Hingeliselt, milline see hetk isid üksi tuulisel mererannal, millal inimene murdus või vähklesid unetult voodis. Ei, ma sidusin selle mingi kombinatsiooniga kombinatsioon, hakkas mulle nii hästi meeldima. Et ma otsustasin, et miks mitte proovida. Sest kui mitte mina, kes siis nagu küsitakse. Ja vähemalt enese jaoks on mul selline põhjendus, et eks üks konservaator elukutse vale selles mõttes, et mammutit elus hoida kuidagi reanimeerides või, või siis veel kuidagi. Ja minu peamine eesmärk ongi hoida seda asja, mille nimi on rahva hääl elus või püüda seda teha. Kui see ei õnnestu. Mullaga. Kahju, ma olen kaotanud. Kas seda põhjendab ka see tähekombinatsioon KT selle selle ametinimetuse järel praegu või mida sa üldse sisaldab? See sisaldab seda, et ma pean ka etas jätkama et ta nii-öelda konsulteerimist, nagu ütleb ametinimetus, ma ei saa ju päevapealt ära minna just enda selja taga kinni panna, kuigi saaks, aga see oleks ka aus, ilmselt. Kas selle kombinatsiooni kirjeldamine, mis sinu peas tekkida, mis liiga hästi toimis, selleks et ära öelda, kas selle kirjeldamine on on saladus? No siis ma edasi küsida, ma küsin siis midagi leebemat lausa laupäeva hommiku kohta, et kas sa naise käest nõu küsisin näiteks? Ausalt ausalt, küsisin, mis ta ütles. Ta ütles, ta ütles, et, Võta plussid ja miinused kokku kuts no miinused on rohkem, siis ta ütles, et ära võta. Millegipärast vastupidi. Kas sa arvad tõesti siiralt, et selle toimetuse kokkupanemisega ei teki erilisi probleeme? Seda ma küll ei arva, ma arvan, et sellega tekivad erilised probleemid. Aga ma usun ikkagi, et see on võimalik. Toimetus kokku panna ja pealegi on olemas ju suurepärased kaks kaastöötajat ja iialgi ei keeldu oma abist ja kes on väga produktiivsed. Ja neid oleks ETA ja BNS. Kui sa ei oleks ajakirjanik, kes oleksid siis Ma arvan, et, Võimalusi on muidugi palju kirikuõpetajast piraadist, kellest mu poeg räägib, aga ma arvan, et ma oleksin siis sõjaväelane. Kas sellega on põhjendatud ka sinu ebaterve huvi militaarsete inimeste vastasele nendega vist elus tõesti kõige rohkem intervjuusid teinud pikki lühikesi uudiseid ja nii edasi nad kuidagi meeldivad sulle või te sobite vä? Nojah kunagi ütles Andrus Öövel ühes intervjuus mulle, et, et need vangivalvurid ja politseinikud ja sõjaväelased, vaat nendel kõigil, et neile tuleb natuke rohkem maksta. Vot neil kõigil on kuidagi aju natuke teistmoodi ehitatud. Jumal siis ju minul siis ka on. No aga mis, jumal hoidku, selle nende juures meeldib, oskad sa mulle öelda? See on nüüd küll keeruline küsimus, mis meeldib. Ma ei oska öelda, mis meeldib, nad on täpselt samasugused inimesed. Kõik teised. Ja nende puhul meeldib see, et nad on väga vahetud ja väga otsekohesed. Kui sa oled võitnud nende usalduse. Nad ütlevad ausalt, ei ole niuksed, keerutajad, ilustajad, sa ei pea mõtlema, kuigi, kuigi ka sõjaväelaste hulgas on igasuguseid Spekuleerinud oma isikliku infobaasi ka selles mõttes, et ma mäletan oh, et see ajakirjanikuks saamine ja ülikooli lõpetamine läinudki kõik seal nii libedalt, aga olid seal kõige selle aja jooksul siiski väga veendunud, et sa tahad ajakirjanikuks saada. Kuule algusest alguses päris ma ausalt öeldes ei olnudki. Väga veendunud, et kas ma tahan sest ülikooli sisseaastase, siis ma ehmatasin ära, ma teen, ma olin tulnud nihukesest Pärnust vaiksest toredast linnast kirjutavalogeenikaid, jää ja kirjutanud mingeid