Nagu elus võib-olla see turu vajadus otsustavalt midagi ei muutunudki, sellepärast et selle selle turu vajaduse seaduste järgi ma olen praktiliselt eluaeg ela. Hakkasin seda tegema pidaltuuraks nimetatakse, eks ole, siis seal ju ka olnud turu vajadus. Ega see palk, mis Eesti projektist saime, ülikooli lõpetasin, said Eesti võrdselt 90 rubla kuus sellest palgast ju ka keegi nii väga hästi ära elad, ikka ju kõik õhtut ja kõik laupäevad pühapäevad, tuli teha siis mingisuguseid teisi töid individuaalelamuid või lepingulisi töid asutustega, nii palju, kui see võimalik oli ja siis oli ka puhas turu arhitekti siseturumajanduse eriti millegagi ei üllatanud. Ma ei oskagi öelda mis hetkel see niisugune muudatus tuli, võib-olla siis tänu sellele rohkem jätkuda olid Eesti projektis esimeses töökojas, kes tegid suuri riiklikke objekte. Et kui see, see. Ja ma ei ole mingi eriline, osav niisugune noh, ma ei tea, ärimees või praegu paljude arhitektide head ärimehed elavad vist päris hästi. Aga noh. Päris nälga pole veel jäänud. Sa ise juhtisid nüüd juttu sinna, kuhu ma tegelikult oleksin ta niikuinii varem või hiljem juhtinud, et et mis siis õieti oli selle põhjuseks, et sina oled ampsanud ära suure hulga Eesti või ütleme siis praegu kitsamalt Tallinna sellistest esindusmajadest? Pärast kooli lõpetamist läksin tööle Eesti projekti esimesse osakonda. Ja siis nad saabusid need objektid lihtsalt. Ja, ja kui ma sinna tööle läksin, siis olid seal niisugused tõsisemad arhitektid sepad, hõlpus, järk-järgult siis. Vanemad jäid pensionile ja võib-olla seal mingi põhjus oli ka selles, et mu suhteliselt kiiresti tegin jooniseid ja ja noh, põdejad objektid tulid konkursi kaudu raamatukoguja. Kui palju paksu verd põhjustas see teiste arhitektide hulgas, ütleme siis Arhitektide liidus ilmselt see on teid ühendav selline organisatsioon, kui, kui sina said kõik need, tean, et need nii-öelda esindushooned Ma ei oska öelda midagi Arhitektide liidus sihukene ma ütleksin aastaid olnud niisugune nagu poolklubide ja niuksed reaalsest projekteerimistegevust ikka küllaltki kõrval seisev organisatsioon, Arhitektide Liit oli niisama niisugune kus neljapäeva õhtuti käidi koos ja tutvustati üksteisele oma projekte. Aga nüüd selle paksu vere juurde sa ütlesid, et, et vaevalt need Arhitektide liidus, aga see oli kuidagi paljutõotav, see alguseks. Paks veri on nii või teisiti, noh mida teagi siit-sealt kuulda, ühte, teist ja üks või teine siin kirjutab midagi lehes ja ja ega mina ei tea, miks nad seda diivisi kirjutavad või mis neil seda paksu verd teinud on, eks nad ise teevad pari. Kas selline lehe silmu kriitika ja see, et sa oled, oleksid, ütleme Eesti selliste, kuidas ma ütlen ühiskondlikes mastaapides niuke, väga menukas arhitekt, kas see on üldse sinu jaoks oluline või joonistaksid see täpselt nii, nagu sa joonistad ka siis, kui sind üldse mitte ei armastaks? Ei noh, eks joonistamine käib ikka hauasooda, kasseeris muidugi sees, see ei sõltu mingisugusest lehe kriitikast või või, või, või mingist muust seal ikkagi tellija ja arhitekti. Ja ütleb, ja kuidas seda sõnastada võimaliku reaalsuse vaheline kompromiss. Sest kõik need objektid lauda, kui ta toob linnahall on ju päris varemed ja see on ikkagi. Nad on tehtud ikkagi