Tere, head kuulajad, tänane unustamatut saade on pühendatud elavale Ki legendile Rod Stewartil ja kelle eluloost on üht-teist välja noppinud Jaak Ojakäär. Palju muusikat tema esituses mõistagi lisaks. Huvitav ongi see, et Rod Stewart'i muusikaline teekond on viimati ilmunud plaadiga jõudnud tagasi rokiklassika juurde. Ehk siis kaverid juba aastakümnete eest loodud lugudest. Kas näitab see seda, et vanasti oli tõesti lumi valgem või lihtsalt tema kiindumust teatud laulude vastu, mine tea. Aga alustame ühe lauluga aastast 1971, kui ilmus Rod Stewart'i album Vrepighertelsest story. Ehk iga pilt räägib ühe loo. Promosingli A poolele valiti Tim haardeni tubliiv, aga nagu vahel ikka juhtub, osutus menukaks pis algselt v poolel olnud surematu Mägi-Mei. Tsiteerides Timesi ajakirjanikku Maniš sagar. Vali on see kullatud mandoliini akustiliste kitarride iga ja samas nukramaiguline saaga vanuse saabumisest koome aga samas kihiline ning Rodi spontaanne esitus tõestab teda kui tõelist artisti. Mägi mai puhul võib öelda veel seda, et lugu tõusis edetabelites samaaegselt esikohale nii Inglismaal kui USA-s. Ta nimetatud rock n rolli kuulsuste halli 500 parima laulu hulka ja mainiks ka seda, et see tore mandoliini osa sai sisse mängitud Roy Jacksoni poolt ansamblist lindis Farne. Võib ju sedagi veel mainida, et aastaid hiljem, kui Margaret Thatcher oli Suurbritannia peaminister kasutas reidi laksenberg seda ühes oma lustakas jõulupopurriis, kus räägi, tähendas mõistagi riigijuhti. Aga kes oli Rod Stewart õige nimega Rodrigo David Stewart enne seda, kui temast sai superstaar. Sündinud on ta 10. jaanuaril aastal 1945 noorimana viiest Robert Josep Stewarti abikaasa eel Sillastest. Kuigi peab ennast läbi ja lõhki šotlaseks, on tõsiasi, et erinevalt oma kahest õest ja vennast on ta sündinud hoopis Londonis. Ja seda väga ärevatel aegadel. Teise maailmasõja lõpupäevil mõned minutid enne seda, kui Roode ilmale tuli, tabas saksa Fau kaks rakett haigeti politseijaoskonda, mis asus samal tänaval. Noorpõlves oli Rod Stewarti suur kiindumus jalgpall. Ta oli katsetel nii Glasgrosselticki kui Lääne-Londoni Bryant Fordi meeskonnas, kuid kuumaski ei läinud õnneks ja teatavalt vihastas teda kõige rohkem see, et platsil mängimise asemel pidi ta riietusruumist teiste meestejalatseid puhastama. Vutifänn on ta siiski tänaseni. Jazzeldik pidavat endiselt lemmik Klubi olema. Peale jalgpalluri karjääri ebaõnnestumist töötas mõnda aega isegi sellisel eksootilisele erialal nagu hauakaevaja. Aga siis hakkas järjest rohkem muusika poole vaatama, lüües 60.-te algul kõigepealt kampa folklaulja vuhises Jounsiga. Need olid ajad, kui tänavamuusikutena sai Euroopas ringi rännanud ja lõpuks isegi Hispaaniast vajalike dokumentide puudumisel välja saadetud. 