On Ameerika küll aga siiski mitte üksi, seda ameeriklasi, mõtte- ja tundemaailma on jäänud ka tänapäeval mõndagi laiuvatest Rohtlatest ja pühalikus rahus puhkevatest mägedest. Samuti kuulub jänki huumorist suur osa neisse aegadesse, kus indiaanlane häirimatult Vigva mees oma lugusid pajatas. Orjastatud värviline püüdis oma elu raskust väikest kaasa toodud naljadega kergendada ning uusasukas eurooplane rääkis vastsele naabrile oma endise kodumaa, ütleme inglise, prantsuse, rootsi rahvusliku anekdoodid. Kui kuskil rahvasuus on käibele läinud mingi nalja anud anekdoot Pilamis jutt siis kindlasti leidub selles vähemalt üks ebakangelane. Kõikjal on olemas kilplasi ja vana paganaid, kuid samuti ka avalantsusid, kes oskamatuid ja tähele panematuid küll vahel süütus ning peenes küll vahel robustsel naljas Alt tõmbavad. Niisiis ka neis väikestes Ameerika huumoriga alades. Järgnevate laulude kohta ei ütle, et need oleksid aina lõbusad ja uued, ei ole nad ka end. Ameerikalikus peaks neis igatahes leiduma, kas siis autorikuuluvuses, kujutatavates, elunähtustest või siis kuidagi üldisemas tunde laadis. Tead, ma ei tarvita mingeid äratuskell hommikul just parajasti siis, kui pea tõusma, hüüab mulle keegi, aeg on tõusta, kuigi ma elan üksi. Kuidas see võimalik saab olla? Elan siin jõe ääres mäeveerul ja juba õhtul korraldan selle asja ära. Kuidas sa ütlesid ju? Ei tarvita äratuskella. Lihtsalt hüüan, aeg on tõusta. No mis siis aitab? Oi väga lihtsalt. Ma leiutasin, et mäed naabruses kajavad. Muhüüdel kulub just kuus tundi, enne kui ta minu kõrvu tagasi jõuab. Parajasti mulle hommikuseks Aratuseks. Kuule, kuule, sõber, kas sina oled näinud hobust, kelle pea on seal, kus tal peaks sama olema? Aga mina nägin koos koos õhukesed, nägid tallis. Hobune oli sabaga, sõime poole peaga lahtri, uksel. Külamees hakkas oma uuele majale pilpakatust peale panema. Asus kõrgel tööle, ladus aga pilpad ja naelutas kinni. Korraga paks udu maas. Midagi ei näe enam enda ümber. Mees mõtleb, aga noh, mis siis Jaagopsib kahtluste edasi. Ent hullu, kui udu lõbuks ajus märkas ta oma imestuseks, et on peale katuselattide katnud ka hea tüki tühja õue. Kord vanake ehitab sigadele tara. Ta tahab ihust ja hingest anda möödakäija yle nende küsimuste peale õiged vastused. Kuigi ta neid ei kuule. Läheneb ratsamees. Kurt aimab ette ära, mida too võib küsida ja seab mõttes vastused. Valmis. Ratsanik küsib, mis maja, see seal Pole jõgeon. Aedik sigade jaoks on sina palju maad, ainul 10 11 jalga. Mis sa sellega mõtled? Öist öist dollarit? Sa räägid siukest lolli juttu, et teist taolist puterdajat annab küll tikutulega otsida. Sõda räägivad kõik, kui sammul sihuke vanake ei oleks, annaksin ma sulle selle eest mööda kaela. Kui sõna ei anna, siis teised ikka annavad. Laule Ameerika kurtidest vanakestest ei ole meieni ulatunud ja ongi hea. Laulame midagi lõbusamat, südamlikumad. Tütarlapsel oli kolm peigmeest. Kellele neist mehele minna, seda oli väga raske otsustada. Siis soovitas keegi, et neiu andku igale noormehele õun ja nuga kätte ja jälgi, kuidas neist keegi õuna koorib. Katsiaalne, kas üks meestest ei koorinud õuna üldse ja sõi selle õunasüdamiku koos seemnetega ära? Teine võttis õunalt hästi õhukese koore, tegi hästi puhta