Kuulete järjelugu Taaniel teisest ta on harilik koolipoiss, kes elab koos oma vanaisaga, kuna ta vanemad töötavad Rootsis. Elu koos vanaisa Daniel esimesega on põnev, lõbus ja seiklusrikas. Ometi ootab Taaniel teine pikisilmi koju ka oma vanemaid. Klassiõhtu. Õpetaja armas oli öelnud, et lubab klassiõhtu teha ainult sel juhul, kui me enam lehega joonlauasõdasid ette ei võta. Üksteisel kulmusid rulli, ei löö. Korralikult õpime ja üldse ennast viisakalt üleval peame. Me siis püüdsime. Kerge see just polnud, kuid isegi Jürgen pingutas. Vaid üks kord sikutas ta mööda minnes Tiinat patsist. Ma juhtusin lähedal olema ja Lakslasin Jürgenile joonistusplokiga. Õnneks õpetaja armas ei näinud. Seega olime klassiõhtu välja teeninud. Ühtlasi pidi see olema meie jõulupidu, kuhu pidime kingitused kaasa võtma. Me ei tundnud oma klassiruumi õieti äragi. Kui ühel hilisel pärastlõunal pittu kogunesime. Kõik lauad olid seinte äärde lükatud. Nurgas seisis väike kuusk. Mitmel pool ilutsesid jõulutähed. Kardinad olid akende ette veetud ja paberist lumehelvestega kaunistatud. Klassijuhataja seisis keset kogu ilu ja nägi oma punases kleidis väga armas välja. Pidu sai äge, katsime laua kodust kaasa toodud hea ja paremaga. Seda kõik oli nii palju, et hiiglaslikus piparkoogi laadungist me jõudnud kliendid läbi närida. Me mängisime pikka nina ja silma pilgutamist. Mina sain silma pilgutada kahel korral. Mõlemal korral pilgutas indinale. Jürgen õnneks ei hakanudki kobisema. Seejärel hakkasime kingitusi välja hõikama, pakid olid kõik ühes suures kotis. Õpetaja armas, hüüdis lapse nime ja koukis kotist paki välja. Võisime ise ka läbi isegi nimesid hõigata. Minu tehtud kink sattus Martale. Vaadake, siin on lavendliseep, kilkas Marta. Kõik, kes vähegi soovi avaldasid, said seda nuusutada. Rolandi tehtud seebi sai klassijuhataja. Tema kiitis ka seda kangesti. Roland säras õpetaja tunnustusest nagu läikima löödud lusikas rosolje kausis. Umbes nõnda oleks mu vanaisa tema kohta öelnud. On see tõesti sinu tehtud? Päris õpetaja, kui Roland temalt juba neljandat korda küsima läks. Kas kingitus ikka meeldib õpetajale? Mina sain kingiks linnumaski. Selle võid järgmine kood endale ette panna, kui binokliga linde lähed passima? Paaris Roland võib-olla võtavad tihases omaks ja kutsuvad enda juurde pessa elama. Ma tulen sulle systeri puistama. Kuna Roland on mu kõige parem sõber. Kinkisin talle suure karbi värvipliiatseid. Ta on kõva joonistaja. Pidu läks hooga edasi. Sõime veel küpsiseid, pirukaid ja komme. Tegime viktoriini ja ajasime 11 niisama taga. Mina aga muutusin aina närvilisemaks. Mul oli ka Tiinale kingitus kaasa võetud. Hoidsin seda püksitaskus, et parajal hetkel üle anda. Kuid teiste nähes ma nagu ei tahtnud. Paraku oli Tiina kogu aeg kellegagi koos. Juba ilmusid esimesed emad-isad ukse peale, et klassijuhatajale häid pühi soovida, oma laps kaasa võtta ja koju minna. Tiina osutas samuti minekule. Sain ta kätte alles koridoris, poolel teel garderoobi. Mul on sulle väike kink. Läksin seda öeldes vist varvasteni punaseks. Ulatasin paki üle, see oli taskus väheke kannatada saanud. Hoi aitäh. Tiina, põskedesse tulid naerulohud. Lõhnab lavendli järele. Noogutasin väga armas sinust, Daniel. Nojah, head aega, siis. Kohmasin vastu. Head aega. Jubade lippas. Jäin käed ripakil, talle järele vaatama. Pidin ennast pisut koguma. Taaniel hüüdjakseli Roland, kes kuidagi kangelt lonkides minu poole tuli, hingasin kergendatult, ikka parem kui Jürgenit praegu kohata. Mis sa karjud? Roland puuris mind kullipilguga. Ma nägin küll, sa tegid Tiinale kingituse. Mis siis, kas sa oled tõega tiinosoomunud või? Vist natuke olen jah. Täitsa hull värk. Oigas Roland. Oli näha, et ta tundis mulle kogu hingest kaasa. Ikkagi parim semu. Tead, võib-olla see läheb vaheajal üle. Kehitasin õlg. Kas tahad, laseme mõne liu, enne kui koju läheme. Mul on kelk garderoobis. Muidugi tahan. Jooksime Rolandiga kelgutama. Raamatu Taaniel teine kirjutel Kadri Hinrikus esites Veiko Tubin, helirežissöör Külliki Valdma räsis Tiina Vilu.