1983. aasta 12. juuni. Haapsalu lossipark. Laval on 300 mundris meest kes moodustavad selle väikese laulupeo ühendkoori. Toimub 13. rindesõprade päeva kontsert. Alustati äsja kuuldud lauluga. Läbi aastakümnete on need juba hallpäised lauljad seda haaravat meloodiat kandnud südameis, karmidest sõjapäevadest alates tuhandeisse küündivas kuulajate peres on eakate lauljate lapsi ja lapselapsi. On ühe meiega. Kaunimad kuurordilinna oma inimesi ja külalisi. Seegi laul oli nimetatud kontserdi kavas. Nagu nähtub, ei piirdu sõjaveteranide koorid vaid sõjaaegse vokaalmuusika tutvustamisega. Vaid nende kontsertidel esitatakse sageli nõudlikku klassikat. Seda võimaldab kõik, et nende kooridega tegelevate dirigentide hulgas on sellised nimekad mehed nagu Eesti NSV rahvakunstnik professor Lembit Verlin ja Eesti NSV teeneline kultuuritegelane professor Artur Vahter. Vahel haaravad heliloojad, kes on oma loominguga sõjaveteranide ansamblite repertuaari rikastanud ka ise taktikepi ja tulevad koore juhatama. Sagedamini on seda teinud Boris Kõrver ja Raimund läte. Kuulakem palju kordi kavas olnud Boris kõrveri ja Manivald kesamaa laulurindeteed. Rinde sõprade päevade traditsioon Eestis ning sõjaveteranide ansamblite laulu rõõmsat kokkutulekud pärinevat paidest. 16 aastat tagasi, 22. septembril 1967. aastal sündis ansambel rindesõbrad, kes oma kavaga sõber, kas mäletad, esines esimest korda Eesti laskurkorpuse 25. aastapäeval. Ürituse peamine initsiaator oli erukapten Richard lint, praegune Eesti NSV teeneline kultuuritegelane. Aasta-aastalt lisandus sellele ansamblile teisi mitmest linnast. Praegu on nende üldarv 18. Lauljaid on jäänud rivi veel 300. Aeg on nende ridadest ajapikku juba paljusid viinud. IRL-i jäänud meenutavad aga Edgar Raskeid. Sõja-aastail oli rindemehe puhkehetkede sagedane saatja sõdurilaul. See laul on olnud 10 rindesõprade päeva kontserdi kavas. Praegu kuulsite sõdurilaulu autori enda esituses. Lembit Verlin, tunnustatud pedagoog ja paljude koorilaulude looja, on nende suviste laulu ja rinde sõpruse päevade kontsertide sagedane üldjuht. Ka tema lahingutee kulges suures isamaasõjas Eesti laskurkorpuse ridades. Iga ansambli koosseisus on pillimehi, kes lauljaid saadavad kuid mundris laulumeeste ühendkoori toetab alati Tallinnas sõjaveteranide puhkpilliorkester. Orkester esineb ka iseseisvate vahepaladega, andes koorile vaheaegadel puhkust. Orkestri peadirigent on Eesti NSV teeneline kunstitegelane Elmar Peäske. Solistide hulka kuulub ka tuntud trumpetist Eesti NSV teeneline kunstnik, abi seeder. Orkester tegutseb alates 1978. aasta jaanuarist ja on võtnud osa kuuest rindesõprade päevast, pälvides kiitvaid hinnanguid. Seitsmeteistkümnest laulu kollektiivist tutvustame järgnevas lähemalt kahte. Esiteks Kiirovi nimelise näidiskalurikolhoosi ansamblit torpeedo. Ansambel moodustati 1975. aastal. Kunstiline juht on Eesti NSV teeneline kunstnik Emil Laansoo praegu ansambel 16 liikmeline solist, endine meditsiiniõde Ella Haug. Sõnakunstnikud üleliiduliste taidlusfestivalide laureaat, Sevolotkol jätku ja Paul Kilgas. Suurim osaleja selles taidlusperes on 50 kuuemeheline Tallinna sõjaveteranide kaardiväelaste meeskoor kelle koosseisu kuuluvad ka teenikat solistid Roland Pikhof, Enn kail, vee Voldemar Valge, Rudolf Sirk ning sõnakunstnik Kaarel Toomkoor alustas tegevust 1978. aastal millele eelnes elu kaardiväe major Georg luugi energiline organiseerimistöö. Koodi kunstilised juhid ja dirigendid on konservatooriumi professoreid Lembit Verlin ja Artur Vahter. Dirigent on koorijuhtide noorema põlvkonna esindaja Marko Pruul. Kuuleme koori esituses Eino Tambergi ja Ralf Parve laulu kaugest kodust. On sümboolne, et sõjaveterani ansamblite kokkutulekud toimuvad rinde sõpruse ülla diviisi all. On ju rinde sõprus saanud alguse ja leidnud kinnituse suure isamaasõja karmide heitluste päevil. Sõjaveteranide 18 ansambli koosseisus oli haapsalu rindesõprade päeval 349 endist rindemeest. Tahaks loota, et nad kõik on laulurivis ka järgneval suvel. Nägemiseni Viljandis.