töö ja sõi õuna viimse raasuni. Kolmas noormees õuna eriti hoolikalt ei koorinud. Osa õunast jättis järele ja kogunenud puru viskas jäätmetesse. Ema seletab nüüd tütrele. Esimesest head meest ei saa, emal on ükskõik, mis ta sööb ja kuidas ta sööb. Teine on peaaegu samasugune, tema tahab saada ka seda kõige viimast. Kolmas noormees ei pannud koorimisele suurt rõhku, võttis paksema koore ja mõtles kanadele ka toitu vaja. Temast saab sulle kõige parem mees. Parajano linn tegi endale uue kitsenahkse karvase kuue. Kui küsid, miks kitsejalg kaelas Pub siis parajan vastab. Eks see ole lõpsuks. Parajano linn, no on imelik mees, hoiab kilki taskus, õõnsa naeri sees. Kuulatab krõbinat. Dictic Din uur käimu õlle hästi ütleb olin. Oli, neil on kosja tee jalge all. Nii mõrsja kui ema teel kaasast all. Nad ainsale raad suule ronivad, köik mees, uhke veel pealegi. Torr, Soobsoit. Järsk pidurdussõidul suur jõgi, neil ees Carr sondi kõik kolm on peadpidi vees. Vool kisub neid kaasa, ei kaldele saa. Olin, hüüab tühja vee all on ka maa. Emake luba, et salus ma käin, sõber on tulnud mind ootama, jäi. Töötar ei luba, et sa alussa käid, kuigi siin sõber seal tema jäi. Isak, luba, et see alusmaa käin, sõber on tulnud mind ootama, jäi hästi tütre, kes alussa käi. Kui sind sõber seal ootama jäi. Emand ütles, et ära seal käi, kuigi sind sõber seal ootama jäi. Läinud meelest, et temagi käis salus, kus sõber tal ootama jäi. Keegi jutlustaja jõudis hilisõhtuks külakõrtsi ja jäi sinna öömajale. Varstiaga kõrtsmik ajab mehe üles. Mis juhtus? Küsib ö. Majaline Jon, kui jõuab alla kõrtsiliste sekka. Ühel külalisel varastati rahakott, räägib kõrtsmik. Välisuks oli kogu aeg kinni, varas peab olema, siin. Aitas üles leida. Tooge kohe kokk ja köögist suur pesuveekatel. Kõik imestasid. Aga kõrtsmik tõi siiski Katleja kuke. Jon laskis viia need õue poolpimedasse. Siin ütles kukk, pange maha ja katel talle kummuli peale. Edasi. Igaüks siinolijaist puudutab korraks sõrmega katla põhja. Sel hetkel, kui varas puudutab katelt, püüab kokku kolm korda kuke Leegu. Kõik käivad sõrmega katelt torkimas. Aga kukk selle all veidi häältki. Näidake nüüd aga sõrmed ette, käsutab eksperimendi korraldaja. Vaadatakse kõigil näpud, tahmased, ainult ühel mehel puhtad. No näete, sõnation, asi peaks olema kõigile küllalt selge. Oli keegi vana vana leedi, kes aina pani lapselapse endale lehte lugema. Aga poisile näised, vanaema loetus suurt ei hooligi vist ei kuulagi. Üks kord siis tegi proovi, võttis ajalehe niisama ette ja pajatab. Kuule nüüd vanaema, kuulan, kuulan, lubab see. Möödunud ööl, see tähendab üleeile varahommikul kell üheksa lõuna paiku ostis näljane poisike viis miili kee maetud jäätist ja viskas selle läbi rohkem kui ühe tonni paksusega. Seina. Kuuled ikka vanaema. Ööl küll, iga sõna ahelde omaal. Siis hüpates üle 10 tunni kõrguse müüri, murdis poiss kannaluu ülaltpoolt põlve, kukkus kuivaks jäänud kraavi ja sai surma uppumise läbi. Ja sugune kogu tavaõnnetus. See pole veel kõik. Oli üks neljakümneaastane kass, kes sünnitas üheksa kalkunipoega. Ta tõi ruttu panni ja virutas sellega pähe rasvasele põrsale. Aitab, aitab. Aitab. Hüüatas vanaema. Meessugusel hirmsal ajal, me elame Mess, köik meie silmad peavad ära nägema.