Sest kell on saanud kuus ja Päevakaja võtab kokku neljapäeva, 22. juuni olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juht Urmas Somelar esitas nõukogule lahkumisavalduse. Riigi haldusminister Jaak Aabi sõnul Anzomelari katse siduda juhtunud muude otsustega. Kahetsusväärne. Miks Urmas Somelar siis ei protestinud, kui antud otsust ette valmistati, otsustati, ta tuli selle protestiga siis, kui talle oli tehtud konkreetne ettepanek tagasi astuda, hoopis muud asjaolud. Brüsselis algas Euroopa ülemkogu kohtumine, millel osaleb ka peaminister Jüri Ratas. Läti seim andis täna rail Balticu projektile heakskiidu harvaesinevas üksmeeles. Läti mõtleb tegelikult laiemalt ja näeb rail Balticus kasu Riia muutmisele veelgi suuremaks rahvusvaheliseks transpordikeskuseks. Eesti loodab saada piima ja mahlajookidele Euroopa komisjonilt luba need tooted magusamaksust vabastada. Inimesi, kellel kaitsepolitsei nende islamiäärmuslike vaadete pärast silma peal hoiab, on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega väga vähem. Eesti Rahva Muuseumis on tänasest avatud ajaloo suurim rahvarõivanäitus. Kui peenelt on meie esiemad kõike seda teinud igasugused kasukad, jakid ja pikk-kuued ja mida sa paned niimoodi, kiht kihiti selga? Male Balti tsooniturniiril teenis kolme etapi kokkuvõttes esikoha Eesti suurmeister Kaido Külaots. Septembris saab ta osa võtta Gruusias toimuvast maailmakarikaturniirist. Ilm on kohati vihmane, öösel on õhutemperatuuri viis kuni 13, homme päeval 14 kuni 19 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt töökoosolekul naisterahvaste kohta solvavaid väljendeid kasutanud riigi kinnisvara aktsiaseltsi juht Urmas Somelar esitas täna nõukogule tagasiastumisavalduse, mille nõukogu ka rahuldas. Nõukogu määras ajutiselt juhatuse esimehe ülesandeid täitma ettevõtte juhatuse liikme ja haldusdirektori Tanel Tiitsu, jätkab Reene Leas. Raadiouudistele antud intervjuus kordas Somelar meediasse lekitatud salvestis tema kohatute väljaütlemistega. Haridusminister Mailis Repsi aadressil kasutati ära põhiteemalt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Somelari sõnul algatati tema vastane kampaania seoses sellega, et ta seisis RKS-i juhatuse liikmena vastu riigihalduse ministri soovile tekitada äriühingule rahalist kahju. Nimelt ei pidanud Somelar õigeks endise riigihalduse ministri Mihhail Korbi soovi võõrandada endine Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja Tartu linnale, mitte aga parema pakkumise teinud korporatsioonile. Sakala. Ministri otsus ei ole seadusega kooskõlas. Nõukogu pöördus ministri poole ainsa küsimusega, et kas kooskõlastada MÜÜK Sakalane minister sellisele küsimusele vastavalt seadusele saab vastata, kooskõlastanud ei kooskõlasta. Nõukogu ei palunud ministrilt ehk üldkoosolekult seda otsust, mille Ta langetas vastavalt seda otsust ei saa ka ellu viia, ilma et tekitatakse ettevõttele siis kahju. Praeguse riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on sumelari katse siduda juhtunud muude otsustega. Kahetsusväärne. Sest see ei olnud asjaolu, miks ma palusin surmosoomlaril tagasi astuda, see on tehtud eelmise riigihalduse ministri poolt, see otsus. No mulle tundub, miks Urmas Somelar siis ei protestinud, kui antud otsust ette valmistati, otsustati, ta tuli selle protestiga siis, kui talle oli tehtud konkreetne ettepanek tagasi astuda hoopis muul asjaolul. Aab kinnitas, et tegi Somelar-ile ettepaneku kohalt lahkuda seoses ebaeetilise käitumisega, mis ei ole sobiv riigi äriühingu juhile. Aabi kinnitusel