Pühapäevakool. Villa pühapäevakool. Kogu progressiivne osa Eesti ühiskonnast tähistab täna Eesti lipu päeva ning selle sündmusega seoses tahab ka pühapäevakool anda oma panuse märkimaks ära seda tähtpäevad ja veel tänase saate vahetunni osad on täidetud muusikaga, millel saab, et põhiteemaga pole mitte mingisugust pistmist. Ja kuna täna on õppeaasta viimane saade ja seepärast ongi meil põhjust lubada endale veidike nuhk kelmika vaat ja lõbusamalt ja vedentsioonitud äraolemist, et vähemalt muusika territooriumile. Ja siinkohal tahab saatejuht küsida endalt retoorilise küsimuse, et miks sa siis viimasel ajal muutunud siinkõneleja muusikamaitse sõna otseses mõttes üle? Ärge palun küsige minu käest seda, miks niimoodi juhtunud on. Nii, aga nüüd põhiteema juurde. Lipupäev maailma riikide kontekstis on siis selline püha, mille puhul on tavaks avaldada austust oma riigi rahvuslipule. Ja üldjuhul on see päev, mil ametlikult on üks või teine lipp võetud kasutusse kasutuse võtmise päev. Kuid võib öelda ka seda, et ja, ja tuleb tõdeda, olen uurinud seda asja, et see pole maailma mastaabi suhugi üheselt tõlgendatav, et Tõnu sellel päeval, mil siis rahvuslipp võeti kasutusele sel päeval on ka siis rahvuslippu. Selline riiklik riiklik püha, meil on siin nii, näiteks palun väga. Meie põhjanaabrid tähistavad oma lipupäeva jaanipäeva paiku. Ja see on siis ühel laupäeval, mis on kalendris suve algusele kõike lähemal ja see omakorda tähendab seda, et tegemist on liikuva pühaga. Ja tänavu siis on soomlastel lipupüha 24. juunil. Eelmisel aastal oli neil 25. juunil ja tuleval aastal on 23. juunil. Niisiis ülioluline on see, et see päev peab olema kindlasti laupäev. Kui nüüd enne, kui me veel Eesti vabariigi lipupäeva juurde läheme siis, kui nüüd riigiti veel analüüsida lipupäeva tähistamist, siis sageli on iseseisvumispäev ka lipupäev paljudel riikidel mis tähendab seda lipu kui või tähendab lipu kui sellise kasutusele võtmise äramärkimine on teatud mõttes isegi teisejärguline tähtpäev või vähemalt päeva tähenduses. Kindlasti ta ei ole. Kindlasti ta ei ole või väheoluline, aga just tähtpäeva tähenduses on ta teisejärguline. Või hoopiski teist laadi näide, palun väga. Argentiinas on lipupäev päeval mil suri Tiina lipulooja, Manuel Belgranov. Veel mõningad näited, et siis lipupäeva tähistamist ära märkida just nimelt läbi erandite prisma vaadatuna endise Jugoslaavia üks osa, praegu siis iseseisev riik, mage toonia tähistab lipupäeva igal kuul ja selleks on siis esimene ja, ja 15. kuupäev. Aga noh, lipupäeva tähistamine Eestis näiteks võrreldes lipupäeva tähistamisega Makedoonias ei ole võrreldav mul väga hea oleks muidugi kaks korda kuus on üleüldine riiklik pidutsemine. Nii ja muide kaugeltki kõik maailma riigid ei tähista lipupäeva kui sellist või nagu üldse ja mis loomulikult ei tähenda, aga seda rahvuslipust ei beetalugu. Üks huvitav moment on ka siin vaja juurde tuua, et paljudel riikidel on üks lipp nagu rahvuslipp ja teine on siis nagu riigilipp. Paljudel juhtudel on see, Eestis on siis nii rahvuslik kui ka riigilipp üks ja see sama, vot selles sein on ka väga oluline vahe ja paljudel juhtudel võib ka olla niimoodi, et iseenesest rahvuslipu kui sellist ei olegi olemas, et on olemas riigilipp, mis on siis ühtlasi ka nagu rahvus ja nagu eraldi definitsiooni mõistes välja ei tooda hääd. Meil on siin rahvuslipp ja meil on sild, riigilipp. Nii aganüüd peatuks Eesti lipupäevatekkeloost ennekõike ajaloolises plaanis ja Eesti lipu päeva saamislugu viib meid õigupoolest aastasse 1884 mil Eesti üliõpilaste selts õnnistas Otepää kirikus uue kalendri järgi neljandal juunil lippu, nagu sisse. Tegelikult oli üli pilas korporatsioonile Livonia olemas praeguse värvidega praeguse värvikombinatsiooniga lipp juba 1860. aastal, siin on nüüd üks väike reservatsioon tänase saate jooksul. Me räägime puu konkreetses sinimustvalge lipuvärvitoonides, on ka ülioluline asi. Nii, miks siis selline värvide kombinatsioon? Sinine, must ja valge. Nendele värvidel on püütud anda muide ka tähendust ja seletust ja kusjuures minu arusaamade järgi. Ma võib-olla eksin ja need on subjektiivsed arusaamad, on seletused värvide tähendusele mingil määral veidikene siuksed hägusad, ebamäärased ja võib-olla