Ja isegi veteranide võistlustel hiljuti osalesin, aga sellel aastal suri mu treener Endel Nelis. Aga ometi ametlikum Haapsalus möödu sõidan, aga sinna ma sõidan tihti, sest kudunud Vormsil on mul meeles ikka see, kui me puu kadakakeppidega alustasime. LTT algus ikka jääb meelde kõige rohkem. Ma mäletan, meil läksin trenni sellepärast, et mind olev ütles, et tema nüüd algas vehklemisega ja see relv on nii raske, et sina, Aime küll ei saa vehelda, sellepärast et sai nii pisikese jõu seda relvoida. Ja mina nagu ikka jonnakas tüdruk mässu meil on juba siis väiksest saadik lõin jalaga vastu maad juua küll ja hommepäev olin mina trennis, olin kõige pisem. Kui meil õpetati samm edasi, samm tagasi, torke tegemistki, lõpuks järsku endilite tulesina pisikesi ette, näitan, kuidas tuleb teha. Ja kujutage ette seda kohutavat punastumis, kui ma pidin, siis see on mitte-son, lae tark tegema kõigi ees. Ja no siis te võite arvata, missugune rõõmul olikuma koju kalpsates kargasin, olevil ütlesin, aga ma läksin vehklema ja ma saan vehkleja, eks. Kaheteistkordne, noorte Eesti meister, kolmekordne Nõukogude Liidu meister, tolleaegne ja mina enda suuremaks võiduks muidugi pean seda, et ma suutsin Haapsalu valge daami lahingutes lossipargis mõningaid poiss üles kes on minu Augen ümbrivama maid, ütlesin treenerina ja nad aeg-ajalt kiusasid mu õpilasi nooremaid, need on juba täismehed ja nendel on lapsed ja mõnelgist lapselapsedki nagu minul aga aga siis tuli kaitsta ennast, au, pää, eneseväärikust ja oma õpilasi ja siis ma läksin duellile, teate milline duell see oli? See oli esimese vereni ilma maskita ja ja see värvifiksaator oli maas, nii et sa pidid puudutama vastase keha, sooritama talle niisuguse väikse triibu, siis olid võitja. Ja kujutage ette, ma olen julma asjaga hakkama saanud, ma olen kaks suurt vastast koguni nii torganud, et nad on haiglas olnud. Aga ma olin vist väga tuline tüdruk, jama, teate, pean tunnistama, et on 12 eluaasta, mõtlesin, et ma olin sündinud tüdruk, kuna sellepärast, et mulle tundus, et ainult mehed suudavad maailmas kõige õigemaid ja paremaid asju teha ja ta oli ja ma läksin kõik mehelikke alasid õppima, selleks et olla võrdne Eesti rahvas meestega, et tõsta eesti rahvas püsti õigluse eest. Milliseid mehelikke alasid veel? No ma sõidan auto mootorrattaga, olen lennukist alla hüpanud kolm korda langevarjuga. Olen jahilaeva kapten. On roolipaberid. Ma olen nagu mu kohta ütlevad, fanaatik, Acolkumassis, fanaatik, fanaatik on pühast vaimust üle kuulem. Inimene, kes laulab, tantsib ja ülistab jumalat akatiinika lippimis. Neiupõlve nimi Aime Piirsalu tegelikult eestistatud isa on mu suguvõsast krusside sugusest peatselt krosside suguvõsa Viljandi mulkide teisel ülemaailmsel konverentsil või seal kokku Viljandimaal. Ma olen tegelikult krusside suguvõsast 39. aastal, mu isa Eestis 100. selle nimel ja see on üldse väga romantiline lugu. Kust see nimi tuleb, et minu isa nime vahetada? Andres Piirsalu kahel põhjusel. Esiteks tema oli maamõõtja peainsener ja ta maamõõdu juures kasutas alati oma kivi. Muide, seda ma olen tervel Läänemaal leiniuseni ristiga paremalt poolt suletud. Niisugune. See oli tiba kivimärk ja piir. Piirile