1962. aasta kevadel aitas ta moodustada rei Davise kvarteti, millest hiljem sai edukas briti bänd The Kings. Ta laulis ansamblis vähemalt ühe korra, aga siis tuli jälle mingi jama trummar John starti emale. Kujutlege vaid, millised tugevad mammad on briti roki mõjutanud. Ei meeldinud roodi lauluhääl ja midagi veel ja nii ta kinga saigi. Exeroodwist ikka ise ka. Paras tüüppolisest bluusilaulja long Johnboolri on tuttavalt leidnud maani täis roodi lunimas raharongipileti jaoks. Selle asemel kutsus pool ritta oma ansamblisse huhh Männa millest hiljem sai steam pakett ja koos joulu riskolleening. Prayanoogeriga oli see juba nii kõva sõna, et esineda Rolling Stonesi kontsertidel soojendusbändina. Kui see bänd laiali läks, ühines Rod Stewart ansambliga šotkan Ekspress, kus osalesid ka Mik Friid puud ja Pieter Kuriin. Hilisemast teame ju ka ansamblit, kriit, puud, Mac, mille eelpool mainitud muusikud kokku panid. Aga Rod Stewart triivis ikka vahelduva eduga erinevates koosseisudes. 1968. aastal oli ta Jeff Becki grupi vokalist ja on öeldud, et Stewarti kui laulja fraseerimis oskus ongi just sellest ajast pärit. Aastal 1970 laulis ta külalisesinejana Austraalia ansamblis Python liid jaksan sisse loo ene broken riim, mille kaks aastat hiljem uuesti välja antud variandist sai ülemaailmne menulugu. USA ansambel. Kaktus kutsus teda endale vokalistiks, kuid Rod Stewart eelistas liituda Jeff Becki ansambli endise bassimängija Ron Woodi ansambliga refeissis. Aastal 1969 oli ta saanud endale juba plaadilepingu firmaga Mercury Records andis välja ka esimese sooloalbumi. Vana vihmamantel ei jäta sind iial hätta. USA silmusse muide siiski nime all The Rod Stewart album. Seal oli kuulda juba kõike seda, mis Rod Stewart'it staari tegi südamliku segu folgist, rokist ja kantripluusist, maitsestatud briti töölisklassi poliitilise teadlikkusega. Ansambleid feissis, debüütalbum esimene samm oli eriti populaarne just Suurbritannias, seepärast ka palju kontserte ja Rod Stewart võis õige pea üllitada juba teise sooloalbumi. Käsolain. Bensiini ja Lee oli paraku ka pingeid tekitav album Rod Stewart'i ansambli defeissis vahel. 1972. aasta pika tuuri ajal sai järjest selgemaks. Publikumagnet oli siiski eelkõige Rod Stewart kes andis samal aastal välja juba uue sooloplaadi Never Randall momente. Kasutades eelmise plaadi menu valemit, jõudis ta jälle tippu USA edetabelis teisele ja briti omas esikohale. Rokimaailmas väga tunnustatud väljaande Rolling Stone pool 1980. aastal publitseeritud raamatuste rock n roll-i ajalugu võib Rod Stewart'i soolokarjääri algusaastate kohta lausa ülivõrdes teksti kuulda. Väga harva on lauljatel olnud niivõrd täiuslik ja unikaalne talent nagu Rod Stewartil. Samas on ta laulukirjutaja, kes valdab nii lüürikat kui eneseirooniat. Ta on jutuvestja ning aus südametemurdja ja tal on kordumatu vaist näha väikesi detaile, millest paljud asjad koosnevad. Ja loomulikult hääl, millega see kõik ellu viia. Tema sooloalbumeid võib iseloomustada kahe kvaliteedi põhjal. Soojus ja tagasihoidlikkus. Kui ükskõik milline rokkar valiks endale rolli, olla igaühe parim sõber ja kambamees ning sellega täita, siis on see roots Stewart. Eks selline kiidulaul võis ka roodile pähe lüüa, arvestades veel neid aegu, kui teda vutiväljakul platsile ei lastud ja mingi trummari Emada bändist välja viskas. Ta on ka ise ausalt tunnistanud, et kusagil 1977. ja 79. aasta vahel oli enda egosse juba niivõrd kiindunud, et arvas tõemeeli. Ma olen jumala kingitus kõigile naistele. Aga enne seda oli veel palju juhtunud. 