Mina olen see laulupois ja lauluhääl Mul on. Mis viga plikasid, ovaali ta, kui ta laialt on? Mis viga plikasid, vali ta, kui ta laialt on. Mina see ole see laulupoiss ja minule joole. Ja kuigi ma olen küll välja terve maailm on minule ei tead kuigi ma olen küll väike, terve maailm on minule. Ja kes siis laulu, kui laulupoiss suure. Küllap siis pilliksi plikad kõik janud tuubi paar Tuuli külla siis pilliksi plika, kõnni ja nuut, tuubi paar puukuur, eks päikesetõuse pommi, pulli ja Inga, sa maad ka. Jane Lauli pois omaenda voodeevee. Laulik poisis Owen vooli. Egas meid murega tonni tee ta, need on iloodimise laada. Ega v. Elame kellaga, ära ta trühvliga arveid raada. Nõnda see mamma laulis juba, kui kätki mingi kood. Kuusest politiseerimisest, metsiku muhist ja kõigist. Et tulgu sellest poisi metsikum eest ja kõigi meeli papa ja mamma nüüd maana len ma ümbe kam, küllatoolgu juugord neilegi Magaasaga neima plika. Oma küünlakuu saate hakatuseks laskem aga jälle ühel horoskoobile ehk üsna täpsel tuleviku kuulutajalgozda, mida veebruari ehk küünlakuus sündinud naisterahvad ja meesterahvad iseäranis kuulda peaksid tohtima. Märk näitab, et sina küünla kul sündinud meesterahvas, külma iseloomuga oled? Keskmise kasvuga tuliste silmadega. Nina on sul pikergune ja teravkael lühikene. Oled äkiline ja vihakandja. Armastad uhkust ja kõiksugu lõbusid. Armastad võõrus pidudel käia, oled rõõmsa iseloomuga, aga ihnus? Küünla kuulsad suure õnne osaliseks, aga jääd sellest oma süü läbi, ilma. Aprillikuul on sul mitme inimesega vaieluse kirjud. Juunikuul on suured kurvastused. Võtad naise, aga naisega pole sul õnne? Sinu plaanisid, püütakse nurja ajada. Abielus inimestega oled õnnelikum kui üksikutega. Hoia ühe inimese eest, keda ennem vähe armastasid. Üks sinu sõpradest sureb ära ja selle läbi saad sa kasu. Sulle toodakse halbu peatusi, aga oma mõistusega võid sa halbusest jagu saada. Ühe sõbra läbi saad sa väga head asja kuulda. Märk näitab, et sina, küünlakuul sündinud naisterahvas, tar, nägus ja hea kõneanniga oled, armastad natuke edvistada, aga selle juures oled sa hea südamega, kannatad palju kurja oma sõbrannade poolt. Sul saab üks mees olema, kellega sa kauge vanaduseni ühes elad. Sinu elu on õnnelik, nooruses armastad korda ja puhtust, sul saavad head lapsed olema. Tulevikumured teevad sind väga kokkuhoidlikuks, vahel ka lihtsaks. Kui sind vahel hingehädad ju hirmutavad, siis kannata, varsti on parem, sina soovid ainult raha, aga kui sul seda oleks, poleks ikka rahul. Oma armukadeduse pärast on sul tülisid, aga külmetamise eest pead hoidma. Seal jooksevad inglased. Kui. Ei hooligi. Siidi. Iela maalide tood varri lauapuust enamasti olid A. Meie laeva oli. Asi looliga. Naaburioodoritel sõu eest ja. Ja. Paraka too sai Jõuks. Ta. Saab ka tooride. Ja meri. Niru soolaveest ja laevasõit toona. Ja. Just ja laevas. Ranna ranges leida ja kasti otsas ka juba veerand, aga ta ka ja ma ei hakka siin ja seal alla täägikarjaga olla peal Joos. Sukahoidjad. Itaalia ranna peal ja ja. Ja kui sinna rannale jõuad, viige ta. Seina rannale ja. Liige töö