1925. aasta septembris kui olin üheksaseks saanud, algas mu elu esimene suurem seiklusinternaatkool. Ema oli mulle välja valinud keskastme koolis selles Inglismaapiirkonnas, mis asus meie lõunu Wellsi kodule kõige lähemal. Täpne postiaadress oli Püha Peetruse kool, Weston-supermeer, Soomesset. Question. Supermeer on mõnevõrra alla käinud mereäärne suvituslinn, kus on suur liivarand hiigelpikk, muul rannapromenaad, trobikond hotelle ja pansionaat ning umbes 10000 pisikest poekest, kus müüakse ämbreid, labidaid, pulgakomme ja jäätist. See koht asub peaaegu otse kardifi vastas. Teisel pool Bristoli lahte ja selge ilmaga võib vestoni rannapromenaadil seistes ja üle umbes 15 miilise vee välja vaadates näha silmapiiril valsi heledat udust rannikut. Tollal oli kardifist Weston-Super meieri kõige kergem sõita laevaga. Need olid ilusad laevad. Need olid ratas, Aurikud, mille külgedel plaadistasid vees hiigelsuured vesirattad, mis ringi käies tegid fantastilist põrgulärmi. Oma esimese semestri esimesel koolipäeval istusin pärastlõunal koos emaga taksosse, et jõuda Chlifistu vestlusel Supermeeriminevale ratas auricule. Kõik mu riided olid tuliuued ja nimesildiga. Mul olid jalas mustad kingad, hallid, sinise äärega põlvikud ja hallid flanellpüksid, seljas hall särk ja hall flanelljakk, mille rinnataskus sinine kooli embleeme kaelas punane lips ja peas hall vormimüts, mille noka kohal oli samasugune kooli märk. Meid sadamasse sõidutavasse taksosse said tõstetud, tuli uus reisikirst ja tuli uus lukustatav moona kast. Mõlemale oli mustade tähtedega r Taal peale kirjutatud. Moona kast on tegelikult väike, väga tugev männipuust, reisikirst ja pole ühtegi poissi, kes oleks läinud inglise põhikooli ilma selleta. See on poisi isiklik salaladu, sama salajane kui daami käekott. Ja kehtib kirjutamata seadus, et mitte ükski poiss ega õpetaja ega isegi mitte direktori isiklikult ei tohi sinu moona kasti sisse vaadata. Võti asub kasti omaniku taskus ja seal on selle õige koht. Püha Peetruse koolis seisid moona, kastid külg külje kõrval rivis riietusruumi kõigi nelja seina ääres ja igaühe moona. Kast oli täpselt selle nagi all, kuhu ta oma vaba aja rõivad riputas. Nagu juba nimigi ütleb, on moona kast koht, kus oma toidumoona hoiad. Tollal saatsid muretsevad emad oma põhikoolis õppivatele väikestele näljastele põhjukestele korra nädalas toidupaki ja seetõttu sisaldas korralik moona kast tõenäoliselt peaaegu igal ajahetkel. Poolt kodus küpsetatud rosinakooki pakki rosinatega küpsiseid, paaria, apelsini, õuna, banaani, maasikamoosi, võimaar, maiti, võileivamäärdepurki, šokolaaditahvlit, lagritsakommide kotikest ja plekk purgikest pässati limonaadipulbriga. Sel ajal olid inglise koolid direktori isiklikus omandis olevad puhtalt kasumit ootavad äriettevõtted. Seega sobis direktorile väga hästi süsteem, et tema toidab poisse nii vähe kui võimalik ja vanemaid sunnitakse igasuguste kavalate trikkidega oma järelkasvul kodust saadetud pakkidega hinge sees hoidma. Aga loomulikult, mu kallis proua Taal saatke oma poisile ikka aeg-ajalt natuke maiustusi, tavatses direktor öelda. Näiteks kord nädalas paar õuna või apelsini. Puuviljad olid tollal väga kallis lõbu ja mõni kena rosinakook võib olla päris suur rosinakook, sest nagu te isegi teate, on väikestel poistel