vabal ajastul ja tanud ehitatud oma ajastu ehitusorganisatsiooni ja organisatsioonivõimaluste ja, ja suva kohaselt. Ja küllaltki palju pandud ka projekteerimise käigus. Vaja arvestada seda, mida see ehitustrust sulle üldse ehitab, sellepärast et muidu visatakse see projekt lihtsalt prügikasti. Siis võib muidugi öelda, et noh, et siis oleks võinud ju olla nii printsipiaalne, et kui ehitustrust niisugust asja ei ehitada, tõeliselt tsiteerida, siis ära projekteerida, eks ole. Noh, et arhitekti ameti võiks ju nurka visata. Aga noh, vaevalt, et Tiidritsi pealseid inimesi Eestis on mida ei olnud, ikka üritasin niiviisi projekteerida ehitustrust, et kuidagi valist pusida. Kui tihti sellised kandilise peaga inimesed, kellel on paksud rahakotid ja kes omale eramaju ehitavad kui, kui tihti nemad sinu poole pöörduvad? Kas kurvaks tegevalt harva? Lõbed ütleb õnneks, et ükski tõsine siuke see seltskond esindaja peale minu otsa veel siia poodi sattunud, sellepärast ma ei teagi öelda, kas ta kurvaks tegevalt arvu või mitte, sellepärast ei jõua mingit kogemust. Mismoodi niisuguse tellijaga töö laabuks. Aga noh, ega need päris kandilised ehitagi. Nii palju, kui ma aru Suttavad, ehitatud ikka need kohalikud kohalikud aafrikad. Ma pole kuulnud muidugi tõttu küllaltki, küllaltki ülbed ja küllaltki nürimeelsed kohati olnud täiesti arhitektide käes, kes seal tööd teinud ja ja mõnes mõttes ka see see produktsioon, mis on tehtud seal kasvõi seal kuulsal lollidemaal seal rannamõisa pangal või see täitab ka Aga kui sa sealt saast lollide maast mööda sõidad, kas sul on südames paha tunne, siis nende arhitektide või nende majaomanike pärast, tähendab, kumma pärast rohkem häbi on? Ma ei oska mingit konkreetset häbi arvatagi, sest et, Majaomanikud ilmselt olnud küllalt rumalad, et nad on niukseid asju tahtnud ja. Ja vaata arhitektiga suhtes juba ma ei oska mingit seisukohta võtta antud juhul, ega ma ei teagi, missugused suhted on teil olnud, vajavad ikega ja piss puhuldatud niisugusi, veidrusi, syda, projekteerit. Ja teisest otsast muidugi. Nüüdsel kommertsajastul tellija maksab, arhitekt joodistab. Võib-olla võib-olla arhitektidel pole olnud südikust. Või, või on nii vähe tööd, et hea, kui jällegi töö saab seal ka üks võimalus või, või muidugi kolmas, kõige halvema võimalused arhitektuurselt saba topp. Kui valmis sina oled kompromissi tegema. Vot ei tea sa muidu selles mõttes huvitav küsimus, eks ole see sõltub kõik ilmselt sellest summa suurusest ja kui tobedus tahetakse ja muidugi munad on tänu suhteliselt küll, kus ma saatnud kliendi kaubateed, eks ole, kui ta nii väga rumalaid. Aga noh, see ei ole ju olnud ka mingisugust niisugust majanduslikku survet siit nõukogude ajal, eks ole. Nõukogude ajal oli kogu aeg kogu tõukogu taeva praktiliselt ikka suure osa aja tegelesin klientide äraütlemisega niidi nii riiklikul tasapinnal kui pärast õhtul erapraksises, eks ole, sest siis oli ju ikkagi neid tahtjaid väga palju ja arhitekt oli tol ajal palju vähem kui praegu ja alati võimalus, noh, teatud sportlik moment ja, ja muidugi võib juhtuda katki leitu, täiesti nürimeelne, eks ole. Aga, aga alati on ju võimalus ikkagi üritada talle selgitada põllul alati ütelda tööst eramajad, eks ole, et need on nagu fifty-fifty, eks