Ja need paar korda, mis ma sinuga kokku olen puutunud, oled sa alati olnud seotud Pärnuga. Ütle, kas see on juhus või, või elad sa seal või mis, mis siin selle linnaga seob? Ei, ma olen Tallinna poiss, aga ma töötasin seal, Victoria tellis. Eelmine aasta suvel, neli kuud, mai, juuni, juuli, august ja nüüd ka see eile helistasid, olin pärlasedes, ma jälle käisin leppimas kokku. Võtame kiirelt läbi selle sinu muusikutee, mida ja kus ja kui palju sa oled õigupoolest õppinud. Väike trumm, mingis oodetum, seda oskan isegi mina ja siis ma õppisin väga palju kodus, ma ei astunud nagu laste muusikakooli, tegin kõik kodused töö ära ja kojastasin muusikakooli. Georg Otsa nimelise kooli ja eriala, mul oli koolijuht siis paralleelsed, kui juba Margus Kappel tuli sinna õppejõuks, mis ravi osakond, siis läksin paralleelselt klaverit õppima. Peale seda läksin, mis ta nüüd onud peda ülikooli läksin, siis läksin sinna ja olin orkestri juht ja seal mängisin Timkonid. See oli tragöödia minu jaoks, sellepärast et ma kodus harjutasin klaverit ja Timplinud olid neljandal korrusel. Orkestriproov oli teisel korrusel, pidin tassima iga orkestriproov seal kaks korda nädalas kolm templit alla kolm tim prind üles. Enosid olid sellised, et 112 taktipaus, paus, paus, paus, mida niikuinii magad. Ma siis üks löök, selle paus, see oli selle tragöödia. Sind sunniti või mis ta tegi, Damete ma ei osanud. Ma pidin mängima puhkpilli ja ma seda ei osanud ja klaverit seal ei olnud ja siis lahti mänginud kvaliteet, okei, mäng Timptoni. Ma ei tea, miks see muidugi seal tore ja ma hakkasin noodist mängima ksülofoni ja komplekti, aga tassimine oli selle peale seda kohe bändid. Kohe-kohe restoranid, muidugi mängisin paralleelseid restoranis. Mängisin pöörat kevades rajast, mingis restoranis õppisin, siis sattusin jakki, mändi, lainerisse ja seal oli kuus aastat. Silvile kirjutatud laul, millega te nüüd eurovisioonile lähete, kas see on sinu elus midagi muutnud, tähendab, kas see on just nimelt sellise avaliku tunnustuse suhtes mingeid uksed avanud, sulle arvatsa? Uksed avanud vist ei, tähendab jälle pöördunud Pärnu tagasi, nemad nagu me suhtlesime, suhtleme, ehkki nii nagu ma tegin seal tööd, ma lähengi sinna tööd tegema. Ma ei usu, et ma esimesel mail, kui me seal võidame sildiga, et ma elan juba New Yorgis või midagi sellist, seda maad ei tea. Tuttavaid on rohkem ja tuttavaid, mitte sõpru-tuttavaid. Aga nüüd on niimoodi, et inimene, kes minust minagi tahab, või mina, nüüd pean ka midagi tahtma. Need on selline, et vaatan, keegi teratas, teretab see, kes kyland kunagi teretanud või vaevalt eletas. Nüüd ma vaatan kellelegi vaja, et võib-olla mina ka nüüd pistan nina kuskil siis ütlen. Tere, vaatan tere. Kas tohib seda asja võtta? Ma ei tea. Nii kaugele veel ei ole läinud, et ma olen ta Ivar Mustaga midagit muidugi. Mis juhtub siis, kui eurovisioonis läbi põlete absoluutselt kõrbete nagu soomlased on juba 15 aastat järjest kõrbenud tähendab, kas sa oled selleks valmis selleks lüüasaamiseks? Ma sündisin Eestisse, tean, kuidas Eesti rahvas selle peale tead, ma mõtlen niimoodi, kui oleks kolmas koht, see soni, kuningaid, poiste kõike on igal pool, miks kolmas no võtnud, tähendab et micro oleks vot niimoodi oleks teine koht, kui on viimane asi, on selge, kui esimene hakatakse niikuinii rääkima, et et no miks nüüd esimene noh, kas ei saaks siis null võtta või kas saaks üldse sõita, nii et ootan seda huviga, täitsa. Nii et kui sa peaksid ka mingi hädise viie punktiga tagasi tulema, siis sind vastu maad ei löö. Sa tuled sellest rahulikult välja. Aga ma ei ole