pandi alati salu kasvama, selleks et määrata ühe või teise põld. Ja vaat see on tema elukutsele andumus. Mu isa oli väga ilus mees ja naised tohutult tahes. Ma usun, et ta uis on omada piirsalus mõnda kaunist neidu, kes jättis ka jälle, ma ei tea, miks, aga ma ei ole sellele veel täpset vastet leidnud, aga mul on oletus, et see nimi on tulnud sealt, aga selle nime muidu omastas Cami suguvõsast küllaltki tuntud propagandaminister minu teada kodanikul ola Märt Piirsalu, kes viiska kirikute rahad, nagu räägitakse Rootsi välja, julgeolek tükk aega uuris, kas meil on suhteid temaga selle tõttu. Aga ma pean teile tunnistama, ma tean, selles tähendab Dianantsidandan Kanadas surnud ja julgeolek tõesti tulid küsima, et kas meil on suhted temaga, vaat mõned niisugused seigad seoses Piirsalu nimega, aga nüüd ütlesite, et on teie kodu Vormsil ja 20 aastat tagasi läksin ma suur seljakott seljas ja väike poeg Kristjan kolme pooleaastane siis käe otsas õe järel läbib maailma kõige ilusamat metsaraja. Ja jõudsin esimest korda niiviisi Vormsile. Ja selleks ajaks ma olin niivõrd klambrite vahel noh, elus, kuna mind nagu te teate, julgeolek ei lasknud vabalt tegutseda, õpetajana suruti Mikuga koolist välja. Ja isiklikus elus ma olin ka küllaltki keerukaid situatsioone üle elanud. Ja ma tunnetasin, et ma pean midagi tõelist head tegema. Et see oleks nähtav, et see oleks nähtamatu minu sees ja siis ma otsustasin, ma teen Vormsi saare laia ida Maier, aga kuna mu mees oli laevakapten Vormsi pisike praam on tema ehitatud Volgogradis siis ta ütles. No kui sa juba aeda hakkad rajama, küll ma siis ma ei hakka püsti, panen teate meie elutöö praegu mõlema elutöö, sest oma kätega me kõik algusest peale oleme teinud ja rakendanud. No igal juhul kihvt on, sellepärast et kõik mu suvekoolid ja talve ja sügise koolid toimuvad nüüd Vormsi saarel ja mina leian, et küll on tore paik, kui sa kodu pühendad armsa tegevusega ja minu elutöö on nagu siiamaani olnud õpetaja elukutse. Ja siiani näete mind veel hoitakse õpetajana. Mul õpilased juba armastad, Vormsid nagu ma ise. Ja mul on toredad paroolid kõik õpilased, kes tulnud esimest korda oma sõbraga vormsile, nad toovad kaasa mõne elava olevuse, kelle nad istutavad sinna mulda. Ja kujutage ette, saadab teile üks kolmekümneaastane, kahe lapse isa, habetunud telegrammi, tulen, tulen täna lõunase praamiga, Kirsipuu värava kõrval ma juba tean, kes tuleb, või siis sinilill männipuutukk, allu seal midagi muud, aga mul on nii toredaid parool, et sellest üldse eraldi kunagi rääkida. Man, täna sõidan jälle kohale. Kas teie mees elab püsivalt Vormsil või olete te mõlemad sellise rändava eluviisiga, et kord Tallinnas, kord seal ja mees on püsti Yaletunud meremees, nüüd ma pean tunnistama, et või noh, minu isiklik elu kõige huvitavam lehekülg, et ma olen kõik saanud kolm poissmeest endale meheks teha ja teiseks, nad on kõik tohutu rändava eluviisiga olnud. Ja öötunnid on mul jäänud siis raamatu lugemiseks palju aega. Pole halba heata. Aga mu mees on jah, elukutselt kapten, aga ta töötab Eesti saatkonnas Moskvas, on suure firma eesotsas Jaan kopuloff. Ja rahvuselt on ta poolakas, aga eestlased teavad teda, rohelise tuli see esimese