Te kuulate raadio kahte eetris on saade kõik puhuvad ja meie usinamad kuulajad on kindlasti märganud paari nädala jooksul tehtud ülevaadet nendest esinejatest, kes tänavuse Eurovisiooni karusselli ka Eestis siin seotud on. Ja kuivõrd homme on juba laupäev ning asjad saavad klaariks siis on paras hetk üle kuulata mees, kes Eurovisiooni asja eest Eestis on aastaid ja aastaid vastutav olnud. Juhan Paadam, meil on väga hea meel tervitada sind, derber. Oled rahulik, millegipärast väga muretseda pole vaja, eks ei. Läks Eurovisiooni karussellile ilmselt on selline, et kõik planeeritakse ette ära, et siis ongi lõpuks öelda lust ja lillepidu laupäeval vastavaks. Kust tuleb see karussell? Tahaks teada selles mõttes, et mistahes saate tegemine ei ole mingi karussell seal noh, nagu sa ütlesidki, planeeritakse, ma ei tea, aasta aega töötatakse millegi millegi heaks, millegi nimel oleneb sarja pikkusest saate saate asukohast programmis. Et selles mõttes karussell ei ole, ta läheb karussellis nagu, nagu kellelegi teisele, nii et, et meil tähendab nagu selles mõttes karussell ja ma ei oska öelda, eks ta mingisugune sündmus ole ja see juhtub ilmselt sellest, et et nimetame seda nagu kergeks muusikaks, võivad kerge muusika vallas sündmusi vähevõitu on Eesti riigis. Aga ma nimetan selle ümber, kui karusselli sopid on lotot Ron et muusikud, tegijad panevad sinna nii-öelda pallid sisse ja keegi väljub võitjana, kes väljub võitjana paras loos. Nojah, võib, võib ka nii, lepime kokku siis nii, et ta on üks, üks lõbus mäng mille taustal need tegijad, need heliloojad, kes on huvitatud teatud žanris töötamisest, võtavad ennast kokku ja kirjutavad loo saadavad selle ühele kõrgele komisjonile, kes ta, kes nad üle kuulab, läbi vaatab ja saatesse laseb, et teatud hulga sellest, et et selles mõttes jah, miks mitte, võib kalata lotot ran. Korraks väga jõuliselt ja jõhkralt segaks Johan sinu isiku sellesse Eurovisiooni asjasse. Miks, miks on niimoodi läinud, et sa väga südamesse oled võtnud selle projekti endale? Et kõik need aastat olgu edukad, vähem edukad, ei üks ega teine, pole andnud põhjust nii-öelda maha astumiseks ei võit ega ka noh, peaaegu viimaseks jäämine. Ikka hauast ette võtta, noh, kas sa viitsid seda juttu, võib nüüd ära kuulata. Huviga kuulan pärast lõunat. Jah, ja muidugi, ja siis on jällegi esimene lause viimane lause ja jällegi Jutajale ennast, eks see on tüüpiline, tegelikult on niimoodi, et, et nagu ikka elu koosneb juhustest ja, ja sedagi sedagi saatesarja või projekte sattusime tegema juhuslikult ehk olles ja siis nüüd juba iseseisva Eesti televisiooni iseseisva riigi rahvustelevisiooni välissuhete osakonna juhataja. Tegime me selle projekti, tähendab, hakkame sellest peale, et ma kuulun sellesse põlvkonda, kes väga hästi teadis, mis asi on Eurovisiooni lauluvõistluse, eks ja, ja ma kuulun sellesse põlvkonda, kes silm märg vaatas Soomet aastakümneid, eks ütles issand jumal, kui me ükskord saaksime. Ja välisosakonna täna ei teinud ma vähe, ehk pigem kõik selleks, et me saaksime nii kiiresti kui võimalik Euroopa ringhäälinguliidu liikmeks ja sealt kohe eurovisioonil, eks ole, see, see on seal veel üks, jah, üks on seotud teisega lihtsalt, eks ju. Nii et kui te praegu vaatate Euroopa protsessi, siis aserid me võtsime vastu juuli alguses EBU liikmeks ja juba ongi nad üllatus-üllatus eurovisioonil, eks ole ju, miks nad astusid, no sellepärast laias laastus vastasidki natukenegi kreisi tähendab ja pöördunud rahvusvahelist organisatsiooni on palju rohkem, vajab palju tõsisemateks asjadeks meelelahutus, ehkki see on üks organisatsiooni tegevuse osi ja mitte vähetähtis. Aga seal on ka spordiuudised ja seal on palju asju ja, ja meie rahvusvaheline positsioon tervikuna ja nii edasi. Nii. Ja, ja siis ühel hetkel tekkis mingisugune mingisugune koosseisude muutumised, inimesed ikkagi liiguvad kuskile kusagilt ja oli juba peaaegu sügav