Tervist noored raadiokuulajad. Kõigepealt peatume viimases kooliraadio muusikasaates antud mõistatusel. Esimese teosena kuulsite rintsi kursa kurikuulsad Hispaania kapridžijat. Nimelt sealt omapärast üleminekut tantsulise lõpu osalejaid nõndanimetatud fantangule. See toimus virtuooslik kadentside kaudu viielt soolo Pililt. Üksteise järel esinesid järjekorras. Esimene viiul, teine flööt, kolmas klarnet, neljas. Teises palas, milleks oli üks osa mussowski sari teosest pildid näituselt nimelt munast koorunud kanapoegade ballett. Kuulsite Flüütide duetti heledas kõrgregistris. Peamiselt keelpillide taustal pitsigatas. Ning veel üksikuid madalama kõlaga puupille, mis täitsid üldise fooni osa. Nüüd oleme tutvunud keelpillidega nimelt viiuli, vioola, tšello, kontrabass ja harfiga samuti ka puupuhkpillidega flöödi, oboe, klarneti ja fakotiga. Täna asume paskpillide vaatlemisel. Kõik vaskpuhkpillid valmistatakse vaskplekist. Nende pillitoru algab nõndanimetatud Kaus huulikuga ja lõppeb laia kõla. Trektriga. Vaskpuhkpillidel toimub helikõrguse muutmine pillitoru pikendamise abil. Nimelt on pilli tavalisele peatorule lisatud veel mitmesuguseid kõverdatud lisatorud, nõndanimetatud kroonid. Vajaduse korral avatakse õhuvool neisse lisatorudesse või kroonidesse ventiilide abil. Ja kuna sellega peatorumaht pikeneb, siis heli muutub vajalikul määral madalamaks. Pasunaturu annab ventiilide kaasabita tugevama ja pingelisemad puhumise või ülepuhumise teel teatud rea lahtiseid hilist näiteks too Soll, too nii ja nõnda edasi. Nende lahtiste helide madaldamise teel saatki täita vahemaa ühest lahtisest helist teiseni. Vaskpuhkpildist kõige kaunima ja pehmema kõlaga on metsasarv või nagu teda nimetatakse Korno. See on rõngakujuline pasud mängides suunatakse pilli lai kõla, trehter paremale poole ja parem käsi asetatakse kõladriklisse. Kõlad rehtri avavust käega, sulgedes tekkivat metsasarvel tumedakõlalised kaja, helid, mis kaiguvad justkui kaugelt kaugelt metsade mägede tagant. Metsasarv on üks väljendusrikkamaid vaskpuhkpill oma maheda Tehme ja laulva tuuniga keskregistris on tal sageli täita tähtis osa orkestris. Järgnevalt kuulete, metsasarve ühestab poeetilisemas ja väljendusrikkamas osas nimelt Tšaikovski viienda sümfoonia teises jaos kus ta kaunis meloodias kajastub ääretut, igatsust, kuulakem, seda. Metsasarvede ansamblist annab väga ilmeka kõlamulje Beethoveni kolmanda sümfoonia kolmanda jao keskosa, mis algab juskui toredaid jahi pildiga kus helisevad jahisarved ja kappavad ratsud. Arvad rassic küllaltki tuttav tohiks paljudele olla. Pasun mis on tuntud trompeti nime all. Trompet on kujult pisut pikergune, meenutades mõningal määral pioneeride fanfaari ja erineb sellest vaid oma lisatorude süsteemi ja ventiilide poolest. Trump pidi kõla on säravam, sõjaka ja võiduka metsasarve omast. Ühtlasi ka kõrgem ja märksa jõulisem. Trompet on vaskpillide seas kõla registilt kõige kõrgem pill. Tema esituses kõlavad eriti hästi energilised motiivid, signaalid trompeti kõlava tutvumist karantiinse kujul võimaldab katkenud itaalia helilooja Verdi ooperit Aida teisest vaatusest teisest pildist kuulete piduliku ilmega marssi, mis on üles ehitatud energilisele Fonfaarilisele motiivi. Elavamas