mehena, sest ma tunnen oma Jaanitan, julge, väike, aga vapper. Aga tema on nüüd teine jaan juba teie elus, eks ole. Läheme nüüd korraks selle esimese Jaani juurde tagasi ja nii ta on kui võrrelda. Ma ei tahakski võrrelda, aga ütleme ausalt, mu esimene Jaan oli tõesti väga suur isiksus. Ja ta oli pikk poiss oli kaks meetrit, neli sentimeetrit pikk ja ma mahtusin talle täpselt kaenla alla. Nii et kui ta naeris, siis naeris suurelt ja tugevalt. Terve maja kajas aga huumorimeel. Nalida. Ja meie esimene kohtumine leidis aset nelijärvel talvel. Ma olin köögitoimkonnas ja tuli järsku pohmakas lõbusaid hääli sisse. Tuli välja, et konservatoorium saatis oma lavakateedri õpilased mõneks päevaks puhkama. Aga ma olin Pedagoogilise Instituudi muusika ja siis seal kehakultuuriteaduskonna spordilaagris. Kuulsin haruldast häält. Vot see on esimene mälu, mul jaanist erakordne hääl, sügav, niisukene mahlane. Ja ma lükkasin kardina lahti vaadata, kellele see kuulub. Ja siis ma pettusin, see pikk hobusenägu punase ninaga tuulelõike, nagu tal oli ja lükkasin kartmine kinni. Küll on kahju, et nii ilus hääl, aga niisuguse hobuse näol ma pärast hakkasin seda nägu armastama ja nii oligi kuma välja, tulin. Pakkusid piljardit, lekk, klaveri tagakaarte mängida, aga tegelikult ma ei mänginud kaarte, ma panin kaart lapsepõlvest saadik mu ema. Siberis olles ma nägin ema kaardipanekut ja ma pean tunnistama oma patu ühes ühte üle, mida ma olen teinud, saan ma väga hästi, panin kaart ja mu tudengid, kõik maletajad, ma ennustasin ma käest, aga enam mitte. No ma peangi selle luudel ära rääkinud, mis ajast peale maa väga tõsiselt suhtunud, niisugustes asjades on kaardipanek. Vot mäletan, et Jaan tuli mulle sinna klaveri taha, Tal oli lühike särk ja omad kaardid olid käesid. Pange mulle ka kartuli välja, Peilanud, et mina istud seal. Ja ta ütles, et ta polnud elus mitte midagi imelikku tundnud, nagu hiljem ta ütles, et oli armukadedus uksest, Tõnu Aav ja Aarne Üksküla ja paljud selle kursuse poisid püüdsid minuga juttu teha, et, et siis ta tuli kaardipaki pange minule ka. Ja ma hakkasin panema, ma küsisin ainult, kas teie väljavalitu bründiaatrionik brünett, siis ma panen ja no niivõrd täpselt tuleb kogu tema tõesti senine elu kirja ja ma just nimetan ära, et on vahetanud elukutset, tuligi välja ta Tartu füüsikast oli tulnud konservatooriumi lavakasse ja siis ma ütlen, et, et kummaline, et on üks Prinitega sellega, et ei abiellu te abiellute teise projektiga, et ütleb järsku Mullega keelte Katrini. Ja ma ütlesin, et ma enam teid ei sega, et pange aga edasi. Ja ma lükkasin siis kaardid uuesti lahti ja näen, et erakordne kuulsus ootab seda meest. Ja kõige vapustav oli see, mõtelge, milline julmus. Ma olin siis ju 20 aastane ei olnudki kahekümneaastane Jaan oli minust viis aastat vanem. Ja ma ütlen talle, et teate, ütelge mulle noorim, kuidas saab peale surma kuulsaks. Ma näen teile erakordne kuulsus ootatitele surma. Ja tõstsime ka palju mul veel elada, mõtlesin, et noh, kolmekümneaastane Te kindlasti. Kuid ette aga tennise sate poisi ja tütre. Aga sellel ajal tuli välja, et ta just oli proovi alustanud vihmas ja päikeses, oli tema esimene filmiroll. Ja ta viie