Kell sai kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva, 21. juuni sündmused, mina olen toimetaja Reene Leas. Alates esimesest augustist ei ole kanal kaks ja TV3 enam vabalevist kättesaadavad. Ettevõtete sõnul nõuab omatoodangul põhinev programm pidevalt kulude ülevaatamist. Kommertstelejaama tegemine on on väga kulukas ja seetõttu, et enam ei ole võimalik teha ainult välismaiste sarjade baasid seda, et selleks on vaja toota palju eestikeelset nii-öelda eestitoodangut. Eile õhtul brüsseli keskjaamas pommiplahvatuse korraldanud meheks osutus seal elanud 36 aastane maropulane, kellel on varem olnud probleeme narkootikumidega. Kuninganna Elizabeth teine pidas täna traditsioonilise Parlamendi kõne, kus luges ette peaminister Theresa May valitsusprogrammi muuhulgas kaheksa Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise seaduseelnõu. Valimisliidu Vaba Tallinna kodanik esinumbrina kandideerib sügisestel valimistel Viimsi vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja Eerik vest. Eelmistel valimistel volikogust välja jäänud Valimisliit teatas, et ei lähe pärast valimisi ühelgi tingimusel koalitsiooni Keskerakonnaga. Mina tahan, et linn iseenesest teeniks linnakodanikke ja see ei saa olla kasvulava ühe erakonna järeltulijatele, kes tegelikult ei vii meie linna edasi. Pärnu linnapea teatas, et kandideerib Pärnus, samuti valimisliidu eesotsas Eesti jalgratturi Rein Taaramäe võistkond Katjuša Arbessaan avaldas üheksast sõitjast koosneva Tour de France'i koosseisu, kuhu eestlane ei kuulu. Ilm tuleb homme vahelduva pilvisusega. Ilmateenistus lubab nii hoovihma kui paiguti äikest. Õhutempera tuur on 14 ja 18 kraadi vahel. Eratelekanalid kanal kaks ja TV3 lahkuvad esimesele esimesel augustil vabalevist. See otsus jätab kümned tuhanded vaatajad nende programmidest ilma või sunnib neid ostma tasulist teenust. Muudatus puudutab seni tasuta õhu kaudu neid kanaleid vastuvõtvaid kliente operaatorfirmade tasuliste klientide jaoks midagi ei muutu. Erinevatel andmetel vaatab tasuta õhu kaudu levivat telepilti umbes 10 protsenti Eesti televaatajatest. Teleekspert Jüri Pihel ütles vikerraadio saates uudis pluss et seega puudutab otsus kümneid tuhandeid peresid. Aga võib arvata, et seal umbes 80000 kodueesti tsirka, nii palju siis kodusid ja see teeb üle 100000 inimese. Keeruliseks teeb selle loo asjaolu, et need on need inimesed, kes on maal, kes vaatavad antenniga ja nad vaatavad, et tõenäoliselt sellepärast, et nii palju muid variante ei ole, et sinna kaablid ei ulata. Ja nad ei soovi ka võib-olla väga kallist raha maksta, sest enamus nendest vanad inimesed, pensionärid ja isegi kui see number tundub kuidagi väike olevat, et ainult, mis seal ikka 80000 kodu Eestis siis eks teatud sotsiaalseid probleeme kindlasti esile kutsub ja seal on palju tõsisem mõnes mõttes uudis, kui, kui see niimoodi pealtnäha tundub. Kanal kahe omaniku, Eesti meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann põhjendas aktuaalsele kaamerale kanal kahe vabalevist lahkumist kulude kokkuhoiuga. Kommertstelejaama tegemine on on väga kulukas just seetõttu, et enam ei ole võimalik teha ainult välismaiste sarjade baasilt seda, et selleks on vaja toota palju eestikeelset nii-öelda eesti toodangut. Seda näitavad televaatajate reitingud, et inimesed hindavad televaateid biolokkimist kohalike teletoodangut, et ja me otsime, otsime täna sellist pikaajalist jätkusuutliku ärimudelit, kuidas kommertstelejaam võiks toimida kasumlikult, et ega see ei ole saladus, et aastaid