polnud taoline juhtum esmakordne. Minu käitumise vettepaneku põhjuseks polnud ühtegi teist ajendit. Ma ei olnud selleks ajaks ühtegi sisulist teematega otsust läbi arutanud inimestega ei oma kolleegidega mitte kellegagi, nii et ainukene ajend ja põhjus oli tema käitumine. Kahetsusväärselt on see esmakordne juhtum, kus ta samasuunalise ebaeetilise käitumisega nakkus Euroopa liidrid kogunesid täna Euroopa ülemkogu kohtumisele Brüsselis, meie korrespondent Johannes Tralla rääkis seal Eesti peaministri Jüri Ratasega. Eesti eesistumise on jäänud veidi üle nädala, mis teemad, mille Malta Eestile üle annab, millega te näete, et on kõige pakilisem edasi minna? Need teemad, mis Eesti võtab üle, on seotud hetkel kliimaga, on seotud lähetatud, lähetatud töötajatega, aga loomulikult on väga tugevasti seotud ka rändega. Need on mõningad näited nendest paljudest mida Eesti oma eesistumisel paneb lauale ja kus loodetakse Eesti peale, et me leiame lahendusena üks asi, mis võib täna lauale tulla, nagu diplomaadid vähemalt ennustavad nord Stream kahe küsimus, Itaalia peaminister on sellest veidi häiritud. Kuidas teie seda näete, on see pelgalt äritehing või on siin geopoliitilised riskid, mida tuleks kaaluda, komisjonile vastavaid juhiseid anda? Kindlasti, tegemist on poliitilise projektiga ja minu meelest kolm balti peaministrit on eelmise aasta lõpus väga üheselt andnud ka oma arvamust selles osas. Tõsi on see, et kui Euroopa Komisjon läbi räägib, siis loomulikult rääkida läbi ühtse energiapoliitika paketi osas ka selle toru jupi osas, mis jääb vee alla või mere alla. Ma arvan, et see on oluline. Kui mõelda sellele, mida manual makroon täna lauda toob, siis üks punktidest võib olla suure protektsionismi Euroopa liidu poolt, investeeringutes Greenimine eeskätt Hiinast. Kas te toetate teda selles võitluses või hoiate pigem Skandinaavia kolleegide poole, kui kohtasin mina Prantsusmaa presidendiga siis ta küll rõhutas mitu korda seda, et me peame kindlustama ja toetama, aga ei, me ei rääkinud protektsionismis, kui me räägime Screenimisest, siis ma arvan, et täna on see teema veel selles mõttes liiga toores, et anda siin lõpp vastuseid. Küsimus on, kes seda tegema peaks, kui palju ja kui, kui mitu inimest tuleb selleks palgata, kas komisjoni poole, kas liikmesriikide poole, täpselt, keda me siis kriinime, mis on need seadusandlikud pädevused, kuidas selles treenimise tulemusena öelda, et üks või teine riik või erasektori ettevõte ei tohi siseneda turule? Läti seim andis täna rail Balticu projektile heakskiidu harvaesinevas üksmeeles Eesti taolist raudtee projekti vastast ühiskondlikku liikumist Lätis pole. Riiast jätkab Ragnar Kond. Poliitikute sõnul eelnes Eesti, Läti ja Leedu valitsustevahelise leppe ratifitseerimisel siin Lätis mitu aastat põhjalikku selgitamist kõigil ühiskonna tasandil ja parlamendi töövormides. Läti parlament tegi täna rail Balticu otsuse otsekui möödaminnes. Pika päevakorra. 27. punktina hääletati justkui ammu teada ja ära otsustatud asja kõneleb Läti seimi väliskomisjoni esimees ojars Eriks kauniš Slim saal või et komisjoni eeskätt sho, lõigun projektootraja Ankoviga ja vassima seimi väliskomisjon ei saanud teise ja viimase lugemisel ühtki täiendust ja toetab ratifitseerimist ühehäälselt, teatas kalmis. Rail Balticu arendamise poolt on 78 seimi liiget. Lätis usutakse, et raudtee projekt aitab kaasa balti riikide koostööle majandusarengule, säästab keskkonda, vähendab Teidumistavate veokite hulka ja suurendab turvalisust. Klassi ehitamise ajal peaks Lätis loodama 