Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade. Tänases saates räägime me Eesti oma bar toitudest. Räägime eesti aia-põllu- ja metsaandidest, milles on väge, rammu, kasulikkust ja need toidud, milles vägiramm on olemas, on raamatusse kokku koondanud. Et toiduteadlane Raivo Vokk, paljude kokaraamatute autor, Lia Virkus koos, nagu ka Pille Enden täna kaks neist on meil saates külas nimelt Raivo pake, Pille Enden ja räägime nendest eesti oma laekatest taimedest nende viljade kasulikkusest jaga tarkadest valikutest. Seejärel teise teemana teeme juttu varju kannikestest ehk siis Sand pooljatest. Nimelt Tallinna botaanikaaias toimub 18.-st kuni 21. maini pooljate suur näitus ning saatesse tuleb külla Urmas Laansoo, et jagada teadmisi nende taimede kohta. Niisugused on teemad, minu nimi, Kristadain, head kuulamist. Täna räägime Eesti oma supertoitudest, nimelt on ilmunud just sellise pealkirjaga raamat koostajateks Raivo Vokk, Liia Virkus, Pille Enden ja täna saates külas Toiduteadlane emeriitprofessor Raivo Vokk, tere. Tere hommikust ning mitmete kokaraamatust autor Pille nendele. Tere hommikust. Teema, millest täna räägime, hakkame on tõenäoliselt väga erutab ja puudutab kõiki inimesi, sest kõik söövad nii, nagu me hingame ja joome, midagi teha ei ole. Ja supertoit on see, mida meile juba aastaid noh, mitte väga palju, aga on kogu aeg räägitud, tulevad uued, huvitavad supertoidud meile hirmsasti neid vaja, et elus püsida. Õlge, miks sündis see raamat, on see nüüd natukene nagu? Vastukaaluks kõigele sellele, mis tuleb välismaalt meile need imeviljad ja imetaimed või on siin mingi mõte veel sees, miks te selle raamatukokku panite? Pil? See on väga õige tähelepanek, just nimelt sündiski mõte idu peas eelkõige sellest, et meil on hästi palju jõudnud turule selliseid välismaiseid ime, vilju, seemneid, marju, et mida me kõike peaksime tarbima, mis on meile siia kaugelt toodud ja siis me hakkasimegi mõtlema, et aga meil on Eestis nii palju omal häid vilju, mida me peaksime ja võiksime tarbida, et kas tõesti need välismaised on nii palju paremad, et me neist nüüd saame kõik vajaliku eluks kätte. Ja, ja see jah, see on selline väikene protest ja väikene selline ütleme, kohusetunne siis Eesti toidu ees ja konkreetselt seda raamatuks parema kokku ajendas tegelikult üks selline paisatud lause ühel üritusel, kus üks toiduspetsialist ütlesite võrdlaskinovaatia, kaera ja sai igal juhul mitte kaera kahjuks ei olnud see tulemus ja ütleski, et me, et võib-olla peaksime nagu rohkem väärtustama esile tõstma oma toiduainet väärtust ja võrdlema neid siis nende imeviljadega, et kas nad on siis, kas see vahe on nii suur, et meil tasub neid tarbida ja osta. Ja, ja siis me mõtlesimegi peenesin Raivo voki, kutsusime kokku ja istusime maha ja hakkasime kirja panema, et mis need meie toiduained, mis need kõige väärtuslikumad on. Ja Raivo abiga siis mõtlesime, et paneme 25 sellist kõige, kõige kõige viljakam. Kui aga siia raamatusse sai nüüd 27, sest no ei raatsinud kuidagi neist loobuda ja teineteise raamatu jagu vilja meil veel olemas. Ja mõte ongi selles, et me saame ju tegelikult neid vilju oma loodusest, puhtalt värskelt hooajaliselt kätte. Et Raivo ongi siin väga ilusti nende kõikide viljade puhul välja toonud, et mis temast kasulik on ja miks ma seda tarbima peaksime. Raivo, mis on? Eesti supertoiduviljad. Esiteks juba minu kaasautorid teavad, et ma olen väga niimoodi pikkade hammastega see jah, kui me räägime nimetusest Pärviljad ja asi nimelt selles, et minu eesti keele grammatikaõpetaja kunagi koolis ja mul on see väga selgelt meelde jäänud, et liitsõnade moodustamisel moodustatakse liit sõnal kas kahest rahvusvahelise päritoluga sõnast või kahest eestikeelsest sõnast. Ja, ja sellepärast mulle hirmsasti meeldis ühe. See oli meie üks toimetaja ilmselt jah pakutud väetoidud ja mulle kohe väga meeldib see sõna ja, või vägised toidud, sellepärast et kui, kui me kasvatame midagi oma põllul oma aias või kasvõi suurtel põldudel ümberringi siis see kõik annab meile väge. Et midagi välja tuua siit me suutsime seekord välja tuua 25 või 27, siis jah, täpsemalt, aga, aga tegelikult neid on veel ja ega meil plaan neid ära unustatud ei ole ja eesti oma pähe toit, kui te küsite minu käest, et mis on need kõik, on toidud. Ehk siis hakates karulaugust pihta, kõrvits, kartul, naeris, koli, sibul, küüslauk, jõhvikas mustikas ja veel edasi absoluutselt hülge, aga kui te vaatate teadlasena laia pilti maailmas, kõik need spiruliina ja klorella, ma just Taavil hommikuprogrammis jõudsin rääkida loo sellest, kuidas ma sattusin ka reklaami ohvriks ja leidsin, et mul on kindlasti vaja klorellata ja seda süüa kõvasti sest ta teeb nagu imeasju kehaga ja kui ma vaatasin tootjat ei olnud peale kirjutatud, vaid oli lihtsalt riik, kus toodi, siis tekkis nagu väike kõhedust küll, et kust see tuleb? Ma ei tea, India on suur ja lai ja kõik need väetoidud või nende ütleme supertoidud siis, sest nad tulevad kuskilt super teadmata suunadest. Et kui te vaatate seda pilti, kas meil on vaja midagi sealt võtta, sellepärast et seda Eestis lihtsalt ei ole. Tähendab kindlasti on vaja võtta sellepärast, et me peame rikastama oma toidulauda ja minu selline mõte on, et iga inimene