ole, pool seal arhitekti pool, Okletisesti kaerapoja peab olema mingil määral Kletti nägu, kui ta klient hakkab seal elama sees, mitte arhitekt. Mõnes mõttes ühistöö. Ja ja mõned eramajade tegemises taruga saadud põdev kliendiga tuleb maja päris nii lubinal ja ilusti välja ja, ja, ja ei ole päraski halb vaadata. Aga teisega vaevlete ja vaenlased pärast ei taha, kasvatab vajadust nagu seda väga vaadata. Aga üks päris totrus pole ette sattunud ja noh, ei julge arvata. Milline on? Arhitekt Raine karbi tööpäev kas on olnud või kas üldse on palju selliseid päev, kui sa õudselt paha tujuga vastumeelselt laua taha istuvad lihtsalt sellepärast, et peab või. Või üldse, kui palju see sõltub sinu tujust? Oh jah, tuju tore asi, aga arhitekti töö või vähemalt niisuguse reaalseid objekte projekteeriv arhitekti töö ei saa sõltuda tujust. See oli ikka nii, et kui töö tuleb teha, tuleb teha, ega siis see ei loe midagi. Inspiratsioon kenal heledal suveõhtul aiatoolis õllepurgiga tuleb, saabub välgatus ja hea mõte tuleb või ei ole nii. Ei tea, ma ei ole eriti stiilide või noh, nii kui seda võib nii öelda ikke pooleteistinseneriharidustki pooledest, inseneriharidus. Ja, ja sellepärast ma suhtun küllaltki umbusklikult kõigisse niisugustesse sihukestesse. Minu silmis udujuttudesse, mis hakkasid laialt levima. Ühel teatud perioodil siin Eestis ka, kui, kui see niinimetatud postmodernism hakkas, õilmitseb aja, kui seriaal The projekteeriumide asendus rohkem jutuga ja nii edasi ja nii edasi. Et muidugi vaestad tuleb, võtab mõtte paremini pähe ja vahest kehve pidi ja aga reaalne töö surub ju kogu aeg peale või vähemalt endistel aegadel suurust niidud aega rohked siin lulli lüüa. Ega siis ei olnud midagi aega tujutada. Aga no mis moodi see välja näeb, tõused hommikul ülesse, jood kohvi ära või üldse kohvi, ma ei tea. Ja siis tuled siia oma nii-öelda kabinetti ja sellisesse ilma osteta kabinetti arvutite vahele ja hakkab pihta või kas, kas sa kuulad samal ajal muusikat või kas sa pead mingi eriline riietus selleks olema või näriks nätsu või noh, igal inimesel on oma eripära, kui ta tööd teeb? Nojah, eks ta ei olnudki, et hommikul tõused üles ja joodova kruusikese kohvi eravude võileivaga ja, ja. Ja tuled ja ütleme, nüüdsel ajal tuled ja paned arvuti käima, eks ole, endisel ajal istusid autos, sõitsid Eesti projekti kella kell kaheksa, 10 hakkas tööpäev ja arhitektid ju ikkagi nõukogude ajal elasid nagu igasugune muu ütleme pingitööline, eks ole, vabrikus käib vile, kell kaheksa, 10 ja siis on kõik töölised pinkide taga hoolimata mingisugusest evolutsioonist, inspiratsioonist. Nüüd ma olen praktiliselt nagu pensionär, eks olema, kuskil, kuskil pudi mingis firmas tööl ei ole ja tõuseb üles ja siis siis kui tööd on, siis istud laua taha ja hakkab tööle. Kui palju energiat nõudis sinult see arvutiga projekteerimise äraõppimine. Ja kas sa kujutad endale ette näiteks, et, et sa ei olekski seda ära õppinud, et oleks nüüd selle ülejäänud elu, ütleme nii õudselt, nagu see kõlab, oleksid joonistanud Moskvaga joonlaua ja pliiatsiga. No vaevalt küll, sest et see arvutiga projekteerivad ikka praegu levib nii intensiivselt ja. Jaa, jaa. Ma ei usu, et ma sellest kõrvale oleks muidugi see, et mida te küllaltki varakult