on mõlemad suured eratelekanalid tootnud kahjumit. Riigi enamusosalusega ringhäälingu meedia- ja IT taristu teenuste osutaja Levira juhatuse esimees Tiit Tammiste ütles, et läbirääkimised Kanal2 ja TV3ga ülekandetasude ja vabalevis jätkamise asjus olid pikad ning keerulised ja kanalite otsus tulenes nende ärihuvidest. Ta ei tähenda väga olulist auku meie rahakotti, sest tehnoloogiaettevõttena oleme me alati valmis selleks, et mõni klient lahkub, mõni klient tuleb juurde ja, ja reeglina lepingud on piisavalt suured. Levira on juba juba aastaid panustanud teistesse uutesse ärivaldkondades. Me tegeleme rahvusvaheliste telekanalitele programmide ettevalmistamise ja saatmisega. Teeme spordiülekandeid. Meil on pilve ja, ja andmekeskus. Nii et see auk kindlasti ei ole, ei ole nii suur, et see meie majandustulemustele mõju avalduks. Vabalevis jätkavad esimesest augustist Eesti telekanalitest Eesti rahvusringhäälingu telekanaleid ja Tallinna televisioon. Eile õhtul brüsseli keskjaamas pommiplahvatuse korraldanud meheks osutus seal elanud 36 aastane Morokolane. Tegemist oli järjekordse terrorirünnakuga enne, kui sõdurid mehe maha lasid, hüüdis ta lahu Akbar. Teisi kannatanuid rünnakus õnneks ei olnud. Brüsselist vahendab Epp ehand. BNS-i ajakirjanik Mait Ots oli pommi plahvatamine ajal jõudnud sündmuskohast just läbi jalutada ja keerata kõrval koridori. Päris selline, no mitte väga kõva pauk, selline kõmakas, ma nagu mõtlesin, et nagu midagi, katk kukkus ümber või selline selline mölakas oli nagu, vaatasin üle õla ja nägin, kuidas siis automaatorid või need relvastatud sõdureid, kes siin linna peal on jooksjaid siis sellesse paugu suunas ja, ja muidugi siis ka inimesed hakkasid Harjumaa ja jooksma ja keegi midagi hüüdis. No ja võib-olla hirmutavam oligi see, mida see pauk ise, aga see inimeste käitumine, kuidas siis inimestel paanikas tõesti jooksis seal? Plahvatas kohver ja seda kaks korda. Esimene plahvatus oli nõrgem, seejärel kohver süttis ja plahvatas uuesti, seekord juba kõvemini. Lisaks lõhkeainele olid seal naelad ja gaasikanistrid. Vastupidiselt algsele infole mehel pommivööd ei olnud. Belgia prokuratuuri pressiesindaja Eric Wonder Sipt ausalt öeldes üks pluus siin pärast esimest plahvatust, mees lahkus sündmuskohalt, jooksis jaamas ringi, treppidest alla ja siis üles tagasi ja üritas rünnata kohale jõudnud sõjaväelast. Kuidas ta püüdis teda rünnata. Ta jooksis tema suunas sviidis hallafak paar, misjärel ta lasti maha. Teo toimepanijaks osutus 36 aastane Marokolane, kes elas juba kurikuulsaks saanud molembeki linnaosas. Tema kodu on läbi otsitud. Prokuratuur mehe nime ei avaldanud, küll aga kirjutab Belgia ajakirjandus, et tegemist on usama sari jõuga, kes on varem vahele jäänud narkootikumidega brüsseli keskjaam on täna taas avatud ja siin on tavapärane rahulik päev. Siit pea iga päev läbi jaluta. Francois ütleb, et tema oma käimisi ära jätta. Vastumeetmed on rakendatud, aga hullude tegusid ei saa ette näha. Mina elan oma elu edasi nii nagu siiani. