Tööd rütmis laulu rütmis. Niisugune saate pealkiri pistis ennast pähe kord fonoteegi kartoteeki sirvides. Käsil oli üks kastidest maailmale rahvaste lauludega ning kuidagimoodi sattus tookord näppude alla just eriti palju töölaule. Kui aga põhjalik inventuur oli ära tehtud, tuli esialgsest rõõmuhõisked mõni detsibell tagasi tõmmata sest osutus, et kuigi töid ja ameteid on maailmas palju, jäi rahvalauludes käsitletud teemade ring oodatust tagasihoidlik omaks ja ei haaranud kaugeltki kõige oma varasemaid tegevusi, mis ühele või teisele maale eriti iseloomulikud on. Ei olnud matšeedee rütmikat heli, mis käib kaasas suhkruloo koristamisega, Kuubas ega Hollandi Veskimehe laulu. Küll aga leidus hulk laule karjastest, kalapüügist, põllutöödest, kangakudumisest ja muudest inimeste tegevustest, mis on levinud kõigis maailmajagudes. Olgu siis nii ka need on kenad lood, laulud. Laulu rütm on sageli tekkinud töörütmist. Pullakida laul Hei, hoogu manab vägisi silme ette Eliareepyni maali rasket Lotjaledavatest meestest kes on nagu rakmeid, tööhobused. Seon nosseedi karjuse laul, tõsi küll, orkestri esituses kuid ega siis karjusedki alati laulnud. Mõnelgi oli taskus vilepill, mis aitas täita seda aega, kus loomad kõik rahulikult kobaras koos kõhtu täidavad. Neid karjuste laule ning lugusid järgneb terve bukett. Enamikus lüürilised. Kuid ega siiski loomade valvurid nii ühekülgsed pole. Et kuule, Ta ei tabaks ka teistsuguseid meeleolusid. Moldaavia laulukuulsuse Maria Pieshu esitatavas laulus tundub küll, et kepsu elev üksnes loomad, vaid ka karjane Vene rahvaviis, mille esitab Oronkov vilepillil. Ikka karjus. Bulgaaria rahvalaul vanataat karja hoidmas lüüriline lugu, milles teeb solist Mihhail Popovi kaasa sümfooniaorkester. Muide, seade pärineb ühelt Bulgaaria kõige tuntumalt heliloojalt. Panso Ladigeeravist. Ise on Küprose rahvalaul, karjused ehitaja Kaljoope, Spiru tempude vaheldus taga ajades jäid kuidagimoodi buketi lõppu. Kõik naiskarjused. Rändkarjuste meloodia Senegalist. See aeglane ja nukker lauluviis on uiguuri karjase laul Tamara Halibakijeva. Buketi lõpuks aga ungari rahvaviis, mis kannab samasugust pealkirja kui eelminegi. Franke eff kvintett. Küllap igaüks teab, tunneb veelgi tervet rida karjaste laule kuid meie läheme järgmistele tööaladele. Kõigepealt kuulata Angola rahvalaulu laadija ansamblilt must tuli. Aafrika sadamates annab see raske amet kasinat leivapalukest tuhandeile mustanahalistele ja keegi ei söanda pidada sögorvydassiva neegri tööd lõbusaks. Kui töörõõmu pakkuvaks. Et tööle võtma siiski üsna kiire on, näitab laulu rütm ja see aitab vist ka koormat kergendada. Sepatöö pole samuti kerge, kuid Alfons Baueri ansambli esituses on vasara kõlksumisel alasile lausa polkarit. Rahva viis. Lõuna-Saksamaal. Korstnapühkija aga laseb oma luuda korstnalõõri tangorütmis. Nii kõlab see igatahes itaalia laulus, mille esitab helilintidel igavesti noor Rovertiinoloreti. Üks päris kaasaegne amet, loid Morrison ütleb oma laulus maa töötan raudteel ja ei mujal kui Ameerikas. Põgeneme nüüd järgmise muusikabuketi, seekord kalurilauludest tantsudest. Jaapani viis suur kalasaak on küll rohkem kalapüüki imiteerivate, tantsijate saatemuusika kui päris töö innustaja, aga kes ütleb, kuidas just Jaapanis kala püütakse käib see töö igal maal ise kombel isesuguste vahenditega ning niisugune vahelduslikus võib mõnegi töörütmi mõistetamatuks teha. India kalurite laulus, mille esitab tara raba Swami võib raske pärast rütmi eelmisest märksa enam tunnetada. Tundub, et aeglaselt veetakse looda tiibasid koomale. Ja see on Bali saare ansambel kalurite tantsuga. Ja see lustiline venta kalurite tants Läti tantsu viis koori ja külakapell esituses. Need kaks muusikapala Sõebõletajatest esimene neist prantslane, kelles laulab vokaalansambel Filipp Kajaar juhatusel. Tore lugu on jäätisemüüjast Indoneesia viis ja Indoneesia ansambel. Küll see jahutuse pakkuja vist hobuse või eesli ka oma kraami laiali tassib. Kui mees ei taha habemes olla, aitab Figaro nuga, sile või pardel tahe kena olla, on ka meeste hulgas nii tugev, et kui pole muid vahendeid, on kasutatud isegi nööri, mis keerutamisel habemekarvad välja kitkuda. Sellepärast on kummaline, et tähtsale habemesse ametile nii vähe on muusikas tähelepanu osutatud. Mozarti Rossini teenisid oma ooperitega nende ametimeeste tänu siiski ära. Meenub ka üks Hispaania tükk nimega tava Peeessi adena. Jah. Meenub, et diktoritele paras keelemurdmise tükk oleks habemeajaja ja jaamaülemlugu, mille korrutada Valter Ojakäär lubas kirjutada. Ning et on saksa rahvatants. Figaro mängib Saksa DV ajaviiteorkester. Tšiili ansambel konkumen esitab oma kodumaa rahvalaulukuduja. Veel üks laul ning siis on saade üsna ääretasa täis ja üle sellegi välja valitud paladest tuli suur hulk kõrvale jätta. Ja kes on enne kuulnud, et kogu maailma Loode-laulud ühte saatesse ära mahuvad jäägu teisteski päevadeks, parasjagu nüüd aga lõpulooks ukraina rahvalaul, oi, sõiti seina järele. Ansambel kopsa.