võiks ära proovida midagi. Aga nüüd sellest teha sellist ainuke ja ainuõige, siis see on küll absoluutselt väär, sellepärast et kolleeg Mihkel Zilmer on kunagi kirjutanud raamatu normaalne söömine ja mulle hästi meeldib see just nimelt sööme normaalselt ja sööme oma asju ja, ja võtame maitseks midagi kuskilt juurde. Vaadake, see on trend. Ja, ja kui ma vaatan praegu chia seemned, mis on trend, siis kas chia seemned on siis ainult kust me saame näiteks oomega kolm rasvhappeid või kas chia seemned on siis ainuke, mida me purustades saame? Kõik need rasvhapped kätte, mida meil vaja on, ei ole. Sellepärast et mina paneksin kohe chia seemnete kõrvale võib-olla eestlastele ka vähem tuntud, olgu siis see ka Eesti oma trend, seantudra ja Tudra seemned on täpselt samuti väga oomega, kolm rasvhapete rikkad. Ja ma läksin kohe, ma oleksin öelnud kanepiseemned, sellepärast et R kioskis on selline väga hea salativalik uus salativalik Joel Ostrat on sellega palju vaeva näinud ja ta on läinud seda trendi ideed, eks ole, sest inimene võtab seda, mis on trendikas. Ja kui nüüd sellele, et renditeed minna ja sealt edasi veel minna, sest mul kolleegid Pille ja Liia on väga palju retseptides ka viinud just nimelt seda, et see, mida tavaliselt kasutatakse, selle asemel on võetud meie oma. Ja, ja mina ütleksin, et see alati on võimalik. Ja Ma isegi arvan, et maitse poolest me teinekord vist võidame, kui me kasutame oma oma väetoite. Pille olete te sellega nõus, et kõike saab asendada oma meie siin eestimaiste viljadega ja tuleb parem. Ma olen absoluutselt sellega nõus, sest tegelikult meie need lihtsad eestimaised viljad, mis siin ka raamatus kirjas, on ju tohutult hea maitsega iseenesest, et nad ei nõuagi, võib olla väga palju lisaks, et me oleme püüdnud ka retsepti nii teha, et et võib-olla selle vilja maitse tuleks just esile. Pigem oleks tema nagu peaosa selles retseptis. Aga kui siin enne just põdrast too oli siis ja chia seemnetest, siis näiteks põdraseemned on võimalik täiesti sarnaselt Chia seemnetel kasutada ehk meil on sarnane omandust nagu paksendada seda toitu, milles need pannakse. Magustoitu asemel võib samahästi kasutada Tudra seemneid. Et ei pea kasutama võõramaiseid. Kuigi mõnele tunduks. Põdraon ka nagu midagi võõramaist. Ei tahaks, tuleb eestimaiseks teha jah, sellepärast et ta on eestimaine kogu aeg olnud, aga ta tuleb uuesti tuttavaks teha. Sellepärast et ma tooksin kohe siin paralleeli kalja. Sellepärast terve põlvkond on üles kasvanud noori, kes arvavad, et linnuse kali ongi kallis. Aga tegemist on kaljamaitselise joogiga. Ja kali on ikkagi fermenteeritud punastest rukkilinnastest, tegelikult fermenteeritud jook. Ja, ja see ei ole lihtsalt segatud jook. Mul on tunne. Ajas või kuskil on läinud väga palju kaduma just mis puudutab toitu, nii oskusi, teadmisi, sõnavara kui ka sedasama lihtsat toidu valmistamist ja on tulnud peale see, et keegi kuskil teab, tuleb kuulata teisi, teistel on parem, teised teavad. Võib see olla nii. Tähendab, ma arvan niimoodi, et inimesed püüavad natukene eristuda, eestlased kuidagi on aldid seda tegema ja midagi uut välja tuua. Uurimata täpselt järele, kas see uus, mida ta tahab välja tuua, on ikka tegelikult uus. Ja kas see on üldse teaduspõhine, kas see on tõsi? Selle pärast, et mulle jällegi meenub kunagi ühes telesaates toodi välja, et uus toitumispüramiid ja sellega toodi välja püramiid, mis oli 1994.-st aastast Harvardi Ülikooli püramiid, toitumispüramiid, mis on ammu olnud ja mis on ameeriklastele. Millegipärast tahetakse kogu aeg Eestisse tuua midagi võõramaist, meil on kõik endal olemas, lihtsalt need tuleb. Kätte võtta ja hakata tegema Pille, andke nõu praegu, vaadates välja ja vaadates ka teie raamatusse mõni retsept, mida saaks teha kohe siin ma vaatan karulauk, üks mu lemmikutest ummust saab tehase pestot teha, aga kui näiteks panna siia juurde veel midagi, et mida te veel teeksite või soovitaksite? Kuidas ka iseenesest näiteks hummus on täiesti selline pestot nagu teevad juba kõik, et see on hästi leviminagi. Ma olen alati mõistatus, ettevõtjad, et miks seda tehakse, mis selle võlu on, aga hea küll, aga hundmuse bla sain natukene, eks ole, sealt Lähis-Ida kandist natukene see karulauk annab teistsuguse maitse juurde, et see on põnev. Aga tegelikult, et me saame sellest pestost ja homo, sest kui ma selle juba korra valmis, teeme ka väga põnevaid toite teha, näiteks pestot saab väga vabalt panna, kalale peale üle küpsetada või siis lihale peale üle küpsetada. Et noh, tegelikult karulauk on ju ka väga hea salatilehena, eks ju, et hea maitse ja, ja värskena või siis panna näiteks liha, nagu sa retseptis, kan liharullide ümber küpsetada neid ahjus, et tegelikult võimalus on hästi palju. Nii, aga järgmine vili, mis võiks tulla, või taim. Rabarber. Ja järgmine on kindlasti rabarber ja selles mõttes on see ka nagu minu jaoks nagu väike üllatus, et ma arvan, et paljud neist ei tea, et rabarber on nii kasulik, nagu Raivo seal raamatus kirjutab. Ja meie tavaline selline vili, mis meil siin ka pole, aias kasvab, on, on sellise väärtusega. Ja meil on siin raamatus ka, et loomulikult kõik teevad kooki, eks jaa. Ning puuke on seal raamatus kindlasti ka, aga, aga just ta saab väga hästi salatisse