talv ja Eurovisiooni lauluvõistlus see aasta siis kuidagiviisi liikunud kusagil. Ja siis tollane tollane peadirektor Toomas Lepp kutsus mind ühel hetkel ja ütles, et see oli pikk jutt, mida ta kõike ütles, ütles, et nüüd hakkad tegema. Ja oli juba tõesti viimane vintsest oli novembrikuu ja ma arvan, et, et vot see tsükkel on ju niimoodi, kui me oleme nüüd veebruari alguses, eks ole, et siin peaks nagu kõik olema rahvuslikul tasemel otsustatud, siis novembris alustada suhteliselt hiljavõitu ausalt. Ja, ja siis ma võtsin seda teha sellise koidu aasta 98 mida ma pean oma kõige õnnetumaks ja kõige ebaõnnestunuks aastaks. Just sellepärast, et ettevalmistusaeg oli Sa oled ju midagi teha, sellepärast ehk teiste sõnadega see tulemus, 11. 12. koht seal Portugaliga Me jagasime midagi, see oli ju täiesti okei. Aga silmas pead sa selle ebaõnnestumise all midagi? Ja seal oli kõik ebaõnnestunud, seal seal oli kurat, negatiivne meedia ja seal oli noh, mis iganes, alates piletitest lõpetades Aranseeringutega oli kogu aeg mingi jamps ja ja pea käis ringi ja, ja noh nõuandjaid oli palju ja, ja kõik see, kõik see minu sees käis kuidagi edasi ja tagasi ja ehtes sõnadega asi lihtsalt selles, et professionaalsus puudus mõeldud teinud ühtegi konkurssi, rääkimata nii keerulist konkursi nagu nagu Eurovisiooni lauluvõistlus. See on see naljakas saatesari, mis tekib ühel hetkel programmi siis ütleme uue aasta poole hooaja pealt, eks ole, jaanuarikuus kestab maikuuni. Üks saade on seal detsembris november, detsember üks pisike, 10 minutit, eks ja, ja 18 saadet nüüd praegu, eks ole, on lühikese aja sees ja siis me kaome jälle pooleks aastaks ära. Me teeme tööd, sel ajal me üldse ei tukuvad. Et jah, ja, ja siis mul oli nagu kaks teed, kui me sealt ükskord tagasi olime, see tulemus kõik lõpuks ei olnudki ju nii paha, eks ole, sportlik tulemus, aga see spordipool selle juurde võiks tulla veel see noh, seda, seda ei pea nüüd ka hirmu südamesse võtma. Ja, ja, ja mul oli nagu kaks teed, kas lõpeta ära öelda, et vabandage, see ei ole nagu minu business või, või et proovida veel kord. Ja kuna ma ei ole harjunud noh, ilma südamesse võtmata televisiooni tegema, sest ma olen teinud kohe-kohe siinsamas majas 40 aastat järjest, eks ju. Siis siis mõtlesin, et ma teen ta korra veel ja kui mul, siis ei tule miski asi välja, eks ole, või või noh, ma tunnen, et see ei ole minu töö, siis ma ei tee seda rohkem. Aga see, mis ma tegin, sammusin seitsmendale korrusele meie juristide juurde, viskasin neile kolm paberit, mis Eurovisiooni lauluvõistluse kohta üldse olemas on. Jeltsin, poisid, palun kirjutage mulle reegleid, mis on reeglid. Et, et noh, iga konkurss toetub rangelt reglemendi ehk reeglitele, need peavad olema selged, läbipaistvad et keegi ei saa öelda, et mis te seal suseldate, mis väärt vaadake, susserdada ei ole vaja, sellepärast sel lihtsal põhjusel, et kui ma tahan, siis me kirjutame reeglid, nii et me valime selle laulu, mida mina tahan, ehk teiste sõnadega seal kirjutatud lihtsalt selle aasta laulu valib toimkond veel jubedamat öeldes, valib Juhan Paadam näiteks moos. Nii võib teha. Kui palju sa selle ma saan aru siis kokku 10 aasta jooksul, 98.-st alates, mis sa oled nii-öelda liini juures olnud, oled kuulnud seda, et lolli mängima nagunii Paadam on see, kes võtab, võtab ja paned selle loo, mis tema tahab. Aga ühesõnaga, pannakse kasvama, sai uue suvila jälle tänu sellele, et inimesed Nojah, kui oleks, siis jah ikka vähem ja vähem, aga muidugi igal aastal korra ikka kuskilt midagi kuulen, sest kaotada me ju keegi ei oska, mina kaasa arvatud mööda. Ja, ja sellepärast on konkus elati paha, et noh, konkurss ei ole lõpuni objektiivne. Nii hea, kui su žürii ka ei ole, selle aasta oma oli väga hea. Mis koosnes eranditult siis raadiotes töötavatest inimestest, eks ole, inimesed, kes nagu te teate, on kogu aeg muusikaga. Erakordselt hea, ikka annad