1975. aastal kolis Rod Stewart USA-s ja palus ka kodakondsust seoses suure armastusega iludusest näitlejatari brit teekondi vastu. Aga mis veelgi tõenäolisem tänu suurtele pahandustele Briti maksuametiga. Samal aastal andis ta välja uue albumi sümboolse nimega Atlantic Rossing ehk üle Atlandi ookeani. Siin olid uued taustajõud nii plaadifirma rütmigrupp kui produtsent homtaud. Selle plaadi puhul ei saa me loomulikult üle ega ümber laulust nimega säiling. Äsjakuuldud laulu puhul on huvitav märkida, et kui ta Suurbritannias oli mitte lihtsalt edetabeli esimene, vaid tõesti tõeline superhitt mis jõudis veel aasta hiljemgi tippkümnesse, kuna seda kasutati teemamuusikana ühes BBC seriaalis siis USA edetabelis jõudis ta vaid esimese 60 hulka. Kui jätkata veel kuivade numbritega, siis aastal 1976 oli roots Stewart Vilbordi tabeli tipus kaheksa nädalat laulugatunaids mille videos tegi kaasaga briteekland. See elukooli pärit albumilt näit on ta taun, mis jõudis Billboardi albumite tabelis teisele kohale ja oli Rod Stewarti jaoks esimene, mis sai läbimüügi eest plaatinaplaadi staatuse. Kuna toona kasutati ju veel kahe poolega vinüülplaate mitte CD-sid nagu praegu, siis on huvitav tõdeda sedagi, et plaadil oli niinimetatud aeglane pool ja kiire pool. Nii et paned siis plaadimängijale vastavalt olukorrale. Igaüks võib ise arvata, kummal poolel oli see kuulus Donalds vennaid. Kuna tänase saate lõpu poole läheme Rod Stewart'i viimase plaadi juurde, mis koosneb ju õigupoolest vanadest lugudest uues kuues siis tasub meenutada, et ta on ka seitsmekümnendatel pabereid teinud. Töötlus, käed Stephens laulust the first lipist, mis jõudis USA edetabelis 30 hulka, aga Inglismaal koguni esimeseks. On selles mõttes huvitav, et Sex Pistolsi fännid, kelle lemmikbändi lugu koodseid Queen oli samal ajal ka edetabelis, väidavad siiani kaljukindlalt, et see Sex Pistolsi singel müüs tol nädalal rohkem kui Stewarti oma. No sohki on ju vahel ikka tehtud. Ei taha siiski uskuda, et Rod Stewart sellesse kuidagi segatud on. Kui root Stewarti kohta on paljud muusikakriitikud kiidulaule laulnud, siis võiks ühe tõrvatilga ka meepotti poetada ja see pärineb Filipp toimetatud raamatust Pukkab Rock. Tsiteerin tihtipeale ise oma tööd. Torpedeerides on Rod Stewart olnud väga lähedal kõige untsu keeramisele. Tal on fantastiline hääl, mida hindasid nii stiinbeket, Jeffpeek kui defeissis. Ja laulukirjutajana pole ta samuti kehv. Vana vihmamantel ja mägi Mei annavad sellest tunnistust. Aga peale seda, kui ta hakkas flirtima briteeklandi Hollywoodiga kandma siidist ujumist, rikoosid ja laulma, kas ma olen seksikas, pole see enam see. Tuleb tunnistada, et kuigi ta on salvestanud ka palju nõmedat, pole ta siiski kunagi uppunud, vaid hoidnud alati pea veepinnal. Isegi kui kõik kaardid on tema vastu, on Rod Stewarti kõri hääl see, mis suudab alati midagi erilist pakkuda. Ma ei suuda vastu panna kiusatusele, et mängida teile ka selle kriitiku poolt maapõhja tatud laul to think Aims seksi. Sest kuulsaks sai ta päris mitmel põhjusel. Mitte ainult seepärast, et snoobidest kriitikud nina kirtsutasid. Rood ise ütles ju ausalt, et lugu pole üldse temast, vaid kellestki kolmandast ja ta lihtsalt tahtis ka diskot proovida. Aga kõigele lisaks tuli veel kohtuvaidlus seoses kahtlases sarnasusega Brasiiliasse Orgebeni palaga taadiohhaal. Asi lahenes igati soliidselt, sest Rod Stewart annetas kogu autorikaitse tulu Umisse file ja esitas selle lauluga vastava organisatsiooni kontserdil ÜRO-s 1979. aastal. Läinud sajandi 80.