panna või siis ka näiteks salatikastet teha, et niuksed, mine, Gret kastme retsept olemas või siis näiteks kala peal annab seda rabarberit pannud väga põneva maitse, annab lõhele, ahjus küpsetades või siis liharoogadesse, sest miks mitte. Ta ju marineerib oma hapetega ka liha. Et jällegi hästi palju võimalusi, et kui on praegune see aeg, siis kindlasti kasutada. Ja Rajos soovitas seal rabarberimahla teha, mis on ka väga kasulik. Tähendab jah, selle tegemise käigus. Eks me tegime, proovisime ise ju ka neid ja Pille liia tegid muidugi retsepti, mis oli vajalik lihtsalt siia jaga pildi koguks vajalik. Siis kuna mina elan maal, siis maal kasvab rabarber väga hästi. Jaa, jaa, rabarbeliselt oleme meie juba esimesed asjad ära teinud. Ja me mul tütar hakkas tegema sellist rabarberilimonaadi tähendab puhas rabarberimahl ja sellega siis seda natukene lahjendada. Et saada sellist jooki. Selline see on meie, meie perejook, ütleme nii. Ja rabarberi puhul tõepoolest, ka minul oli üllatused, et mõni rabarberisort või liik võib-olla sedavõrd erineva maitsega. Ma tean, et õunad on erineva maitsega, ma tean, et pirnid on erinevad maitsed ja nii edasi. Aga ma ei ole kunagi adunud seda, et rabarber võib olla erineva maitsega, olenevalt kasvukohast, eks ole. Üldse, mismoodi toiduainete puhul hinnatakse või mõõdetakse nende vitamiinide ja kõige seda sisaldust, et mida üks asi sisaldab? Tavaliselt väljendatakse see, see tehakse puhtalt keemilise analüüsiga ja väljendatakse see tavaliselt 100 grammi kohta meil. Kui me vaatame näiteks Nutrition fects toiduteavet Ameerika Ühendriikides, siis nemad väljendavad selle portsjoni kohta ja portsjon tavaliselt kirjeldatakse, mis on portsjon sellepärast et portsjon võib olla näiteks kui me võtame chia seemnete kohta, mida ma uurisin hiljuti ja siis seal oli üks supilusikatäis see tähendab seda, et milline see lusikas siis on, eks ole. Ja väga täpselt ei saagi teada, no seal oli kirjas, et 14 grammi sest ma tahtsin lihtsalt võrrelda meie oma tundraseemnetega mis siis on nendest eespool ja, ja ma pean ütlema, et sellist steroolide sisalduse ütleme sellist kompleksi ei, ei ole chia seemnetes, kui seda on põdraseemnetes. Vot siis ja kasvukohast sõltub toitainete sisaldus. Jah, kahtlemata kahtlemata. Kas siis siin on ka näiteks suur vahemets maasikatel? Näide muidugi on juba maitses, on, aga võtame mustikad, kultuurmustikad, metsmustikad, vaarikad samamoodi kodu, vaarikad. Ja, ja see maitse on tunda ka siis, kui me neid lihtsalt sööme. Sellepärast. Näed ja tunned väiksema noh, on nagu sedasi, et aga võib-olla vitamiini ikka sama palju. Kui me, kui me arvestame 100 grammi kohta toiduaine kohta, siis ei ole sama kui me arvestame kuivaine sisalduse kohta siis on hoopis sarnasem see toitainete sisaldus ja vitamiinisisaldus, mineraalainete sisaldus, mida iganes me siis vaatame. Nii ükse. Vili veel punapeet, mille kohta on vastakaid arvamusi ja arvatakse, et ta siia nitraate palju endasse ja siis justkui, kui sa seda sööd, saad endale ka kõvasti nitraate kõhtu. Kuidas sellega lood, aga punapeedile? Suhtumine punapeeti on hoopiski muutunud. Ja tõepoolest, me kõik mäletame seda aega, kuidas tehnikaülikooli tuldi. Me oleme nõmme turu lähedal ja siis nõmme turule mindi, peeti ja porgandit müüma ja talunikud tahtsid meie juures siis määratonit ratta sellepärast et vastasel juhul ei lubatud neid müüa. Ja paraku meie pidime nad ära saatma, sest meie juures analüüs oleks nii kalliks läinud. Aga nad pole seda, poleks seda raha nende pieteedi porganditest turul saanudki. Ja millegipärast hästi palju räägiti neutraatidest ja viimase räti ma ütleks lausa. Ja viimase kolme viie aastaga on punapeedimahl ja punapeet tõusnud ka sportlaste tippsportlaste tippspordis tegelevate naiste ja meeste toidulauale ja nagu pool isegi kohustusliku toiduainena, sellepärast et peediväärtust hakati hindama nüüd alles ja eriti mis mõjutab siis lihaste tööd, mis mõjutab taastusvõimet ja nii edasi ja nii edasi. See on peet, on tõeline vääroid. Kas siin on veel selliseid taimi, mida on aeg rehabiliteerinud pisut? Kartul tuleb mulle kohe ette, sest kartul oli nagu hirmutati kartulid, siis muutusin ise nagu kartulid, sa tulevad kilod ja kõik. Akkadi kartuli kohta seda ei ole kuulnud, et soovitati eurooplastel jätta kartul söömata. Ta oli kuuekümnendatel aastatel, muidugi ei mäleta. Siis jätte kartul söömata, selle pärast. Solani sisaldus on nii kõrge, et me kõik sureme varsti ära. Paraku ei arvestada ka sellega, et me ei söö rohelist kartulit. Mis kartul on roheliseks läinud, seda ei söö ja seal on salaja sisaldus tõesti kõrgem. Kartuli peale vaadatakse jällegi kui väga suure tärklisesisaldusega toiduaine peale. Aga mille poolest siis tärklis, pahan, tärklis ei ole sugugi paha, tärklis ei ole. Tärklis on organismile väga hästi ka energiaallikaks ja lagundatakse juba suuõõnes algab tärklise lagundamine ja me saame kasvõi sellesama glükoosi, millest me põhienergia saame, saame just nimelt ka tärklis osaliselt. Me peame rääkima alati kogustest ja sellepärast, kui pile liiadid, retsepte, siis seal on mis kõigis on kogused juurde pandud ja kui te jagate nüüd need kogused, siis tuleb niimoodi välja, et midagi ei tarbi. Ülemäära. Siiski siiski ma vaatan, et