hakkasin, hakkasin selle arvutitega tegelev, oli paljus juhuse juhuse teha lihtsalt tänu diagnostikakeskusele. Mida ma seda Vabaduse platsi nurka hakkasin projekteerima vabal ajal. Diagnostikakeskusele oli uuema aja jooksul terve kari arvuteid hakitud ja need olid pakitud ja seisid ja, ja, ja ei ole midagi lihtsamat kui üks lahtipakkide arhitektile atlase harjutamiseks, eks ole. Ja tänu sellele ma sain niux luksuse avalikuks, et mul oli see personal, kompuuter tõesti personal. Ta oli ainult pidu kasutada pidulaua peal küllaltki hea tolle aja kohta ja siis ma hakkasin seda diagnostikakeskust projekteerime arvutiga selle projekteerimise käigus või siis nagu, nagu õppisin ka seda arvuti peal tegema. Mis on järgmine asi, mille ära õpid? No aga mida sa tahaksid osata? Tähendab tiivad inimene tahab, midagi eriti ei õppinud, tahaksid osata inglise keelt hästi kui rääkida tahtmisest. Aga, aga kui juba tähendab, tuukrid lähevad meelest ära, siis on arvata, et ykski sõnad pähe jäävad. Kas sul on muide väga kindel seisukoht, et ütleme nüüd siis uusehituste ja, ja muinsuse vahelise sellise võitluse alal, seesama asi, mis sai saatuslikuks diagnostikakeskuse ma mäletan, et ükskord meie mingisuguses tänava nurga vestluses ütlesid, et kui kõikide nende muinsusmeeste tahtmist teha, siis peaks Toompea asemel olema püstkoda. Üks aspekt on see, mis olid vahetult seotud selle, selle õnnetu diagnostikakeskusega. Sealse muinsuse värk oli puhta. Kui nii võiks, öeldakse poliitilise kemplemise atribuut Vitali, mingi tõeline, tõeline pure muinsuskaitsepärastest. Kui inimestel oleks olnud tõeline mure muinsuskaitse pärast, siis oleks seal võinud kaevata. Aga see, mis seal toimus, oli igaühel teha, mitte keegi seal. Kas siis on ka mingi muu puhkeeks ole või selline laiem tasand? Laia tasatud muidugi saad ju, sedastab, toimib kogu maailmas ja Pittad meil, eks ole, soomlased siin aeg-ajalt põdevad madu, puu pajumeelega põlevat seda uut ärikeskust ehitada, sellepärast et muse virast ei luba seda nagu vaja maha võtta. Et ma kardan, et muidu tase ei ole üldse Koppet eterniit mingisugust hinnangut andma, et kus see, kus see kultuur lõpeb või kus see reaalne vajadus algab ja ja mida me peame säilitama kas igat kivi ja kui midagi peab säilitusmis ajastust või peame säilitama tõesti kas just aastast 1500 või aastast 1800 või või nagu sa alguses ütlesid, et aastast 1000. Miks on nii, et väga paljude inimeste jaoks? On ainukesed majad, mis konkreetselt, mitte mingil moel sinu silma ei riiva, need majad, mis on ehitatudvanal heal Eesti ajal Peaaegu kõigis objektidesse on ikkagi mingi mingisugune. Paljuski öeldakse, pikslid, harmoonia puudu, ta on ikkagi midagi seal kutsliku või midagi kaasa arvatud, ma arvan ka kõik need vahed juba ise projekteerinud. Kas seal on, kas seal mehi piki meie veidi vildak mõttemaailmaga tegemist? Muidugi väga suur osa kogu sellest viljakusest tingib ka see meie vilets ehituskvaliteet v niuksed, viletsad materjalid ja ebasobivad materjalid antud eesmärgi jaoks ja kogu see pool. Aga ma ei ole päris kindel, kui meil oleks ka kõik kõige Ütleme kõik materjalid, mis meil igatahes kasutada Võib-olla võib-olla ikkagi selle selle nõukogude korra tekkimisega tekkis mingisugune niukene vastike sihuke