kellelegi jaoks on nad ikka jobud, eks ole. Ei oskanud, Nad ei oska, nad ei oska, nad ei saa sellest aru, eks ole. See on nagu üks pool selles, et ikka on. Aga, aga järjest vähem ja kui reegel on selge, siis ei ole palju nagu midagi rääkida. Võta paber ja loe selle, kui sa pead sellest kinni, sest reegleid teavad. Kuna rahvustelevisioon on, on koos rahvusraadioga, tõsi, on asja korraldaja, siis reeglid on ju meie kirjutada, eks ole, me peame teatud asju arvestama, mida meile Euroopa reegel ette annab, aga see on kõik. Ehk me võime teha täpselt nii, kas me tellime kõik või ei tellides. Me paneme avalikule konkursile, eks ole, tellime pooled või, või mitte, tellime ühe ja, ja 20 tükki, laseme vabalt konkursilt meie teha või lihtsalt nii nagu on näiteks Iisrael teinud aastakümneid, istub tõepoolest mingisugune seltskond koos, see on ilmselt telemaja omad inimesed ja mõned eksperdid kuulavad materjali üle ja siis üks nagu paavsti valimistel astub uksest välja, ütleb see kõik. Üks lugu on valitud, kuidas ta valiti ja suvilad kerkisid, seda, miks sa ei tea, vaevalt et, et see on lihtsalt see metoodikas on odavam, muide sõbrad, see on palju odavam, ehk saateid ei ole vaja siis teha, aga tõsi, rahva huvi siis ka ei ole, kui saateid ei ole, noh et koguse, nagu sa alguses karussell või lotot on või mis iganes, nime me talle ei pane, on ju selles mõttes hea, et rahvas elab aktiivselt kaasa ja rahvas on vahva ja vaatame, on meil tore. Ja vaatajaid on meil palju. Ja nagu ma olen, nagu Postimees eile võttis taas tsiteerida korraks madalam muidugi Postimehe töökat kollektiivi. Et et me teeme seda täpselt nii kaua, kuni on rahva huvi, loomulikult igat saadet tehakse täpselt nii, ka kogute kuulatakse, vaadatakse, jumal hoidku. Isegi lehti trükitakse täpselt nii kaua, kui neid ostetud. Nii, nii lihtne on see, selles mõttes, aga miks ma südamesse võtnud? Ma ei oska muud moodi töötajad. Raadio kahes stuudios on Juhan Paadam, mees, kes on Eurovisiooni asja Eestis, nüüd siis puhtalt 10 aastat ära. Johan reeglitest veel, millest ma siin ennist rääkisime. Kas need tendentsid on teinud sellele laulu konkursile head või pigem karuteene? Näiteks nii-öelda laulu laulmine, ükskõik mis keeles varem oli ju, pidite esitama eesti keeles selle kunagi, eks. Me räägime eestlastest siis see, et minu mäletamist mööda oli ka klausel, et lugu tohtis avalikuks saada mingil hetkel alles väga lähedale sellele festivali esimene jaanuari. Praegu on niimoodi, et esimene oktoober lood on praktiliselt juba inimestel peas või hakkavad juba ära ununema ja siis tulevad nad nagu eurovisiooniga uuesti ujuvad pinnale. Kas need kaks mulle tundub tähtsamat muudatust või on midagi veel, on asjale kasuks tulnud või kahjuks? Noh, kõige olulisem muudatus on ikkagi see, et et vot seoses Euroopa kaardi muutumisega on riikide arv järjest suurenenud ja poolfinaali juurde tuleks saadaks ja nüüd on kaks poolfinaali, me oleme nii kaugele, et, et ma ei oska, tähendab, et kui teil on selle vastu huvi, siis sellest võiks rääkida nüüd pärast maikuud siis, kui kõik on möödas ja esimene kogemus on olemas, et mida sa siis tegelikult tähendas? Sellepärast et me peame ikkagi arvestama ühe asjaga, et vaatajaid lõpmatult ei jätku ühelegi saatelega sarjale. Eriti veel niuke niukse Europa, vaid programmile, eks ole, mis on üleeuroopaline ehk et nüüd on neid kolm palju publik jaksab neid vaadata, et huvitav teada lihtsalt võib-olla nii palju. Et võib olla kütused näiteks südames on täiesti mõttetud, et rahvas vaatab tõusvas joones, täitsa võimalik. On võimalik, et publik käitub ka nii, nagu ta on käitunud, et ta vaatab poolfinaali, kus me oleme sees. Noh, küllalt hea meelega, neid on palju, vaatajate number on hea ja finaali vastavalt sellele, kas me sinna pääsema pääseme, pole nüüd pääsenud. Siis finaalis natuke langeb, aga see on ikkagi veel kõrge. Sest meie rahvale on see vana kogemus vaadata