-te aastate algul oli Rod Stewart'i karjäär pehmelt öeldes madalseisus. Ta püüdis kaasa minna, New ei viga ja lugu yang tööks müüsi päris korralikult. Samuti nagu beebi Chain aastast 1983 mis oli tema kuues ja siiani viimane number üks lugu Suurbritannia edetabelis. Seepärast oligi mõttekam keskenduda kontsertreisidele, sest lavakarisma polnud ju kusagile kadunud. 1989. aastal esines Rod Stewart Buenos Aireses kuulsal Riverpleitile staadionil mis mahutab 70000 inimest. Väidetavalt oli seal 90000 pluss veel tuhandeid, kes lihtsalt sisse ei mahtunud. Kuumuse tõttu tuli appi kutsuda isegi tuletõrje, kes oma vee brittidega inimesi maha jahutasid. Et midagi hullemat ei juhtuks. Aga läheme nüüd tagasi plaatide juurde. 1993. aastal said kokku kolm meest, kes salvestasid ühe loo filmi kolm musketäri tarvis. Need olid Sting, Bryan Adams ja Rod Stewart ja võite kolm korda arvata, millisele kohale lugu USA edetabelis jõudis. Täiesti õige. Esikohale. 21. sajandil on Rod Stewart tegelenud muuhulgas projektiga Crueite American Song Vuk ehk siis esitanud laule läinud sajandi 30.-te 40.-te aastate kuulsatelt heliloojatelt nagu Berlin, Kaul Porter ja George lüüašuin. Kui kedagi peaks huvitama Carood Stewarti isikliku elu viimasel ajal siis aastal 2000. Ta läbis ta edukalt operatsiooni vähi kahtlustuse tõttu. Kuid Peab siiski laulmisega ettevaatlik olema. On ta ise panustanud oma raha selleks, et vähihaigust õigel ajal diagnoosida ja ravida. Ilmselgelt peab ta lugu uhketest autodest, sest ta on üks vähestest, kes võib end lugeda väga eksklusiivse Ferrari omanikuks. Kogu maailmas on neid alla 400 ja loomulikult on pidevalt pressi tähelepanu all tema armulood ilmselt mitte põhjuseta. Sest vähemalt kuus on raudselt tuvastatud kunstitudeng Susanne Wolffi näitlejanna briteekland. Esimene abikaasa Helene Hamilton, modell Kelly emberg, teine abikaasa, samuti modell Rachel Hunter. Ja uus pruut. Üllatus üllatus jälle modell Penny Lancasteri kellega rood on saanud juba oma seitsmenda lapse, sedapuhku poisi. Aga ma arvan, et kollane ajakirjandus on roos Stewartil isegi veidi ülekohut teinud, kuigi ei saa salata, et eks ta ise oma tembutamisega on seda provotseerinud ka. Minu jaoks on eelkõige siiski lummav tema hääl ja muusika, mida ta meile andnud kas või seni viimasel plaadil Stildessein kus kõlavad rokk ja popklassikast pärit palad selles koduselt kähisevas esituses. Ja tänase saate lõpuni on niipalju veel aega, et jõuame sealt isegi kaks laulu teile mängida. Esimene Al-stend, vaju, mille autorid on Thomas Kelley grusi, Haindia William Steinberg. Ning teine lugu nimega missing, you kirjutatud Jombueti, Mark Leonardi ja Charles Sanfordi poolt. Kõike head, ütleb teleJaak Ojakäär, kohtume ikka jälle Vikerraadios.