jõudnud veel sellega, et ma siin Eestis võitsin, televisiooni ma ei jõua, ei jõudnud veel 55 punkti üles hüpata. Tähendab, noh, pluss-miinus viis, mis teeb? Ma oskan ise mänginud kriise laulda ja tööd ma leian niikuinii. Kui sa, muide ei ole muusik ega pillimees kes sa siis oleksid või õigupoolest, mis sa siis teeks? Ei lasknud, ei, ei, et oletame, et, et sa ei oleks muusika, seal on mingi teine asi, mida sa tegelikult vaikselt oled justkui ka tahtnud teha, aga lihtsalt see muusika kirg on suurem olnud kogu aeg. Kas asjad näiteks hea raamatupidaja? Et ma ei tea, ma läksin muusikakooli kogunenud kuusteistaastane, töötasin valt, ütlesin Ilus. Kolm korda üksnes on ajakirjandusmaja öösiti. Mis me seal tegime, mäleta, panin lehed niimodi, panin lipakad, kollane lipakas läks maadi of Estonia peale. Roheline lipakas läks, mis oli eestikeelne maadel restorani. Ja siis, kui ma sain endale teksad, eks ei hakka ostetud, oleksin koheselt minema. Seal, ma, ma ei mäleta mul kogu aeg teeniga muusikaga. Väga palju pillimehed läksid business, siis kujuta ette, mis nüüd teada. Kas osta mingi õismaalt odavalt vilja, makki meie lastele seda 20 krooni kallimad, väidavad takso või muusikat. Muusikat. Kas elu suudab sind veel üllatada, kui sa oled nii palju läbi elanud, nagu ma su silmist loen, et kas elul on sulle üllatusi? Muidugi on ja kusjuures iga päev igatahes mingi väike üllatus ja ma elan nii vana mees, mis on 33 kusjuures on ka selline tähtis number 30 eriti lihavõtteteha, tähele on see tähtis. Eemalt osan maikuus. Ja oleme sõnnid mõlemad, Sylvia, mina, nii et ja mina ka ja mina olen veel jäär ka, et ma olen topelt lääniat. Tahate, näitan, et meie uksest välja läksid? Ei noh, üllatab kogu aeg iga päev midagit üllatada. Milline on viimane, meeldiv ja viimane ebameeldiv üllatus, mis sul on tulnud üle elada. Ausalt, ausalt, ausalt. Meeldiv. Meeldiv üllatus oli, oli, see on muidugi kindlasti. Aga ebameeldiv kõigis Ani magus olla, muidu tuleb intervjuu on selline, et kõik on viimase peal, et polegi nagu midagi kurta. Tuleme tagasi, diktiin, loetakse isikliku elu probleemid, ütleme nimed, need kõige kurvavatele kanalid mis on samal perioodil ütleme, eurovisiooniga seotud. Kas sellised olmelised asjad ja materiaalne heaolu on sulle oluline, tähendab, kas sind häirib näiteks see, kui sul katus jookseb läbi või kui sul, kui sul ütleme kohas, kus sa proovi teed näiteks noh, ma ei tea, tekivad hiired sinna või saad sa nendest probleemidest kergesti jagu või on sul raske neid asju ajada? Praegu tuli meeldunud köök suhteliselt, keegi ajas ülevalt midagit põrandale laiali, selline häirib, see ajab sind vihale või ma olen köögis ja aga kui ma istun süntesaatori taga, siis ma ei mäleta seda, ma ei tea, kas seal all või ei ole. Tähendab, materiaalne kõik, ma olen mees ja pean teenima raha, pean üleval hoidma pere ja ja ma tahan, et mul oleks kolm süntesaatorid, viis autot ja see on normaalne. Ukselink kodus, mis on parandamatu juba, ma ei tea aasta ja ja nagu ma näen seda, siis ma kohe otseselt praegu lähele baland, aga siiamaani. Kas ma ei tea, kui praegu ei oleks, oleks poed lahti? Ma läheks praegu ostaks, võitlen selle, aga Eestist on autos veel koju. Kas sinuga on raske koos elada ja ma ütlesin, et ma olen sõnn, jäärid. No aga millised etteheited võiks sinu naine sulle teha? Võtame selles mõttes ebamäärane naine, noh, mitte praegu konkreetne see, kellega sa koos elad, aga lihtsalt üks inimene, kes sinuga koos elab, mida sa iseendale ette heidaksid, kui sa kõrvalt ennast. Põikpäine, õudselt jah, ei ta tul kaalub võib-olla muusika