kuuele kui ma nüüd ikka kuuele üksi selle ära sööd, siis saab palju, sest kartuli kõrvitsavorm kõlab lihtsalt niivõrd hästi. Ja see kuuele maiust toonitan, kirjeldasin seda kirjutasidki, et nii palju inimesi peabki lauas olema, kui seal kirjutatud on. Millega ta ise kaloreid kirja ei pannud. Messina kaloreid ei pannud jah, ja just nagu päris selle mõttega, et, et me ei teinud seda selles mõttes, et ta nüüd on mingisugune tervisetoidu etalonraamatut, et me tegime ikkagi sellega, et meie lihtsalt oma toidu, siis kasutaksime rohkem neid oma vilja ja, ja kuidas neid kasutada, et anda sealt inimestele ideid, et nad oleksid võimalikult lihtsalt ja seal ei ole päris see, et teeme hästi tervislikult, et või väheseid kaloreid. Et see on jällegi, eks sööge kõike mõõdukalt, et ei ole vaja millestki nagu loobuda. Aga kui te ise koostate liiaga kokaraamatuid, te olete neid palju teinud, kas teisi tab aeg-ajalt söömishäired selles mõttes, et te kogu aeg teete kogu aeg tegeleda selle toiduga ja siis ühel päeval seda informatsiooni on nii palju ja kõik läheb peast segamini, on ei tea, mis on õige, mis on vale või kuidas teie sellest suudate rahulikuks jääda. Ma arvan, et siin tulebki võtta lihtsalt omal mingi seisukohtadele toidu suhtes, et minule meeldib nagu mõelda, nii et me võime tegelikult ju selleks, et ennast nii-öelda tankida, eks et elada just mitte vastupidi, eks, et et aga tegelikult tihtipeale selle peale ei mõtle, et me sööme lihtsalt selleks, et saaks kõhu täis sööma selleks et meil oleks oma isu saaks rahuldada. Et kui me mõtleme selle peale, et mis me sisse sööme, me peaksime sellest midagi saama, et võib-olla siis ongi nagu see, see tervislik toit ka tagatud, eks, et me saame sealt midagi enda organismi jaoks, et meil ei jää millestki puudused. Minu meelest nii lihtne see ongi, et kui me teeme nagu tervislikumaid valikuid, et noh, siin kõige lihtsam, eks ole, pruuni-valge suhkur, valge ja nisujahu ja täisteranisujahu, eks, et kui me igasugu komponendist natukene võtame tervislikuma valiku, et siis ongi meie toidule Atko tervislikum. Aga mis puudutab toitumishäiretest, et siis võib-olla ka, et meie selle toitumine on muutunud nagu selles mõttes lihtsamaks, et ma olen, ma isiklikult küll olen hakanud hindama nagu lihtsamaid maitseid ja puhtamaid maitseid ja ja vähem aineid ja vähem komponente, et sinnapoole, et nagu läinud, et jälle tagasi, eks ole, et eks meil oligi aeg, kus me selle selliseid erilisi aineid kätte saada ei olnud ja siis me hakkasime väga keerulised, kui me neid saime, siis hästi keerulised tegema, hästi paljud maitseaineid kasutama, et et nüüd me oleme, läheme jälle tagasi selle lihtsama ja kodus oma toidu juurde. Raivo, kas see peab paika ka meie toiduainetetööstuste puhul, et minnakse lihtsama teed, et aitab nüüd nendest keerulistest asjadest? Ma ütleksin niimoodi, et hästi tore on, et tootearendajad Eesti toidutööstuses tegelevad Eesti maitse arendamisega, kujundamisega ja sellele vastavate toitude tootmisega. Ja selle tähendab, see ei ole lihtsalt sõna või siin sõnakõlks, ütleme vaid seda näeb kaupluselettidel. Me kõik mäletame seda aega veel, kui Aalto singid olid suuremalt jaolt letti vallutanud. Kui palju me neid leiame nüüd lettidel? Tähendab meie oma toidutööstus jätkab seda trendi, mis, mis on trend õige trend toitumises. Ja ma võiksin veel nimetada seda uut toidupüramiidi, kus võeti ära kõik need korrused. Tähendab, ei ole, et üks on halvem, üks on parem, üks on väga halb, üks on väga hea, ei, vaid sööme erinevast viiest toidugrupist. Ja selline püramiid ongi. Ja siit raamatust võtke järjest niimoodi üle mingi viie, seitsme lehekülje. Võtke, tehke üks retsept, siis teine retsept, järgmine päev, järgmine valik ja niimoodi te saate tõepoolest väga tervislikult toituda. Ja sest nad on ju, ütleme, valmis järjekorras, et nii nagu kuskilt midagi hakkab tulema, siis saad otsast hakata minema koos karulauguga siin küll ei ole toite võilillest endast võilille ka päris selline söödav taimed seda temast üht-teist teha ja, ja temaga toimetada. Nii et ma arvan, et söödavaid taimi on palju kas nad kõik peavad olema meie toidulaual, siis tuleb mul meelde minu sugulase ütlus, vanem naisterahvas ja tal oli valmistatud tavaline kartulisalati, sinna oli pandud siis võilille juurt sisse. Ja ta mekkis ja mekkis seda ja ütles. Minu arust oleks kartulisalat ilma selle võililled ka päris hea kindel ja ma olen väga sama meelt. Kindel see, siit raamatust selliseid ekstreemsusi ei leia, ma saan aru, et on lihtsalt toidud lihtsatest asjadest, mida igaüks saab kätte ja tunneb ära, millega tegu on. Küsin veel ka suhkru kohta. Korra käis välja pruun suhkur on parem kui valge. Kas pruunist on veel midagi paremat või kui arvestada, et meil on palmisuhkrut, kookossuhkrut, meil on veel ka tõesti mustas peedisuhkrut roosuhkrut, mis valik siin teha või võtta hoopis mesi? Te küsisite minu käest. Ja mina kasutan tavalist valget suhkrut ja, ja te ei karda, et juhtub midagi? Ei, muidugi ei karda, sellepärast et meil suhkrul laguneb glükoosi fruktoosi ja jällegi ma saan seda energiat, mida organismil vaja. Ma ei võta ülemäära nii nagu mingit teist tõdenud, et ma ei tarbi seda ülemäära. Mulle ainult kahju, kui ma kuulen ja näen