10000 töökohta, kõneleb Läti seimi väliskomisjoni esimees Ojarzeeriks Kalinin. Läti asub keskel ja me oleme kõige rohkem Baltimaid lahendab riikidega kalja, oleme sellest projektist rääkinud Lätis palju aastaid on olnud erimeelsusi detailides, kuid valitsuse ja Rail Balticu juhid on projektiga seonduvat hästi selgitanud ja põhjendanud, seetõttu pole suurt vastuseisu tekkinudki, kõneles Kalniš. Lätis on seni raudtee projekti vastu olnud need, kes toetaks pigem Vene transiidi arengut ja vaidlusi, on põhjustanud trassi kulgemine mereäärsetel looduskaitsealadel. Kuid need pole suured väravad Lätis, küll teatakse Eestis levinud vastuseisust rail Balticule, kuid tundub, et täpsemalt seda ei mõisteta. Läti seimi Euroopa asjade komisjoni esimees Lolita Chigane. Meil on projekti palju tutvustatud konverentsidel komisjonide istungil, poliitiliste seisukohtade kujundamisel, kõneleb Chigane. See kõik on aidanud edasi liikuda. Rail Baltic on sümboolne, solidaarsuse kaitse ja majandusarenguprojekt. Läti mõtleb tegelikult laiemalt ja näeb rail Balticus kasu Riia muutmisele veelgi suuremaks rahvusvaheliseks transpordikeskuseks. Lennufirma Air Baltic ja Riia lennujaama arengu üle ollakse siin Lätis tuntavalt uhked ja rongiühendus annab neilegi juurde avaramat mõõdet ning pealinnale ka uue keskraudteejaama. Ja jätkame kodustel teemadel. Eesti loodab saada piima ja mahlajookidele Euroopa komisjonilt lubane tooted magusamaksust vabastada. Praegu on nii piima kui mahlajoogid magustatud joogi maksuseaduses sees. Uus maks peaks hakkama kehtima tuleva aasta esimesest jaanuarist. Rahandusministeeriumist öeldi, et komisjoni vastus loodetakse saada selle aastanumbri sees, selgitab rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla. Meil on tegemist eelteatisega, mille siis peamine eesmärk on saada Euroopa komisjonilt selgesõnaline kinnitus, et tegemist ei ole riigi abiga. Kui nüüd selgub, et et ongi on tegemist riigiabiga, siis põhitaotlus või taotlus ise tuleb siis juba riigiabi kohta ehk erandi tegemise kohta siis piimajookidele jaga mahladele ja mis seisus see on, ta on praegu, mis kell, ma pean väga tõenäoliseks, et lähema nädala jooksul saab, saab seal esitatud ja saab ka sealt kinnituse, et see on kätte saadud, ehk menetlus on siis pihta hakanud. Meile teadaolevalt on praegusel hetkel veel kaks liikmesriiki, kelle taotlused on siis erinevas menetlusetapis komisjonis, nii et me ei ole kindlasti ainsad, kui me oleksime praegu näiteks vaip, et mitte midagi ei teeks, Euroopa komisjon avastab, eks, et tegemist on riigi abiga ja me ei ole selleks luba taotlenud siis ta võib trahvida riiki ja ta võib ka kohustada Eesti riiki nõuda sisse siis seaduse jõustumisest kuni siis selle sisse nõudma või, või selle teavitamise või mis iganes kuupäevani tasumata jäänud maksu koos intressidega siis nii piimajoogi eest kui ka mahla. Et see ongi see, mida me tahame vältida. President Kersti Kaljulaid kuulutas täna välja riigikogu erakorralistel istungitel vastu võetud 27 erinevat seadust, kuid magustatud jookide maksustamise seadust nende hulgas ei olnud. Inimesi, kellel kaitsepolitsei nende islamiäärmuslike vaadete pärast silma peal hoiab, on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes väga vähe. Madis Hindre räägib lähemalt. 2014. aastal külastas Eestit siin 80.