suurt söögiisu. Ja ja võib saata nii tihti, kui tahate, võib ka rohkem kui korra nädalas, kui soovite. Otse loomulikult saab ta siin ohtralt ja korralikult süüa kõige paremat toitu. Aga ega koolitoit ei maitse ju kunagi nii hästi kui kodune on ju nii. Olen kindel, et teile ei meeldiks, kui teie poeg oleks ainus poiss, kes igal nädalal kodust mõnusat pakikest ei saa. Peale toidu sisaldas moona, kast muidugi ka mitmesuguseid aardeid nagu magnet, taskunuga, kompass, nöörikera, üleskeeratav mänguauto, pool tosinat tinasõdurit, karbike noore mustkunstniku töövahenditega, mõned nipsumängu kettakesed, Mehhiko hüppav uba, ragulka, mõned välismaa margid ja paar haisupommi. Mäletan, et ühel Arkli nimelisel poisil oli moona kasti kaane sisse õhuauk puuritud ja ta pidas seal lemmikloomana konna, kellele söötis nälgijaid. Niisiis alustasimegi teekonda, ema, mina reisikirst ja moona kast. Astusime ratas auriku pardale ning müüdistasime veepritsmete pilvesile. Bristoli lahe. See osa teekonnast mulle igatahes meeldis. Aga kui Uueston supermeieri kaile astusime ning mu reisikohver ja moona kass tõsteti taksosse, mis pidi meid sõidutama Püha Peetruse kooli hakkas mulle vaikselt hirm naha vahele pugema. Mul polnud aimugi, mis saatus mind seal ootab. Ma polnud enne seda meie suurest perest ainsatki ööd eemal olnud. Püha Peetruse kool asus linna lähedal künkal. See oli pikk kolmekorruseline kivimaja, mis nägi välja pigem nagu erahullumaja ja selle ees oli kolme jalgpalliplatsiga spordiväljak. Üks kolmandik hoonest oli direktori ja ta perekonna päralt. Ülejäänud osas elasid poisid kokku umbes 150, kui ma õigesti mäletan. Taksost välja ronides nägin, et kogu sissesõidutee oli tihedalt täis väikesi poisse ja nende vanemaid reisikirste ja moonakaste. Nende vahel sagis kõiki kättpidi tervitades ringi mees, keda ma pidasin direktoriks. Ma olen juba öelnud, et absoluutselt kõik koolidirektorid on hiiglasekasvu mehed. See siin polnud erand. Ta vaatas mu emale ülalt alla ja surus tal kätt sisurustaga. Minul käte naeratas mulle sealjuures nagu hai prügikalale enne selle alla kugistamist. Märkasin, et üks esihammastest äras kuldselt ja ta juukseid oli nii ohtra Pumatiga silutud, et need läikesid nagu või. Tore, ütles direktor mulle, lase nüüd jalga ja näita ennast maja- emandale ette. Emalaga, lausus ta reipalt. Head päeva provodaal. Mina teie asemel ei jääks siia oma aega viitma. Küll ma juba poisi järele vaatame. Ema sai vihjest aru. Ta suudles mind põsele, jättis hüvasti ja ronis taksosse tagasi. Direktor läks edasi järgmiste inimeste juurde ning mind jäeti oma uhiuue reisikirstumoona kasti juurde ihuüksinda seisma. Hakkasin nutma. Püha Peetruse koolis oli pühapäeva hommikuti kirja kirjutamise tund. Kell üheksa hommikul pidid kõik õpilased laua taha istuma ja tund aega vanematele kirja kirjutama. Kell veerand 11 panime mütsid pähe ja mantlid selga, moodustasime kooli ette pikka paarisrivi ja marssisime paar miili nõlvast alla Weston-super meheri kirikusse ega jõudnud tagasi enne lõunasööki. Kirikus käimine ei saanud mulle kunagi harjumuseks, aga kirja kirjutamine küll. Siin on esimene kiri, mille ma Püha Peetruse koolis kodustele kirjutasin. Kallis ema, mul on siin tore. Me mängime siin iga päev, jalgpallivooditel pole vedrusid. Saada, palun minu