eest või eluma. Üleüldine arvamine, et rooside, ehk muusuguste kena haisuga lillekese kinkimine oma armukesele ainult inimeste soo ütlemata kena komme on, sai tarkade, teadusemeeste ning elusa looduse ehk natuura uurijate poolt juba üsna ammu valeks tehtud. Sest et teadusemehed oma raske töö juures, kus kõiksugu märja ehk külma palavuse ning näljaga võitlemisse tuleb astuda, ära näinud, on, et ka ilma arvutita Tallo juuksed ning lendajad linnud ühe teisele sel kombel head meelt tahavad teha. Näituseks on teada lindusid, kes oma ihaldamise objektisid läikivate kivikeste ehk kenade kõrrekeste lille, kes te või mererohtudega meelitada tahavad. Selle juures on ära nähtud, et neid atribuuti siit mitte pesa punumiseks ehk muidu tarviliseks asjaks ei tarvitatud. Ja pangu nüüd kallis kuulaja tähele, et need toojad said ikka mees, linnud ehk isased olema, emased aga sellel ajal üsna ükskõikselt oma sulgesid, nokitsesivad, kuni nemad lõpuks kõik see kenama kingituse ühes selle toojaga omale võtsivad. Ole eeli korralima kehitamises, seal räägid Ovissina vilkel ka peenevates tundmustest, tead kas on sinu kõrvad sõnniku täis, et sina sellest karskuse seltsi kõnelejast mitte aru ei saanud? Või pean mina sinule tõlkes ehk ümberpanijaks, aga miks ei või sina Oveeliks, oleme ette ümber panna kuma soole käiks aeg põletatud viina osta. Tead selle, et selle Silase viinapruukimine, nii iseäranis ostmine üks ütlemata suur patuasi on. Ütle eeliks, mille pärast sina seda pattu hinge sisse kallad? Sellepärast armas seal üks suur mure minu südamele. Ja kui nüüd elaja Loomade ning lindude ilmast inimeste juurde tagasi tuleme, siis tahaksime näituseks ette kanda ühe algu varaliste sõnadega laulu, mida kenama saksa Melody ain, Matroosen herts ehk Matrossi süda viisi pääl heast ning magusast ette kanda võib mille juures refrääni ehk kordamise salmi kogunisti kahe ehk kolme hääle peal laulda tohib. Üks, kaks, kolm, kaks, kaks, kolm. Elus. Oli. Rooõi. Roose. Meel hulgas maa eest anda ei saa asja. Ta alles alles ma ma juures. Ta oma ma ju isa. No mis mul tuli selline. Siber vennada nauteesi, funks pall piimatehasel anteesi. See huvi koore ei. Saa siis ma, ma ju. Avakäin roo, keegi mul pole mu sambaid eri roosil küll. Kui ei ole. Ja tuli ja roosiaias vaikses ja. Nii kui koorevõi mis ta seal ma juures ei, nii ta ka juures veelgi. Roosides tema lausa tahaks. Härra Roose meenuse. Kui saadal laamad naela ta ei saa. Küll ka mihkel, aga ütle, kuskohast mina küll neid roose võtma peaks, ei maagia messe, roosmaakeeli on ja messiga sellega teha, mõistad. Kuidas sina, Mihkel, küll nõnda pimedusega löödud Oledes. Lööd, ma tean, kör, mis Marise roos on meik kolhoosist üsna mitu klaasist taret, neid lukkusid täis, millest roosid saama. Aga kas ta sööb ja ka aitav, vaat seda. Kas ei tahaks sina mulle vastu tulla? Ju yhtu soo vast? Kasinad tõesti, ei taha veel rohkem minule vastu tulla. Eirava eks katsu. Mis nüüd tegelikult? Ega ma ei tahtnud, et sa minule nii ligi tuled, tahtsin ju mina sa minule vastu tuled ning mulle neid roosi nupusid, nii. Tükki kaks 100. sootumaks