lauluvõistlust, eks ole, joriseb mis ta joriseb, aga aga see mai üks üks laupäeval läheb selle peale ära. Ja kooki küpsetatakse selleks puhuks ja, ja veini ostetakse, juustu tuuakse ja ja süüa tehakse sõpradega, tullakse kokku ja peetakse tabeleid seal niukene fänn tegelikult nii seda võtma peabki. Nüüd neist kahest muudatusest, see, et rahvuskeeled on kadunud, on minu meelest kahju. See teeb asja vaesemaks. Aga noh, muusikatoimetajate, te saate väga hästi arvet. Et plaadifirmade seisukoht on teistsugune ja plaadifirmade seisukoht on jäänud siin peal. Miks nad deklareerivad? Nad ütlevad, et seda vähestki ei ole võimalik siis üldse müüa. Et kui kombinatsiooni CD praegu, mis tehakse, eks ole, siiski mingi noh, Aastase lonksuga nii-öelda müüb ära, eks ole, siis siis rahvuskeelsena ta ilmselt ei müük aastaga ära. Nii et eurovisioon selles mõttes on ikkagi keeratud äri huvidesse kui ta ei ole seal alguses. Kuid ehk ehk äri huvin huviks võib nimetada ka ju seda, et esimeseks oktoobriks tootoodi avaldamise tähtaeg mitte esimeseks jaanuariks. Miks, sest jõuluturg on see turg, kuhu tehakse parim igal pool maailmas, eks ole? Ma ei tea, kui palju see number vastab tõele, aga, aga mulle tundub, et meil enne jõulutuli müügile meil suures Eesti vabariigis 400 plaati. Kui see number on ligilähedaseltki õige siis on see kohutav. Tähendab, kes neid ostab? See on jõhker jah, aga ehk et seal on see, et saada head lugu. Et saada head lugu, võtame ta sealt jõuluturult ära, siis teeme selle möönduse, et. Minu versioon on, sa võid selle ümber lükata, et teised reeglimuudatused, millest me siin kõnelenud oleme, on kõik Eesti kahjuks olnud, sest kui me puht statistiliselt võtame eesti kohadeks, siis need on viimasel ajal ainult halvad olnud, et meil ei ole kasu olnud sellest, et hulk riike juurde tulnud meie ainult kaotama sellest tundub. Üks koht, kus mulle tundub, et me oleme võitnud, on see, et kui kaotate ära see, et mängib üks orkester muusikat sellepärast et ega muidu ilmselt ei oleks nagu Padar-Benton võib-olla nii head olnud ka. Nojah, ja ei vaata orkestrile oma võlu, eks ole, mingisugune, et, et noh, et seal, see on nagu nagu raske öelda sinna või salati 600 bändi juurde panna veel, et, et noh, et see on, see on nii ja naa, et see, see on nagu maitseasi, et omamoodi oli see glamuurne, kui oli orkester ja dirigendid ja ja Leenatam, jah, aga, aga. Aga noh, eks ta, eks ta nii ole, et see aeg on vist möödas nende ehk et, et üks glamuurne kontsert kogu selle noh, raua ja, ja, ja trummi-bassi vahel on ilmselt lihtsalt nats omaette, ongi kõik, et et konkursi sellega ei pea, eks see on ka plaadifirmade diktaat. On olemas liikumine seal fännide hulgas, orkester tagasi, korjatakse allkirju aastaid ja noh, niuke mingi asi on olemas, nii et, aga see, see vaevalt et juhtub. Ühesõnaga, et muidugi ei ole meile kasuks, ainult et veel kord, et võtaks nüüd nagu selle spordipingesid maha. Et ega see noh, nii või teisiti. Kuid mõned on nagu väga sportlikud üldse ei ole. Ega siin prognoosida ei saa, kui me teaks, kuidas võidulugusid kirjutada, me ju kõik kirjutaksime, eks ole, lakkamatult, eks keegi ei taha ju kaotada konkursi, see on nagu paha tunne, eks ole, tegelikult sellest muud muud muud suhu ei jäägi paha tunne nokaatajal või või sellel, kes edasi ei pääsetud, et tegelikult on, see, on see ikkagi üksmeelelahutuses nii peatada. Aga selles sportlikus hasardis on praktiliselt võimatu lahti saada kõik juba siis, kui laulud käivad, siis inimesed kodus tukuvad juba võitlevad unega, nii kui tabeli ette ilmub uni läinud. Ja muidugi muidugi. Peab olema pere nanni juba serveerinud, kõik oma paremad toidud lauale. Lihtsalt sest reitingud näitavad seda, et, et noh, et ma olen vahel referentgrupis olles, ma viskasin vahel nalja, et nad noh, alati on need diskussioonid, et kust me võtame vähemaks saada, ei mahu ära, eks ole, laulud välja peksnud vaja, paneme