Tänases saates jätkame põgusat ülevaadet Euroopa maade džässmuusikast, millega möödunud korral algust tegime. Käinud läbi kaheksa maad, jäime peatuma Itaaliasse, kus täna siis võtame kursi üle Aadria mere kirdesse jõuame Jugoslaavias. Selle Maatšess muusikaga ollakse meil tuttav peamiselt pleedis toimunud džässifestivalide ja seal valmistatud heliplaatide kaudu. Rahvusvaheliselt tuntuim Jugoslaavia džässmuusik on kahtlemata 35 aastane trompetist dušangoikovitš keda aga viimastel aastatel kodumaal üsna harva kuuldakse kuna ta on olnud välismaal õppimas ja on kuulunud ka mitmetesse väiksematesse ansamblites ja suurtesse orkestrites väljaspool Jugoslaavia piire. Viimastest nimetagem eeskätt kurt teedel haagini ja uudi hõlmanni populaarseid orkestreid. Siiski võib koikovitši muusikas kergesti leida sugemeid tema kodumaa rahvaviisidest vähemalt siis, kui ta ise sellele rõhku paneb. Nagu näiteks kraatia rahvalaulumotiivide ehitatud palas. Vembasha, mida te nüüd kuulete? Nagu Jugoslaavia, nii kuulub ka Austria Euroopast suhtele selliselt hilja džässi viljelema hakanud maade hulka. Austria džässmuusika kaalukamate isiksuste hulgas tuleb ennekõike nimetada Friedrich kuldat, kes on seni tõenäoliselt ainuke professori tiitlit kandev džässmuusik. Kui teda üldse võib nimetada džässmuusikuks, lisamata, et ta samal ajal on ka üks kaasaja silmapaistvamaid klassikalisi kontsertpianist. Tema ettevõttel sai möödunud suvel teoks esimene rahvusvaheline džässmuusikute konkurss Viinis. Tihti esineb ta džässpianistina dirigendina ja leiab selle kõrval aega ka komponeerimiseks oranžeerimiseks. Kuna Friedrich kulda muusika on meie saadetes juba sageli kõlanud, valisin tänaseks Austria džässi näiteks midagi muud. Nimelt ühe pala sextetilt koosseisus Fritz körner trompet, Rudolf Joosel tromboon, Änthnic tenorsaksofon, Anton veeemmthaler kontrabass ja Manfred Joosel trummid. Ka selles ansamblis kohtame üht tugevat akadeemilise profiiliga muusikameest. Nimelt kuulub trumbonist Rudolf Joosel Viini filharmoonia kuulsasse sümfooniaorkestrisse. Pala kannab pealkirja suur bee. Autor on Chimi hiis, arranžeerinud aga on Haarald nõiverti sulest. Rumeenias äss pole seni veel palju suuri nimesid produtseerinud, kuid pianist Janci keressi võib kindlasti uhkuseks olla mis tahes arenenud vanade džässitraditsioonidega maale. See juba neljakümneaastane pianist on meilgi tuntud orkestri elektrokord endine liige ja on äratanud suurt tähelepanu reaalviimastel aastatel toimunud džässifestivalidel. Kuulake temalt laitmatult elegantses filigraanse täpsusega kujundatud ettekandes Ellingtoni populaarselt pala Siigem pluus. Ungari džässi tuntumaid esindajaid on tänapäeval pianist Attila garai ja kontrabassist ala taar peege. Kolmekümnendatel aastatel oli džäss Ungaris suhteliselt vähearenenud, kuigi sealsed džässi koduloouurijad uhkusega märgivad, et ühes 39. aastal Euroopas tegutsenud kolman Hopkinsi ansamblis mängis kaasa Ungari trummimängija peanter. Tundub, et Ungaris on tänapäevani originaalselt ja laiades rahvahulkades väga armastatud rahvamuusikal nii suur olustikuline tähtsus. Et selle kõrvale kaasaegsemaid kohalike traditsioonidega vähe või üldse mitte seotud musitseerimis vorme lihtsalt ei vajata. Oma esialgsetes rahvalikes avaldusvormides on ju ka džässolustiku muusika ja muutub pretensioonikamaks alles teataval kõrgemal arenemisastmel tugevate viljelejad olemasolu korral. Väikese näitena Ungari muusikute tasemest. Kuulake palun ala tarbige pala Dahlia, mida esitab Budapesti modern džässtrio koosseisus. Jeno Palo klaver, Julakovatš trummid ja pala autor kontrabassil. Edasi, siirdugem TšehhoSlovakkiasse maale, mis üha enam on hakanud paeluma kõigi maailma džässisõprade huvi. Siin on kõike, mida on vaja selle žanri mitmekülgseks ja viljakaks arenemiseks. Häid suuri orkestreid ja ansambleid, heliloojaid, Aranžeerijaid ja soliste. Neile lisaks ka esmaklassiline heliplaaditööstus, vastavad ajakirjad, klubid ja lõpuks ka regulaarsed rahvusvahelised festivalid, mis juba rida aastaid suurt tähelepanu köidavad. Oleme Tšehhoslovakkia Tšassist varem kõnelnud ja eeskätt suurepärase Gustav broomi orkestri kaudu on meie publikul ka kohapeal juhust olnud sellega otsest tutvust teha. Sellepärast lubage mul praegu pikemalt detailidesse laskumata esitleda üht populaarset Praha džässansamblit reduta kvintetti mille koosseisu kuulub rida sealseid tugevamaid soliste. Laadsodeczy trompet, Steneculets tromboon, Stanislav Sulkovski klaver, Jan Arned kontrabass ja ladislav tropp trummid. Kvintett esitab lazzodyfhibala kevadilma probleemideta. See on pärit heliplaadilt, mis