margialbum ja palju vahetusmarke. Õpetajad on väga head. Olen nüüd kõik oma riided kätte saanud ja vööga ja lipsu ja koolimärgi armastusega poiss. Sellest esimesest pühapäevast püha Peetruse koolis kuni mu ema surmani 32 aastat hiljem kirjutasin ma talle kodust eemal olles alati kord nädalas mõnikord tihemini Ki Püha Peetruse koolist saatsin talle kirja igal nädalal, sest see oli seal kohustuslik ja jätkasin seda ka oma järgmises koolis rektonis. Ja edaspidi kirjutasin iganädalase kirja talle juba Ida-Aafrikast tarressallaamist, kus oli pärast kooli mu esimene töökoht ja sealt edasi kirjutasin juba sõjalennuki piloodina Keeniast, Iraagist ja Egiptusest. Ema jällegi hoidis viimase kui ühe neist kirjadest alles ja sidus need rohelise paelaga kenadeks pakikeste kokku, aga ta pidas seda saladuses. Ta ei rääkinud mulle mitte kunagi, et ta nii teeb. 1957. aastal, kui ema teadis, et on suremas olin mina Oxfordis haiglas tõsisel lülisamba operatsioonil ega saanud talle kirjutada. Siis paigaldati tema voodi kõrvale spetsiaalselt telefon, et ta saaks minuga veel viimast korda rääkida. Ema ei öelnud mulle, et ta on suremas ning tõtt-öelda ei rääkinud mulle seda ka keegi teine, sest mu enda seisund oli tol ajal üsna tõsine. Ema lihtsalt küsis, kuidas mu tervis on. Avaldas lootust, et mul läheb varsti paremaks ja ütles, et armastab mind. Mul polnud aimugi, et ta järgmisel päeval sureb. Aga tema teadis seda ja tahtis minuga veel viimast korda rääkida. Kui paranesid ja mind koju lasti, anti mulle ülekoguse korralikult rohelise paelaga kokku seotud kirjade kogu üle 600 kirja ajavahemikust 1925 kuni 1945 kõik vanade markidega originaal ümbrikes. Mul vedas kohutaval kombel, et alles jäid niisugused asjad, mille poole vanadest põldudest pöörduda. Püha Peetruse koolis oli kirja kirjutamine tõsine töö. See oli korraga nii õigekirja, kirjavahemärkide kui kõige muu õppimine, sest direktor kõndis alati tunni ajal klassiruumides ringi, luges üle õla, mida me kirjutasime ja osutas kirjavigadele. Olen üsna kindel, et see polnud ta huvi peamine põhjus. Ta tahtis kindel olla, et me tema kooli kohta mingeid jubedusi ei kirjutaks. Seega polnud meil mingit võimalust koolis viibimise ajal vanematele millegi kohta kaevata. Kui meie meelest oli sööki vilets või kui vihkasime mõnda õpetajat või kui meid oli ülekohtuselt karistatud millegi eest, mida me polnud teinud ei julgenud sellest kunagi kirjutada. Tegelikult läksime tihtipeale hoopis vastupidist teed. Et meeldida ohtlikule direktorile, kes meil üle õla kummardudes luges, mida olime kirjutanud, jutustasime oma kirjades, kui suurepärane kool ja armastusväärsed õpetajad meil on. Igatahes oli meid rektor nutikas vennike. Ta ei tahtnud vanematele jätta muljet, et Meie kirju tsenseeritakse ega lubanud meil kunagi juba kirja pandud vigu parandada. Kui ma olin näiteks kirjutanud väikseks pakiks öökulli sees, küsis direktor. Kas sa ei tea, kuidas öökull kirjutatakse. Ja jah, söör. Kull öökull on hoopis teine asi, sa idioot. Mis asi siis? Ma ma ei saa aru, see kull, mis on öö oma lahku kirjutamine, näitab kuuluvust. Kuidas sa kirjutad kanakull? Ma, ma, ma täpselt ei tea, söör kana ja kull kirjutad kokku, poiss kokku. Jää siia ja kirjuta mulle pärastlõunal see sõna 50 korda ei, ei, ära kirjas parandama hakka, sa ju ei