parem kurat, ainult hääletuse ongi lõbus, kõigil kõik hääletavad. Kes sinu arust eesti muusikutest Eurovisiooni kõige tõsisemalt võtab? Või on võtnud Priit Pajusaar, Alar Kotkas, aga nii vist ei tohi öelda. Et noh, ühesõnaga need on need kaks tiimi, kes on, kes on alati või peaaegu alati kaasa mänginud selles mängus ja, ja mitte alati finaali muide pääsenud. Nii on ka juhtunud. Aga et, et noh, nii ei tohi öelda, kõik, need, kes on tulnud, on tegelikult võtnud oma tööd väga tõsiselt ja teinud seda tõsiselt. Ja, ja oma parema äratundmise järgi. Nii et selles mõttes mul ei ole. Mul ei ole mingi mingit põhjust hakata siin jagama muusikuid nagu kahte lehte, et et aga see on Sal-Saller või, või Riine Pajusaar, kes on esimest korda või sellel punkrit vähemalt finaalis. Või Priit Pajusaar või, või Sven Lõhmus, et kõik teevad ikkagi ja lauljad ka artistid ka, ega see ei ole, noh. Tähendab ma vabandust, aga ma lugesin ühest väljaandest, et toimetaja küsib, et ega sa oma muusiku renomee sellega umbes ära ei rikuks, eurovisioonil lähed? Vabandage, vabandage. Noh, esiteks meil niisugust televisiooni sündmust muusika alal. Noh, kui nüüd raadio kahe aasta hitt välja arvata, mida me üle kanname, siis siis nagu väga ei olegi, eks ole. Ehk niisugust puhast televisiooni konkurss ja miks ei peaks nagu kuidagi mainele halvasti? Mõjukesest eurovisioonil on ainult halvad laulud. Ja halva maitsepillerkaar on, ma ei tea, kas see on ainult halvad? Ei, see on levinud stamparvamus. Ja noh, nii ongi siis katsuks lambist välja tulla, et ma eeldaks need väikese rahva kultuuritoimetajad siiski natuke teist teistviisi noh, läheneksid kogu materjalile. Ehk veel kord, see on üks televisiooni niuke lühisari, seda ei ole sunnitud keegi vaatama, vaatavad need, kes tahavad, eks ole, arvustavad need, kes tahavad, kui sul apriori on, noh nagu suus appi täis, eks ole, on üle üle seal. Sa ei pea. Muidugi sa võid kritiseerida ja alati olen ma öelnud, et mistahes konstruktiivse kriitika üle. Me oleme õnnelikud, aga inimeste töö ja loomingu üle ilkuda seal väga oluline, mina ei luba. Siis ma ei luba meie heliloojate lauljate-pillimeeste jätt toimetajate ja tegijate tööle ilkuda, elementaarne. Siis meie ei, ei luba endale kunagi seda, et Melguks kelle iganes arsti õpetaja ma ei tea, kelle tööle. Et nii inimesed ei tehta, eks ole. Et aga veel kord, et noh, et see on, see on mingisugune minariteed, kellest ma räägin, sest sest vaataja on, ma ütlen harva, aga vahel, et minu ja, ja meie vaataja ehk ehk minu meelest tähendab meie tiimi siis Eesti televisiooni ja vaataja suhe selles segmendis on absoluutselt korras. Ehk ehk meil on hästi vaatajaid ja niikaua kui vaataja meid usaldab, meid tahab, nii kaua me mega pingutame ehk selle pooleaastast, kui mai on olnud, istume kohe maha, ei hakka, hakkame genereerima järgmist, me saame puhkuse ajal kokku paar korda. Me ütleme aasta ringi, see on miski, mis on uus ja mis on, ütleme viimase viimaste aastate nüüd ka uus uus trend, et et me ei pea pausi. Ma pakun välja Johan ühe versiooni, miks sellest nii palju räägitakse ja miks aeg-ajalt siis kerkivad esile need negatiivsed emotsioonid, negatiivsed kommentaarid ja see on see, et eurovisioon on nii-öelda ühiskondlik liin, liidab inimesed kokku, pakub teema, mida teha, mida käsitleda koos, ehk et mida vaadata koos, millest rääkida, koos on alati niisugune hea teema, et mitte rääkida ilmast, räägime eurovisioonist, eks ole, ja sellepärast siis aeg-ajalt võimenduvad mingid teatud negatiivsed emotsioonid, sest noh, me teame, eestlane ju sööb teist eestlast kõige parema meelega. No eestlane vot eestlane ei söögi teiste eestlaste ehk nii hästi kui, kui tegemist on ikkagi mingisuguse väikese osaga meie hulgast, eks ole. Ma selles mõttes ei ole nõus, et, et noh rahva, seda nüüd ikka venitaks, eks ole, aga on mingisugused kujud, kes ei saa ilma selleta, eks ole. Ja palun