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel. Briti kuninganna Elizabeth teine pidas täna uue parlamendi avaistungil traditsioonilise kõne, mille koostas valitsus ja mis tegelikult tähendab valitsuse programmi ettelugemist. See oli 64. kord, kui kuninganna parlamendi istungijärgu avakõne pidas. Mall Mälberg teeb ülevaate. Võrreldes eelmiste aastatega olid tänavu paljud asjad teistmoodi. Esiteks lükati kuninganna kõnet kaks päeva edasi, kuna peaminister Theresa May ei jõudnud Põhja-Iiri unistidega Parlamendi kohustuse suhtes kokkuleppele. Ega ta pole jõudnud tänaseks. Kui tavaliselt käib kuninganna kõnega kaasas palju glamuuri, kuna see on Parlamendi aasta kõige silmapaistvam tseremoonia, siis sel aastal oli jälle teistmoodi. Kuningliku rüü asemel kandis kuninganna kleiti ja Diarasemel kübara. Kuninganna alustas oma kõnet selgitusega, mida valitsus kavatseb teha Brexit ja asus 24-st seadusest ja eelnõust, on kaheksa kuninganna sõnul seotud ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust. Need puudutavad immigratsiooni kaubavahetust ja tolle kaitsekulutusi kavatsevad toorid jätkuvalt hoida kahe protsendi piires. Samuti pööratakse tähelepanu terrorismivastasele strateegiale. Paljud tooride plaanid on kas päris kõrvale jäetud või edasi lükatud pärast seda, kui nad parlamendis enamusega Fotosid. Traditsiooniliselt viitab kuningannaga eelolevatele riiklikele visiikidele. Ta ütles, et tema ja prints Philip ootavat Hispaania kuninga ja kuninganna visiiti juulis kuid ta ei teinud mingit vihjet president Donald Trumpi visiidile. Pärast kuninganna kõnet hakkavad parlamendisaadikud selle sisu üle debateerima. Kuna toorid pole ikka veel suutnud Unionistidega, mida, mis tingimustel viimased Theresa May vähemusvalitsust toetavad, on olukord segane. Unionistide allikad on hoiatanud, et, et neid ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Samas arvatakse ikkagi, et nad toetavad kuninganna kõnet, kui selle ületuleval nädalal hääletama hakatakse. Viimaste teadete kohaselt tahavad Unionistlik miljardi naela suurust investeeringut tervishoidu. Ja tuleme tagasi Eesti teemade juurde. Valimisliidu Vaba Tallinna kodanik esinumbrina kandideerib sügisestel valimistel Viimsi vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja Erik Vest. Tema sõnul on Tallinna juhtimine praegu linna arengu suurimaks piduriks, jätkab Janek Salme. Eelmistel kohalikel valimistel kogus valimisliit Vaba Tallinna kodanik 8783 häält. See moodustas neli protsenti antud häältest ning valimisliit jäi volikogust esimesena välja. Toona kandideeris Vaba Tallinna kodaniku nimekirjas 93 inimest. Nüüdki samas valimisliidus kandideeriva vabaerakonna liikme Jaanus Ojangu sõnul on praeguseks nimekirjaga liitumisest teatanud üle 40 inimese. Kokku soovitakse tema sõnul saada aga nimekiri, kus oleks kuni 100 kandidaati. Seekord me kindlasti tahaksime jõuda selle numbrini, mis meil valimistulemusi välja kuulutades eelmine kord algul ette lõi, selle siis kui olid. Kui lasnamäe hääli veel loetud ei olnud, siis olime 11 protsendi peal, seekord me oleksime väga rõõmsad protsent ka peale viimasel ajal lugemist selle numbri juures püsima jääks. Vaba Tallinna kodanik lubab muuhulgas rakendada avatud ja korruptsioonivaba linna juhtimist, toetada tegusaid linna kogukondi, arendada roheliste ja puhast elukeskkonda ning eelistada igas valdkonnas uuendusmeelseid lahendusi. Vaba Tallinna Kodaniku esinumbrina läheb valimistele Viimsi vallavalitsuse keskkonna- ja planeerimisosakonna juhataja Erik vest. Meie linna juhtimine on meie arengu suurimaks piduriks ja sellepärast on ka valimisliidu Vaba Tallinna kodaniku esimene suur eesmärk muuta linna juhtimise mudelit. Meie näeme, et kui mandaat meile antakse, siis linnajuht tuleb valida avaliku konkursi teel. Mina tahan, et lind isenesest teeniks linnakodanikke ja see ei saa olla kasvulava ühe erakonna järeltulijatele, siis tegelikult ei vii meie linna edasi. Vaba Tallinna kodanik kinnitas, et ta ei lähe pärast valimisi ühelgi tingimusel