ära müünud. Mis veel sina nende nuppudega ei nendest putus lastele suppi olla või üldse mitte olla lee tõesti, kui mina siin kohas olev võõrei saa meete putru? B. Eda, pean mina nüüd sinule küll teada andma nagu gentelman Entelmanile ehk nagu linnavall põllumannile, et nendes nupukestest Apootruias apsas õhkis Akylorisija saab kalorrisi, saab rublalisi. Sigulisi muidugi neid neljarataks. Mu loo ütleb ju vanarahva ütlemata suur tarkuski, et kuidas küünlapäev möödas, nõnda naistepäev, käe jääd nupukestest roosikeset kerkiksid väetamise rammu tarvis. Tellikoniaalid. Ja kui ükskord naistepäeva kanuud ehk eelõhtu kätte jõuab on minul kõik kohad keldrist kuni sarikateni haisuga, kuldseid, roosasid. Ja õhkajad ning ostjaid liigasse ja ta on minu individuaalsuse erimajaesine, uuris pungis, pohlis täis ja nõnda saan minagi kõik need sidrunid ja Ziguli. Ja noh. Et eespool ära kuulatud kuulamise mäng Tõsisest elust võetud, ei olnud sellest sait külvist iga kuulaja üsna hästi aru. Aga et see ühe bluff kuulutamise ehk uuema aja keeles reklaamina mõeldud oli selle särge kahelgu aus kuulaja küll iganes, mitte nõnda, et kallid meesterahvad, naistepäev ei hüüa tulles ja varsti on ta käes. Hakake juba üsna varakult tutvusi sobitama, nõnda et kindlasti võiksite kuu aja pärast oma arvamust kest kenade roosidega meeles pidada. Ühteaegu täna on siinkohal südamest selle imeilusa laulu lauljaid, kes nõnda armsast mõistsid hinge õlistavat nestorit meie südamete sisse kulinal kallal. Ta oleks maarjamaal sarnaseid laulusid rohkem. Pojad ei. Ei, see olid noored, oi ma olin kohe noorel oimetuks Partsile meil platsile. Kui läksin tulbi kui läksin õhtul läbi palli tapateenuse, panid saba Aga sina aega, tüdrukud, oh armas aeg, olid. Kaetud. Ei usu, aga neil ei usu nende ingli-ilusse. Tüdrukud muga tüdrukut oma vanade naiste sotsidega Šveitsi. Võtsid nagu võid ja võtsite nagu või. Kenaks pojad saidil sanalaks viitide lahkaa püksi, lahkaa püksi. Hävidile, olgu heina ja hävinile on nagu küll ei taha, et kuna need püksid Elubisside Bretti ilma et kuidas minu püksid püsti Nüüd tahame meie teile mõnesid vanu sõnu ehk ütlemisi kenasti ära seletada sest nagu kuulda on, ei saa mitte kõik inimesed tänapäeval enam nendest vanadest sõnadest hästi aru. Häid lambaid mahub ühte lauta palju. Ühel talumehel olnud kord üsna väikene lambalauk, lambaid olnud tal aga palju, aga tema hooletu mees olnud, ei viitsinud ta selle peale mõtelda, kuidas tema, lambad kõik laudas Ta ära mahuvad, kui talv kätte jõuab. Lambad söönud, aga ilus aasa peal rohtu löönud kepsu ja siginenud jõudsaste. Korra arvanud mees, et ehitab suurema lauda, löönud siis aga käega. Vahepeal oli maarjamaal uue rahvustoidu ehk saslõkki söömine suuresti moodi läinud ja tema lambad kõik peale vana jäära möödakäijate ehk touristide poolt nahka pistetud. Sügisel läinud mees oma suurt karjalaut ta ajama, ise mures, et kas mahub või ei mahu mahtunud lahedasti ära ruumi jäänud veel ülegi. Häid lambaid mahub lauta ikka kuradima palju, arvanud mees seepeale. Üks käsi polevat ühe korra enam teist kätt pesta