Pahandus. Meie oleme nüüd Reedu poisiga, pahasid, ei mängi enam temaga ega kedagi. Ka nende isa ja ema on meiega pahased. Meil oli ikka suur pahandus ja nende isa ja ema käisid meil õigust nõudmas riidlemas ega lubanud meiega eluajal enam head sõna rääkida. Aga minu süü see küll ei ole. Reedu poisil on ikka rohkem süüd. Kui meie mängisime tänavale, seda taeva ja põrguteed. Siis oli esiti Reedu, Artur, jumal ja mina olin inimene, tema tõmbas külatänavale jalaga esiti ühe tee, siis läks tee kaheks, teine läks taeva, teine põrgu. Ja mina olin siis inimene ja tulin maailmast. No läksin siis ikka vahel taeva vahel põrgu, kuidas juhtus. Ega siis kedagi on, see oli ka mängus, nii. Siis olin mina jumal ja tegin uued teed, panin taeva kohta kivi alla, lilled ja põrgu kohta ohakad. Aga peale panin mõlemale lilledel. Siis oli Arturi inimene ja tuli maailmast. Kui sinna kohta sai, kus ikka need taeva ja põrguteed algasid siis ikka mõtles küll, et kuhu nüüd minna. Ja läks põrgu. Ja siis teist ja kolmandat korda ja ikka mitu korda järjest läks põrgu. Ehk siis tuli temal süda täis, ajas jalaga kõik teed ja taeva ja põrgu segamini ja ütles, et tema ei hakkagi enam. Mina ütlesin sul nüüd jälle süda täis, et taeva ei oskanud minna, siis sellepärast enam ei hakkagi. Tema ütles, sa pari, poiss tegid valskust, sellepärast ma enam ei hakkagi. Kuidas ma valskust tegin, eks sa ise näinud, tegid jälle, tegid jälle, jah. Minul oli hea meel, et tema põrgu läks. Minagi eksisin ühe jala peal sinna taeva kohta ja ütlesin võib-olla saad ikka päriselt põrgu, kui sa nii tige poiss oled siis mina laulan, kui seal põrgus oled, et hüpake karakke, küll te põrgus põleta. Siis tuli tema minu juure ja tungis mind jalaga. Aga ma siis ei teinud veel midagi. Kui tema teist korda tonksis, siis võtsin kepimaast ja valasin sellega, et mis ta siis tonksib? Peaks ikka saamagi põrgu, teine. Tema hakkas esiti kõvasti karjuma, jooksis oma tuppa ja kutsus ka Arno välja. Siis tegid mõlemad kõiksuguseid rumalaid tükke ja hakkasid tänitama. Tegid jälle valskust, tegid jälle? Jah. Mina ütlesin, äradenita, vaata, valan kepiga veel. Tema seda rohkem hakkas. Sa oled jälle uhke, teil sajarublane hobune noole uhke ole. Siis tuli ise kesk tänavat ja sülitas meie poole. Suleaugust tuli meie poole appi ja aitas Reedu poissi sõimata. Nende poole läksid mustikavillu ja leni ja ka aitasid sõimata. Kui Reedu poiss ikka meie värava juurde tuli, siis mina ütlesin, mis sa kooserdad siin oma kõverate jalgadega, kasi minema vana kõverjalg, sest temal olid põlvede kohast niisukesed kõverad püksid ja siis justkui oleksid olnud jalad kõverad. Tema tuli ikka ligemale, jõllitas silmi ja ajas ühtelugu. Kas teil on nii palju raha, et kõik katuseräästad on täis, kas on rikas, rikas rikkade, rikas? Nendel Reedu omadel on kohe see mood, et meid rikkaks sõimavad, kui pahased on ka nende isa niisuke? Nüüd hakkas August mulle jälle appi, läks temale vastu ja ajas kreepagreepaklareeppadigreepa. Sest Grebaan Reedu poisis hõimunimi. Aga see ei aidanud kedagi, Reedu poiss tuli veel lähemale ja Norrisaga rikas, rikas, rikkadi, rikas. Iserikas küll, aga ema käib meilt tassiga kohvi laenamas. Et ole hea, Reedu ema, anna kohvi, meie jaan, muud ei jõua, kui