väga, selleks on ju igasuguseid lõpmatuid, netilehekülgi, mida kõike, eks ole. Lihtsalt pidage piiri, eks ole. Miks me küsime 16 aastase esimesi samme tegeva laulja käest? Kes, kes isegi ei lisanud, kes on tasakaalukas ja arukas oma vastustes küsima, et ega ta oma renomee teravikku, vabandage. Ma ei pea seda õigeks, lihtsalt et see, mis puudutab ja ma vahel uhkelt ütleme, õhtuti üksinduses, et me oleme loonud nii tugeva brändi tegelikult, eks, ja, ja see on Eesti televisiooni ka Eesti raadio Teened, et see bränd on nii tugev, et temaga annab mängida ka ajakirjanduslikult, eks ma loen mingid artiklid, et mingi arstide palgasüsteemist täiesti kaugel sellest, millega me siin tegeleme. Ja järsku vaatan, seal on niisugune tekst, et see arstide palgasüsteem, millest on jutt, tuletab meelde nagu omamoodi Eurovisiooni, kus punkte. Ma arvan, et kas, kas tõesti noh, nii nii lugu pidevalt nagu ma toodetesse suhtuda, eks ju minu meelest ma vaatasin ülikooli ajal mulle hirmu peale, kui palju need inimesed õppima pidid, eks ju. Et te palgalisest tehke üle. Arutleda me ka ei saa, ilma eurovisioonil teeb nalja, noh. Et, et see on nagu omamoodi lõbusaid märkad iseenesest tugev, aga ma arvan, et see on tugev tänu sellele, et et selle kallal on olnud palju professionaalseid režissööre, kunstnikke, ajakirjanikke, muusikuid, loomulikult. Kuigi ta on iga-aastane, sest me teame sama kindlalt, kui tõuseb päike, tuleb ka eurovisioon. Nojah, niikaua kui ikka mingisugune keel nad atriki tuleb, ei tule, tuleb muidugi. Raadio kahes stuudios on Juhan Paadam, räägime veel natukene juttu, ma tooks uuesti need sõnad tõsidus ja naljategemine sisse korraks ja ja viidates Dave Bentoni jutuajamisele siin mõni päev tagasi teeb, ütles, et tema jaoks on eurovisioon püha asi ja talle meeldib, kui seda tehakse täie tõsidusega. Tema ei saa aru nendest, kes teevad nalja. Sa korraks ütlesid, et väga tõsiselt võtab Priit Pajusaar seda asja tänavuse aasta kontekstis, kuidas sa nimetaksid seda, mida Priit Pajusaar teinud, kas ta teeb tõsiselt nalja? Kui ta teeb lihtsalt nalja praegu? Mida ta teeb? Ma vastan, ma tean, kuidas aastal Priit realiseerib ühte ideed, mida ta on kandnud aastaid. Me räägime siis ütlen kuulajatele lihtsalt kärinal. Realiseerib täpselt seda ideed, mida ta on kandnud, kaua aega tal on, tal on olnud üks mõte, teha midagi kreisiraadio ja seda mõtteta. Sel aastal otsustas katsetada, ta teeb nalja. Ma arvan, et ta otsib huumorit ja nüüd me võime. Mina ei saa rohkem siit edasi minna, tähendab mul konkursi korraldajana praegu ei sobi rohkem rääkida. Et mida ta siis on minu arvates saavutanud mida? Ei, aga et et see on? See on üks niisugune žanr, ma arvan, see on absurd ikas või ehk et ma arvan, et selles mõttes. Noh, on see, on see pisut vastuolus Davy mõttega ja mitte ka päris siis professionaalses mõttes ei ole, tähendab Ta ei, ei tee tee lihtsalt pulli, nagu öeldakse. Jah. Aga, aga ma tean, mida Dave ilmselt mõtleb seda, et tuleks, tuleks emalen. Tähendab, kui minu käest on küsitud, et millised on, ma kujutan Eurovisiooni lauluvõistlust ette, siis ma ikkagi väidan, et et ma tahaksin, et see oleks muusikasündmus. Eks ju, rohkem kui ta on praegu siis kuna Euroopas neid niikuinii vähe on, eks siis võiks ta olla. Me ei saa piirata žanrit, noh, me ei saa öelda, et jäägu sinna ainult estraad, eks ole, no kes seda ikka vaatab, eks ole. Tähendab, peale estraadi tahaks, et oleks muud ka, eks ole, noh kui rasked traati ma ei oska öelda, aga midagi ikkagi võiks olla, noh, ja nii edasi. Rikka žanrilt žanritelt aga, aga, aga noh, niuke kõrge kvaliteedilt. Aga nüüd ma ei võrdle jälle, eks ole, sammust õigesti aru, et ma ei võrdle nagu Priiduga praegult. Et Priit töötab ühes teatud žanris seekord, mida ta siiamaani teinud ei ole lasta proov. Ei teagi, mida sellest loost arvata, ausalt öeldes ja ei, mina ei tea, mida arvata siis, kui Eesti inimesed tõesti ka