hiljuti ilmus koos Igor vaserbergeri toimetusel välja antud slovakikeelse džässi leksikoniks. Ka Poola kuulub idapoolses Euroopas nende maade hulka, mis džässmuusika seisukohast üsna palju pakkuda, võivad siiski poolakatel raske võistelda oma naabrite, tšehhide, suure mitmekesisuse, laia haardega džässivaldkonnas. Blachi, Kraud, Cartneri ja broomi eeskujulike suurte orkestrite kõrvale pole Poolas midagi taolist leida. Solistidest on tuntuimad pianistid, kurilevitš komeda jaa, Tšaikovski saksofonistiga, Slovski, Urban jakk ja problevski. Ja rida teisi muusikuid. Et mitte liiga teha neile kuulajaile, kes vahetevahel meeleldi Kabalakese traditsionaalse džässi ära kuulavad. Valisin täna poolakate näiteks midagi sellest valdkonnast, nimelt bluusi Siibemosooris, mida esitab ansambel Varssavi Stompers koosseisus Henrik majevski trompet logimees Cruzenski klarnet, Dmitri markeevitš tromboon, Bogdan Ignatovski, Panso janus, Kozlovski kontrabass ja Meczislafadetski trummid. Ja lõpuks, enne kui pöörduda tagasi koju kuulakem veel üht pala saksa demokraatliku vabariigi džäss muusikutelt. Viimastel aastatel on siingi selles žanris tunduvad elavnemist märgata olnud ja üsna mitmed orkestrid ja ansamblid demonstreerivad küllaltki kõrget klassi. Üheks stabiilsemalt hea tasemelisekstressorkestriks on Dresdenis tegutsev koosseis, mis kannab nime Treffner, tantsin fooniker, kellelt on pärit järgnev pala. Hüürigi sinine portree. Solistidena kuulete Willi Baum Kertellit ventiil tromboonil, tiiter Walterit, metsasarvel Frivi Sternbergi altsaksofoniorkestrijuhti, Günter hüürigid klaveril Lotars Pillerit kontrabassil ja Sigrid Ludwigi trummidel. Olles sellega lõpetanud meie eelnevas ja tänases saates ette võetud kiirmatka mööda Euroopa džässi andkem enne lõpupala veel sõna, aga meie kohalikele džässmuusikutele ja seda seekord mitte kaudses, vaid päris otseses mõttes. Nimelt on tänasel hilisõhtul meie külalisteks Tiit Paulus ja Raivo Tammik kes hiljuti võtsid osa Novosibirskis toimunud džässiüritusest tehes nii-öelda vastukülaskäigu sealsele ansamblile, kes möödunud kevadel meil esines. Pöördume Raivo Tammiku poole küsimusega, kuidas see sõit nii kauge maa taha üldse päevakorda tuli ja teoks sai. Tegelikult juured ulatuvad juba möödunud kevadesse, sest maikuu sees oli siin Lenfilmi esindaja, kes otsis mind üles ja küsis, kas oleks selline asi võimalik, et me esinesime nende poolt vändatavast silmis seitse nooti vaikuses. Selles filmis nimelt üks novell seitsmest on pühendatud džässmuusikale ja hõlmab siis nii ühe osana ka džässfestivali Novosibirskis. No muidugi ma andsingi ise koordi nõusoleku pikemalt mõtlemata, mille, mida see asi tegelikult endast kujutab. Ja nüüd äkki oligi siis novembrikuu sees, seesama mees siin tagasi, ütles, et hakkame nüüd sõitma, kes siit Tallinnast siis üldse sõitsid? Noh, käisime me neljakesi, Tiit Paulus, kes minu kõrval siin istub praegu siis Aleksander samofalov ja solistina Els Himma. Tähendab, teil on siis trio klaver, kontrabass ja kitarr simmani siis laulusolistina oli seal kitarrimängijaid ka kuulda või? Ei, seekord ei olnud nii, et oma instrumendi peal ei olnud võrdlusvõimalusi, ei ole kõige. Kas oli kohtumist ka Vitichi ansambli liikmetega, kes kevadel meie festivalil käisid? No nemad. Et seekord kaasa ei mänginud, oli üks, teine ansambel, tenor. Tromb on ja kõik, kes sina olid sõitnud, olid otseselt Lenfilmi kutsel. Ja praktiliselt see festival oligi nagu Lenfilmi poolt organiseeritud, nii et olime siis meie ansambel Lukjanovi trio Moskvast ja Leningradi Dixilenud, mida te seal mängisin? Filmi läks meilt üks lugu, mida filmiti ka see oli õõnberlini lugu, ma olen armunud. Peale selle veel mängisime filmi fooniks terve rida asju, sealhulgas siis Nõukogude autodes. Teised nii kodumaised lood peale. Mõtete toimus ka üks avalik kontsert, mille vastu tunti suurt huvi. Seal oli võrdlemisi suur kuulajaskond, peamiselt noored. Meie ansamblimäng äratas huvilisele uudse koosseisuga. Maja, kus me esinesime, oli tehnika viimase sõna järgi ehitatud ja üldiselt väga meeldiv. Meeldiva mulje jättis. Üldse peab ütlema, et kuulajaskonna huvi oli väga suur. Need jah, mind, mida me korraldasime, toimusid öösiti ja vaatamata hilisele kellaajale oli äärmiselt palju kuulajaid, nii et paistab, et huvi, sest muusika vastu on väga suur. Ma arvan, et me võiksime mängida vast majandus nardist, see on nagu kõige südamelähedasem lugu, mida me senini oleme mänginud. Ja nii jääbki tänaseks jälle hüvastijätt ning kohtumine kahe nädala pärast. Millal vestleme käesoleva aasta silmapaistvama essi solistidest? Tead jällegi?