kohvikutes, kui valikuvõimalus on nendele ette antud ja ees on siis valge suhkur ja pruun suhkur. Me praegu ei räägi, mis see pruun suhkur on. Ja siis keskustel on, et ma võtan ikka pruunis, on tervislik. Enamus kohvikuid pakuvad pruuni suhkru all pakutakse valge suhkur, mis on värvitud pruuniks Ravellitada tähendab, mis see siis nüüd paremat? Ma ei näe siin kuidagi, et see pruun parem oleks, kui me räägime näiteks demera suhkrust, siis on natuke teine asi, demerala suhkrut vaevalt, et tavaliselt kohvikud pakuvad, ta lihtsalt hinnalt on natukene kallim. Ja mulle meeldib aritmeetika. Kui paljude suhkrut tarbite, leidke, kui palju tarbite ja kas siis on vahet? Täpselt sama ja hullem veel on olukord soolaga, kes tahab halli, kes tahab roosat soola, kes tahab veel mingit? Vaadake, soola kaks kuni neli grammi päevas kuus grammi päevas, mitte rohkem. Kui seal on kaks protsenti lisandeid, siis aritmeetika panebki paika. Kuulge, suurepärane, isegi mina sain asjad selgeks, kuidas suhkruga on, ma enam ei vaatareid, suhkru pake. Aitäh teile saatesse tulemast, Pille Enden, Raivo ja Eesti oma toidud, kuigi leiate selle raamatu supertoitude nime all on ilmunud, vaadake mõelge nende asjade üle ja miks mitte minna lihtsamat toitude peale üle. Siis meie oma porgandid, kartulid, kapsad, nendest süüa teha. Tal on veel kord ja õige, varsti jätkame teisel teemal, ootame külla Urmas Laansoo, teed teha juttu Tallinna botaanikaaias pooljate näitusest, aga küsin natukene ka tema käest supertoitude kohta, aitäh. Aitäh. Eks ütleb Saureda. Park. Asetas. Parun ellu rinna. Kannatada said. Ja pärast. Sõja Siimassist. Kuidagi koostaks. Just. Ja. Aeg. Aeg. Aeg oli käes, ei oska, enda elule. Ei ava. Oi-oi. Ja nüüd teemavahetus, kuigi veel natukene vanas teemas püsime, nimelt rääkisime Eesti oma supertoitudest. Nüüd tahaks minna üle lillede teemale, milleks on siis varjukannikesed ja seal pooliad ning saates juba meil külas Urmas Laansoo, Tallinna botaanikabotaanik. Tere hommikust, aga enne veel, kui sind pooljatest, siis ütle, Urmas, sa tunned maailmas peaaegu et kõiki taimi, kes on sinu jaoks need supertaimed. No päris kõiki maailma toime ei tunne, mitte keegi, mina ka mitte, aga aga supertaimed seal viimasel ajal selline populaarne või popp teema ja kõik püüavad rääkida ja loomulikult müüjad on väga huvitatud. Kui üks taim saab endale siis kaela supertaime tiitli, et siis loodetaks, võib-olla seda rohkem ostetakse, tarvitatakse ja tõesti, nagu ma ka eelnevalt ju täna kuulsime. Vaata, need supertaimeks tituleeritud taimed võib-olla kõige super ei olegi, aga ega sellepärast ma ei halvusta. Kindlasti on on mõned taimed, mis sisaldavad siis inimesele kasulik ühendeid rohkem kui mõned teised ja eks neid siis on supertaimedeks hakatud nimetama. Aga jah, nii nagu ka professor Raivo Vokk rõhutas, on kindlasti oluline ka meie eestimaised meie kodumaiseid taimi tarvitada. Mina, totra tunnen hästi, et tõepoolest ma mitte millegi poolest ei pea Tudraseli halvemaks kui oliivõli või mõnda muud peent Stockmannis mujal müüdavat toiduõli. Aga see on ju huvitav, et, et meile tundub, et see, mis tuleb kaugelt võõralt, et seal on nagu selline Ja selliseid kaugemaid, kaugemaid taimi, kaugemaid loomiga, kaugemaid, siis toitaineid loomulikult me ei tunne, võib-olla nii hästi kui meie oma kodumaiseid metsa ja põllu- või niidu pääl kasvavaid söödavaid taimi, et eks see, eks see, eks see tuleb eelkõige sellest, aga tasapisi selle nimel töötame, et game, neid võõramaiseid taimi tutvustame, rääkimata omamaistest ja niimoodi saavad pika peal asjad selgemaks. No nüüd, 18. Tallinna botaanikaaeda on põhjust kõigil lillesõpradel kannikese sõpradel siis minna, sest Sand pooljate näitu saada. Jah, just täpselt seal väga populaarne näitus igal aastal on seal varematel aastatel käinud ikkagi tõesti tuhandeid külastajaid, et üllatav, et kuigi valget, sinist või roosat Sand poolijat võib igast lillepoest võililleletist osta, siis jah, ma ütlen niimoodi, et kuigi neid ju Loodsas väga palju ei ole, erinevate autorite allid kata järgi erinevate autorite arvamusel sümbooliaid ehk rahvapäraselt Aafrika kannikese on kuus kuni 20 liiki, sõltuvalt siis perekonna või liigi käsitlusest, aga sorte muidugi tohutu palju ja, ja nende sortide mitmekesisus on uskumatult, uskumatult suur, neid on miniatuursed, puvaid päris võib-olla ronivaid ei ole, on ju kirjulehiseid ja mis on kõige üllatavamad tasimesed, kollaseeelsed kampaaniad on suudetud aredalasest looduslikult sümboli värvis kollast värvi, ei ole. Meil juba eelmine aasta oli ta esimesed kollaseõielised, sealpool ei ole näitusel väljas ja võib-olla mis on veel väga ebatavaline poolia õie värvus värvigammas on hallid. On sellised tõesti kahvatud hiirhallid, värvused, mida võib-olla tavaline aiapidaja nii kõrgelt ei hinda, aga kollektsionääride seas on sellised alli õie värvus, akordid muidugi kõrges hinnas. Eestis on ka kollektsionäär ja Eestis on meil meil väga aktiivne Sand pooli ja, ja poolijat, sugulaste, geneeriliste kasvatajate ühing on küll seal ühinud, tegutseb ja maailmas loomulikult ka maailmas on siis nii Ameerikas kui Euroopas on saanud pooli jäta kasvatajate ühingud, fännklubid võib niimoodi öelda, kes siis annavad välja oma kuukirjasid või oma