taha oma kirja veel rohkem ära sodi, ta. Kiri tuleb ära saata just sellisena, nagu sa selle kirjutasid. Nõnda tekitati Ki pahaaimamatut telelapsevanematele mulje, et nende võsukese kirja pole keegi vaadanud, tsenseerinud ega parandanud. Kannatasin Püha Peetruse koolis, koduigatsuse käes, terve esimese semestri. Koduigatsus on natuke merehaiguse moodi. Sa ei kujuta ettegi, kui õudne see võib-olla enne, kui pole haigeks jäänud ja kui sa juba haigeks jääd, keerad sul kõhus nii, et tahaksid ära surra. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et nii koduigatsus kui merehaigus võivad silmapilk üle minna. Esimene kaob hetkega, kui sa kooli territooriumilt välja pääsed. Ja teise unustad kohe, kui laheb sadamasse jõuab. Mul oli esimesed kaks nädalat nii meeletu koduigatsus, et hakkasin sepitsema plaani, kuidas mind kasvõi paariks päevaks koju tagasi saadetaks. Kavatsesin teeselda ägedat pimesoole põletikku. Teie ilmselt arvati, et üheksa aastane poisiklutt on päris tobe, kui loodab sellise trikiga mitte vahele jääda. Kuid mul oli alust arvata, et katse õnnestub. Ainult kuu aega tagasi oli minu muldvanal minust 12 aastat vanemal poolõel päriselt pimesoolepõletik ja ma sain mitu päeva enne operatsiooni ta käitumist lähedalt jälgida. Ma panin tähele, et kõige rohkem kaebas ta teravat valu, paremal pool alakõhus. Lisaks ta oksendas, keeldus toidust ja tal oli palavik. Muide, teil võib huvitav olla teada saada, et õe pimesoolt ei opereeritud mitte heas haiglas ametirõivais õdesid täis eredalt valgustatud operatsioonisaalis vaid kohalik arst ja anestesioloog tegid töö ära meie kodus lastetoa laua peal. Neil päevil oli täiesti tavaline, et arst tuli instrumendi kotiga patsiendi koju lauta, steriilse lina kõige toetama laua peale ja asus tööle. Mäletan, kuidas ma passisin operatsiooni ajal koridoris lastetoa ukse taga. Mu teised õed olid sealsamas ja me seisime lummatuna kuulates läbi lukus ukse tasast meditsiiniteemalist pominat ja kujutledes patsienti, kelle kõht on lahti lõigatud nagu lihatükk. Isegi iiveldama ajavad eetriaurude imbusid läbi uksealuse prao meieni. Järgmisel päeval saime loa uurida pudelisse pistetud pimesoolt. See oli küllaltki pikk must ussitaoline asjandus ja ma küsisin hoidja, kas minu sees on ka selline asi. Kõigil on vastashoidja, mille jaoks on, uurisin, issanda teed on imelikud, vastas tema. Seda lauset kasutas ta alati, kui vastust ei teadnud. Miks see halvaks läks? Pärisin edasi. Hambaharja, jõhvid, vastast hoidja, seekord hetkegi kõhklemata. Hambaharja jõhvid, hüüatasin. Kuidas saavad hambaharja Jõhvit pimesoole valutama panna? Hoidja, kes minu silmis oli targem kui kuningas Saalomon vastas. Kui õhk tuleb hambaharja küljest ära ja sa neelad selle alla, jääb see subimesoolde pidama ja ajab selle mädanema. Sõja ajal jätkas ta, sokutasid saksa spioonid meie poodidesse, kastide kaupa, lahtiste jõhvidega, hambaharju ja mitu miljonit meie sõdurit jäi pimesoolepõletiku ausalt või hüüatasin, kas see on päriselt tõsi? Lapsuke, mina ei valeta sulle kunagi vastashoidja, olgu see sulle õpetuseks, et sa ei kasutaks kunagi vana hambaharja. Veel palju aastaid hiljem läksin iga kord närvi, kui leidsin keelelt hambaharja jõhti. Ma ei tundnud majaemanda ees isegi hirmu, kui pärast hommikusööki üles läksin. Pruunile