Kuidas ratsutama õppimine edeneb? Hästi täna vajusin hobuse seljast maha. Mööda kaela nagu pihta saanud indiaanlane, midagi taolist, millesse tuleb kogenematusest. Jah. Närviline peletis juhtus olema. Kui sa mõtled tagasi mitte ainult sellele filmile, vaid üldse oma paaril aastal, mis sa oled teatris olnud, mis võiks su näitleja elust teisiti olla? On teatris olnud nüüd aasta või poolteist umbes üks hooaeg ja ma olen kõigega väga rahul. Ma ei oskaks midagi soovida, et võiks olla teistmoodi. Isegi mitte mingeid teisi rolle, kas need on olnud tõesti kõik nii meeldivad ja, ja sellised igatsetud siis? Mida tähendab sinu jaoks Poolast saadud preemia? Rohkemuste materiaalne külgusid tähendab rohkem praegusel ajal näitlejale üldse. Kas seal oli selline materjaalselt kopsakas preemia, siis suhteliselt kopsakas preemia? Panus perekonna majandusarvele sellest siis ostetud jäädvust ikka osteti. Ei veel ei ole midagi ostetud. Pillise mängib kahte ütleminit, suupilli ja lõõtspilli enam-vähem rahuldavalt. Mida see väikeste lõõtspillide ühing endast kujutab, kas see on lihtsalt ansambel, on see mingi maailmavaateline ühendus või lihtsalt sõpruskond? Nad on sõpruskond, aga tegelikult on ta väikeste lõõtspillide ühing sõna otseses mõttes. Me oleme ühing, kes on registreerunud Pärnu linnavalitsusest ja ühendab endas lõõtspilli mängijaid, keda praegusel hetkel on kolm tükki. Nii, sest väikesed lõõtspillid. Asi oli selles, et, et meil alguses olid kõigil kolm väikest pilli, kõigil olid väikesed pillid, hästi tillukesed pillid, lastepillid. Nüüd me oleme nagu suuremate pillide peale üle läinud. Aga nime ei tahaks muuta. Kas lavastaja on sinu jaoks iidol või lihtsalt töökaaslane? Ikka ikka iidoli kanti sinna midagi. Ma ei ole õieti nagu sellise kamba jõmlikku lavastajaga veel kokku puutunudki, tegelikult see oleks võib-olla jälle arvestatav uus kogemus, aga, aga ma arvan siiski, et lavastaja peab ka. Kui oluline näitlejale see, et tema lavastuse puhul, kus ta mängib Alex saal täis Saatja on, on hea, kui saal tuleb publikut täis, aga, aga on ka selliseid lavastusi, kus käsitletakse selliseid probleeme, mis ei ole suurele osale vaatajatest. Mingi teema suhtes või või probleemi suhtes, nii et nii et alati ei olegi see võimalik, et saal oleks täis ja alati ei olegi hea. Mõnda lugu on hea kolmele inimesele mängida. Mina isiklikult olen mäletan, tähendab kõige väiksemat publikut. See oli kuus inimest, see oli Pirgu mälusektori. Üks lavastus, aruanne. Aastaid tagasi. Ühes maakonnas mängisime. Kuidas ühe näitleja jaoks ühendub Shakespeari mängimine ja laulmine lõõtspilli saatel? Tall nendel asjadel ei ole olulist vahet sellist mitranca mänginud kuristiku nende vahel ei ole. Sexpyron kaunis kaunis lõbus kirjanik, aga siiski tasteiske laul lõõtspilli saatel. Kogu aeg ei saa Dostojevski mängida, see on tõesti ränk pealekauba, see lõpeb varsti otsa, lihtsalt nii palju ei ole sealt võtta lõpmatu sest ta on ju surnud. Kirjuta kogem juurde, nii et, et vahepeal peab millegi lihtsama kergema tegelema. Inimene siis siis siis on kõik tasakaalus. Ma arvan, lõõtspill on hea vaheldus. Päris hea vaheldus on ja ei saa kurta. Kas lavaelu inspireerib ka kodust elu ja vastupidi? Ei. Ei, seda ei ole. Kodus ma ikka olen mina ise laval. Ette kantakse, oleks võimalikult mitmekihiline või diapasoon, oleks võimalikult lai. Kas sa peaksid laval iseendana kujutama mingit looma? Võiks olla. Ma arvan, et vist vist vist. Ei suuda ühtegi looma purustada. No kas sa oled näitleja koolis käinud, ometi? Nojah. Selline lugu oli, et ma ei saanud eriti loomatünniga hakkama. Kaks sai olijaid pikaks, ei olnud, aga aga ei tulnud välja. Mäletan.