kvartalikirju ajakirju, mida saab siis tellida ja kus on siis igasugused foorumid ja saab küsimusi esitada ja vastuseid saada ja et see on väga-väga omaette põnev maailm. Aga ma tahtsin siiski öelda, kui mõni kuule peaks küsima, et kui palju siis neid pooliaid poolijate sugulasi on, et see on aukartust äratav arvet. See on päris suur suur taimerühm, taime seltskond, täpsemalt öeldes geneeriliste taimesugukond, nagu on ristõielised, kuhu kuulub puder või nagu korvõielised, kuhu kuulub päevalilli või Lil ja paljud teised. Et geneerilisi, siis kelle hulka kuuluvad võib-olla kõige tuttavamad taimele põhjaeurooplaste jaoks sämpoljad ehk rahvapäraselt aafrika kannikesed on 3540 liiki 3540 liiki ja selles seltskonnas ei ole siis mitte ainult Sand pooljadega, võib-olla me teame veel mõnda veel võib-olla sipelgalill või, või punahuul või, või kolumne jätta ka neid perekondi koguni on 152 maga muide kõiki 100 viitekümmet kahte perekonda ei suudaks praegu paberile kirja panna või, või ka kuule, nimetage selle pliia liiga pikale ka, aga mis ma ikkagi välja tooksin, et me võib-olla eks ole, kes neelelisi eelkõige seostame aafrika kannikesed, aga mis on meile nendest selles seltskonnas kõige tutvuma, taimed aga, aga mis on kindlasti kuulajale huvitav kuulda Aafrika kannikese hulgas või kes neer sugukonnas on, ka muid on kaheksa meetri kõrguseid jämeda tüvega puitunud tüvega puid ei kasva küll igal pool, neid ei kasva isegi mitte ei aafriklasega ameeriklasega, rääkimata Euroopast, aga selline siis kõige suurem jämedama tüvega kaheksa meetri kõrgune puu, kellel on väikesed kollased, oranžid Aafrika kannikese õied. See puu on küllaltki haruldane, tal eestikeelsed nimetused ei ole, ta kasvab. Austraaliast aga saab täpsemalt öeldes veel isegi mitte Mandri-Austraaliasse vaid Austraaliale kuuluval Lordovi saarel, aga ta tõesti kasvab pilvemetsades seal mägedes. Ikkagi Jäneda puuna, ma lähen teda näinud. Ei ole võimalik, see on võimalik jah. Aga muidu. Eestis, kas on mõnda taime, kes oleks kuuluks samasse perekonda? Eestist ei ole geneerilisi, aga Euroopas siiski on, et Eestis looduslikult Aafrika kannikese sugulasi ei kasva, niitma metsa niidu peale neid otsima ei ole mõtet minna või minna ju võib, aga me ei leia neid. Aga Euroopas siiski on ja need roopa aafrika kannikesed sugulased, kes neelelised nagu Janke, nagu Haber, Leajana kuramonda võib olla Need, kes endale ka haruldasemaid taimi on aeda või suvilakrundile hankinud. On ehk neid ka võib-olla kuulnud või näinud või midagi neist teavad aga aafrika kannikesed sugulased, kes peavad meil Eestis avamaal õues vastu, et nende lehed või nende juured talvituvad meil mullas ja jäävad lume alla ja külmast kahjustada ei saa. Aber leader, emondad, jäi, hanked on siiski olemas, on Neid on võimalik meil hankida siis laiema valikuga taimeäridest või ka eelkõige siis laatadelt ja taime Messidelt või kui nendel ja ka nendelt rohevahetuspäevadelt kollektsionäärid neid kasvatavad, paljundavad ja heegeldan ka saada, et Türi lillelaat on tulemas, seal tasub siis silmad ja kõrvad lahti hoida. Muidugi ma ütlen kohe etteruttavalt ära, et Aafrika kannikese külmakindlate sugulaste kasvatamine võib-olla kõige kergem ei ole, et nii kergesti kasvatada iirist või päevaliiliate floksi. See ei ole, et natukene peab siiski uurima, mida nad tahavad, nad on varjutaimed ja natukene peab nendega vaeva nägema, aga see vaev tasub kindlasti ära uhkete, huvitavate Aafrika kannikese meenutavate õitega. No ikka seda aafrika kannikesed ei ole väga kerge. Kuidas pidi ära ja mõni ütleb mulle tõesti nii, et igal aastal ostan, võimule kingitakse ja siis ta kaua vastu ei pea, ta läheb välja või mädaneb ja elanikud võivad tõesti tulla, kuna Ma ütlen ka seda, et kus siis aafrika kannikesed seal pooljaka looduslikult kasvavad neile kas või igal pool sugulase kasvab küll, mitmel pool kasvab Aafrikas kasvab Ameerikas, Austraalias nagu jutuks oli kolm perekonda ka Euroopas paari rohkema liigiga kui kolm, aga aafrika kannikesed kodu man siiski tõesti nii nagu nimetus ütleb ainult Aafrikas, täpsemalt öeldes Ida-Aafrikas ja kahes riigis kõige rohkem Aafrika kannikese eksand pooliaid kasvab Tansaanias natukene Keenia poole peal, siis ka Keenia Tansaania naaber põhja poolt, et ainult seal poolijate looduslik levila piirdub Tansaania ja Keenia Ida-Aafrikas, kusjuures kasvavas ookeani rannikul kani ranniku lähedastes metsades ja mis on veel võib-olla huvitav kuulajale kuulda, et kuigi me võime aafrika kannikesed pooliat igalt viljapoes näha aasta läbi neid õitsvaid taimi saada, siis nad looduses siiski nii tavalised ei ole. Looduslikud liigid on üsna haruldased ja muidugi on looduskaitse all, et kui ka Eesti turistid lähevad Ida-Aafrikasse Keeniasse rohkem käiakse Tansaanias harvem, siis neid Loodsast ei tohi välja kaevata ega ammugi mitte kaasa tuua, et nad on kaitse all. Ja need, mida meil siin müüakse, need on inimeste poolt aretatud. Just täpselt, need on inimeste poolt aretatud sordid, looduslikke liike küll näiteks Helsingi botaanikaaias on suhteliselt palju ka sealpoollooduslikke liike, kes üle lahe vahel käibe, sinna saab neid minna vaatama. Aga looduslikke liike tavaliselt kui poes ei müüda, kollektsionäär del võib neid olla, aga need