Raadio kahes stuudios saata kõik puhuvad, külaliseks on liiklusspetsialist Johannes Pirita, tere tulemast raadio kahte redeli. Rõõm teid kohata. Te olete endiselt igapäevaselt aktiivselt seotud sellega, mis Eestimaa tänavatel toibub ja. Jah, sest ma iga päev sõidan jah, harva käin, aga tihti sõidan, aga, aga noh, liigus propaganda, aga ma nii aktiivselt enam ei tegele, kui siinsamas Eesti raadios omal ajal. Milline mulje on selle kohta, mis tänavatel toimub ja ma ei pea silmas seda nutusevõitu ilma, mis täna on? Poole parem kui tol ajal, kui mina sellega tegelesin aktiivselt, mis mõttes noh, selles mõttes, et tol ajal autosid oli vähe ja korda oli ka vähem tõsiselt ja. See on, see on uskumatu, sest me oleme harjunud sellega, et meile praegu öeldakse ju, et Eestimaa liiklus on praktiliselt hullumaja kuubis. Ei, ei, ei, ei, praegu on väga hea. Ja kui, kui te peate silmas seda, et noh, siin juba kevadel hakkas pihta niisugune aktiivne liikus, kampaaniad kull ja inimesed sõidavad ennast surnuks ja mis nüüd on kõik lahti ja suur katastroof? Ei see, mis nüüd sellel aastal on toimunud, noh, see on küll natukene halvem kui võib-olla eelmine aastaga, kui te mäletate, teha ei mäleta aastat 92 vaevu-vaevu jah, siis vähemalt mitte liikluse koha pealt siis ju Eestis sai surma aastas peaaegu 500 inimest peaaegu 500 inimest, mingi 497, kui ma õigesti mäletan. Aga möödunud aastal oli nõks 200 Aga see tendents praegu on viimastel aastatel olnud ju halvemuse suunas jälle. Ei, no nii ka ei saa öelda. Vaata, kas on niimoodi, et tänavu kehv seis Soomes kah soomlast kadedad, mis on juhtunud, mis on juhtunud Rootsis sama lugu, me ütleme niimoodi, et omal ajal vähemalt ütlesin, et see on tähtede seis, tänav oli tähtede seis niisugune, aga näete nüüd viimane kuu on väga hea, jälle. Te väidate, et sellel ei ole midagi pistmist. Ma mõtlen hukkunute arvul aastas liiklusõnnetustes, sellega, milline on meie liikluskultuur. Kui palju või kui vähe autosid meil parasjagu käes on. Tähtede seis. Ei, ma nii ka päris ei saa. Nii ka päris öelda ei saa, aga noh, näiteks jahutud arvete vihjasite mida rohkem on autosid, seda vähem on ju näiteks linalikus võimalik ennast surnuks sõita. Siis ta ei saa ju solisti mängida. Me sõidame kolonnides, ma mäletan, kui see oli seitsmekümnendad aastad, oli jah, kui Helsingi Ülikooli professor Walden Miku nende nimi, nüüd on ta pensionil teadlased, nüüd on Soomes see aeg, kus me sõidame kolonnis ja või noh, rivis või Jonas siis, et see on nüüd niimoodi, et teist lahendust enam ei olegi ja nüüd me peame siis tegema niimoodi, et see kolonnis sõitmine oleks huvitav. Aga ta ei osanud sellele siis vastata, sellele pole keegi suutnud vastata. Meie ju sõidame ka hommikust õhtuni, autokolonnis üksikute enam ei sõida, aga kui me kolonni sõidame, siis ei saa ju kiirust väga ületada kihutada ei Saigasest lollusega nagu nalja teha seal roolis noh, vastu puud sõita või piss sõita. Muidugi see võimalik, aga, aga tol ajal oli ju teed lagedad ja vabad ja ma mäletan, mina talveti oma pisikesi rohelise autoga, harjutasin libedal sõidu tänavatel järsu kurvi pööramist, niimoodi 90 kraadi jalgu, saba aga läks niimoodi külje peal, see oli mõnus tunne, õppisin niimoodi autoga sõitma ja näiteks ma kasutan praegu seda nippi, et nagu tänagi, et kui ma lähen rooli, ma ei tea, kas tee on libe, siis ma katsun väikse kiiruse juures järsult pidurdada. Proovingutes auto siin ja praegu käitub, seda praegu ka nii teha ei saa. Minu taga on ka keegi, ehk siis autode arvu kasvuga on olukord oluliselt muutunud. See