-te alguses sündinud Vene kodanik Aleksandr Darrašenko ning juba siis see kaitsepolitsei vihjeid, et mehel võivad olla islami radikaalsed vaated. Paari aasta jooksul külaskäigud jätkusid ning Kaitsepolitsei kahtlused said kinnitust. Üleeile kehtestas siseministeerium praegu ilmselt ta esiridades võitlevale mehele sissesõidukeelu, räägib Kaitsepolitsei pressiesindaja Harris puusse. Ka siin Eestis viibides, kui ta avaldad seal poolehoidu errori organisatsioonile ja kutsun üles toetama taolisi mõte ja teguviise siis selline tegevus siis tõepoolest võib soodustada siis Eestis elavate inimeste kontakte islamiäärmuslike organisatsioonidega. Harris Puusepa sõnul on neid inimesi, kellel kaitsepolitsei islami radikaalsete mõtete pärast silma peal hoia püksikuid. Neid kontakte Eesti elanikel selliste välismaiste organisatsioonidega on nüüd otse nagu terroriorganisatsioonidega võib-olla mitte, aga siis organisatsioonidega, kes terroriorganisatsioone vähemal või rohkemal määral toetavad. See, kui kaua saab inimene Eestis Daeshi toetavaid mõtteid välja näidata, ilma et Kaitsepolitsei sekkuks, sõltub ohuhinnangus, räägib puusse. Öelda nüüd, et kui palju mingisuguse meetme kasutusele võtmine aega võib võtta, see on väga keeruline üheselt öelda, see võib olla loetud hetkedega või siis nii nagu antud juhtumil mingisuguse aja jooksul, näiteks on see siis kolm aastat või vähem või rohkem. Kaitsepolitsei esmane eesmärk on puussepa sõnul ikkagi ennetada, et radikaalsed mõtted tegudeks ei muutuks. See sekkumine ei pea tähendama alati sellist jõulist ettevõtmist, esimesed sammud võivad olla ka näiteks vestlus, kus siis saab inimesele selgitada tema tegevuse võimalik tava järgi, mida inimene alati ei pruugi olla endale aru andnud, nii et ka niiviisi võib teinekord halvimat ära hoida. Ehkki lääneriikides töötatakse välja programme, mil moel radikaliseerunud inimesi nii-öelda tavaühiskonda tagasi tuua, Eestis seda puussepa sõnul tarvis ei lähe. Meie kaitsepolitsei vaateväljas on islamiäärmuslike vaadetega inimesi piisavalt vähe ning nendega jõutakse vajadusel tegeleda, kinnitab puusse. Ühtlasi ei saa nende väheste äärmuslaste põhjal kokku panna mingisugust Eesti islamiradikaal profiili. Tänasest on Eesti Rahva Muuseumis vaatamiseks väljas ajaloo suurim rahvarõivanäitus Jane Saluorg. Näituse rahvarõivas on norm igal aastaajal. Kuraatori Reet Piiri sõnul on laulu- ja tantsupidude toimumine suur õnn, sest tänu nendele on inimesed ka tänapäeval harjunud rahvarõivaid nägema ja seljas kandma. Meesterahvad on rääkinud, kui mingit loengut kusagil on, et alguses ei tahtnud rahvarõivaid selga panna, aga siis, kui nad nendega harjusid juba tantsima või kuskil kooris laulma ja siis nad leidsid, et need on väga toredad ja väga mugavad. Samas näeb laulu ja tantsupidudel ainult väikest osa kogu rahvarõivaste kollektsioonist, sest tegelikult riietuti ju aastaajast lähtuvaid ja igal Kihelkonnal on oma muster, tikand või muu detail, millega eristuda. Seega on ka piiri sõnul näituse üheks eesmärgiks näidata lisaks nii-öelda valgetele varrukatele ka rahvarõivaste teistpoolt. Samad need pikk-kuued, kasukad, et see on ju üks osa rõivastusest üks osa rahvariidest, tihtipeale ongi need pisikesed detailid, et mingi varruka ots, vaid raja ots, midagi tegelikult ei paista. Sa lähedalt näed seda peent, seda tööd ja juba need ühendusdetailid ja kuidas, kui peenelt on meie esiemad kõike seda teinud, igavesed kasukad, jakid ja pikk-kuued ja mida saab, paned niimoodi kiht kihiti selga, et need on need kõige põnevamad. Kokku on näitusel vaatamiseks üle 200 kostüümi. Eriliseks teeb ajaloo suurima rahvarõiva väljapaneku piiri sõnul ka see, et osad kostüümid pärinevad originaalkandja seljast. Võib-olla mõni külastaja, kes tuleb siia näitusele, vaatab, et