tahtnud ütelnud, et mille tarvis mina sind pesema pean ja pärast sind veel jalgasid ka. Teine käsi olnud põhjusmõtteliselt nõus ning jätnud ka pesemise järele. Varsti olnud käed üsna mustad, aga jalad olnud veelgi mustemad. Ütle siis veel, et käsi kätt peseb. Ja määr. Oli sees. Üle mees. Aasta rõhus. Ülevi. Aasta lõpus. Tola pruuti sõber oli. Ja naljad eestrugi raali nii naljasiilu, ovaali kuuks, Ale režell ja kui piiga oli haisu Seisu Ta oli võõrast ihuvilja pate. Toona oli Peigmees ja ma ei varja meelehärmi. Varjas meelehärmi? See ei pidanud vastu nähes naerma, sõpra võttis põuest ja torkas surnuks tolle tõpra. Võttis põuest noa ja torkas surnuks. Aasta lõpus nii nagu ülemees Lõbus. Ei loll külvata ega künta. Loll sigineb muidugi koolnud kord üks rikas külamees, et laadal lolli seemet, odava raha eest müüakse tahtnud ka ära proovida, mis vili sellest tõuseb ja mis kasu kerkib, läinudki laadale, saanud seemnepoolmuidu kätte, suurema osa rahast antud veel tagasigi külvanud siis oma kõige suurema põllu lolli seemet otsast otsani täis, käinud iga päev vaatamas, et kuidas lollid seal ka kasvavad. Sügiseks olnud põld rinnuni maltsa täis, lolle pole aga kusagil silma hakanud seisnud mees siis põlluveeres ja süganud kukalt vallasant läinud mööda ja küsinud, miks peremees nõnda nõuta näoga on. Mees seletanud asja ära, vallasant vastu ei lolle külvata ega künd. Ta loll sigineb muidugi. Kes vana asja meelde tuletab, sellel silm peast välja hakanud korra üks mõttetark vanu asju ja juhtumisi meelde tuletama tuuletanud ja tuletanud, kuni lõpuks ühe õige vana asja leidnud. Mõttetargal meel hea, sest nüüd kasu käega katsuda paistnud olema pistnudki vana asjakoti ja viinud vanade asjade poodi ehk antikvariaati saanud seal kogunisti riielda, et ta on nii vana ja lagunud asja pakkuma, julges tulla mõttetark, hakanud nutma, jäänud poe hõbeda ja kullasärast päris pimedaks. Vanasõna räägib ikka õigust ka kurvastanuta. Nii siin 60 rubla maksudeks, maa läks neli ja puu sutike maksis mu säär vannituba, sutike maksis kalle ei tea sool. Kinos ma käisin tantsimas. Viinerit sõi viinaga viina, ei. See varrast koolernics muutmises. Aga sõitu ei too. Siis aga ta siin tööd ruutkoodi. Alguse saar kõrgaga üldiselt. Lapsigi lahe ja peal polnud viga, pole Rootsi Rootsi lasterikka see lood, kui reisides käis äss vaene olnud, kui varrast. Töö tegin natuke käes, nii paha ei soovinud. Üles tal ongi see, et poolsada rubla seisab. Mul salaraamatu pea. Viis aastat olin ma koor ja naudib juba viis aastat, sild seisis auto tee peal. Mõnikord muidugi tuju läks nulli, süda sai täi. Raport taastoodab maksa vaat 1000 kulli. Aastaga sääs 50. Avas taas minu soovi ja siili pisarais. Ja siis oli läinud, vaata kui kui sees muidu ta v. Eks elupuuga? Siis. Siis see ka ei ema magama. Kristi läiti tasakesi tasakesi. Ei läinud. Ja hiirtele elada, kui kassi kodu ei ole. Ühe korra läinud, kas kodunt ära olnud naabri niisuga kohtamine kokku räägitud hiirtel muidugi kohe pidu hakkamas, terve valla hiired kutsutud kokku sahver söödud natukese ajaga tühjaks, õlle vaadile näritud, ka