päeva pärast saadab mulle muide, täna sinu, mul see kaart, tema esimene saadetis alles ühel poolel on väike aken, mille taga poiss ja tüdruk vaatavat pekki, nokkima tehast ja seal tagandiks, kallis Aime. Kui teie nelijärve klaverit tagune kaardipanek osutub õigeks, siis ma olen kõigega teiega ühel nõul. Teie, Jaan, Saul. Ja see oli armu Amandus esimene tegelikult. Muide, Jaanil oli kaasasündinud entsüklopeedia mälu, ta võis rolli näiteks, kui mitme körval alt vedas ja täis oli. Ja siis ta pidi õhtul mängima tema eest, siis ta võttis selle Rolli raamatu ja ainult palus mind kontrollida ja tal oli terveteks kõik peas. Ja sealjuures ei tohi unustada, muidugi see oli üks tema erakordne joon ja teine, mida ma armastasin väga ta juurest oli erakordse huumoriga. Mitte kunagi, mul ei ole millestki nii kahju kui sellest lahingust, mida ta pidas kadunud Juhan Smuuli Kuku klubis kolm ja pool tundi Nathaasisid luulevormis improvisatsiooni korras 11 ja siis kogu see publik kogunes sinna põrandale ja treppidele klaverite peale. Ja nad kolm ja pool tundi kuulsid, kuidas kaks meest teineteist tagasi ja rahvaluule nii kõige kõrgemate luule pärlitani välja Nosele sellist lahingut oleks pidanud ikkamat säilitama, kahju. Tol ajal ei olnud tehnikat. Ja ma istusin ja ma lihtsalt ei suuda kunagi seda unustada. Niisuguseid asju muidugi Jaani juures tuli hinnata ja lähedased muidugi seda tundsid siis, kui Jaaniga läksime, ükskõik millisesse ruumi siis kohvik Moskva või Toompeal väiksemas kohvikus või oli see pärlis või, või, või Tartus siis kõik rahvas, kohe jaan, tule meile, tule siia, jaan tuli siia kõik lauad, hiitsid Jaani, vot see jäi mul meelde, et ta oli kuidagi eriliselt rahvamees. Et ükskord Linda Saul ütles Jaanile, et sul on ju nii ilus naine, kas ei karda, te olete kogu aeg lahus nagu Koit ja Hämarik, et kas sa ei kardeta, petab sind rea ja läheb teisele ära ja siis oli Jaan eelnud väga. Ei karda. Ma tean, et Ain on usklik. Hean tahtis ikka viit last saada ja nüüd ma olen Jaaneez aus Mul on viis last. Sellepärast, et ma olen sünnitanud viis last, aga nüüd Jaan võib ka olla julge poisist, kas, kuna tal on lapselaps juba kolm ja Juhan on siis vanem poeg Anneli, on järgmine. Juhanile Annellilon lapsed. Johanil on üks Jaan-Matti laulumees ja kui ma laulan, tuleb suurel filmi mu sülle. Ikka laulame sedasama, mida Linda Saulgi laulis Jaanile, sõit-sõit-sõit, sutsele Üleoja onule läbi luhalillele, tükk maad tädile kapla ja siis tuled, suured kivid ja väikeseidki. Ja vaat siis ta siis on nii õnnelik. Kas Johan on väga isa moodi? Just Juhan Juhan Jabeliselt natuke õrnemad näojooned võib-olla, aga üldiselt teate, ta puhub juukseid täpselt samamoodi nagu Jaan trummeldab sõrmedega, kui ta närviline on, nagu Jaan pikad sõrmed nagu Jaaniljanil erakordselt pikad sõrmed. Esiteks, et Jan suri kaks korda. Dani esimene surm oli reedel. Säält võitles rastall ja Meie isaga olime juures. Korraks tuli ka Linda Saul, kata tallutati väljastada ei suutnud seda välja kanda. Ja surres, kui ta suri viibisid selles ruumis kolm elavat olevust. Mina ja tuppa lendas lind. See oli vapustav, ma olen nüüd linde rohkemgi olnud ja ma tean, mis see tähendab. Aga sel hetkel tiivik