on paljugi likvideerinud ka suuri õnnetusi. Seda mõtlesin. Aga ilmselt on ju ka liikluskäitumine muutunud, sellepärast et kolonnis sõitmise puhul on tekkinud see nii-öelda sõelumine, eks ole, et need nii-öelda üksikud siis kartmatud, kes hakkavad sellest kolonnist välja sööstma igast klassist mööda saada, eks ole, enne veel kurv enne veel, kui teine vastu tuleb. Nojah, te vihjate praegu sellele noh, ütleme niimoodi surma sõitmisest stsenaariumile number üks, see möödasõidule möödasõitja ei hinda või ei näe vastusõitjate, kui ta näeb, siis on hilja, ta lisab kiirust ja nüüd lisab kiirust omale rajale tagasi saada ja vot sealt siis need jamad auto läheb käest ära, see on kõige klassikalisem näide, see on muidugi õige ja, aga see ei ole nüüd noh, liikus katastroofi põhjus ikka, väidan seda, et midagi ei ole hullusti, see on normaalne, kuigi jah, te võite ju vastu väita, et kui vaatate euroliidu liikus statistikat, siis me oleme seal viimase kolme hulgas küll. Aga pange tähele ka seda, et kõik uued riigid on seal tagapool, võtab natukene aega, võtab natukene aega ja ja nüüd meeldiv tendents oli ju see, et hiljaaegu teate, et valitsus on panustanud nüüd väga olulised liikus ohutusse. Teie subjektiivse tähelepaneku põhjal, mis tüüpi inimesi meil liikluses ringleb, kes on autojuhid? Neid kujusid, kes vähegi rooli keeranud, küllap on natukene pea statistikat teinud, märkab ju igasuguseid. Mis teie arvate? Mina seal, minul lemmikteooriate, neid on kolme tüüpi, neid roolikeerajat, kui me räägime. Ehk siis see tüüp ehk pole õige sõna, kuid see on küll Hollandi teooria, mis mulle väga meeldib, et inimesed jaotavad selles mõttes kolme gruppi, et et kuidas on omavahel seotud moraalne ja intellektuaalne. Ehk siis niimoodi, et, et suur osa inimesi on. Need on niisugused, mitte väga kõrge haridusega, mitte väga aatilised. Nende, see moraalne külg ei ole väga tugev ja nende haridustase aga väga kõrge. Need on sellised inimesed roolis, kes täidavad liiklusreegleid eeskätt seetõttu, et nad kardavad vahele jääda. Ehk siis kui liiklusjärelevalve oleks väga tugev, vot sinnapoole me praegu pürime, siis nemad sõidavad suhteliselt korralikult, aga üldiselt see on see kontingent, kes annab oluliselt tööd politseile. Palju. Teine keskmine klass on siis niisugune, et need on vähe paremad inimesed nagu ütleme kes täidavad liiklusreeglid seetõttu, et nad tahavad hea välja näidata või näha, näidata teistele, et nad on head juhid. Aga liiklus on alati keegi, kedagi näeb, seetõttu ta käitub viisakalt siis teistmoodi. Täheleoht on hea juht, neid on ka üsna palju. Kolmas klass on sisekõrgesti haritud ja väga kõrge moraalse tasemega. Nemad täidavad liikureid, sellepärast et see on elunõu elunorm, see nendele normaalne, nad käituvad nii, vaat nüüd see esimene kes täidab reegleid seetõttu, et nad kardavad vahele jääda. Nüüd, kui liiklusjärelevalve tõhustub, aga ta on tõhustunud, jõustub veel, siis hakkavad need käituma korralikumalt ja see on oluline panus liikluskultuuri tõstmiseks, kuigi liikluskultuurist rääkida ei saa, me räägime ikka liikus moraalist. Kas esimene grupp on siis ka need, kes kõige rohkem põhjustavad liiklusõnnetusi? No vot päris nii ei saa öelda, aga ma ütleks, et nad sageli põhjustavad liiklusõnnetusi, sest et kui nad teavad, et järelevalvet ei ole, siis nad ju riskivad, aga risk on alati niisugune tegutsemine, mis ebaõnnestuma korral paneb riski halvemasse seisu. Nii et päris nii väita ei saa, sest et liiklusõnnetused juhtuda ka mingist lollusest või, või tähelepanematu, sest või, või