selle laupäeva õhtul võitjaks hääletavad, sest on sul jutuks olnud, kuidas mehed ise hakkama saaksid. Näiteks sellega, kui nad käivad Serbias ära, tulevad tagasi pead norgus, sest ei läinud ikkagi hästi. On nad valmis selle saatusega leppima. Nemad kuulus, legendaarne armastatud kreisiraadio. Ja seda enam lisaküsimus siia otsa, et kas Juhan Paadam meil on taskust võtta kui hea psühholoogi number, mida ta alati ulatab inimesele, kes aerosoolide ära käib, aga noh, jääb sinna pigem tahab. Poole ei psühholoogi, numbreid mul ei ole. Ei, ma olen alati endaga hakkama saada saanud. Mõnele noorele inimesele ma olen siin vahel ka ajakirjanduse vahel vahendusel soovitus, et kui kui inimene, inimesed tundub, et ta iseendaga hakkama ei saa, et ta võiks minna mõnel pühapäeva hommikul kirikusse maha istuda ja mõelda natukene asjad. Et see aitab. Aga et köisi raadioga loomulikult poistega ei ole mul mingeid jutte olnud nagu ühegi teise tiimiga, mitte et need jutud räägitakse kõik siis, kui asi on kui sündmus on toimunud ja, ja veelkord, et noh, et noh no ei ole see sport, eks ole noh, ei ole, asi läheks veel keerulisemaks, eks ole, edasipääs on veel segasem. Eks. Milline see edasipääs on, muide, räägime selles süsteemis, mina tean. Sealt 10 peaks edasi minema, leht kirjutas kuskil eile tüheksa mingi mingi ajal, et ei vasta tõele. Kummastki poolfinaalist peaks minema 10. Finaalis on ees viis, finaalis on neli suurt ja võitja 25, seega siis 10 10 ja viis, eks ole, tuleb 25, Kokla tuuleb Lamy. Nii minnakse edasi. Kummaski poolfinaalis on nüüd. Kuidas seal oli, ühes on. 20. Jagatuna selles mõttes, et suured on ka jagatud poolfinaalides, aga nad ei pea esinema vaid nad peavad hääletama ja meie puhul hääletavad Saksamaa ja Hispaania oleks olnud parem, kui oleks sattunud meile Saksamaa ja Inglismaa. Suurtest võiks parem oleks olnud, sest need on meie niuksed, traditsioonilised punktiandjad, keda me juba ammu näinud ei ole. Kogu selle poolfinaalide aja, me ei ole neid kohanud. Sa küsinud, miks ma vastan sellepärast et need kaks suurt riiki loomulikult ei pane ühtegi poolfinaali oma esimesele programmile. Need poolfinaalid leiduvad kusagilt üle riiki üleriigiliselt teisejärguliste programmidelt, isegi mitte BBC kahest, vaid, vaid siiamaani oli ta digiChanaliseks ole ehk et seal vaatajaid noh, pehmelt öeldes vähem kui Eestis. Ehk, ja sealt me oleme saanud korra ühe punkti, et, et sealt on võimatu punkte saada, eks ole. Sellele vaatate sellel vaatajate massi seal õõnsa kriitilist massi, kes punkte annaks. Et see on meie jaoks õudselt keeruline jama. Saksamaaga sama lugu on kaks traditsioonilist punki, andjat meile, naha nüüd Hispaania ja Saksamaa, nii et vaatame, kuidas nad käituvad, aga situatsioon on ikka sama. Ega Saksamaa ei pane seda äärde esimesel, nii nagu nad panevad, panevad siis finaali. Nii nagu BBC finaal, eks ole, esimesed kanal Prantsusmaa, seal Franzdroa ja sellega on omad probleemid, seal on seal vaata et suhteliselt noh, nii suure maa kohta nagu Prantsusmaa suhteliselt vähe, ehkki neil oli ka mingi tõusutendents möödunud aastal ja niisugune poisid on kõvasti vaeva näinud seal, et noh, et, et tagasi tuua. Tead, sa, Juhan, millises riigis on protsent nii-öelda potentsiaalsest vaatajaskonnast kõige suurem, kes eurovisioonile pühendub? Kreeka ma arvan, et Kreeka, Rootsi, Kreeka, meie üle-üle-eelmine aasta, Teledirektorit, ma nägin nõupidamisel Genfis detsembrikuus enne jõulu ja ta tal olid omad mured selle poolfinaaliga käis nukra näoga ringi, tahtis kellegagi rääkida. Sellepärast et ta ütles, et noh, transponder ega taga kinni, vot neil on lubatud avalik-õiguslikus teles, raadios, reklaame, sponsorlusseadusega. See on esimene probleeme täitsa, tal on reitingud kuskil 80 protsenti Eurovisiooni õhtu. See teeks siis Eestis umbes mingis 700000. Töötaja või, või üle selle üle selle välja et kaheksakümnesed reitingut ja no Rootsi