kohvi, vett, rikas, rikas, rikka tirikas. Siis sai minul süda täis ja mina ütlesin. No pagan, seda sa valetad, Reedu poiss. No millal meie ema käis teilt kohvi laenamas. Aga teie isa laenas meilt küll raha, kui laadalt uue hobuse ostis. Vana kreepa. Ja sule August ütles kreepagreepa kreeppadi kreepa. Ka Joosep oli kole julge poiss läks kohe temale ligidale, sülitas tema poole ja ütles. Sa oled Greba poiss. Siis tema näitas meile keelt, jooksis tuppa. Kui tagasi tuli, siis hoidis kätt selja taga, aga meie ei teadnud, mis see on. Kui meie ligi sai, siis võttis veetuubi selja tagant ja viskas meie peale wet. Joosep ja sule August said märjaks, aga mina suurt ei saanud. Suleaugust ütles. No kurat, jooksis meie tuppa ja tõi sealt v tuubi. Siis seisime meie August oma kaevu juures ja Reedu poiss ja mustika omad nende kaevu juures ja pidasime veesõda. Saime ikka kõik märjaks. Siis käis vabrikuvile, et õhtule ja Reedu poiss viskas veel viimse tuubitäie ja läks ise minema. Ise lubas veel isale ja emale kaevata, et küll siis meie saame. Meil olid riided kaunis märjad minule, sule augustil olid püksid märjad, Joosepil oli pluuse eest märg. Aga ka Reedu poiss oli märg ja mustika omad olid märjad. Meie hakkasime siis hirmuga ootama, millal isa ja ema koju tulevad. Siis tulevad Reeduvamad Artur käekõrval meile õigust nõudma ja riidlema. See leedu poiss on vali isale ja emale kaebama, kui midagi vähe on, siis saame ema käest peksa, et miks meie läheme külalaste hulka, jätkas oma õues, ei mõista mängida. Esiti tuli ema koju, siis ei olnud veel kedagi emakas talitama. Meie hakkasime Joosep piga appi ja tegime kõiki ilma käskimata. Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk jumal teeb nii, et Reedu kõverjalg ei kaeba Keemale. Siis tuli Reeduisa koju. Joosep käis aia vahelt nende õue piilumas, et kas Artur jo kaebab. Aga midagi ei näinud. Siis tuli meie isa. Meie täna ei läinud isale vastu kedagi. Isa andis meile saia. Meil ei olnudki hea meel. Siis läks veel vähe aega mööda ja siis tulid ees Reedu ema ja Artur. Arturil oli mokk töllakil, hoidis ema seelikust kinni. Taga oli nende isa põll ees, kuidas töölt tuli. Meie peitsime Joosepiga hobuselauda nurga taha puupinu vahele ja mõtlesime, et nüüd saame kui meie ema neid nägis jäi seisma, tegin naerunäo ja küsis, kas ka laupäeva õhtul. Aga Reedu omad ei vastanud musta ega valget. Siis tuli nende isa ette ja ütles meie isale. Kuule, Jaagub, miks see siis edasi on, et sina oma lapsele voli annad teist last peksa, poisil on silmad paistes. Artur, näita siia. Artur pistis töinama, aga tal ei olnud kedagi, silmad paistes. Ega ma talle vastu nägu löönud, selga vähe virutasin. Siis hakkas nende ema. Kas minu laps ei maksagi midagi? Kas minu laps ei maksagi midagi? Meie ema ütles. No vaata, poiss, küll ma neile näitan või jälle riidlesid. Meie kartsime, et nüüd ema tuleb meid otsima ja läksime kaugemale Puubinuda. Aga isa oli ikka vähe. Meie poolt ka. Tema vaatas kartulit ja ütles Reedu isale. Ei poisile viga, mida, mis sa tühja ajad, mihkel laste asi. Aga Reedu omad olid täna kole tigedad. Nende ema muudkui puhus, aga ja tegi ikka. Jää. Mina teadsin küll, et kui nad liiga tigedad on ja ise riidu lähevad, siis meie peksa ei saa. Meie tulimegi puupinu tagant