noh, näiteks tagant otsasõidud või või ka see, et juht ei tea nagu täna, kui libe tee on, et ta ei tee seda kindlaks, riskib näiteks ja nii et selles mõttes ka küll. Aga neede no muidugi kihutamine, niux oluline liiklusõnnetuse põhjus, siin pole mingit kahtlust. Raadio kahes stuudios on liiklusspetsialist Johannes Piritamine, jätkame jutuajamist ja ja võib-olla oleks praegu paslik hetk natukene meenutada, kuidas teie omal ajal selle noh, nii-öelda vao juurde või rea juurde sattusid, et sellest on kõvasti aega mööda läinud ja meid kuulab hulk inimesi, kes võib-olla on pannud õhku küsimärgi, et me küll tituleerime teid liiklusspetsialistiks, aga aga milline teie taust täpselt. On ma olen elukutseline ajakirjanik, professionaalne, ütleme niimoodi. Ja liiklus on olnud teie teemaks läbi aastakümnete. Jah, 72.-st aastast alates, kui siin Eesti raadios tolleaegne propagandadirektor Jüri Hansen tegi mulle ettepaneku, mul polnud siis autod, mul polnud mitte midagi, ma ei teadnud ka mitte midagi. Aga teema oli huvitav, sest et et see oli sügav nõukogude aeg ja me pidime kogu aeg hõiskama hurraa ju mingi seltskonnale. Elagu partei, nagu öeldakse. Ja liiklus oli seda laad nii huvitav, et ma ei pidanud kellelegi nagu kintsu kraapima ei pidanud kedagi kiitma, mul on kaks keelatud asja, ma ei tohtinud nimetada Eestimaal veoautode arvu, sest seasaladus ja teine ma ei tohtinud nimetada, kui palju nõukogude liidus inimesi, surma, aga ma võisin öelda, et sama palju kooriooli seinas elanik, aga ori oli, linnas oli 45000, siis mooli kõik vabaema ei pidanud midagi. Glavlik muidugi, alati lugesime tekstide värgid kõik läbimetim tekstid esitama, kui te, ma olin oma mõtetes suhteliselt vaba, see oli suur pluss. Aga mis oli see propaganda, mida tolleaegsetele sügava nõukogu aja inimestele teha tuli või, või mida te tegite? No see oli see, et ega siis autod olid siis ka nelja rattaga ja inimesed olid ka, nagu nad tänapäeval on, kui te suhtumine natuke teine, sest autosid oli vähem ja siis oli tegemist miilitsakaja ja miilits tegi kõik miilits võttis juhiloa ära, miilits eksamineeris miilits karistas, käis miilitsa selle autoinspektsiooni kaudu. Nii et selles mõttes ei olnud erilist erinevust, aga erinevus oli selles, et muidugi autosid vähe. Miilitsaid oli rohkem kui praegu. Rääkides miilitsatest ja politseinikest on teil tekkinud mulje selle kahe struktuuri erinevusest, noh, ma ei räägi lihtsalt nimetusest, eks, ja riigikorrast aga puht sisulisest tegema. Osas ja, ja üldse midagi sarnasust ei ole, millised olid toredad inimesed ja see on ka kogu lugu või nad ei olnud. Aga, aga politseiametnik ja politsei on kõrgelt kvalifitseeritud ametnik võrreldes vitsaga hindab täiesti politseinikke kõrgelt ja väga kõrgelt hindan, muide Te võite minuga mitte nõus olla, aga ma tõesti hindan väga kõrgelt, sest nad teevad tööd, mis, mis on väga raske ja, ja, ja noh, nad on pühendunud. Kuigi jah, te võite ju vastu vaielda, et siin on olnud skandaale, kui te nüüd skandaalide peaksid hakkama, sest ega politsei ei ole mitte mingi niru ametnik, ta on väga kõrgelt kvalifitseeritud ametnik, kõrge kvalifikatsiooniga ja ta peaks saama ka mõistliku tasu selle eest, et ta teeb nii rasket ja tänuväärset tööd. Aga ma hindan Eesti politseid tõepoolest Aga riiklik poliitika ses suhtes, et vahepeal pingutate kõigest väest, et politseinike võimalikult vähe näha oleks, liikluses nüüd tundub, on see tendents jälle teistsugune, et järelevalvet püütakse ikka hoida mingisuguselgi tasemel, et, et neid õnnetusi vähemaks hoida. Ses suhtes