auk sisse joodud nõnda kuivaks, et tilkagi sisse pole jäänud. Hommikul hiirte pead muidugi kangesti haiged Tuitkunud muudkui ringi ja otsinud parandamise abinõu. Kas tulnud aga selle ajal koju ja et tema kõht pulmaöö tagajärjel kangesti tühi olnud, söönud ta kõik segased hiired ära lipsanud veel keelt, pealegi saanud sellest aga kõva alkoholism, musegi tituse mis temast üle pea enam välja ei tahtnud. Korja see rublatte isa elanud korra üks kentsakas mees, kes kopikaid mitte rahaks ei pidanud, vaid need ikka ilma armuheitmata minema viskas. Leidnud see mees ühe korra uulitsalt tengelpunga, võtnud üles ja teinud lahti ja lausunud rõõmuste. Ütle siis veel, et kes kopikat ei korja, see rublad ei saa tengelpungas olnud hoopis viieline. Kolmaja siin koorma. Hurda Urva ja ka oiga otsa. No nii lood, ära haara tõus ja ta onu toorja andu. Ülekohus ei püsi kotis teinud üks naene kord oma mehele köögis pliita, peal üle kohut. Seda saanud aga nõnda palju, et mees kõike mitte ära ei jaksanud seedida. Mida ülejäänud ülekohtuga teha? Nüüd naesel ja nõu kallis, kallanud poest toodud piimakotid kraanikausi tühjaks ja pannud ülekohtu sinna sisse mahtunud ära küll. Hommikuks olnud aga kotid päris tühjad, põrand aga paksult ülekohtuga koos. Eks ma ütelnud, et ülekohus kotis ei püsi, ütelnud mees ja läinud tühja. Jäävad näpud, kurb elanud üks lahke naisterahvas, kes ühelegi mingisugust asja keelata ei mõistnud kõik kandnud käest ära. Küll jaganud ta oma vara ja rõivaid, aga kui need otsas olnud, hakanud iseennast jagama tükk ühele tükk teisele, niikaua kui paljad näpud järele olid jäänud tundnud naene, siis järsku nälga, murdnud näppudega leiba. Aga võta näpust, ei olnud enam suud, millega süüa, ega neelu, millega neelata, ega kõhtu, millega leiba seedida. Eks jagajale jäävad ikka paljad näpud. Uus luud pühib hästi, ostnud kord linnamees poest luua, ehk tema vanal luual küll ka veel miskit häda ei olnud. Vahe oli aga selles, et uuel luual kvaliteedimärk küljes rippunud, mida vanal luual muidugi polnud pannud, siis luuad kotta kõrvuti seisma. Vana luud muidugi uue peale kade võtnud öösel, kui uus luud maganud märgi salaja ära ning riputanud oma külge hommikul linnamees kohe märgitud luuaga tuba pühkima tuba saanud puhtamaks kui kunagi enne sellest ajast räägitaksegi, et uus luud pühib alati hästi. Kordan, teie siin, mina Saaremaal ja otsisin haaval kaasat, jootsin laupäeva tostani alguslil rikkada. Laul väga Pitk saab olema, siis laseme laulumeestel seda mitmes jupis ehk jää aus ette kanda, et nemad vahepeal ka hinge tõmmata, saaksivad. Samal ajal taanaga meie teile tarvilikke õpetusi lugeda, kus targad sõnad sees, mida kõiki viinajoomise kohta käivad. Tahad sa oma sõpru ja heategijaid keelda ja nende head nõu tühjaks teha, kes sinule püüdvad abiks olla, et sinu majapidamine ja elukäik võiks hästi korda minna. Siis ole joodik, liia nimega lakekrants, sest siis peavad sõbrad sinust taganema. Korr. Ta on teie siin, mina Saaremaal ja otsisin kaasat. Jootsin laupäevatoks Taani alguslil ritta. See küla lina välja peaaegu igal juhul mere