koalitsiooni Keskerakonnaga. Valimisliidu hinnangul kujutab Keskerakonna tegevus täielikku vastandit Vaba Tallinna kodanikuprogrammile. Kolm pärnakad linnapea Romek Kosenkranius aga eesotsas asutasid valimisliidu, Pärnu ühendab Kosenkranius ei kavatse ühtegi erakonda astuda ja kinnitab, et linna saab edukalt juhtida selletagi. Ester Vilgatsi lugu. Valimisliidu nimi Pärnu ühendab viib mõtted kõigepealt haldusreformile, kus Tärnol õnnestus endaga ühendada Audru, Paikuse vald ning sundliitmine Deivel tõstama vallagi. Romek Kosenkranius. See on võib olla eksitav, me ei ole keskendunud nüüd haldusreformile, kuigi see on meie valimisliidu üks teema, aga me ühendame ikkagi häid mõtteid, häid inimesi. Meil on valimisliidus täna juba ligi 30 inimest, nende inimeste arv kasvab. Meie valimisliidu idee ongi ühendada vabasid kodanikke Pärnu linnas Kessi sõltu erakondade diktaadist. Valimisliidu teine asutaja, abilinnapea Rainer Aavik ütleb, et talle on kõige südamelähedasem noorte teema see, et neil oleks siin hea elada ja nad Pärnust ei lahkuks või siia tagasi tuleksid. On aga teisigi teemasid. Kindlasti on oluline teema stabiilne juhtimine see, et tegelikult meil on kogemus, oskused, teadmised selle jaoks, et linn jätkusuutlikult areneks. Kindlasti on oluline teemaga kiired ühendused, see on seotud meie tervikliku majandusarenguga ja samamoodi siis tasuvad töökohad ja me oleme selle osas näidanud ja nii-öelda head suutlikkust, et neid töökohti siia juurde luua. Samamoodi siis oleme eraldi teemagrupina üles jätnud Eesti vabariik 100 ja Pärnu rolli Eestis tervikuna. Kiirete ühenduste teemast nüüd, et raudtee puhul on kõik nõus ja pallikaga ka nõus, aga siin juba ollakse vastu ikkagi lennujaamale. Nii lennujaam, raudteejaam kui ka maanteeühendus on kõik Pärnu jaoks võrdselt olulised, mina usun Pärnu lennujaamalt, ma arvan, et need argumendid vastaspoolel ei ole kuigi tugevad. Kolmas, kes valimisliidu Pärnu ühendab asutamisele käe alla pani, on volikogu liige Vahur Mäe. Tema jutu järgi pidasid nad kodulehe olemasolu väga oluliseks ja see ongi juba tehtud. Me oleme tõepoolest aegsasti valmistunud selleks kõigeks avanud veebiväravalinnapea valimisi, idee erakondade elektri vaadata, siis tegelikult ei leia sealt praegu eriti midagi, meie natukene rohkem oleme tausta avanud, mida me pärnakate jaoks sooviksime ära teha, seal on suured eesmärgiblokid, et mis siis hakkavad järk-järgult laienema peale suurt suva, tuleme tagasi, siis saab seal olema väga selgelt, et aine programm iga valdkonna kohta ja loomulikult värsked uudised. Ester Vilgats, Pärnu. Eesti andekaima barokk skulptori Christian Ackermanni käe all valmisid aastatel 1680 kuni 1710 pea kõik tollased Eesti tähelepanuväärsemad kiriku sisustuselemendid. Eesti kunstiakadeemia jätkab skulptori loomingu uurimisega Läänemaal Karuse kirikus. Juhan Hepner LUGU. Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantselei altariskulptuurid. Lisaks toodi karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Akkermanni puuskulptuurid, jätkab Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse osakonna professor Ilkka Hiiob. Aga tema loomingut on suhteliselt vähe uuritud ja nüüd me olemegi siis rakendanud just siukseid, kaasaegsemaid, metoodikaid, et kunstiajaloolise nii-öelda stiili analüüsi kõrvale toonud, siis ka erinevad just niuksed, tehnilised uuringud. Pea kõik Akkermanni tööd on aegade jooksul üle värvitud. Koos keskkonnauuringute keskusega üritatakse metalliosakestetuvastuse abil panna paika, millised