on näidanud seda, et, et vähemalt rahvuslikul tasemel neil ei ole mingit probleemi nelja poolfinaali ühe finaali korraldamisega, sest linnad kaklevad ja võitlevad selle eest, et saada poolfinaal omale kandes ka terve hulga kulusid. Selle juures ma arvan, et selle läbiviimiskoha ja siis saali ja, ja mitmedki muud kulud kannab see linn kus poolfinaal nimetatud poolfinaal toimub, et selle eest käib nagu võitlus See on kohaliku uhkusest saada melanhoolne. Melodifestivaleni saada noh, kasvõi see üks pisike, eks ole, sest finaali nad siiamaani teinud ikka Stockholmis kogu eks ole. Ehk et, et need on kaks riiki, kus on kindlasti noh, tähendab on nagu religioon religioonist nagu pisut eespool, et, et siis üks, üks õigeusklike üks nagu niisugune luterlik maa vä. Millal Itaalia tuleb mängu? Või tule kunagi ei tule, vist. Tähendab itaalia ära rääkimine käib aastaid. Meil on ikka oma San Remo ja Jah, nii nad ütlevad, tähendab neil kuidagi? Kuidagi viskas ilmselt ära see, et nad ei saanud kuidagi mingit kohta. Aga ta on seal noh, iseenesest sinna suurte maksete ääre peale, eks ole, sest rahvaarv on suur ja ja kulud suured. Ka need kulud, noh, tegelikult on see offtopic rääkida seal niuke solidaarsussüsteem ka veel, et midagi tuleb sealt tagasi lõpuks maid nendest rahadest, mis me sisse panema, aga, aga noh, oleme ausad ega siis pool miljonit üle poole miljoni, nüüd juba osavõtu maksu ei ole väike raha, eks ole, Eesti jaoks. Aga noh, suurte maade puhul me räägime seal kolmest miljonist enamast kroonist küll, eks, mida ütleme nii, Saksamaa-suurune riik sisse paneb, et see on päris palju. Et, et kui need suured saksad, noh nagu mina võitlen nagu selle eest, et kõik olgu võrdsed, vot niuke selles mõttes nagu selles mõttes nagu niisugune noh, kuidas ma ütlen siis Eurovisiooni kommunist jah, sotsiaaldemokraat, et ei ole siin midagi, et ühed maksavad, maksavad rohkem ja neil on siis rohkem õigusi, eks ole, ehk teiste sõnadega nad peavad kohe finaalis olema, aga aga siin on muidugi see oht, et kui, kui ära võrdsustama, siis on nad kadunud ja siis peab arvestama, et see hulk raha on kadunud. Üheksa kolm miljonit oleks on meil ka põhimõtteliselt kuskilt ikka leida, et maksta näiteks saada otse finaali. Noh, olles ka olnud rida aastaid Eesti televisiooni juhatuse liige, võin ma öelda, et ega seda niisama leida ikka ei ole. Et ehk tuleb siis kellelgi arvelt võtta, eks ole, noh, sul on ja programmi tegemiseks teatud hulk raha, kui sa pead sealt 300 miljonit lahti rebima, kolm miljonit vabandust lahti rebima, siis pead sa mõtlema, kust seda võtad, eks ole, aga kuna meid sponsorlust reklaam ei ole selle peale ehitada, ei saa midagi, et siis kuskilt peab tulema. Aitäh Juhan Paadam tulemast laupäeva õhtuni pole palju aega jäänud, aitäh, et rääkisid meile natukene asjadest, kuidas laupäeva õhtul oma vererõhku kontrolli all hoiad, kui ma tea, Rolf Juniori seltskond näiteks lipud kaasas, sisse jalutada. Ei, no ega lippudes nüüd ei ole mingit küsimust. Küsimus on teatud esteetika ja kui mingisugused vot rahvusringhääling maksab minule palka ja mitte väikest selle eest, et mina tahaksin toodaksin programmi, mis oleks tasakaalustatud ja, ja maksimaalselt suurtele rahvahulkadele niisugune vaadata meeldib. Ja kui selles on mingisugusest Rich, mis mulle produtsendid tunduvad üle löökidena siis ma natuke ümmardan neid nurki, eks ju, ja ja siin ongi see nii et küsimus ei ole lipus, vaid vaid Essteetikas ja teatud märkides, mis olid minu jaoks liiga tugevad ja minema natukene. Ümmardasin need Rolf Juunior, ta teab, et ta on teretulnud lehvita, lehvita. Veel üks küsimus nurkade ümaraks rääkimisel Juur ja Kivirähk teevad seda üsna osavasti siinsamas raadioeetris, kui on siis suur Eurovisioon, kuidas sellele vaadata? Nii kaua, kui see on hea maitse ja hea maitse piirides ja tasemel hästi kui ei ole, siis ei vaata kuidagi. Juhan Paadam, suured tänud, aitäh.