seisis seal kolmas juuli, väga kuum ilm seal kodus ja ei, see oli haigla. Ja aken oli avatutitiivikule poolteist meetrit AK tähendab aknast eemale, seisis akna väiksel laua peal selle väikese, nii nagu kapikesed on tiivik ja selle peale tulilind. Ja sellel hetkel, kui Jaan tuli, teadused tulekul, hingas raskelt tema kat kasside suud tulilind ja istus tiiviku, läks laulma. Mõtelge kardinatest läbi, poolteist meetrit aknast eemale, laulis, laulis nii ilusti, et me mõlemad isaga Eime sõna, tulge, seisaks isa nutma, ma nägin seda esimest korda, nuttis ta, isa. Ütles ainult, et et jäär isegi linnul on sinust nii kahju, nutab. Ja tulisin saatma. Teate, mina teadsin sellel hetkel seal hingel. Ja ma ei kahtle enam selles ükski hetk, sest ma tean, et inglid tulevad toetama elavaid. See sai muidugi Saulide suguvõsa dünastiale väga ebameeldivaks löögiks, nii et nad, nagu öelda. Ütlesite lahti, jah, ütleme niiviisi ilusas keeles, aga sellele ma olen kõik andeks andnud ja ma olen mõistnud neid, sest et tõepoolest nii suure isiksuse järel uuesti abielluda tundmatu poisiga, kes järsku üleöö järsku tuntuks saab. Sest see oli ka vapustav lugu, see oli meeletu niisugune klannide lahingakas piht. Ja mul sündis kolmas poeg kaheaastaste intervallidega, kõik tulid, aga näete, tuleb ka tunnistada, et Juhani tegi muidugi rabedaks isa puud. Sest ma nüüd võin teile täpselt öelda iga väikemees, kui ta kasvab, otsib oma isa. Ja kui ta isa ei leia, siis ta muutub närviliseks. Ja kui ta närvi ei toeta ja rahu talle ei anna, kui ta ise seda ei suuda, siis nad lähevad väga, võivad isegi väga üksikutele kurjadele teedele minna. Aga iga normaalne poiss otsib oma isa, seda ma tahan eesti rahvale öelda. See kogemus, mul on nüüd väga tõsine. Ja mul on siiski vedanud, vaadake, mul on lapsed kõik elus ja terved, jumala abiga. Aga. On just Johaniga ja Johaniga, just esimese lapsega on mul olnud just selle tõttu Dali liidriks pürgiv natuur juba lapsest saadik. Kujutage ette, seitsmes klassis, kui poiss kasvab ja sul ei ole raha, talun pintsakut, ütleme, küünarnukini väikseks jäänud. Ja kui ta näeb, et ema on vaene ja öösiti veel loeb mingeid raamatuid ja päevalgi, viies kohas tööl, et ära toita peret. Ja ta näeb, et sõbrad sõidavad uhketes limusiinides ja siis ta tundis ja ütles mulle 16 aasta emaks, sa tead, et sa oled loll. Et ainult vaesed ja lollid teevad tööd, teised elavad maffiaga. Sest ta ütles, et tule, ma näitan sulle, kes elavad Viru hotellides ja kuidas nad elavad, mõtlesin, ma tean. Poeg Ma tean sulle veel ühte asja öelda, et maailmas kõige raskemaks ülesandeks on kasvatada lapsi normaalseteks terveteks ausateks ja kuulse õnnestub poeg. Siis ma olen õnnelik ema, kui ei, siis ma olen väga õnnetu. No ütleme ausalt, tänu sellele, et mu Johan on olnud vanglas, Juhan oli suremas. Tuudi mandlast lõhkenud veresoonega, keegi teadumistega temadega, tegelikult juhtus sinna kiirabi haiglasse. Mind kutsuti, kui ema surija juurde istus, vangla valvur, kirurgid olid loobunud, ta oli teadvuseta korises juba. Ja siis ma hakkasin palvetama, ma ei tea, kui kaua see kestis pool tundi või. Ja järsku kuulen, Johan, räägib ema, ära nuta oma, kuulen kõik. Ja siis tulid kirurgid