Kontsert mõistatus, kas tunned meie rahvamuusikuid ja nende loomingut? Kuuldud rahvapilli vala on loonud üks meie tuntud rahvamuusik. Ta on sündinud 1922. aastal, õppinud Tartu kõrgemas muusikakoolis Eevald turgani viiuliklassis pillimänguga tegelenud üle 50 aasta. Juhatanud meie tuntud rahvamuusikakollektiive 40 aasta kestel. Ta on kõrgharidusega saksa filoloog, töötanud üle kolmekümneaastast saksa keele, laulmise ja muusika ning teiste ainete õpetajana. Selle ja teiste rahvapillilugude eduka esitamise eest pälvis tema poolt juhendatud rahvapilliorkester klubiliste asutuste ja kolhoosiklubide kunstilise isetegevuse vabariiklikule ülevaatusel 1953. aastal esikoha ja rändlipu. Kuna need edukad esinemised toimusid 30 aastat tagasi, siis on noorematel raadio kuulajatel võimatu ära arvata selle pala autorit ja pealkirja seepärast, et kõik vähemalt autori ära tunneksid. Kuulakem veel üht tema laulu, millel, nagu kõigil teistelgi on tema oma tekst. Olgu märgitud, et esitamisele tulev laul on avaldatud meie repertuaari. Selle aasta maikuu numbris. Taavi Aas käib. Ja ka ka looduskaitseala ja kire taba. Praegu. Küllap nüüd vastavalt kõik üksmeelselt, et kuuldud laulu metsa veerel väike maja ja järelikult ka rahvapillipala autoriks on Johannes Taul. Kõik teavad kindlasti, et Johannes Taul on praegu rahvamuusikaansambli torupill kunstiline jõud. Et ansambel kannab Eesti NSV rahvakollektiivi austavat nimetust ja maestro ise Eesti NSV kultuuritöö eesrindlased rinnamärki kuulakem nüüd ühe teise rahvamuusiku poolt loodud kandlelugu. Selle muusikapala esitaja ja järelikult ka kandleloo turi tundsid vist küll kõik kergesti ära, sest Erni Kasesalu kandlemängu on võimatu kellegi teise omaga ära vahetada. Oma 55-st eluaastast on ta kandlemängule ohverdanud 49 sest hakkas taju kannelt mängima kuueaastaselt. Tema kandleõpetajaks on olnud isa vanemad vennad August, Tina ja Eik toimi. Erni Kasesalu on oma kandlega kuulajate ette astunud rohkem kui pool 1000 korda peale tallila mänginud paarikümnes meie vabariigi linnas ja 70. erinevas maakohas. Väljaspool koduvabariiki, aga Moskvas, Gruusias, Pakistanis, Valgevenemaal, Riias, Soomes ja isegi kauges Siri Lankas. Ta on osa võtnud ja iga kord laureaadiks tulnud kõigil Vabariiklikel taidlusülevaatustel viimase 30 aasta kestel osalenud neljas telesaates telemuusikafilmis. Siin on mu kodu kümneid kordi raadius olnud pillimeheks 37-l sünnipäeval ja seitsmes pulmas. Kuna meie heliloojad ei ole spetsiaalseid kandlepalu loonud, kandlelt aga on võimalik rohkem võtta, on Erni Kasesalu isee teinud paarikümmend tehnilist tüsedamad. Kandlelugu kohtumiste valss, mida tema esituses äsja kuulsime, sai 1974. aastal vabariikliku maa taidlusülevaatusel žüriilt eripreemia. Ehkki see oli tema esimesi lendu lastud pääsukesi. Kolmas rahvamuusik, kelle kahte valssi kohe kuuleme, elas aastatel 1899 kuni 1977 ning tegeles laulu, muusika ja pillimänguga ligi 50 aastat. Trompetimängu õppimist onu juhendamisel alustas 12 aastaselt ja juba kolm aastat hiljem mängis seda pilli kohalikus orkestris. Aastail 1919 kuni 1921 sõjaväeteenistuses olles mängis korneti Dust tegutsenud Eesti teise ratsapolgu muusikakomando puhkpilliorkestris