on siis kunstlikult paljundatud, mitte siis Tansaanias Keeniast välja kaevatud kaevatud. Et tõepoolest, see enamik, mida me näeme lillepoes, on inimese poolt aretatud sordid, sordid erinevad looduslikest liikidest, selle poolest kompaktsemad, ant tihedamad, nad õitsevad kauem, nende õie värvuse gamma on tohutu laineid, on täidis eelisi pooltäidis. Oh jummal kirjulehised, et meil näitusel tuleb ka ju vähemasti 200 sorti, tuleb erinevaid pooliaid välja, pluss veel 100 erinevat liiki ja sorti teisi geneerilisi. Nii et niisugust uhket suurt valikut ei ole Eesti vabariigis teist võimalust näha, kui nüüd, homme ja kuni pühapäevani välja kella kuueni näituse sulgema. Aga kust te kokku olete kogunud, kui palju on seal omal botaanikaaia lilli ja kui palju on kollektsionäärile? Botaanikaaias on geneerilisi suhteliselt vähe, neid on küll maailmas väga palju erinevaid liike, aga meie peame ju inimestele tutvustama ka kõrbetaimi väga paljusid teisi taimerühmasid, mis on, mis on olulised ja tähtsad või, või mingis muus mõttes huvitavad, et meil küll on, sealpool jäid, aga meie oma kollektsiooni baasil päris sellist uhket näitust korraldada ei saa, me neid ikkagi nii palju ei ole, et Eesti inimesed tõepoolest on nii tublid, et nad suudavad enamasti oma linnakorter üritas siis kodukodudes kasvatada neid eksootilisi Aafrika taimi nii edukas, et nad õitsevad ja nad õitsevad veel nii uhkesti uhkeldavad veel ka lehtedega ja mitte ainult ei saa tulla neid vaatama, vaid, kui on siis huvi, mingisugust põnevat sort endale muretseda. See võimalus on ka, et neid kõiki ka saada. Kuidas seda ikkagi oma koduks pidada ja tähendab nii nagu see nimetus kutsutakse ka varjukannike seks Usambara kannikeseks ja seal on palju rahvapäraseid nimetusi ja kuna nemad on loodus, metsataimed, nisuga meil sinilill ei taha kasvada päikse käes vedega lagedal päiksepaistelisel niidul niga pooliad ehk rahvapäraselt aafrika kannikesed paremini tunnevad ennast, kas no kui mul on korter või mul on maja ja mul on valida seda akent, siis kõigemeelsemad tunnevad ennast kas põhjapoolsel aknal või idapoolsel aknal hommiku ja õhtupäikese käes vähemasti suvisel ajal, talvel, novembris, detsembris, jaanuaris, kui päike käib madalalt ja päiksepõletuse ohtu ei ole lehtedele või kogu taimele loomulikult neid kasvatada ka lõunapoolsel akna või kui mul on ainult lõuna või läänepoolsed tulise päikesega aknad, siis ma ei pea ju sain pooljalt asetama sinna, tuli seal aknalauale, kus otse päiksekiirgus paistab tema peale vaid ma saan kasutada mingeid kardinat, mingit teist taim või paljundada lihtsalt pisut pisut aknast eemale, sest sageli nendes uhketes klants ta klantsajakirjades, kus siis sisekujunduse kõikvõimalikud Need pildid on, näen sageli taimed on just üsna valesti paigutatud kõige kaugemale, pimedasse nurka, aknast aknast akna vastu või aknast kõige eemale, mis paljudel taimedele ei meeldi, aga sealpool ei oleks just selline sobilik taim, noh, sellised taimed muidugi veel jalad, kes, kes just siis aknast eemale päris koduselt või mõnusalt tunnevad, vaid niimoodi öelda, aga et nad ikkagi paremini vastu peaksid, ta on iseenesest mitmeaastane taim, ta võib elada ikkagi 10 ja rohkem aastat vanaks. Ta on pikaajaline taim, kui talle kõik sobilikud tingimused luuakse, aga mis on hoolduse puhul kõige tähtsamad võtted või mida silmas pidada, et mitte kindlasti kasta külma veega ja mitte kasta nii et leherootsu peale või lehtede peale nende karvaste tundlike niiskus suhtes tundlik lehtede peale vesi, vesi langeb või vesi jääb, et parem on, kas ta siis muidugi potimulda, kas pealt võib ka altpoolt, kas see polegi oluline? Normaalne on ka pealt, kas ta sellest ka loodussajab vihma ülevalt pilvedest aga, aga vältima peaks seda, et mitte külma veega kasta ja võimaluse korral ikkagi lasta kastmes lehtede peale. Need karvased lehed on tundlikud, sest karvade vahel vesi pikemaks ajaks püsima ja võib põhjustada mädanikku ei pruugi põhjustada, kui on palav ilm, kui on 30 kraadi sooja rohkem nagu meil vahel suvel ka ju kuumalaine ajal on, siis ei ole see nii ohtlik, siis vesi aurustub kiiremini. Aga jahedamal ajal või kui meie kodud, meie ruumid on jahedamad, eriti talvel peaks siiski vältima nii taime piserdamist kui ka külma külma veega Väiga sooja veega kastmist. Tõsi jääb lehtede peale, et see on see oluline see ja muidugi, mis on veel võib-olla tähtis, et seal pooled jäid aluga väga tugevate või, või kangete väetiselahusega töötamist, et neid vahetada küll võib poolelt ei jaksa ka eriväetised, mis on siis nendele sobilike põhitoitainete või mikroelementide vahe vahekorraga. Aga kui ma kasvatan maasikaväetist, kurgiväetist, roosiväetist või ka toataimede väetist, siis väetiselahus tuleks teha kindlasti palju nõrgem, palju lahjem, kui võib-olla seal pakendi peal. Õpetus on. Huvitav asi on sellel, et aafrika kannike Seal ei ole meie kallikestega soolane ja tähendab sellepärast, et, et selle nimetuse Aafrika kannike on pannud inimesed botaanikat, mitte botaanikute jaoks ikkagi Aafrika Canigsena tuntud taim on sealpool ja, ja tõepoolest miks on pandud siis rahvapärane nimetus aafrika kannike või miks neid aafrika taime nakatunud niimoodi kutsuma, sest ta meenutab õie kuju õie vormi poolest meie