Mäletan tol õhtul oli Vestneri rahvaraamatukogu seltsimaja rahvast puupüsti täis. Ei ükski näitemäng, mardi- või kadriõhtu tantsupidu polnud siia toonud nõnda palju. Haavakobraatub asulavedu, emm, kavere, kõrveküla. Ega muidugi ka Väägvere inimesi. Kuigi esines ainult üks mees. Ja sellist muusikatki olid vähesed koos Rakvere küla oja talust pärit suurtes linnades õppinud kontrabassikunstnik Ludvig juht esimese oma kodukandi rahvale. Kunagise Vesneri valla mees, ema mälestustes tean, et Ludvig juht esitas tol õhtul oma lemmikteose Händeli Largeto sonaadist Reimo soo Roopus üks, number 13 mille ise kontrabassil seadnud. Muide Contra passile seadistab paljud Händeli sonaadid. Milline oli too koduvalla niinimetatud? Kontserdisaal. Rakendus kunstnik Kiuru Kuusik meenutab. Vesneri rahvaraamatukogu seltsimaja oli endine valla magasiait, millele laudadest eesruum juurde ehitati. Tol õhtul ei mahutanud aidaruum ega juurde ehitiski kuulajaid. Oli ju esineja äsja Berliini Muusikaakadeemia lõpetanud, kelle kuulsus ajalehtede kaudu kodukohtagi jõudnud. Kirjutati aasta 1927. Ludvig juht oli tookord 33 aastane. Etteruttavalt märgime. Et ees ootasid tööaastat Londonis, Riias ja bostonis Teisipäeval, 29. augustil 1939. aastal saabus Ludvig juht viimast korda sünnimaale. Ta tuli Ameerika ühendriikidest lühema peatusega Helsingis. Kasvult oli ta peaaegu vägilane. Kui maestro Tartu jaamas vaguni aknast välja kummardus, ulatusid õlad aknaraamist, raamini. Tartust sõitis ta oma kodutallu Väägveres, sealt naise vanemate juurde Aakres. Suve viimased nädalad veetis sugulaste juures Võrumaal. Eestis viibis ta septembri lõpuni. Juhtide pere oli väga musikaalne. Tundsin ta õde Olga juht, pikakasvuline ja tumedapäine neiu mängis väegi vere puhkpilliorkestris. Meenutab mu isa. Miks valis Ludvig juht sooloinstrumendiks küllaltki haruldase kontrabassi? Oli ta õppinud Taavi dotovirchausi juhtimisel. Juba kümneaastase poisikesena puhus mitut pilli. Tõuke andis Peeter Virk Haus, kelle soovitusel läks väega vere poiss Tartu kino Imperial orkestrisse kontrabassimängijaks. Juht ise on ütelnud. Ka tšello oli ainult saatepill, kunitsialistita ise avastasid, said solistideks. Mulle on kontrabass eriti südame külge kasvanud. Ma ei unusta kunagi Artur Kapi sõnu. Kontrabass on see õige rahvuslik pill. Ta on tõsine ja tugev. Oleks vist aeg tutvuda saate peategelasega. Ludvig juht sündis 24. juulil 1894. aastal Vesneri vallaväega verekülas. Aastal 1916 kuni 1918 töötas Helsingis. Järgnes kolm aastat tööd Estonia sümfooniaorkestris, kuus aastat õpinguid Berliinis. 1930 kuni 1932 töötlased Ludvig juht Londonis siis lühemat aega Riia konservatooriumi õppejõuna. Aastal 1934 siirdus Ameerika ühendriikidesse, kus bostoni sümfooniaorkester sõlmis temaga eluaegse töölepingu. Bostoni sümfooniaorkester on USA vanemaid nimekamaid maailmamaine saavutuste dirigent kussewitzki ajal. Viimane töötas orkestriga veerand sajandit. Just tema võttis orkestri repertuaari, Prokofjevi Šostakovitši helitööd. Muide just kus Savitski kutsuski orkestri solistiks Vesneri valla mehe Ludwig juhi. Kuulame pisut seda orkestrit. Kes