kus kapellmeistriks oli Peterburi konservatooriumi kasvandik, hilisem Tallinna sümfooniaorkestri ja lühemat aega ka Estonia teatri muusikajuht Adolf Eller. Tema käe all sai andekas ja õpihimuline noormees jagu olid, mis võimaldas tal tõusta selle sõjaväe orkestri korneti, solistiks. Sõjaväest vabanenud asus ta taas elama kodukülla ja temast sai mitmeks aastakümneks kohalike laulukooride, ansamblite ja orkestrite juud. Kui ta korrati mängust pidi tervislikel põhjustel loobuma asutas ta 1930.-te aastate alguses tantsuorkestri, mis olid külakapell tänase mõiste järgi. 1939. aastal ostis ta 120 passiga hooner akordioni, õppis seda nauditavalt mängima ja tegutses 22 aasta vältel tantsumuusikuna kodukihelkonna rahvamajades ja perekonnapidudel on loonud üle 50 tantsuloo, millest kaheksa on venda, tammanni poolt Eesti raadio fonoteeki salvestatud ja seitse noodiväljaandes mängutükke külagapellideta e esimene avaldatud. Kahest vendad Ammani poolt esitatavas valsist on esimene valminud 1931. ja teine 1960. aastal. Seega esimene ja viimne valss muusikast ja pillimängust lugu pidanud mehe loomingust. Kõik, kes arvasid, et tegemist on Jaan Metsamärgi Valtsidega head ööd ja sinililled tabasid täpselt märki. Neljas rahvamuusik, kes on loonud mitukümmend tantsulugu ja neist mitmetele ka laulutekstid teinud, on sündinud 1922. aastal Matsalus. Praegu on ta ühe meie tuntud katsemajandi põllumajandusjuhte pillimänguga tegelenud üle 50 aasta, kusjuures peale puhkpillidel on tema lemmik mänguriistadeks olnud lõõtspill ja bajaan. Seitsmeteistkümnendast eluaastast peale tema loomingust on ainukesena Eesti Raadio fonoteegis Pals kevadised veed ja seegi kahjuks ilma tekstita kuulakem seda valssi ja mõistatagem, kes on selle loonud. Valsi kevadised veed autoriks on Arnold Kask, kes töötab laeva katsesovhoosis ja kes laiemale muusika üldsusele tuntuks saanud endise Vorvuse ja praeguse laeva katsesovhoosi külakapelli juhina. Esimene neist omandas 1974. aastal vabariiklikul maa taidlusülevaatusel külagopellide hulgas esikoha ja laureaaditiitli teile 1977. aastal. Esimesel üleliidulisel taidlusfestivalil kolmanda koha ja laureaaditiitli. Viimaseks muusikaliseks pähkliks on järgneva laulu pealkirja ning teksti ja muusika autori mõistatamine. Pähkliks on see seepärast, et seda laulu on teadvustatud kar rahvaliku lauluna. Sellisena on see laul näiteks EKE projekti naisansambli kapriis repertuaaris. Seevastu Tarmo Pihlap, Pill ja palderjani on see alati autori, ees- ja perekonnanimega teadvustamist leidnud. Mees. Ja. Kui. Meil ela seeni ja. Ilm oli. Ta nõmmele. Ja. Tegemist oli Heldur Jõgioja esimese ja üsnagi vähetuntud lauluga rohelised aasad. See laul valmis 1957. aastal, kui ta oli 21 aastane ja viibis sõjaväeteenistuses. Sellest ka mõningane sentimentaalsus tekstis ja meloodias. Selles, et tema laulu teadvustatakse nüüd ka rahvaliku lauluna on süüd ka Heldur Jõgiojal, kes laskis selle viisi anonüümsena käibele. Tegelikult võttis rahvas laulu kohe omaks ja see püsib veel praegugi ansambli suveniir repertuaaris. Heldur Jõgioja teatakse väikese aia ja teiste populaarsust võitnud laulude autorina. Samuti on ta suveniiri kunstiline juht ja klahvpillide mängija.