nuppe. Pärnu kommunisti äge leht. No vot. Ja siis ehmatasin ära. Mul oli üks niisugune soovitus ja see Pärnu lehe toimetaja Ernst Adolf eleme, ta töötab seal veel praegugi. Mittetoimetajana oli minu jaoks nii suur ja tähtis mees. Et noh, ma olin niimoodi väga põlvel lausa vabisesid, 10. kabinetis käisid. No mitte päris, aga, aga ikkagi kui tulid sealt soovitustega Tallinnast geniaalsed tütarlapsed, lõpetanud ülikooli või vabandust keskkooli kuldmedaliga ja soovitus mingist viiest kanalist, teiste hulgas ka televisioon, raadio, täheke, ma ei tea, mis, spordileht veel siis ma olin igatahes väga jahmunud. Ja ma olin väga üllatunud, et ma sinna muidugi sisse pääsesin. Ma ei olnud üldse kindel, kas ma ajakirjanikuks Olemisega hakkama saama. See oli ikka tõsine. Nagu niuke üles vaatamine, vanemate kursuste voore. Kui mõelda, niuksed, vaimuisad ja emad seal olid. Ja siis oli sul veel ju suurepärane võimalus koguda mõtteid ja jõudu tankistina armees. Tõsi, jah, ma okupeerisid Aserbaidžaani nimelt poolteist aastat. Aga kui sa ütled, et sul on selliseid militaarseid kalduvusi, ei tundnud seal ennast siis väga halvasti või mis? See jättis kõigile mingisuguse jälje. Ristikivi on kirjutanud, et isegi sisaliku tee kivil jätab jälje, miks siis vankumatu Nõukogude armee jälge. Aga ma usun, et ma nägin seal selle kahe aasta jooksul, mis ma seal olin. Palju rohkem, kui ma olin näinud oma eelmise elu jooksul ja seal sai ikkagi selgeks lõplikult see, et niisugune riik nagu nõukogude liit seal on täitsa võimatu, nii erinevad inimesed ei saa ühes riigis elada koos. Mind alati hämmastab see, et noh, see ajakirjanike seltskond on üldse selline natuke omapärane, ajakirjanikel on ka aju natuke teisiti ehitatud, jälle kui normaalsetel inimestel. Sinna teisele poole jälle. Ja kuigi kuigi ka jah no selles mõttes, et nad võtavad seda asja natuke kergemalt. Sest see, mida nad näevad ja läbi elavad, millest nad kirjutavad, kui see kõik nendesse ajakirjanik see jääks. Ma ei kujuta ette, mis siis neist isiksustest Lihtsalt sellepärast kõik surevad ka nii vara. Jah, ma loodan, et meil on mõni aasta aega sinuga värk. Ja väga hämmastab mind see, et kui sa mõnikord teed mõnikord sellise tõsise näoga, viskad vimka või teed nalja siis nagu tundub, et partner ei saa aru. Siis sa pead mõtlema, et kas need vabandada kuidagi avaldab sildi üle. Mis? Hoiab sind või? Õigupoolest vedasin sinna seltsiellu. Üliõpilasseltsiellu, sa oled ju ikka endiselt Rodaalia mehi. Vale puha. Foo, mis sa siis oled? Korp Sakala. Ei, see on väga oluline vahe. Rotalia paneb rõhku kvantiteediAga Sakala kvaliteedile. Sakaran. 1909. aastal asutatud meeskorporatsioon ja esimene meeskorporatsioon Tartus, mille liikmed pidid olema ainult eestlased. Aga mina ei saa ikkagi, mis mind ära, mis mind sinna vedas. Justyna vedas, seesama sõpruskond seltskond, kes oli tekkinud selles sõjas sõjalise kateeder vastu. Sellest tuligi. Me saime omavahel tuttavaks ja siis me mõtlesime, et saime kokku, rääkisime, arutasime siis. Vestlased praegused taastasid EVSi, siis taastati Ugala ja siis me mõtlesime, et tuleks ka taastada midagi, aga midagi nihukest veel eestimeelsemad kui s. Ja veel tõsisemad ja siis me otsustasime, et Sakala ja Ma olen selle valikuga väga rahul ja see oli täiesti loomulik, et et ülikoolis tekivad mingid sõpruskonnad ja korporatsioonide ja seltside üks mõte on ka, et need sõpruskonnad toimivad nagu. Toimivad