liigume praegu õiges suunas ja kuidas põhjendada seda vahepealset seisakut? Mina olen olnud kogu aeg seda meelt, et noh, nüüd Eesti vabariigi ajal Ta liikus, järelvalve oli nõrk ja alates Jüri mõisast on teda nõrgendatud kogu aeg. Ja noh, praktiliselt liikus, politsei isegi likvideeriti siin vahepeal ja olen kogu aeg olnud seda meelt, et liiklusjärelevalve on see hoob, mis hoiab tänavatel ja teedel korra majas ja kuni liiklusjärelevalvet ei ole, oleme ikka rääkinud, seni ei maksa üldse rääkida, teeme ja oleme. Nüüd hakkab siis minema jälle selles suunas, et liiklusjärele hakkab tõhustuma ka tehnilised vahendid tulevad juurde ja see on see suund, mis nüüd peaks liikluses olukorda oluliselt parandama. Olen kogu aeg olnud seda meelt ja ma näen, et selles suunas praegu liigutakse ka see on hea. Muuseas, mis on teie arvamus nendest igasugustest uutest vahenditest, ma mõtlen, siin on välja käidud ju idee, et peaks kõik autod varustama tolle GPS GSM jälgimisseadmega arvata, et see võiks olla üks selline hea lahendus. Noh, see on mõnes mõttes hea lahendus küll, kui te, kui ta on sihuke tehniliselt suht keerukas ja ja aga paljudel autodel on seal peal nii et näiteks minu autolgi on pealse GPS, see on väga huvitav süsteem ja seda saab muidugi kasutada, ühest küljest on ta hea, noh, kui püüda pätte ja vargaid, aga korralik inimene, kelle auto seal ärandatud, kes ei riku reegleid, siis teda ju jälgida oleks vaja, nii et ma ei oska siin täpselt öelda, kuid igasugused tehnilised vahendid selles mõttes, et avastada pahategijaid on head, aga need on head nende suhtes, kes pahandust teevad, aga kes korralikud inimesed on, temal ükskõik sellist totaalset jälgimist pigem ei poolda oma, pigem hoolda. No näiteks kas või see, et Rootsis onju kohustuslik alkolukk ja seda on paljudes riikides propageeritud, et kui juht on alkoholiga vahele jäänud alkoholilembeline, siis talle pannakse peale, Eestis on neid juba nähtud ka niisugune riista põtta, mootor ei käivitu ennem, kui ta peab puhuma sinna torusse ja mitte niivõrd naabrimees ka temast puhuda ei saa, vaid see on niimoodi kodeeritud, et see aparaat tunneb selle puhuja ära. Kui ta alkoholiga sealt tuleb alkoholi lõhna, siis auto ei käivitu. See on, on meil jutuks olnud, ma ütleks, et see võiks küll olla nendest paadunud alkohoolikud teil seal autos, et see oleks päris hea. Aga mitte mingi selline üldine süsteem, et kõikidele autodele peale panna, noh, mis tahaks selle, et paadunud alkohoolik siis ka, kui ta istu oma autosse, eks ole, purjus peaga seda teavet, lukk on peal, et ta istuks ka sõbra autosse. No kas see nüüd üle niimoodi iga säuts panna, ma ei tea, aga ma arvan, et ta võiks olla nendes autodes, kellel on selline kalduvus või, või, või või noh jah, mõnda korda juba niimoodi vahel jäänud. Vaat nendes mina paneks küll siukse alkoholilukku ja tehnilisi vahendid on teisigi veel, mis peaksid ju aitama kaasalik suhtelise parandamiseni aga ikkagi sõidab korralikult. Neid ei puuduta. Täna räägime veel ühest kuumast teemast liikluses noh tegelikult ma ei oska nüüd öelda, kui kuum see tegelikult on, aga vaadates, kuidas internetis asja kommenteeritakse, näib, et läheb inimestele korda küll. Nimelt Keskerakonna noortekogu võttis vastu poliitilise avalduse taodelda üksinda autoga sõitmise õiguse andmist juba piiratud õigusega juhilubadega noortele. See tähendab seda, et praeguse seaduse järgi võivad 16 seitsmeteistkümne aastased isikud rooli keerata küll, aga seda tingimusel, et neil all siis lapsevanem või keegi volitatud inimene, kellel on