olid Ludwig juhi lemmikheliloojad? Kahtlemata Händel. Kuid meie peres on säilinud ajalehe väljalõige, kus Ludvig juht pihib kindlasti Jean Sibeliuse Finlandia. Kui saaks teda paluda, et ta meile kirjutaks niisuguse teose nagu seda on Finlandia. See oleks mu unistus. Ludvig juht Jean Sibeliuse olid sõbrad. Ühest intervjuust Ludvig juht, räägib. Suurmeister on erakordselt vaimukas vestleja. Tema kodu asub maa vaikuses. Mäkke tõuseb Kasemed. Maja ümber on kõrged kuused. Ja milline tore vaade avaneb Sibeliuse majast üle metsade kaugetele viljapõldudele. Ütlesin Sibeliusele, et olen sellest vaatest võlutud ja vastas Sibeliuse mõtlikult. Ilus on siin. Eriti kui päike loojub. Kuidas suhtus Sibeliuse Ludwig juhi kunsti? Maestro palvel pikendati Ludvig juhi kontserti raadios peaaegu poole võrra. Maestro oli võtnud telefonikõne Helsingisse ja palunud, et juhtum mängiks Rinski korsakovi kimalase lendu. Pärast lausunud. Pidin 70 aastat vanaks saama, et midagi säärast üle elada. Muide, varem oli Sibeliuse Vesneri mehele ütelnud. Enne teie mänguma kontrabassist eriti ei uskunudki. Pidasin seda midagi suure trummitaoliseks. Seega Finlandia kimalase lend kirjavahetustest kodustega, selgub et ka Kuperään, Vivaldi ja Eller viimaselt eriti tema meditatsioon. Ja veel üks südamlik laul, mille ta ise kontrapassile seadis ja kodumaal kontserdid Lõpetas. Ema süda. Kuidas suhtus Ludvig juht oma uude kodumaasse Ameerika ühendriikidesse elust Ameerika Ühendriikides, rääkis ta nõnda. Ameerika elutempo ei ole heliloomingule kohane. See elutempo ja pidev võitlus olemasolu eest lõhuvad mõnegi mehe närvid. Mul oli sõber, kellelt võiks palju loota ja kes oligi erakordselt hea viiulikunstnik. Hubaraikmann. Olime mõlemad auveri õpilased. Raikmann oli imelaps. Nüüd on ta vaimuhaige, kaotas närvid olemas. Kui eest võideldes Postimees 10. septembril 1939 Tartus andis Ludvig juht kaks kontserti. Tema viimane kontsert sünnimaal oli 14. septembril 1939. aastal Estonia kontserdisaalis. Üle nelja aasta võis pealinna kontserdipublik kuulda taas maailma nimekaimat kontrabassikunstniku ja veenduda, et tema mängutehnika oli veelgi täiuslikum kui varem. Olen oma mängutehnikat põhjalikult muutnud. Võtsin omaks tšellotehnika. Kahe aastaga õppisin kogu repertuaari uuesti, ütles ta ajakirjanikele. Kas suurumeistrid õpivad? Küsiti. Eluaeg õpime. Vastas Ludvig juht mõtlikult. Ma ei ole endaga kunagi rahul olnud. Ta lõpetas Berliini muusikaakadeemia heliloojana. Ometi on ta helitööde loetelu õigenap. Miks? Vastuse annab Ludvig juht ise? Ameerika elulaad pole selleks üldse kohane. Minu närvid on tugevad, aga komponeerimiseks ei jää mul lihtsalt vaba aega. Orkestrile õhtul kontserdid ja päeval proovid. Talve ja suvevaheajad on aga bostoni sümfooniaorkestrile väga lühikesed. Pealegi on mul Ameerikas kümmekond alalist õpilast, nii et veel eratunnid. Ülaltoodust vast piisab? Ludvig juht ütles, kõik. Kuulsuse elu polnud kerge. Kuigi ta oli maailmamainega bostoni, orkestri solist. Eluaegse lepinguga seotud muusik. Ludvig juht suri 20. jaanuaril 1957. aastal bostonis. Eeloleval suvel möödub 90 aastat tema sünnist.