kaldal, üksainus kuusel Täpi mäel ja Aageeniitlema kõrval. Sealt läksid aga mina püüvassee kossu mätta tõugu rahvas seal mina või ära just doosin pehmertseedi sofast. Seal öeldi mulle koplimäelõkse, ilus neiu, elab GNU tuube Mäpal ja taldagi dos kaugel kõlatööd ja ka üks õige mees ei nõua puhtmusta, aga ja udupehmest, vaat ja tehes maa eales keeda emaga. Paistis silma küll jala ja saaga resta ääres reekülas läks sinna, kus ei ole, käivad parves veel Eeaa koitu kallutas, kui paistis aeska küünla ja kaste rohtu, niisub taas kõik looduse, vaid kes ala siis äkitsi, kujutle imeväel suu, kiigu taskulehti ja valjult laule, see peks seal tuubi, stabiilsuspakti maakond puudes jäi seisma, seal mõlval ei olnud otsas sööda. Et keda ta piitsaga ajas, kas paksotada lot siin läänedasima, vaatan, puisan asi jääb vinduma nägema, et linnulaul antaaži jääb poolele. Tatsan aese ja lapsed nälga ja kibeda häda sisse jätta siis ole joodik, sest siis saad Saviimse rahakopika viinakuradile ohvriks viima ja sinu omaks teil ei ole kedagi, kelle käest leiba võiksid saada, peavad ilma süüta nälga ja alastust tundma. Läheb aga jälle edasi. Ühes talusooli neidus, Heldkonsbeki hurraa Kiva ja elu veel ja tera siit võib leida sealt pane iva seal peremees oli naiseta, õed muretsevad lapsi, ei keegi õigesti ESP, teadoviid, stabiilse fakti, sealt läksin meena luuletaja sõna kroonu valda ennem ja mõtle siin, ehk leian ma sealt tooma pruudi, on oi siin täitvana töödrocootkosmon neid molli ääres Molfruudekski halva lood seal poole sääre. Muidugi väga vastujõed ja sood, kus vaevalt pääsenud üle, siis paistsid Ruila vurtsu putkas tuuleveskeid jooksi seal poole suuremad, vaatame neid Kuu ja Marsi ja ausaid loodunud raid, kui ta sealt ta sealt otsi. Äiklast ma ei küsinud, mu aeg läheb muidu kaotsi. Soolin puru siinud, kui Doris Kareva jõudsid, on tarvis minna ja poole kuu vai pääst ammu juba ja ma läksin last näitama just pakku ta. Ei, ta ei teadnud meena aimat laadal 10 peigmeest enne. Ma ütlesin, laske arvad kaeima pil tänav tunne, ei abikaasaks, kõlbad a protsess ja kohtuasi, ma ütlen see alla sealt aasast vastane. Tahad sa hea meelega, et su meeled peavad koguni tuimaks tundmatuks ja otsekui surnuks saama siis ole joodik, sest siis saad sa üürikese aja pärast rumalamaks, kui härg ja ees. Läksin teele õhtu sain, matka ma seal loome ja tuisulaamu pääl langes maksule süte tahma. Evalt paistis päike. Maikuu valdmaa Reegi elu ses luuveetoru nende Koldiale juures müüvad kaalu nad kitsepiima lakuvad nende ees, kui meesi ja võõrastele pakuvad nad lupja tõrvas öösi. Sealt läks heina ära sööda maismaa oma au ei Mälli ja töömaaga. Oi, ma ei salli, ma läksin mööda mere äärt, jääd seal kõrval, kõigi. Ma tahtsin sarve säärt ja nende kalapüügima, nägin sarve doteesi kui inglislaeva purje Nad kandvad särki, mütseedia Undrocoot, neil kirjood, neil kõhu tööles vaenud toot, kui Salme jõe Välbrumneid ja eemal silma hakkavad, kui viilu Elma. Käisin vee Saaremaa ja köiks Sõrve säärejaamal roote läinud maaga Väikse väina ääres. Ongi, et kõik. Ja ongi saatel lõpp. Pill kiiksat kääksat.