kannikese Eestis elab 20 liiki kannikese, ka maailmas on Caniks tohutu palju. Aga nad omavahel tõesti botaanilised bioloogilised sugulased või lähisugulased ei ole nii tõelised kannikesed Viola kui ka Sand pooliat ehk rahvapäraselt aafrika kannikesed on küll taimed, selles mõttes nad sugulased, aga nad ei ole lähisugulased nagu õed ja vennad ühes peres. Sedasi küll jah. Ja võib-olla ja natukene on ka sarnaseid sarnaseid tunnuseid eta, nii Sand poolijatel, vili on kuparguga, kannikesevili on kupar, mõlemal on kuivvili paljude väikeste seemnetega, aga õitses siis, kui on erinevusi ka ja et nad ikkagi päris lähedalt sugulased näiteks tõeliste kannikeste, keda võib meil siis niidu peal või metsas või vahel ka aias ja põllu peal põldkannikese Arvikud kohata. Neil on õiekannus, kus seisan, siis nektar, selline pikk, tühi õõnes toru õie kanuson kannikestel, kus seisan, siis nektaariumid, meenäärmed, mis toodavad nektarit mesinest. Aga sümboli õies, torukujulist kannuse kujulist kannust ei ole näiteks see on kohe kindlasti üks üks selline silmaga nähtav kuulajale arusaadav erinevus. Ja kui siis ainult pooled on ikkagi karvaste lehtedega pehme, karvaste lehtedega isegi natukene suculentsete või lihakate lehtedega, siis kannikesed võivad olla küll ka meil Eestimaal isegi 20 liikumistest kannikas võivad olla mõned karvase lehega, meil on karvane kannike, kes on küll haruldane looduskaitsealune liik, aga nad ei ole ikkagi suculentsete väga paksude lehtedega. Et erinevusi on, kui lähemalt uurida või peenemalt uurida, aga lõhn, lõhn on, on väga erinev. Muide, nüüd aretus on juba aastal 2007 jõudnud nii kaugele, et ka esimesed sümbooliad on suudetud aretada selliseid, kellel on inimninale arusaadav või tuntav lõhn, sest et looduslikud liigid enamasti on tõesti väga tagasihoidliku lõhnaga või lõhnan nii nii nõrk, et inimnina seda ei tunne või ei erista, aga ega kannikesed või ütleme, Sand pooliat aafrika kannikesed ei õitse mitte eelkõige mitte inimestega pärast, vaid vaid et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid, siis siis ka see tugev lõhn ei ole nii oluline seal tihedas niiskes Aafrika džunglis või Tansaania Keenia metsades, aga ka meie kannikesed ju kõik ei õitse, kes me lihtsalt kasvavad. Tähendab, kõike ei lõhnagi tugevasti. Mõnel on tõesti tugevam lõhn nagu näiteks lõhnaval kannikesel või mõnel Caniks. Meil on ka mõned lõhnad on tagasihoidlikum, nii et see on väga individuaalne. See on väga põnev, et see on selline huvitav maailm, mida tasub avastada. Muuseas teha saab juba tulla seda maailma avastama, uudistama, mismoodi neid paljundatakse, küsin ka selle ja sümboolide Kahre kannikese saab paljundada, mil viisil vanu vanu taimi saab paljundada ka vana puhnliku jagamise teel, enamasti siiski lehepistikutega, sest kui nad ka viljuvad kodusid moodustavad kupper ja seal sees on väikesed seemned, kui me külvame neid, siis meil sordilistelt taimedelt ei saa sordiehtsaid järglasi. Et seetõttu, kui me tahame saada sordiehtsat järglast, sime siis on parem ikkagi paljudele neid vegetatiivselt ja lehepistikust võtab ta väga hästi lehepistikust väga hästi ta juurdub, kui ma tahan näiteks õuna poolt paljundada lehtedega või sirelid, siis võiroos ja siis on väga hästi õnnestunud telk ja no see ei õnnestu isegi üldse võib tõesti niimoodi öelda, et õunapuuleht või roosilehtedega sireli lehte juurde nii kergesti ei, see on tõesti väga raske, aga poolijad juurduvad kergesti selle kohta me ütleme ütleme siis bioloogias peenelt, et nad on totti potentsed ehk kõrge totti potentsusega, see tähendab seda, et nad suudavad oma organismi organi osast moodustada puuduvaid organitele, panen leheses kuskile liiva, turba, segusse või ka Berliiti või mingisugusesse sellisesse substraati, siis see ainult leht suudab moodustada ka juured ja pärast siis varre ja õied ka puuduvad organitelt algul ei olnud, seda tähendab totti potentsus. Väga põnev maailm. Kellel jäi midagi veel arusaamatuks, siis sina oled Urmas, ka, kõik need päevad? Kohale saab küsida, kas siis kõik peavad, aga keegi meist igal juhul seal on ja sealpool ja seltsi liikmed või sealpool ja klubi liikmed on ise väga, väga erudeeritud, tunnevad neid taimi põhjalikult, et kõike saab küsida, meil jooksevad ka õppefilmid, kuidas neid kasvatada, paljundada ja paljud neist. Ja, ja loomulikult siis on, on silmarõõmu rõõmu ja loodame, et ka lõhna piisavalt kõikidele, et keegi ei pea pettuma. Absoluutselt aitäh saatesse tulemast, Urmas ja neljakümned. Saate lõpuni just nii palju aega, et me saame kuulata laulu alpikannike, oled sa kuulnud seda võib-olla, võib-olla see on üks vana laul, omal ajal oli ta väga populaarne leelo karp laulab seda. Ma olen eluaeg vikerraadiot, kuulan otseselt siis küllap olen kuulanud. Mängulaul. Viidatud ainult pool ja seda ei ole alpikannike võiks minna, Ikneljo sobib, sobib, eks ole, ja see on tõendatud kõigile neile, kes armastavad lilli ja kes võtavad, teete botaanikaaeda. Tänaseks mina ütlen teile head aega, sest huvitav saade on tegelikult kohe-kohe läbi, kui laul lõpeb ja algavad uudised, kohtun teiega taas homme, homme uued teemad, uued jutud ja tänast saadet jääb siis lõpetama nüüd leelo kaart ja ja eks lõbus laul, mis paneb kõigil teeb tuju heaks vähemalt.