uksele, koputasin sisse, käratati. Komberdasin tuikudes tuppa, ise käega paremalt poolt alakõhust kinni hoides. Mis sul häda on? Röögatas majaemand ja ainuüksi ta hääl pani ta hiigelrinna vappuma nagu tohutu pudingi. Portsjoni. Majaemand siit valutab, oigas. Oh, nii kõvasti valutab, vaat siit. Sa oled liiga palju õginud, käratas naine. Mida sa ootad, kui oled hommikust õhtuni rosinakooki näost sisse ajanud? Maad pole mitu päeva söönud, valetasin majaemand, ma ei suutnud süüa, lihtsalt ei suutnud. Heida voodisse ja lase püksid alla, kamandas naine. Heitsin voodisse ja ta hakkas sõrmedega kõvasti mu kõhtu kompima. Jälgisin teraselt ta tegevust ja kui sõrmed sattusid kohta, kus minu meelest pidi pimesool asuma, karjatasin nii, et aknaklaasid klirisesid. Ai, ai, ai. Karjusin. Ärge tehke majaemand. Ei. Seejärel käisin oma trumbi välja. Ma olen terve hommiku oksendanud, oigasin nüüd pole enam midagi oksendada, aga paha on ikka. See oli õige käik. Nägin, et majaemand hakkas kõhklema. Püsisin paigal, käskis ta, ruttas minema. Ta võis ju olla õel ja vastik naine, kuid oli ühtlasi ka väljaõppinud meditsiiniõde ja ei tahtnud lõhkenud pimesoolt oma hingele võtta. Umbes tunni aja pärast tuli arst ning katsuse torkis täpselt samamoodi. Mina omakorda halasin, kui arvasin selleks õige hetke olevat. Siis pani arst mulle kraadiklaasi suhu. Ütles arst. Palavikku ei ole. Las ma katsun veel kord su kõhtu Aia, karjusin, kui ta õiget kohta puutus. Arst läks koos majaemandaga minema. Poole tunni pärast tuli majaemand tagasi ja teatas. Direktor helistas sinu emale ja ta tuleb sulle pärastlõunal järele. Ma ei vastanud midagi. Lihtsalt lamasin ja püüdsin väga haige välja näha, kuid mu süda laulis kõiksugu kiiduja rõõmulaule. Mind sõidutati ratas Aurikul üle Bristoli lahe koju ja mul oli nii suur rõõm kardetud koolimajast minema pääseda, et äärepealt unustasin haigust teeselda. Samal pärastlõunal läksin karditis doktor, tan paari vastuvõtule ja tegin seal uuesti neid samu trikke kui doktor Tanbaar oli palju targem ja paremate oskustega kui majaemand või kooliarst. Kui ta oli mu kõhtu katsunud ja mina karjusin nagu vaja, ütles ta. Pane nüüd riidesse ja siis istu sinna tooli peale. Ta ise istus oma kirjutuslaua taha ja silmitses mind läbitungiva, kuid mitte kurja pilguga. Sa luiskad, eks ole, sõnas ta. Kuidas te teate, pahvatasin, sest sinu kõht on pehme ja täiesti normaalne, vastas arst. Kui sul oleks seal põletik, oleks kõht kõva ja krampis. Sellest on üsna lihtne aru saada. Olin vait. Ma arvan, et sa põed koduigatsust lauses arst noogutasin õnnetult. Kõik põevad alguses, ütles ta seepeale. Sa pead selle lihtsalt välja kannatama. Ja ära süüdista oma ema selle eest, et ta su internaatkooli saatis. Tema väitis, et sa oled selleks liiga noor, aga mina veensin teda, et see on õige samm. Elu on karm ja mida nooremana sa õpid sellega toime tulema, seda parem. Aga mida te koolile ütlete? Küsisin värisedes. Ütlen, et sul oli väga tõsine maopõletik, mida ma ravin tablettidega, vastas arst naeratades. See tähendab, et sa pead veel kolmeks päevaks koju jääma. Kuid luba mulle, et sa ei proovi rohkem midagi niisugust. Su emal on piisavalt palju muresid kaelas. Ta ei peaks lisaks neile veel kooli tormama, et sind koju tuua. Ma luban, ütlesin, ma ei tee enam kunagi nii.