B-kategooria juhiluba juba vähemalt kaks aastat olemas olnud. Kesknoorte arvates on see mõtlemine on ajast maha jäänud. Mis teie arvate, kas 16 seitsmeteistaastased, teismelised võiksid tõesti roolis ilma täiskasvanud juhiloata inimeseta olla? Mina ütleks niimoodi, et kes võiks roolis olla, roolis võiks olla see inimene, kes valitseb autot ja valitseb ennast nüüd, kui kui 15 aastane või 16 aastane tõepoolest on. Roolis juhib autot, mitte auto, teda ja tal on küllalt mõistust peas ja küllalt kogemusi, siis ta võiks sõita, aga ma kardan, et neid tingimusi tal ei ole. Seda on väga keeruline kindlaks teha. Kui te vaatate statistikat, siis, siis üsna tihti me ju loeme politseikroonikast kette juhiload, Ta või selle piiratud juhtiv esmane on juba see, kes ise sõidab, aga see on piiratud juhtimisõigus jah, piiratud juhtimisõigusega, et roolis oli inimene, kes ei tohiks seal üksi olla, sõitis vastu puud või kraave jupi. Mina isiklikult arvan, et see on ju ka euroliidus niimoodi, et ega ikka lapsele ei anta ju juhiluba, ta võib saada jalgratturi juhiloa auto juhtimiseks ikka peaks olema natukene rohkem. Võib-olla natuke järsult ütel natuke rohkem mõistust. Isiklikult arvan, et see päris hea lahendus vist ei ole, et kardan, et see siiski suurendab, kuigi ma saan aru ka nende kestnud põhjendusest. Et noh, et kui tal on juba avalik voli autoga sõitma minna, et siis ta ei riskiks ja ehk ei läheks salamahti ja kuid see ei ole veenev põhjendus, isiklikult ikka arvan, et see vist parim lahendus ei ole. Nemad viitavad siin veel, et lapsevanem võiks olla see, kes otsustab, kas tema laps võib siis minna sõitma või, või. Mitte no ma tahaks nüüd küsida teisiti, et kui palju siis lapsevanem ikka oma täiskasvanud lapsi asju ajab ja otsustab tema eest võib mõnel juhul tõesti nii olla, kui laps päris nunnu on, kuid kui ta on ikka väga arenenud laps, siis ta tahaks nagu iseseisev olla juba ja otsustad ise oma asjadest ikkagi, ma kardan, et see. Aga see minu arvamus, et see parim lahendus ei ole siiski? Me ei peaks seda teed minema, kui see minu teha oleks, siis, siis, siis ma ütleks, et ei. Muuseas, kui oleks midagi eesti liiklusest teie teha, siis mis te ära muudaksid? Ma muudaks, ma ei muudaks midagi, ma muudaks nagu ma juba vihjasin, et, et ma veel tõhustaksin liiklusjärelevalvet, sest et kui te olete käinud mõnes teises riigis sõitma noh, kasvõi Soomes näiteks mõned aastad tagasi olin ma oma Soome sõbra juures ja ikka tükk aega tagasi ja tema ostisuste tooja oleme, proovime ka, läksime proovima ja ta ütleb, et küsib, et tahad sa ka proovida. Muidugi tahan proovida. Ja Ta läks, taipasin, sõitsid tükk maad mööda sirget teed, siis tegi kannapöörde. Nüüd istu rooli, ehk ta sõitis läbi selle trassi vaatamaks, kas tee ääres ei ole politseiniku? Rootsis proovige rikkuda liiklusreeglid, seal te olete kõmdi vahel. Te võite sõita Ameerikas, te näete, politsei on tee ääres, kuid nad ei puutu teid seni, kuni te midagi paha ei tee. Ehk siis kui me jõuame sinnamaani, et, et iga rikkumine on karistatav iga rikkumine märgata, siis oleks ju nagu noh, ma ei ütle, et ideaalne, aga siis oleks tunduvalt parem, kui praegu on, ehk siis ainus ikkagi suund on sinna pooled. Et rikkumine oleks karistatav ja see veapunktisüsteem arvatavasti oled sellest kuulnud, mida meil tahetakse ja mis juba Euroopas ongi 20. riigis, aga meil aina venitatakse kuskil. Kaleval ütleb ju ka niimoodi, et iga rikkumisest antakse karistuspunkte, kuid kui praegu jääb vahel ütleme igaühe iga noh, ütleme 100-st ehk üks või 1000-st kaks või siis