maalihe kuskilt ka inimteadvustes ja, ja, ja ei oska, ta ei oska normaalselt mõtelda või normaalselt tegutseda. Sest praegu praegu aetatu natuke näitab ka seda küll ju noh, ütleme küllalt korrektselt juba ehitatakse. No ütleme nii korrektselt pisukene. Tavainimesele ehituslikus mõttes tavainimene, kes ei uuri peensusi, peaks nägevat seal sama kvaliteetne kui eestiaegne ehitus või tsaariaegne pidu, mis miljonid ilusat vallad, kõik on hõikad natukene imelikuvõitu vist. Kõik siin võib olla Läheb aega ja ja, ja küllap seal ka mingil määral üle maailma niisugune protsess moodsa arhitektuuri juures, et ta kuidagi niukses Tarboodiast asi irdunud ja ja, ja sedasama asja ju saavad probleemi tunnetatakse ka muudes maailmades maades, kuigi mitte nii teravalt, võib-olla kui meil, sest seal on olnud kogu aeg korralik ehitus-tööstus- ja ehitustegevust. Milline on sinu lemmikmaja või lemmikhoone maailmas? See on samasugune jutt, et kes on kõige ilusam naine. Loodetud lodi erinevad. Eritööd juba oma otstarvet, et väga raske võrrelda, eks ole. Võib-olla väga ilus asi, näiteks üks sild kilomeeter pikkuda, aga seda ei saa ju võrrelda mingisuguse mingisuguse keskaegse kirikuga. Muidugi, mul on eluaeg hirmsasti gooti katedraali. Neid võib tõesti lõpp. Juba laevas käidud ja kõll näidud juhtest suurematest ja tähtsamatest teadus seal võib ikkagi ju päev läheb lupsti. Kui seda päevalt oleks sealjuures raisata. Sa rääkisid ennast ennem sisse üldiselt inimene, kes kes elab mingis majas, et, et noh, paratamatult võib arvata, kui ta on selle maja ise ehitanud, et ta natuke selle maja nägu. Mismoodi iseloomustab sind see maja, milles sina elad mille sa ise oled enda jaoks joonistanud ja oma pere jaoks? Noh, eks ta ka nisuke lihtsakoeline ja sirge sirgete joontega ja ja nagu võib-olla üks sõber ükskord ütles, et teistele selga keera, selles mõttes tänavapool ei ole ühtegi auku, eks ole. Sõbrad ütlevad, lihtsad vaenlased ütlevad, primitiivsed. Minu jaoks probleem küllalt teoreetiline selliseid, et noh, kui loed mingisugust providetide jutusi, kes kõik ennast maadlevad ja kes kõikidest laevad ja kes Hiiumaal käimisega, kes selle suure Zweigi lugemisega mõjule šveiki suutnudki lõpuni lugeda. Liigav? Jaa, jaa. Ei vaju sellest aru, saada õiet, mis, mis see siis tähendab see laadivide maatoride või vahest ikka siis teed tööd ja siis oli teetööd. Eks see tähendab seda, et sul on hästi terved närvid. Nojah, võib-olla võib-olla ka, aga ma ei tea, ega siia poodi pole. Põlesid värvide suhtes mingit etteheidet, osad endale teha. No mäletad sa näiteks viimased juhtumid, kus sa kellelegi karjusid häält, tõstsid? Oli siis mõni klient või poemüüja või äkki oli see mõni lapsuke? Ma oletan, et küllap see võis olla ikka see, kui veel lapsed haigestusid, tahtsid vast kõva häält kuulata. Mis see Movikas. Wagneetidel pöialt nende kallika hüüad. Millised on sinu poliitilised eelistused, millise partei poolt hääletaksid, kui peaks hääletama praegu üldse läheksid? No ei tea, panevad ikka, käid küll, nüüd kui need olid need hääletamised või valimised või nüüd oldi vali pidevalt hääletamiseks. Aga praegu pilti segad ette. Raske neid parteideks nimetada. Mis siin praegu ja. Ja ma ei ole ausalt öeldes üldse aru saanud, mis seal. Mis seal