need kunagised pigmendid olla võisid. Maksu- ja tolliameti abiga tehakse röntgenuuringuid. Nii on ka erinevate uuringute täda arhiividokumente kunstiajaloolise vaatluse kõigi võimalike, nende loodusteaduslike meetodite omavaheline kombineerimine on tegelikult see, mida siis noh, mis peaks andma tänases seisus siukse maksimaalse uurimistulemuse. Neli aastat kestva Ackermanni projekti raames saab tema loomingut kolm tee mudeldatud ja seda on võimalik siis näha virtuaalsel kujul. Aastal 2020 peaks avatama Tallinnas Niguliste muuseumis aga suur ülevaatenäitus. Lisaks on plaanis avaldada Acermanist rääkiv monograafia rahvusringhäälingu raadiouudistele Karuse kirikus-Läänemaal. Juhan Hepner. Täna hommikul algas suvi, kas suvi tuleb ka suveilmaga, räägib sünoptik Ülle Jõemaa. Loode-Venemaal asuva madalrõhkkonna edelaserv hõlmab homme veel Eestit. Õhumass on võrdlemisi jahe ning päevasel ajal kiiresti arenevad rünksajupilved poetavad vihmahooge, paiguti võivad kaasneda äike, jaga rahe öötundidel, sajupilved hõrenevad. Ööl vastu homset on ilm Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega ning kohati sajab vähest hoovihma. Puhub loode- ja läänetuul viis kuni 10, rannikul paiguti puhangud 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 12, saartel paiguti neli diskraadi. Homme päeval on ilm vahelduva pilvisusega, mitmel pool sajab hoovihma, paiguti võib olla äikest. Puhub loode- ja läänetuul viis kuni 11, põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb 14 kuni 18 kraadini. Jaanilaupäeval madalrõhkkonna mõju kahaneb, tuul nõrgeneb ja vihmahooge on harvem, kuid püsib jahedapoolne ilm. Spordiuudised võtab nüüd kokku Karl Mihkel Eller. Poola jalgpalliklubi pea Lestokijagaljoonia teatas, et Eesti koondislane Konstantin Vassiljev keeldus uuest lepingust lahkub meeskonnast. 32 aastane Vassiljev liitus lageliooniaga teisest Poola klubist Liivitse peast täpselt kahe aasta eest. Neli selle aja jooksul kõigis sarjades 73. mängus 20 väravat. Äsja lõppenud hooaeg kulmineerus jageljoni jaoks teise kohaga, kuigi meistriks tulnud Varssavi Legia jäi vaid kahe punkti kaugusele. Eesti jalgratturi Rein Taaramäe võistkond Katjuša Alpessaan avaldas üheksast sõitjast koosneva Tour de France'i koosseisu, kuhu eestlane ei kuulu. Paar päeva tagasi kirjutas Taaramäe sotsiaalmeedias, et tema osalemine Prantsusmaa velotuuril on veel lahtine. Nüüdse uudise valguses osalev Taaramäe ilmselt Austria velotuuril, mis peetakse teisest kuni kaheksanda juulini. Eesti koondis järgmisel nädalal Kadriorus toimuvateks mitmevõistluse Euroopa meistrivõistlusteks, on selgunud. Kodusel tiitlivõistluselt jääb eemale meie parim kümnevõistleja Maicel Uibo, kes vigastas mai lõpus Götzises reielihast. Meestest kuuluvad koondisesse Janek Õiglane, Kristjan Rosenberg, Karl Robert Saluri ja Markus Leemet. Naistest Grit Šadeiko, Mari Klopp, Margit kalkija, Hanna-Mai Vaikla. Korvpalliliidu juhatus ei rahuldanud Rakvere korvpalliklubi avaldust osaleda uuel hooajal korvpalli Alexela meistriliigas. Aastaid koduses meistriliigas mänginud Rakvere tarvas lõpetas pärast tänavust hooaega võlgade tõttu tegevuse. Rakvere korvpalliedendamise võttis üle Arno lippas saare poolt loodud MTÜ Viru pull, mis soovis endale kate arvele kuulunud kohta meistriliigas. Eile toimunud Eesti korvpalliliidu juhatuse koosolekul võeti uus õendus küll alaliidu liikmeks, kui meistriliiga kohta ei antud. Aitäh sporditoimetusele sellega on 21. juuni Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut ja kuulmiseni.