natukene üle seda, seda mitte armastust, mitte sellist olekut, hoolitsust ja ma võib-olla võin unustada vahepeal, et ma, eks kas või korraks teha pausi ja vaadata teisi inimesi peale, võib-olla teda silitada võib olla, või kasvõi kasvõi ütleme, minna kinno. Et kui ma siin 50. juubelil tehtud mind ei huvita mitte midagi. Ja siis, kui ta on tehtud, siis võib-olla mingi noh, võib-olla on juba hilja midagi parandada ja siis nad seal on juba naises, kes naine kannatab või tallad ja kusjuures ei saa mitte midagi teha, tähendab, võid pingutada. Aga ma võin olla hea poiss, siis näitame nädal, kaks, kolm, neli, viis. No paljudele ikkagi, kui ma väljaga mingi jupi tegema, siis kardan, telli midagi juhtunud. Tähendab, koeraga ma käin jalutamas, aga vahepeal ma ei lähe kõik selle koeraga. Muide, see koer on ka üks asi, mida ma sinust mäletan, seal on väljapaistvalt ilus hundikoer ja ma usun, et rändava muusiku elu ei tee see mitte kergemaks. Miks sa teda pead õigupoolest? Emotsioonid nägin kutsikas rõdu pealt ostsin, võtsin ja siis siis oli naine, küsis kohe. Sama küsimus, mis teid mõtlesin, käib igal pool kaasas, jaama olingi, silasin Soomes, mängisime koeldas. Kas pärast sain aru, mis tähendab, ütleme, mingi koerakonservid seal igapäev vastlaseal, mingi? Sealt need aga taas? Ma tean, et Victoria hotellis oli ta mingi uksealale õudne. Õudne ja mingi punase puuks välja niisuguse, millega see lõppes siis paarituhandese väljaminekuga. Ega ei, ei tead ikka, Victoria nagu alati on nii. Head inimesed kuidagimoodi ise tegid omal ajal veel mõrasid. Said aru, et see on koer, koeraraha ei ole ja ta laseme teda jalutada rahulikult, aga ma kardan nüüd oma koeraga, võta sinna kaasa. Millisel juhul võiksin näha Toompeal loosungiga? Kas on mingi asi, mille eest ta ühiskondlikus plaanis oled nõus seisma praegu, nii et sa võtaksid tõesti läheksid piketeerima? Nagu ma ütlen sulle mingi loosung mäletate, olid nii, et vanni või midagi ta võib olla. Ei, ma mõtlen konkreetselt, mitte võib-olla et sa praegu tunned, et näiteks et vot seal kui muusikud astuksid mingi asja eest näiteks välja, ma ei tea, millest. Olgu, muusikud, võltsinimesed ei moodikult, inimesed, seal muusikat on inimene tegelikult tegelikult meil soovitaksin muidugi lihtsalt inimesed, teda ei läheks, sest sellepärast, et kõik, mis ma loen lehest, ma olen näinud, ma eriti ei usu seda. Tähendab, ma saan aru, milleks seda tehakse, ma. Ma ei ole poliitik, ma ei näe võibolla perspektiivid mingi 15 aastat või seda jätkata ja ma nagu ei saa aru, aga praegu vist ei läheks. Sellepärast kõik on see emotsioon, et kõik need, noh ma olin Soomes, kui olid siin vene tankid ja kõik need asjad ja saad või lõike välja mulle rahvusest ma olen. Tähendab, mul on kodukeel vene keel, ema on juut, isas natukene eestlast, kuhu ma lähen, kelle vastu, kelle eest? Kui ma elan siin ja, ja ma arvan, Ivar Must ja kirjutan eestikeelset laulu, mida ma lähen ja kusjuures nagu ei ole leiva söömine leivata. Kas sa oled algusest peale, ütleme siis nii lapsepõlvest saadik teadnud, et sa südames oled eestlane. No mind kohe anti eesti lasteaeda kõik. Nüüd ma ei mäleta, mis praegu andaks, nagu kolm aastat võib istuda, siis vahepeal istuti pool aastat ja kõik ja, ja ma olin Eesti aastaaiast. Ja sul ei ole kunagi olnud mingeid kodakondsuse võtmise probleem, et kas ma olen eestlane või venelane või või, või see, et noh, et miks ma pean eesti keeles eestimaal üht või teist asja küsima, see pole üldse sinu jaoks mingi probleem. Sest vahepeal ma isegi mõtlen, et, et ma ei saa, ütleme, kui praegu istuks väga, ütleme, näitame