jooksujalu viisita uuesti läbivalgustusele võeti midagi ette juheni. Juhan praegu suhtleb kõige sügavamate, raskemate vormidega, mis elus melga väikselt kujul ka Tallinnas eksisteerivad langenute perverssuste kui ka väga vaimsete inimestega, sellepärast et Moskva praegu haarab endasse nagu käsn kõik nii halba kui head. Kas te arvate, et Juhan suudab olla nii tugev, et ta, et ta jääb ausaks, nii nagu te ütlesite, et, et alles siis te saate olla õnnelik, seda lahingut saavad pidada ainult vaimus tugevad inimesed. Ja loomulikult Juhan on alles noor otsiv kuid juba midagi taipach ja mõist pole kus, sest et loominguline inimene ei saa olla tuim, tugev, murdub lihtsalt, ta peab olema õrn ja paenlicagavat kõik teod, sõnad, mida loomingul indi, see tuleb iseendale tagasi. Ja vot nüüd, milline on see inimesed, patuga suhe, see on nüüd iga inimese isiklik rida ka Juhan on jah niisugune nagu öelda peksupoiss, ta on ise saanud peksa ja, ja, ja, ja ma arvan, et, et meheks vist. Kuna oled sa väga haige või saame me rääkida, mis arvad õhnu rääkimiseks? Ma olen, külvas terve töö tegemiseks vaja ei viitsi suurt mõelda midagi ja ma olen täna päev otsa rääkinud juba makaronide ja muude meestega nende jaoks summerites. Ahaa, ma helistasin sulle tööle ja ma hakkasin mõtlema, et tegelikult ma ei teagi ju, mis koht see on, kuhu ma tegelikult helistan. Äkki sa nüüd seletad, mis on sul mingi kontor või? No tähendab seal, et kui niimoodi sõita Moskva kesklinna sisse, eks ole, ja, ja püüda enesele selgeks teha, mis on siin suured ilusat hoonet, siis see on üks suurimaid ilusamaid hooneid nii-öelda tähendab ma mõtlen siis perverdsusest, tähendab, mis oli omal ajal ehitatud. Aga hoone tahab nüüd saada tohutud ümberkujundust ja, ja meil on tänasel hetkel kuskil üks 8000 ruutu pindala, mis on oma käsutuses. Sinna hoonesse peab üks kujunema sellise uus, uue vastloodud korporatsiooni, nagu keskus põhimõtteliselt seal juba keldris näiteks keldrikorrustele tuleb, konkreetselt on loodud tänasel hetkel töötav stuudio noot ja, ja mis siis muud rääkidagi. Et aga, aga mis on korporatsiooni nimi? Okova Lugava jaapanlased? Selline nimi, mis natuke tekitab vastuolusid ja segaseid mõtteid peas, aga samas on muidugi ta täielikult, ta koosneb siin teatud inimeste eesnimedest paarist väest ja siis saime kokku lõpuks taolise kena nime, mis natukene peidame jaapanlaste, tahame isegi logotüüpa natuke jaapanipärane. Kas see on erakapitalil? Põhineb täitsa erakapitali aktsiaseltsides, põhineb erakapitalil kinnine aktsiaselts ja nii edasi välisinvesteeringutena registreeritud ka siin linnas absoluutselt legaalne ja nii edasi. Ja kes on sinu kamraadid, tähendab, ma lugesin ajalehest, et need on kuulsuste pojad. Ei, no tähendab, põhimõtteliselt see see jääb, tähendab, eks ole, elu on imelike pikk ja igasuguseid huvitavaid keerdkäike täis, nii et ega siis tavaliselt okasasjad. Üks hetk, mul on kodus tom, millede lahti mul tulevad. Näed siin külladest mulle mu galeriis kamraadid tulevad, täna praegu saabusid, toimulasin, tahtsid töid näha, mida ma leidma pean hakkama? Kannatavad nemad kannatavad. Ma olen ka oodad. Aron tõrjujad. Perioodid, mida need minu, minu uued sõbrad