oleks see süsteem jäetud ülekohtune, kui 1000 rikkujat ei saa karistatud, ei saa miinuspunkte, aga üks jäi vahele, saab miinuspunkte ehk siis ikkagi järelevalve peab olema nii kaugele, nii et rikkujad karistatakse. Kui me jõuame nii kaugele, mul on tunne, et me jõuame, siis võiksime hingata tunduvalt rahulikumalt. Ja see oleks ikka võiks olla see sinikirjadega auto rohkem rohkem. Ta võiks olla ka ilma nende kirjadeta ilma kirjadeta, noh ja seda on ka nähtud, nii et muidugi nüüd mõni kuulegi võib öelda, et noh, nüüd räägite, et teeme politseiriik, see pole politseiriigi. Politsei sekkub siis, kui on rikkujaga tegemist. Raadio kahes stuudios on Johannes Pirita veel paari teemat puudutaks. Mulle meenub üks hiljutine jutuajamine teleekraanilt, kus osalised olid liiklusjurist Indrek Sirk ja ja politsei esindajana Tarmo miilits ning nad olid vist kõik üpris üht meelt, et selle põlvkonna osas on kellestki, kes praegu liikluses on, suuremalt jaolt, et lootus on kadunud, justkui, et läheb aega. Kui asjad hakkavad paranema, inimesed ei tõmble, ei ole nii kurjad üksteise peale kätemaks liiklusest kaob, ollakse üksteise vastu hoolivad. Olete nendega selles plaanis nõus, et läheb tõesti pikka aega, enne, kui pilt hakkab muutuma. Ja paranema ja ma olen selles mõttes nõus, et no kui prantslased ütlevad, et igal korralikul mehel peab olema üks naine, kaks last, kolm tuba ja neli ratast siis meil on praegu niimoodi, et noh, peaks olema siis ka vähemasti veel noh, mingi suvila või, või lennuk või, või ka ter või, või, või ehk siis meil on see niisugune rahakoti paksuse näitamine praegu kaunis oluline ja, ja see paistab ka ju liikluses silma, et mida uhkem auto, seda vähem on tema jaoks reeglid ehtis tõepoolest meie ühiskond on praegu selline, et nagu ta on, mida te isegi näete, et olulised detailid on kui paksu rahakotti ja selle demonstreerimine Nonii igal juhul, muidugi, eks seal on kogu aeg olnud niimoodi soomlaste kõige vaadanud, et naabrimehest peaks ikka parem olema, kui vähem ei ole, ehk siis tõepoolest need inimesed, kes elavad siin praegu noh, kes on minu ikka, kes suurema osa oma elust on elanud nõukogude liidus või Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal siis ega neid jah eriti ei muuda ja te olete ju ise autoroolis, te näete, et et liikluses käib üks igavene kähmlusi igavene nügimine ja ja, ja ei ole enesest lugupidamist ja ma kirjutasin möödunud suvel ühe väikse lookese sellest, et Tallinnas ainsana liiguvad korralikud soomlast. Ta kutsus esile tohutu protestilaine, kuid vaadake, kuidas nad, nad ei kiirusta naadi rabista. Kui te sõidate kas või Helsingis, olete oma sõiduraad, te võite olla täiesti rahulikus, keegi teid nühkima ei hakka. Proovige meil liivalaia tänaval nagu lühike jupp, et ei tea, kes ta kõrval on. Te ei ole kunagi veendunud, mõni teil külje pealt sisse ei sõida, kas ta, tema ei pane tähele, et te olete tema kõrval, ehk siis see on tõepoolest õige, et, et me ei ole autoga harjunud. Ja kui me autoga harjume, siis kui soomlastel hakkas niisugune autostumine pihta eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastad aastatel, siis meil see algas ju eesti vabaks saamisega. Ja näete, vahe on suur ja kui me jõuame tõepoolest nii kaugele, et inimesed hakkavad üksteisest lugu pidama, enam ei, ei demonstreerida oma üleolekut ega noh, kuidas ma talle seletan, ma ei oska seletada, aga saate väga hästi aru, et autostunud riik ei ole mitte see, kus on palju autosid, vaid autostunud. Riik on see, kus inimesed käituvad autoga, nii et see ei ole kõige