vene kirjanik tähendab eesti keeles ma andestan endale, et ma ei oska, võib-olla ma räägin tänavakeelt, et ma ei oska mingeid sõnu vene keeles, on need unustanud, seepärast ma isegi mõtlen eesti keeles. Kodu, nüüd minu kodune keel on kohe räägid mulle eesti keeles ja minu nüüd kodune keel on eesti keel, kui ma käin, ütleme ema juures, millega vene keelt selles minema räägib ka eesti keelt? Mütsid, jaks valanud Ivar Must ja muidugi kui niimoodi mõelda, et ma olen ikka põhimõtteliselt ma olen juut ja jõuditamingarmorioodid. Tegelikult sa oledki ju üks väheseid muusikuid ja heliloojaid, kes elab põhimõtteliselt nagu kahe nime all, eks ole, sul on teine nimiga, kas teine nimi on see, mis sul on passis? Kas ka seda nimetada, pseudonüüm, miks, mis sul on kunstnikunimega. Kas sa ise mõtlesid välja? Anne Veski siis oli 80, neljandal aastal olid mingid siin, nagu sa ütlesid, tomple läheme, või ei lähe keegi, keegi seisis Toompeale, keegi midagit nõudis ja siis tuli välja esimene või teine eesti pop. Seoses sellega, et keegi seisis Toompeal, siis seekord mitte kuidagimoodi ei saanud plaadi peale olla. Siis helistas mulle, ütles, et davai teenevalt, Ivar Must, olin nõus. Tähendab, siis ma olin nõus, ainult sellepärast ma tahaksin, lugu läks laadi peale. Esimene lugu pärast mind üldse ei häirinud ja ma vaatan, et ma olen eesti autoriühingust, Ivar Must siis mingi rahvusvahelises kataloogis Ivanuste. Kunagi Venemaal üks muusikat kirjutada lõpuni, aga igaühele antakse mingi hüüdnimi ütlementafelo saks Afganistan, Daffy ja noh, see on selline ja ma olen seda, et minu jaoks on kõige parem sellepärast et vanasti oli niimoodi, et keegi, ütleb Ivar siis naine niimoodi. Kuule sind. Mingi mingi Igor, siis ma ehmatan ära, miks Igor, seda, seda siis ma tean, et kuskil on sõber, ma ütleks neile. Siis võib ennast tunda vabalt. Kes muide on sinu sõbrad, mitte otseses mõttes, aga kas sa liigud muusikute seltskonnast? Ma ütlen sulle kaks aastat ma istusin nagu kloostris kodus, ma tegin tööd selle sündiga, ma käisin Rootsis Soomes. Lähe, suhtlesin ja nüüd ma olen nagu tagasi Tallinnas, võib öelda ja, ja nüüd on jälle kõik palju, palju, palju pillimehe. Tähendab, ma tegin, ma ei oska, Tombak ja ka lihtsalt nüüd ma olen rohkem Tallinnas. Kas sulle meeldib lihtsalt lobiseda või maailma asjadest rääkida või saunas käia või tantsida või mis see täpselt on, mida te koos teete? No tead nagu pillimeest pildid meestega esimest pool tundi kedagi ei klatši, kellest ei räägi muusikast, räägi pärast ikka läheb teema ikka ikka kellelegi peale või millegi peale kyljest. Sa lihavõtte munad oled ära värvinud. Ma olen tärn praegu seal värinat tähendama, jäängi jälle jälle sinna ööbima ja toodetaksele. Võib-olla ainupäriplaat, mis ma eile tulin, täna läksin. Kas see jällegi see ongi, see ongi see võtnud, kas võtta Ivar Mustvee kõrtse Carofeld? Venelased ei ole seda sedapsi pashan hiljem. Ja nagu olla tähendab, ja, ja ma selle peale käivinuti peale tähelepanu, sellepärast et vanasti jõule üldse ei olnud, oli mingile Disto. Ega ma seal ei käinud, ega siin ei käinud, et ma olen kogu aeg viis korda järjest jõulud, olen Rootsis või Soomes, nüüd ma olen nagu nüüd kiindunud selle juurdudesse. Et ma sain aru, et uusaastal mitte ninaga, kuidas uus aasta ei ole mitte midagi, kui ma olen eluaeg uus aasta minu jaoks uus aasta jõuludel mitte midagi niisama munade, kõik ma harjunud, lihtsalt mitte harjunud, ütleme, kui Katrin kindlasti praegu ütleme, värvib mune, siis minu jaoks on ta Mulaneda siis, siis ütleme, helistab vene sõber tuleb vene paska, siis venelased