tähendab, mitte uued sõbrad maskis valesti eelduda, vabandan, aga need inimesed, kellega ma teen koostööd, on, on Eesti Eesti soost noormehed. Kook ja kõik elavad Moskvas, ainult käivad Moskva vahet. No seni seni on käidud, nüüd on mõeldud lausa elamist, pink kohene selle juba väljaost pingsalt peab siinmail hakkama pihta. Nüüd aga pundar Chokid, Michalkowid, kõik on unustatud. Sugugi mitte absoluutselt vale väide, sellepärast et laupäeval me olime kõik koos, olime suurel-suurel sellel Coca-Cola presidendi, kus oli ka McDonald's. President on lisapoeg, eks ole. Nende olime kutsutud sünnipäevale, kes suur suur pidu ja eile rääkisime need praegugi tulid poisid siia. Stuudio teeb tööd, teeb omaette lihtsalt. See oli nagu loodud, ta on üks, üks 10. osa sellest kõigest, mis ta lõpuks välja kujunema. Neil on praegu lihtsalt, milles on asi, sest neil on nii seederlingu kastioopal, neil on omanal pikad filmid ees, millest ma toovad ka, rääkisin. Ehk mängufilmid, aga nad teevad, nad teevad seda selle stuudio all selle salauue jõukamal tõel. Ei tee, nad teevad seda ikkagi vaikses seal, aga seal on, tähendab, milles on, asi on selles, et nad peavad sinu tähendab medalist finantspooltest eriti välja tuua kõike seda segadust ja, ja igasugused õigeid ja muid poolega. Põhimõte on selles, et tööd nad teevad ja kui film saab valmis, siis tuleb sinna logodesse, kuskilt tuleb sisse alati tarbiksus. Kuule, ema muretses väga su pärast, ütles, et Juhani hirmus närviline, kas sa ise ka seda tunnetad või, või tähendab, millised su päevad välja näevad, lendad nagu Figaro siia-sinna. No ema, tema tunnetab paremini, eks ole, poja munesid, ega ma leian, et eks tal on ka mingil määral õiguse ja kui see ka ebaõigus on, siis ma seal ikka mingil alusel sead ei tea, ma ei tea, et ma, et kas ta nüüd niivõrd närviline, kuivõrd selle suure linna mured on, need, see sotsiaalne keskkond siia sunnib, sunnib ennast nagu rohkem ennast unustama ja siis tänu sellele unustad ära, mis kell lõunasööki hommikul, keda ma ise loodan, loodan küll, et, et siin saab kunagi pandud nüüd mingil mingisuguse lähimate aastate jooksul jalad tugevalt maha, siis edasi jätkata olenemata, kus, aga noh, muidugi tänasel hetkel on, on, peab siin olema. Ma ei tahagi lugeda neid põhjuseid, miks. Sest need on siin tegelikult, kes teavad seda lugu, asja teavad, et siin on õige keskus praegu. Kusjuures siin on ka pind on juba loodud selline, kus teil on kergelt õhku tõuge nagu saadud ja, ja tööd on ja tulemused on siin nähtavad kõik, ma tunnetan seda keskkonda koos oma oma eesti sõpradega palju paremini kui ütleme. Kui siis seal olles Eestimaale luua seal midagi Aga natuke raske on ette kujutada, et üks noormees, kelle ema ja isa on täiesti puhastverd eestlased, et ta tunneks ennast vene keskkonnas hästi, tunned sa tõesti ennast hästi seal. Ma pean, ma peaks siis natuke vaatama minevikku, vastad selle küsimuse, sest kui ma mäletan aega, kui ema oli abielus, Härm Tiiduga, eks ole. Ja kas ta oli 69. või 70. aste, kõdi tantsis suures teatris emadeta Sostankimas. Sealt sai mu lapsepõlv nagu kõik selle Moskvaga tuttavaks, sest me too aeg elasime. Kui ma ei eksi, kas oli kolm aastat isegi siin. Nii, et Eestist