esimesena nelja parema hulka Prantsusmaa lahtiste üheksakordne tšempion Rafael Nadal. Pariisis suurepärast vormi näitab hispaanlane sai kaasmaalasel Pavlo Karenio Pustalt teises setis loobumisvõidu. Konkurentsist langes aga turniiri mullune võit ja serblane Novak Djokovic. Kaheksa hulgas pidi ta tunnistama Austria tennisistide omanik tiimi üleolekut. 23 aastane tiim oli Djokovici parem kindlalt seitse. Kuus, kuus. Kolm, kuus. Null. Pärast veerandfinaali andis serblane pressikonverentsil teada, et kaalub tippspordist pausi võtmist c tähendaks Djokovici jaoks tänavuse Wimbledoni turniiri vahele jätmist. Naiste turniiri tänased veerandfinaalid olid tasavägised. Teise asetusega tšehhitar Karolina Pliškova sai kahes setis seitse. Kuus, kuus. Neli jagu Prantsusmaa esindajast Karolin Karziiast. Rumeenlanna Simona Halep alistas Aga dramaatilises kohtumises ukrainlanna Elina Svitolina kolm. Kuus, seitse. Kuus, kuus. Null. Teises setis oli Svitolina all seejuures kasutada matšpall, mis jäi realiseerimata. Nelja parema hulgas kohtuvad häälete Pliškova nüüd omavahel. Endise naiste tennise Eesti esireketi Kaia Kanepi tagasitulek võistlussporti on alanud positiivselt. Saksamaal Essenis toimuval turniiril on Kanepi jõudnud kolmandasse ringi ehk kaheksa parema hulka. Täna võitis 31 aastane eestlanna kuus. Neli, kuus. Kolm Rumeenia tennisisti. Šacling Kristjani. Kohtumine kestis ühe tunni ja 13 minutit. Eesti meeste jalgpallikoondise kaitsja Enar Jääger ei saa kubemelihase vigastuse tõttu osaleda koondise kahes järgmises maavõistluses Belgia ning Lätiga. 32 aastane jääger sai viga möödunud nädalal, kui mängis oma koduklubi Oslo vooleringa eest Norra karikavõistlustel. Jääger sõitis seejärel küll koondise laagrisse, aga pärast kodumaal tehtud täiendavaid uuringuid selgus, et teeme osalemine järgmistes mängudes. Võimalik pole. Eesti meeskonna peatreener Martin Reim asendusmängijat siiski koondisse ei kutsu. Eesti koondis kohtub reedel MM-valikmängus Belgiaga ning esmaspäeval maavõistluskohtumises Lätiga. Aitäh sporditoimetusele. Päevakaja sellega lõpetab ilusat õhtut.