lõbusamas kraatris kuulete trompetimängu Naapoli tantsust Tšaikovski balletist Luikede järv. Siin ta esineb keelpillide pitsikaato taustal paiguti viiksatavate flööti kaunistaval kaasnenud. Palju vähem tuntud vaskpill on tromboon tromboon trumpi dist märksa suurem. Täpsemalt öeldes ta toru on trompetitorust kaks korda pikem. Trombooni tarvitatakse madalamate helide mängimiseks. Tromboon on kaht liiki printiilidega ja tõmbjätkuga. Nõndanimetatud kulissiga. Erilist tähelepanu väärib viimane mis on laialt levinud. Mängimised hoitakse tõmb trombooni vasaku käega. Kuna parema käe ülesandeks on tõmb, jätku liigutamine edasi-tagasi. Seal toru pikendamine-lühendamine, mis annab heli madaldamiseks ja kõrgeldamise kõrgemas asendis tromboon kõlab küllaltki pidulikult. Madalamas Aga süngelt karmilt. Trombooni kõlaga tutvume katkendi esitamisega Rimski korsakovi idamaisest, sümfoonilise süüdist. Šehela saad. Selle suurteose teises jaos on huvitav lõik, kus tromboon mängib vaheldumisi trompetiga. Algul kõlab tromboon viiulite tree molu taustal justkui sundivalt. Sellele vastab ärevalt, kuid energiliselt sordiiniga kaeti trompet. Lühike passide vahekäik viib veelkordselt sama kordamisele ja siis järgneb riiulite treemule taustal juba ägedalt vahelduv dialoog trombooni ja trompeti vahel. Kuulakem seda huvitavat lõiku, milles peategelasteks kond, tromboon, teatrom. Oma kujult suurimaks ja kõlalt kõige madalamaks vaskpuhkpilliks on tuuba. Mängija hoiab tavaliselt pilli enda eeskõlad rehtriga üles suunatult. Tuuba hääl on võrdlemisi pehme, kuid võimas. Eriti jõuliselt kohtadele on duubel orkestris bassikäikude mängimisel tähtis osa. Järgnevalt kuulide tuubat passi soolas katkendis Saksa helilooja Wagneri ooperist Nürnbergi meistrilauljad. Et ka puhkpilli kuus mängu võimsast ja haaravast kõlast ettekujutus saada, selleks kuulame lõpuosa Soome helilooja Sibeliuse teise sümfoonia finaalist. Puhkpillid mängivad siin kogu orkestri liikumise foonil jõulise säraga kuulutades inimkonnale justkui uut koidikut. Vaskpuhkpilli eest peab veel nimetama Kornetit alti, tenorid, baritoni ja bassi. Kahjuks puudub meil aeg nende kõikide tutvustamiseks. Pealegi kuuluvad viimased puhkpilliorkestrisse ja on niimoodi tuttavamad kui sümfooniaorkestripillid. Peaaegu kõigist täna kuuldud orkestri pillidest saade pilt ülevaatelaulik seitsmendast kaheksandast. Nüüd pakub teile veelkordset huvi jälgida mõningaid senini tuttavaks saanud orkestripille ja mõistatada, milliseid Pillede kuulete. Esitame karjaste tantsu Eugen Kapi balletist Kalevipoeg. See omapärane eesti vanale rahvapillimotiivide baseeruv tantsuviis on väga värvikalt orkestreerida. Eriti seetõttu, et motiivid kanduvad siin ühelt pildilt teisele kuulakesele tantsu algust tähelepanelikult ja püüdke järjekorras number üks. Seitse ära märkida, milliseid Pillede siin kuulete. Palun tähelepanu. Anname veel teise mõistatuse. Esitame nüüd lõbusa kiire tempo, oli see pulmapolka liidi austri balletist? Tiina. Kuulake tähelepanelikult ka seda ja märkige ülesse. Milliseid Pillede järjekorras ära tunnete? Siin on järjestikku kaheksa soolot, neist kaks korduvad. Palun algame. Saate lõpus kuulete puhkpilliorkestrit täies koosseisus jälle kuulmiseni.