Lauljad tundsid rõõmu kohale tulnud rahva hulgast külalised jällegi esinejatest. Kuigi ilmataat tahtis tänagi laulupeolisi äikse vihmaga kostitada, oli laulukaare alt kostuv nii võimas, et tumedatest pilvedest pudenesid vaid mõned piisad ja paduvihm jäi seekord taevasse. Teiste hulgas oli kontserti vaatama tulnud ka Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, kes peab eestlaste laulupidu emotsionaalselt väga eriliseks kogemuseks. Pole kusagil maailmas midagi säärast näinud, et terve maa laulab, kõik laulavad ja see on tõeliselt kaunis. Et säärast traditsiooni hoida, peab olema väga tugev side oma maa, ajalooja rahvaga. Eestlastele on see side aga uskumatult tugev. See on ehe ühtsuse sümbol, milles pole midagi, teisel, et ma olin sellest kuulnud ja sellepärast tahtsingi tulla ja ise vaadata. Mul on väga hea meel siin olla ja ma arvan, et eestlaste uhkust üle saavad jagada ka teised eurooplased. Teil on põhjust selle traditsiooni üle uhke olla ja see on eestlaste jaoks olulisem kui miski muu. Ka Lennart Meri hinnangul näitab laulu ja tantsupidu eestlaste jätkuvat ühtekuuluvustunnet. Laulab kogu eesti rahvas ja me oleme rohkem Euroopat, kui me kunagi varem Euroopale voolnud. Ja jääme rohkem eestlasteks, kui me kunagi oleme olnud. Soome president Tarja Halonen kinnitas aga, et on laulupidudel korra varemgi käinud ning ka temale oli see emotsionaalselt väga võimas kogemus. Kuigi nii eestlased kui ka soomlased mõlemad armastavad väga laulda ning mõlemas riigis korraldatakse rohkelt muusikaüritusi, on laulupidu midagi väga eestlaslikku sest kuigi muusikat ja laulmist armastatakse kõikjal, annab eestlaste ettevõtmisele soojuse ja võimsuse just tugev side ajalooga. Ka Eesti presidendi Arnold Rüütli sõnul on seekordne laulupidu meeldejääv. Seda ilmestab vast kõige paremini eilne päev, kus lausa oli madu, vihm ja rahvas läks ikka ise esteetiliselt rongkäiku. Ja me oleme ju harjunud alati ette kujutanud, et loodusjõud on meist üle. Aga eile tundus, et lauljad olid loodusjõududest üle, nii et väga tore pidu. Proua Ingrid Rüütli sõnul oli eilne kontsert oli suurepärane kultuurielamus, kui tõelist laulupidu nägi ta siiski, täna. Peaks jääma ikkagi eestikeelseks, minu sügav veendumus. Ka kultuuriminister Urmas Paet nõustus, et laulupidu peab jääma valdavalt eestikeelseks. Kui on tõesti häid näiteid ja mis lähevad ka lauljatele südamesse ja korda, siis noh, miks mitte ei või ka mõnda laulu muus keeles laul, aga et ta on selline kahepäevane, kus ühel päeval on rohkem võib-olla professionaalse muusika kontsert ja teisel päeval siis selline tõeline rahvapidu, vaadates publiku hulka nii eile kui täna, et, et see on päris õige lahendus praegu.