Kuulete järjelugu Taaniel teisest ta on harilik koolipoiss, kes elab koos oma vanaisaga, kuna ta vanemad töötavad Rootsis. Elu koos vanaisa Daniel esimesega on põnev, lõbus ja seiklusrikas. Ometi ootab Taaniel teine pikisilmi koju ka oma vanemaid. Sõda naiste pärast. Matemaatika tunnis mõõtsime joonlauaga kolmnurga külgesid. Väga huvitav see just ei olnud, aga eks käis kah. Vanaisa ütleb ikka, et ega elu ei saa kogu aeg ilus ja huvitav olla. Ühe asja üle on mul küll hea meel. Mul on klassis kõige parem istekoht. Minu kõrval istub mu kõige parem sõber Roland. Ja minu ees istub Tiina. Tiinal on kaks patsi, mis ulatuvad talle poolde selga. Naljakad põselohud, kui ta naerab ja lahtine pea. Seda viimast, ütles klassijuhataja ühes inglise keele tunnis. Mulle meeldib Tiina teistest tüdrukutest rohkem, mis sest, et on klassis kõige pikem. Minu meelest ei loe kasv põrmugi. Aga vahel see teema ikkagi päevakorrale tuleb. Olime kolmnurga külgi mõõtmas, kui õpetaja armas äkitselt direktori juurde kutsuti. Ta käskis meil rahulikult tööd jätkata. Esialgu jätkasimegi. Siis aga virutas Jürgen joonlaua heleda laksuga vastu lauda, nii et kõik pinkidest õhku hüppasid. Veame kihla, et nii pikka joonlauda polegi maailmas tehtud, millega saaks pika Tiina üle mõõta. Jürgeni mõtteavaldus tekitas klassis mõistagi elevust. Me peaksime kõik joonlauad kokku siduma ja siis, eks ka puudu, arvas Oskar Piik. Kiina pikk nina. Kolmnurkade mõõtmine jäi soiku. Jürgen loiva Stiina lauad. Kas teate, et Tiina teine nimi on telemast? Saage tuttavaks Tiina Telemast. Mõne arvates oli see väga naljakas. Ja kas te seda teate, et Jürgeni teine nimi on jobu, kukk pandi Stiina vastu. Saage tuttavaks, Jürgen jobu kukk. Selle peale hakkasin mina naerma. Oi ja siinistub Taaniel tilluke, pöördus Jürgen nüüd suure žestiga minu poole. See on ju ammu teada, et tilluke Daniel on Tiina telemasti kõrvuni ära armunud. Sa oled täiega tropp. Roland tundis vajadust mind kaitsma asuda. Pruut ja peigmees paras paar. Palli mängida ta ei oska, sellepärast ta tüdrukutega näinutabki. Ise sa nännuta tüdrukutega tule välja, kui mees oled. Jürgen oli joonlaua nagu mõõga ette sirutanud ja jalad harike ajanud. Ma kutsun Sutruniirile turniirile, tahtsid sa öelda? Ära õienda? Sa võiksid talle paar sammakat anda, soovitas Roland kõrvalt. Ma siis läksin, haarasin oma joonlauast samuti nagu mõõgast ja kukkusime võitlema. Mina kujutasin ennast ette Robin Huudina, kes servudi metsades õiglast võitlust peab. Kellena Jürgen ennast kujutles, pole aimugi. Igatahes oli ta päris osav. Mina ka põnnama ei löönud. Suuskisime ja puskisime, klassikaaslaste elavad ergutused kõrvus. Mul õnnestus mitu head torget Jürgenile kõhtu saata, ise sain paar korda valusalt näppude pihta. Minagi olin väheke kiirem ja edu hakkas minu poole kalduma. Jörgen taganes seina suunas. Mul olid juba võidumõtted peas, kui korraga sain valusa hoobi keset selga. See tuli Oscarilt, kes oma sõbrale appi kargas. Muidugi polnud niiviisi aus. Roland taipas seda silmapilkselt. Hirmsa sõjakisaga. Mõõk ähvardavalt pea kohal tungis ta omakorda võitlusesse Isamaa ja nimel. Karjus ta. Siis ei saanudki enam päriselt aru, kes