saabudes isegi lausa aktsenti, suusk oma lastega liivakastis edasi mängisin? Aga see oli päris väike. No ma olen ikka väike poiss, siis veel jah, ma käisin seal lasteaias ja mul on peale lasteaia mulle mudelautode varguse suurt midagi, mees krediit mulle tõi, mudelautosid kuskilt ja neid seal ära kadusid, aga noh, see on, kõik on meeles. On meelest Kremli kongresside palee, suured akvaariumid ja, ja kõike muud. Ema, muuseas ütles mulle eile, me rääkisime temaga peaaegu poolteist tundi ja ja ta ütles, et sa oled tema kõige keerulisem laps olnud. Esimene ikka aia taha. No kuidas sa seda kommenteerid, tähendab, ta üritas ka kommenteerida, aga ta on väga luuleline, nagu sa tead, ja ega ma päris hästi aru ei saanud, mida ta mõtles selle keerulise seal. Ja ta juhind Riho Primo esest Mospanjerleid. Otsin hindade mausi. Siin, keegi ei saa millestki aru, annan, eks ma korra ütlesin, aga keegi ei kuule midagi. Tähendab, mida siis, mis selle keerulise taha peitub, eks sinna peitub nähtavust, mu minevik, millest, millest keegi eriti taolist rääkida. Aga kuidas, kuidas ma seda nüüd ise tagantjärele hindad? Kaasuvidega, jumal tänatud. Jumal tänatud, kõik see kunagi nii poleks medaleid vanasõnu korrata, nende sees elada, aga, aga põhimõtteliselt ilma minevikuta seal vaatab tulevikku natuke rumal. Aga tänu millele sa sellest nii-öelda jamast siis välja tulid? Ma ei tea, vist, nähtavasti on mingi sisemine pööre selles süüdi ma ei oskagi kuidagi seda kirjeldada, tuleb abile või mitte, sest ma ei ole kulmu kunagi kellelegi kellelegi abigi suuremat soost saanud, siis ma arvan, et et, et see oleks, see oleks märgatav olnud, aga kuna ma olen just see abituse abituse puudus olevat tähtsam, sest ei ole olnud, algas kõik sellest nagu meest, eks ole, majas nii-öelda oleks lisa. Teine asi, kõiksugused, eesti rahvale tuntud rändrahva rahva sugemeid ja kõik muu ja siis ma ei tea, vist teatud mingi pööre, tekkis mingi aeg, kus ütleme, kõige leia ja mul on see rumal, oskas alati oskus mitte öelda ei aga seekord kõigele ei kuidagi kindral sisse seatud ja siis lõppude lõpuks on ka need tulemusena Jumala abiga kaabliga. Ma usun, et sa elad hästi, ütle mis on Moskva mastaapides hästi. Oi, oi oi, kui ma teaks, kui ma teaks, võitsid öelda, mis on hästi-hästi on. Mis on Moskva hästi, ma ei oskagi öelda. No on, sul on seal maja, on sul korter, on sulle auto, milline oled sa Ricasa? Ei, vaat siin ongi see täiesti, mida lugeda rikkuseks tähendab, et siin autosid ja maju ja kortereid ja mida kõike on aga et see on nüüd olla rikas, seda ma ei tea. Vaevalt siin linnast on kindlasti võib-olla mingil määral mingil määral kestvusega, ma tahaks lihtsalt öelda, et Moskvas on, Moskvas on tänavapalju rikkam keskkond, kui ütleme seal kuskil seal Ameerikas, kus näiteks ma tean inimesi kellega ma suhtlesin äsja Los Angeleses, keda ma pidasin omal ajal hästi õlitatud sündmusteks. Siin mu tuttavaid kaaslasi nii-öelda Venemaalt, siis mõõtes nende rikkusi, siis muidugi tundub, et nad jäävad juba vaeseks. Siin on tõesti üsna teatud klassid, kes on osanud enesele rahade, kasutades lihtsalt tänast poliitilist olukorda, seda maad, kust nad tulevad. No tuult tiibadesse ja elasid hästi.