tähtsam siin ilmas, vaid see on üks, üks tarbeese. Sotsiaalminister rääkis hiljuti sellest, et tal on jäänud mulje, et eestlastel on mitu elu seal mainida kahte asja, üks oli liiklus ja teine oli siis aids. Olete nõus liikluse koha pealt, et me oleme mitmeeluga. Ja siis jah, see on mõnes mõttes õige küll, sest et kuni auto ei ole ikka päris niisugune noh, nagu tolmuimeja või, või, või noh, mingi stereoraadio auto on ikka praegu tunduvalt tähtsam elus kui, kui need pisikesed tarbekaubad seal kodus. Selles mõttes jah. Kui palju siin selle inimeste nii-öelda arusaamade muutmisel tegelikult rõhku tuleks panna autokoolidele, kui palju nii-öelda autokoolid peaksid inimestes süstima seda arusaama, et auto ei ole see kõige tähtsam asi maailmas ja enese tõestamise vahend. See on hea küsimus, see on hea küsimus, seda on olnud pressis ka väiksed vihjed, jah, et autokool ei kasvata inimest. Noh, kuna ma selle selle asjaga natuke olen tegelenud tubli kümmekond aastat, siis siis kujutage ette, et kui autokooli tuleb, vaat just niisugune inimene, kel see moraalne tase on kaunis madal ja haridustase ei ole väga-väga tugev, sest ma isegi mõni kirjutab eesti keeles, nii et ei saa mõnest sõnast arugi. Ja ta on autokoolis kaks kuud, kaks kuud, noh, oleneb tema võimetest. Aga suurt rutem ta ei saa, siiski kaks kuud kulub ikka ära ja nüüd kahe kuuga peaks siis autokoolist välja minema siis inimene, kes on siis kõrgelt intelligentne, haritud, hea käitumisega, see on tühi lootus, autokoolid teevad ikka tööd tellija materjalist, autokoolid on niisugused asutused, kes koolitavad roolikeerajad, mitte inimesi. Kuigi seda soovitakse ja minul isiklikult poleks selle vastu midagi, kui meil õnnestuks sealt ka inimesi natuke harida, aga see ei ole võimalik. Praegu te võite minuga mitte nõus olla, aga ma olen selle asja sees ja ma tean, et et kui mats tuleb autokooli, siis sellisena sealt lahkub. Kas oleks võimalik, näiteks ma hakkasin praegu mõtlema ja mingit sellist süsteemi, et, et kõik, kes rikuvad liikluseeskirju, politseile protokolli, panevad kirjaga selle autokooli, kus nad tulid ja siis tekib nii-öelda autokoolide edetabel selle põhjal, et kust autokollandi rohkem rikkujad välja tulnud ja siis saaks autokool nii-öelda ise asja ette võtta ja hakata oma õpilasi tegelikult läbi kus nemad ise valesti on teinud. Või siis käib lausa tegevuslubade jagamine selle all. See on väga hea idee ja ma olen seda ideed propageerinud neutrike aastaid ja ja praegu on see kahjuks tehniliste takistuste taga. Tõepoolest, mina isiklikult oleksin väga huvitatud, kui mõni nendest, keda mina olen koolitanud, koolituses osalenud, on teinud mingi pahanduse, see oleks väga tähtis, muide, kui te hakkaksite tulevikus propageerima seda ideed, äkki õnnestubki niimoodi, praegu ma isegi ei tea seda, kuidas ta auto autoregistrieksamiteks tagasiside igasugune puudub, nii et selles mõttes minul ei ole mingit ülevaadet, kuidas need umbes 3000 inimest, keda mina olen aidanud koolitada, kuidas nad käituvad, ma ei tea. Aga see oleks väga tähtis teada küll, lausena, kui tõepoolest hakataks koolitus, lubage selle järgi andma, et vaat selle kooli õpilased on väga palju pahandusi põhjustanud. See oleks väga tähtsa. See oleks ilmselt ka autokooli endale väikestele. Ja ei ole seda valesti tehtud, väike stiimul, aga ma praegu ei tea. Kui me olemegi midagi valesti teinud, siis ma ei tea midagi valesti. Johannes Pirita liiklusspetsialist oli raadio kahes stuudios saate kõik puhuvad külaliseks, aitäh teile tulemast ja ohutut liiklemist. Edu teile ka.