kellega võitles. Markus ja Kaspar olid samuti karvupidi koos, tüdrukud kiljusid, Jürgen ründas, Oskar kukkus, mina taganesid Roland vehkles nagu marus. Kui õpetaja, armas meie kisklema puntra lõpuks lahti harutas oli minul ja Jürgenil kulm verine. Oskaril pluusi varrukas katki ja Rolandil kolm nööpi eest läinud. Rohkem vigastusi ei olnud. Ah soo, venitas vanaisa, kui oli õhtul mu seletused ära kuulanud ja õpetaja märkusele päevikus alla kirjutanud siis kõige hullemini ei läinudki harvad. Nojah, eks minagi lõin omal ajal sinu vanaema pärast tuliseid lahinguid. See pani mind mõtlema. Ma ei mäletanud oma vanaema, kuigi olin korra temaga kohtunud. Vanaema suri õige varsti pärast minu sündi. Kas olid väga kurb, kui vanaema ära suri? See oli mu elu kõige kurvem päev. Aga sa ju ei nutnud. Kust sa seda võtad? Ajas vanaisa silmad üllatusest suureks. Või mina ei nutnud. Ma nutsin lörinal särgi rinnaesine oli märg, nagu oleks pesust tulnud. Nüüd oli minu kord silmad suureks ajada. Kehka õps ütles, et mehed ei nuta kunagi. Midagi nii rumalat annab välja mõelda piss tehiskaaslased, need mehed, siis on need nemad nutta või. Õpetaja ütles, et õiged mehed ei virise. Virisemine on teine asi. Iga tühja asja pärast viriseda ja viriseda ei kõlba plikadel k. Aga naiste pärast oma nädal aega nutta on küll kõige väiksem asi, mida üks mees teha saab. Kõige väiksem. Mida siis veel teha annab? Paljugi võib nutma jäädagi. Võib jooma hakata, võib isegi sõda alustada. Vanaisa suutis mind alatasa üllatada. Olin rabatud. Kas mõni mees on naise pärast sõda alustanud? On see oli Trooja sõda, mis kestis 10 aastat ja sai alguse just nimelt naise pärast. Mis naine see selline oli? See oli maailma kõige ilusam naine. Kuninganna Elena. Ta armus ootamatult ühte Parise nimelisse Noormehe sõja. Põgenes tollega Trooja linna. Aga häda oli selles, et naine oli juba abielus. Paris, selline imelik nimi. Nimi ei ole andnud antud loos oluline. Taaniel, kuula tähelepanelikult. Maju, kuulan. Nii kuhu me jäimegi? Me jäime sinna, too Heleene unustas ühel päeval ära, et ta on juba abielus. Õige ja ja põgenes Trooja linna. Tema abikaasa Kuulus Sparta kuningas, kuulutas troojale sõja, et oma abikaasa tagasi saada. Oi, kus alles võidellija madistada. D. Ja kas ta sai naise tagasi? Sai tagasi. Ära üldse muretse. Pealegi juhtusse tükk aega enne sinu sündi. Vanaisa oli mulle vahepeal voodi valmis teinud. Nii, nüüd on aeg põhku pugeda ja Trooja sõjast unenägusid näha. Pugesin voodisse, vanaisa pakkis mu teki sisse. Küll on hea, et silo vanema pärast sõda ei alustanud. Küllap vist. Ja tead, miks? See poleks sinu vanaemale meeldinud. Ta oli leebe, rahumeelne inimene. Hea tööd, nüüd. Tööd. Vanaisa tatsas oma voodi, sõja klõpsas tule surnuks. Mõnda aega ainult naisesime. Siis sosistas vanaisa Taaniel ja sosistasin vastu. Ega sina ei kavatse juba kellegi pärast sõda alustada? Ei, praegu veel mitte. Siis on hästi sõjaga, nii et seda tuleb võimalikult kaugele edasi lükata. Aha. Unes nägin, kuidas ma Tiina metsiku võitlusega Jürgeni käest ära päästan. Raamatu Taaniel teine kirjetel Kadri Hinrikus esitas Veiko Tubin, helirežissöör Külliki Valdma. Siis piinaviloo.