toimub, seal Toompeal, kus põrgusse asi, tegelikult otsustatakse. No aga häirib see sind, oskate mulle öelda, mis? No kui ma küsin, et mis on Eesti riigis mäda, siis mis on see esimene asi, mis sulle pähe tuleb, millest sa tahaksid nagu kurta? Kunagi ammu, kui me veel ei olnud iseseisvad siis ma mäletan, et ühes niukses vestluses arvasid, et, Et Eesti riigi mitte iseseisvuse põhjus ei ole mitte see, et igasugused venelased ja kes kõik sakslased kord vedelast, kord vaid et mulle tundus, et Eesti riigi rahvaarv on nii väike, et selle rahvaarvu hulgast ei ole võimalik leida vajaliku absoluutarvu inimesi mis oleks tarvis reisi sisu riigi juhtimiseks. Ja, ja see veendumus on mul praegu tugevdatud tähele kui praegu ju iseseisvad, mitte tänu eestlase mingisugusele intelligetsusele või, või mis headele omadustele, vaid tänu juhusele. Ja, ja see, mis praegu toimub noh, sellest Iidibitud valitsevate ringkondades näitab täpselt samuti, et Eestis puudub vajalik absoluutse absoluutne arv intelligentseid, inimesi või on kusagil peidus, mis oleks vajalik riigi juhtimiseks. Sest see, kuidas seda praegu tehakse. Noh, ma ei tea, Eesti riik püsib minu arust jumala abiga praegu siiamaani. Aga kas on mingeid asju nüüd selliseid joonestamise ja majade projekteerimisel väliseid asju, kes enda arvates tõesti üsna hästi oskad ilma sellise totaka valehäbita? Õitsak ütelda? Muru ajada näiteks olete osav muruajaja. Muru niitmine ei olegi probleem, lükat korrelt lihtivad, lükkad üle ja aga eks eks kõiksugust nipet-näpet vajagi, oma kätega ehitatud ja kõiki elektritöid torutöid ja need olid kõik tehtud. Nüüd kui nüüd, kui isa surnud, tuleb üritatud puutöödki ise teha ja ma ei julgeks öelda, et hästi väga hästi teed, kuigi näiteks torutööd paremini kui torulukksepp, sest et ma tean, kuhu torgib pat. Muidugi kutsudes aga kasulik asi ehitusplatsil nendega seal õiendada. Kas on mõni riik maailmas, kus sa tahaksid elada peale Eesti kui sa oled käinud näiteks või pilte näinud või filmi ja kui sa tunned mingit sellist hingelist tõmmet? Ja kui Eestis elaksid häbelik Saksas need olid ka siuksed, asjalikud ja rahulikud tüübid, küllaltki. Ikkagi küsin ma nüüd lõpetuseks seda, et hoolimata sinu sellistest väikestest emotsioonidest sellest üteldi viitsi filosofeerida ütle, on sul mingi kreedo, mille järgi sa elad mingi juhtlause, mida sa aeg-ajalt endale meelde tuletad, kondant, tujuneid? Krõbed jälle eitavalt vastama mõnel niivõrd niivõrd iga päeva tirib, et mul mingisuguseid peedid loosungit ka. Ka selle aja jooksul põlesid mingid kreedot olnudki põhikreedo puhul see, et Tom pärast lõunat pidis eelistama sellele, et oli vaja vundamendiplaat. Reedel tuleb kabida järgi patud, see valmistud sekretär pole olnud, et ma pean ütlema, et ma vist ei ole. Ma vist ei ole ühtegi kleiti siiami alt vedada, midagi lubada ei tee. See oli üks vastikuid, asju altvedamine ja saadud Nõukogude Eestis kui ka nõukogudejärgses Eestis niivõrd levinud asi, et inimesed sulle lubavad. Jah, teeme. DVD, aga ei tee, toob ja toob, aga ei, too helistab, aga ei helista. Sellest püütud hoiduda. Kuidas võiks Raine Karp veeta oma kaheksakümnendat sünnipäeva? Katsun nüüd maalide omale mingit kujutluspilti. Kui kõik läheb hästi. Kui kõik läks hästi, ütlesin.