tal laulupeol palju ilusamad kostüümi näinud siis see laulupeokostüüm on tuttuus ta valminud selleks peoks või eelmiseks peoks, aga siin on muuseumis ju need esemed, mida inimesed on reaalselt kandnud. Ja kui ükskord muuseumitöötaja läks neid esemeid koguma siin umbes 100 aastat tagasi, siis need olid juba kantud asjad, et seda ka see näitusekülastaja peab arvestama. Mõtlesin kulunud põllesid, selliseid võib-olla käised või särke, millel on tikand kulunud või kui on vahepeal kallal käinud, et nad ei ole uued asjad, välja arvatud siis need üksikud esemed, mida me pidime asendama, kuna ainult tükid on alles. Näitus rahvarõivas. Norm igal aastaajal on Eesti Rahva Muuseumis külastajatele avatud 22.-st juunist kuni järgmise aasta viienda aprillini. Jane Saluorg, Tartu. Ilmast ka sünoptik, taimi, paljak, taluna. Homme päevaks tugevneb Läänemere kohal üürikeseks väike kõrgrõhkkond. Lääne-Eesti on selgem ja sajuta. Eesti ida- ja lõunaservas areneb pilve rünki ja neist võib ka üksik hoog vihma tulla. Õhtul saab aga taevas klaarimaks ja jaaniõhtu peaks kõikjal sajuta ja ilus tulema. Tuul puhub valdavalt põhjakaarest kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhusooja on 14 kuni 19 kraadi. Jaaniöö mandril ka selge või õhukese kõrge pilvevinega ja sajuta ning rahulik õhk on aga jahe ja temperatuur langeb kolme kuni kaheksa. Ida-Eestis võib aga maapinnal nulli lähedale langeda. Saartel muutub pilvekiht tihedamaks ja vastu hommikut võib ka vihma tulla. Spordiuudised võtab nüüd kokku Johannes vedru. Täna lõppes Lätis Liepajas male balti tsooniturniiri kolmas osavõistlusviimase etapi võitis üheksast partiist kuus ja pool punkti kogunud Leedu suurmeister Ali osaskveinis. Kolme turniiri kokkuvõttes teenis aga balti tsooniturniiri üldvõidu Eesti suurmeister Kaido Külaots. Liepajas sai ta seitsmenda koha, kuid kogus kolme turniiri kokkuvõttes 49. Kohapunkti. Balti tsooniturniiri esikohaga tagas Külaots pääsme septembris Gruusias peetavale male maailmakarikaturniirile. Ottomar Ladva sai kolme etapi kokkuvõttes teise koha, ta kaotas Külaotsale seitsme kohapunktiga. Viimasel osavõistlusel Liepajas oli ladva oma treenerist kogenumast küla otsast edukam kui teenis neljanda koha punktid. Seejuures alistas mustadega mänginud Lada Läti võistluse viimases voorus just Külaotsa maailmakarikaturniirile sõitev Külaots hindas kolme turniiri kokkuvõttes kõige õnnestunum maks detsembris Pärnus peetud etappi, kus ta tuli esikohale. Kaido Külaots. Kolme võiduga veel ei olnud ju midagi garanteeritud. Kaks turniir oli veel ees, noh, tegelikult, mida turniir edasi, seda, seda, seda suuremaks. Nende mängijate jaoks. Kes olid võitnud, et võrreldes selle maailmakarikakoha pärast Taanist üks koht ja viimasel turniiril olides sportlik pinge nagu märkimisväärne. Aga lõppedes lõpetada jah, minu. Sügisel algavatel Eesti korvpalli meistrivõistlustel Andres Sõber Rakveresoodu tuut korvpalliklubi ei juhenda. Sõber kinnitas portaalile Delfi, et taandab ennast sellest meeskonnast lõplikult. Sõber lisas, et tema arvates on taandumine uue klubi käivitumise olukorras kõige parem lahendus. Rakvere tarva korvpalliklubi, mida sõber aastaid juhtis, on võlgnevuste tõttu sunnitud tegevuse lõpetama. Järjepidevuse säilitamiseks loodi linna aga uus klubi Viru Bull, mis soovis täita korvpalli meistriliigas Tarvase meeskonnast tühjaks jäänud koha. Esialgu on aga korvpalliliidu juhatus uue klubi palve tagasi lükanud. Aitäh sporditoimetusele selline sai Päevakaja neljapäeval, 22. juunil ilusat õhtut ja kuulmiseni.