nagu nagu ka mingi rahvaülikooli fakulteedide näiteks või seal on erinevate eluvaldkondade inimesed koos, sest kui me omal ajal olime ülikoolis, siis meie suhtlesime peamiselt kellega filoloogidega või siis ka pisut ajaloolaste, aga see oli ka enam-vähem kõik. Ja see on seesama asi, et korporatsioonides on kõrvuti õppejõud ja noored üliõpilased. Nende vahel tekivad ju sidemed ja alailma on näiteks riigifirmades või kus iganes erafirmades aja inimesi, kelle peale sa võid olla kindel. Aga kuhu siis pöörduda? Kelle poole panna lehte kuulutus. Või mõelda, kes on korvis? No aga muud hobid, on sul neid üldse marke, korjad või kurjuse uurijal? Päris kõvasti, ei, ma mõtlen seda praegu praegu. No kui sa käid tihemini kui korra kuus, siis võib-olla on Siis sobib, ma olen vist käinud tihedamini nukuteatris kindlasti nukuteatris ma käisin ka, väga huvitav oli. Ei loomulikult ma praegu niisama ilkusi. Ja ja ma käisin oma pojaga, ta käis esimest korda nukuteatris. Ma ei saanudki päris täpselt aru, talle meeldis või ei meeldinud. Ja siis on hobi, on veel. Puude lõhkumine. Või on see või on see vajadus? Vajadusest ka kui olulised on sulle sellised. Igapäevaelu pisiasjad, et need oleksid korras ekraani tilguks, et katus ei laseks läbi, et noh, et peenramaal oleks kartul õigel ajal mullas või hoolitsevad selle eest mingid teised inimesed sinu perekonnas. Ja mis võiks sinusugune mees teha 10 aasta pärast, kuidas oma elu ette kujutad? Naasta pärast nii kaugele. Ma mõtlen, mis juhtub kuu aja pärast? Ma saan aru, aga ma küsin, mis juhtub 10 aasta pärast? Ma ei oska öelda, igatahes suure tõenäosusega ma ei ole poliitik. Aga ma arvan, et ajakirjanik ikkagi. Ta oli, võiks ju selle aja peale ka maimukesi olla. Sõltub sellest, kui äge ajakirjanik ma olen, miks Maiukesi tuleb toitaminegiga? No ma arvan, et kaks 10 aasta pärast võib-olla ka kolm, mine tea, jaajaa, minu akadeemilisel isal Rootsis on näiteks viis last. On ta ajakirjaniku ameti. Kas tuleks kõne alla, sa elad 10 aasta pärast Pärnus? Uimult seal meeldib sulle ikka endiselt. Ja muidugi suurepärane linn, fantastiline. Kui nüüd neid linnasid võrrelda, siis hakkasin Tallinna vahet käima tihedamini sest minu abikaasa on siit pärit. Mis teha, mis teha. Ja siis ma leidsin neid, otsisin ka, et keda intervjueerida või mida Tallinnas teha. Siis ma vaatasin, et nende linnade vahe on ikkagi väga suur. Tallinna ja Tartu omal omal ajal ülikooli ajal ma ei saanud aru, et mis põrgu pärast need tallinlased kihutavad neljapäeva õhtul ära räägi mingist Dallasest dünastiast ja mingi see tõeline absurd. Aga siis ma hakkasin sellest aru saama ja tõepoolest, siin on elu ja õhk rohkem. See on küll väga väsitav aeg kulub kiiresti ja nii edasi ja nii edasi, aga siin on võimalusi rohkem. Oletame, et sa lähed nüüd siit raadiomajast turule, nooletame tubli pereisa ja lähed turule ja näed sealsamas turul. Seisad haugi kalasabas, näed seal korv käes seisvas toomas leidnud, mis sa talle siis ütled? Tere, Toomas. Kuidas läheb, palju sul neid tellijaid ka on? Eile just kohtusin temaga ajakirjandusmaja fuajees. Ja siis ma lubasin, et ma astun ta juurest läbi, täpsustasin, kus ta täpselt asub. Sellepärast nendesse Eesti sõnumite toimetus on muidugi mõned ajakirjandusmaja laiali tundes sõbralik või? Minu meelest küll ta ütles, et tal oli see väga suur üllatus. See, et ma olen nüüd Rahva hääle peatoimetaja kaadee. Võib olla küll.