välja ja siis oligi riid lahti. Nende isa ikka karjus, anna aga sina oma lapsel õigus, siis võib teiste lastega teha, mis tahab. Anna aga õigus siis sinu lapsel on külatänaval õigus haugutada võrrata, et ma sinu käest raha laenasid. No sa laenasid mulle heinu, no sa laenasid raha? No mis seal siis laps, Etelased võrrata? Ma toon heinad täna tagasi, ma maksan võla kinni. Võta hobune ära. Aga kus on minu seatapmise buss? Anna see kätte. Meie isa esiti ikka ei öelnud midagi, aga siis vihastas ja ütles nokuret Mihkel. Nüüd mina sain aru, et isa on vihane. Ega tema, muidu vannu millalgi, aga kui õige vihane on, siis, ütleb Kuret. See tähendab siis, et kurat isa ütles, ikad, nakkurret mihkel, mis saajad, buss läks katki? Ma pakkusin sulle raha, sai tahtnud. Sul on mulle ikka suurem võlg maksa, kui see vana bussitükk, mis sa võrdled. Siis Reedu omad ikka riidlesid veel ja läksid koju ja hakkasid meile heinu tooma. Töid kuus korvitäit heinu tagasi, mis talvel ikka laenasid. Kui heinad olid toodud ja meie hobuselauda ette maha puistatud, siis ütlesid ise, et noh ja nende ema läks meie isa juurde, tõstis seelikud üles, näitas oma reisi, keerutas ennast ikka ja ütles. Noh, vaata vaata, kas mul on kõverad reied. Vaata, sinu laps haugub kustu koer, et minul on kõverad reied. Aga seda oli Reedu poiss valetanud. Ega ma siis seda öelnud, et nende emal on kõverad jalad, maa, ütlesin, et temal on. Sest temal on põlvede kohalt niisukesed kõverat püksi, siis justkui oleksid jalad kõverad. Praegugi seisis oma kõverate pükstega nende ema juures jänesel mokk töllakil hoidis ema seelikust kinni, kui läheks ja annaks talle praegu. Aga meie ema hakkas häbistama. Küll on nüüd lase seelikud maha, eks sul häbi ei ole laste ees. Siis tuli temal ikka häbi ja laskis seelikut maha. Isadenitas ikka edasi ega lubanud meie rahvaga enam eladeski head sõna rääkida. Aga siis tuli nende isa jälle meie õue, ikka hobune käekõrval ja teises käes saag ja kirves. Noh, Jaagup, siin on hobune, võta oma võlg ära. Mul ei ole raha, raiu oma 25 rubla eest tükk ära, saeme pooleks, siis saad oma jao kätte, siis ei ole sinu lastel tarvis külatänaval võrrata mulle raha, laenasid ise ikka tükis isa peale ja pakkus saagi ja kirvest, et hakkame saagima. Mina sain aru küll, et tema norib isaga, kes siis hobuse pooleks ajab, siis sureb hobune. Ja mis sa ikka teed selle poole hobusega temaga noris, nii. Siis isa kole vihaseks, põrutas jalaga ja ütles kõvasti. Kasi minema. Kasi minema, ma ütlen heaga. Isa oli nii vihane, et Joosep lõi kartma ja hakkas nutma. Aga ega isa temaga vihane olnud, isa võttis ta hoopis oma sülle, Kasista nina ja ütles, et ära nuta, ära nuta. Siis lõid Reeduvamad kartma ja läksid oma hobusega ära. Isa pani yell Joosepi maha, aga oli ikka vihane, ikka kõndis õues, näris heinakõrt ja ütles. Küll on kommet. Siis hakkas heinu lakka panema. Ema tõi pudrulauale. Puder oli kõik kõrbenud. Meie läksime Joosep iga tasakesi tuppa, istusime akna alla kella juurde ja olime nii tasa kui hiired. Siis lükati Reedu toa aken prauhti lahti, nende ema istus akna alla ja hakkas heleda häälega kõvasti laulma. Roosi istus kambris, aeg oli igav ootes. Seda laulu laulis ta ühtelugu, kui nende isa käest peksa sai. Ehk muidu kole vihane oli.