isegi kaliiga üldistakt näiteks sinine tähendab siis Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldust tõe ning rahvuslikele Keaadete ustavuse sümbol on siis sinine värv, aga ka helge tuleviku sümbol. Nii et noh, sellised sellised kategooriad on siin nagu olemas. Nüüd must värv tähendab siis kodumaa mulla ja rahvuskuue värvi, aga ka on siis raske minevikumärk ja palun lugupeetud raadiokuulajad, kui meil aeg-ajalt mina olen kuskil ühe moepolitsei käest küsinud, et küll on kole vaadata pilt eesti tänavapildis, et eestlased käivad kõik tumedad nendes riietes, peaasjalikult siis sügistalvisel hooajal. Noh, kuulge moepolitseinikud, vaadake Eesti lipule me peale ja vaadake Eesti lipuvärvide tähendust, eks ole, et meil on mulgi kuub on kogu aeg must olnud, et must värv on meile nii armas ja asjakohane olnud. Nii, ja ja valge värv siis tähendab rahva püüdu õnne ja valguse poole. Tus nagu ilusamale tulevikule peab olema kas selleta hetk läbi valge värvi, muide seda värvide tähendust ei proovi, ei pea iga kord väga üksüheselt võtma, mul on näiteks au olnud Lõuna-Aafrika vabariigi saatkonnatöötajaga rääkida Lõuna-Aafrika vabariigi praegusest lipust. Ja küsisin Kasised, et kuna ja väga väga tore ja väga sümpaatne Lipeteid teie lipule näete kuus värvi ekas lipp värvidel või tähendab lipu kujundamisel kasutavate kasutajate värvidel on ka mingisugused tähendused, noh, loeme siinkohal üles need värvid ka, mis on siis praeguse Lõuna-Aafrika vabariigi lipu, need on siis punane, valge, roheline, kollane, must ja sinine. Ja siis ütles austatud, et saatkonna töötaja, et ei, nendel värvidel ei ole tegelikult mitte mingisugust tähendust. Need on lihtsalt sellepärast, et näidata, et Lõuna-Aafrika vabariik on väga mitmekülgne riik ja siin elab palju rahvusi, palju rahvaid, kes siis peaksid nagu väga hästi üksteisega läbi saama. Noh, nii teeme siis ühe muusikalise pausi ja tänase, teine teine vahetunni sisustaja on siis eesti keeles viimaseid Eestis päris kauge, mitte küll Lõuna-Aafrika vabariiki, aga, aga kohta, mis on kaugel ookeani taga Hispaaniast kaugel ookeani taga ja külma siin Haanjas päike annab ja nyyd aga mu tüdruk on hispaanias kaugel ookeani taga ja küünema. Pühapäevakool. Tänases saates ei räägi Eesti üliõpilasseltsi ja sinimustvalgevahelistest seostest pikemalt ja süvitsi, vaid kontsentreerunud sinimustvalge kui rahvuse riigiliputeemadele. Nii etet, lugupeetud üliõpilased, ärge selle pärast solvuge ja raadiote vahetus lähedusest härra põgenege. Nii mõtte mõttelõng läks segamini, aga jätkame. Nüüd, kui 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti vabariik, toimus muidugi sinimustvalget lippu pude lehvides ja suure suure bravuuriga. Ametliku riigilipu staatuse sai sinimustvalge alles sama aasta 21. novembril. Pöörake siis nüüd tähelepanu. 24. veebruaril kuulutati vabariigi Eesti vabariik välja ja 21. novembril sai ta sai alles meie sinimustvalge riigilipu staatuse ja see sai muidu võimalikuks tänu ajutise valitsuse otsuse alusel. Ja nagu me teame, on meie rahvus ja riigilipu kõige püham eksponeerimise koht, et Toompea linnuse edelatorn, täpsemini siis Pikk Herman Täna me räägime hiljem pikast Hermannist veidi lähemalt ja koorma nüüd edasi meie kuulajad veel ühe faktiga. Nimelt Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge tegelikult juba 12. novembril 1918. aastal, niisiis üheksa päeva varem enne seda, kui siis ajutine teine valitsus meie sinimustvalge riigilippu, kas kuulutas nüüd adekvaatse lipuseadusel sellel ajal, kui nüüd Toompea tornis sinimustvalge 12.-st novembrist 1918 lehvimas oli siis tegelikult ei olnud Eesti vabariigil olemas adekvaatset lipuseadust. See oli niisugune rahvaalgatuslik lähenemine heisata heisata lipp Toompeatorni aga igal riigil iga endast lugupidav, endast lugupidava riigil peab olema ka oma lipuseadus ja adekvaatse lipuseadused, mis fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse. Riigilipuna sai siis Eesti vabariik 27. juunil 1922. aastal riigikogu seaduse kaudu, nagu üldse. Niisiis tähelepanu tähelepanu möödub tänavu suvel esimese lipuseaduse vastuvõtmisest 95 aastat. Muide, ma lähen vaatan Eesti vabariigi rahvuslippu ja riigilipuga seoses olevaid sündmusi ja mingi saatuse vingerpuss siin mängus, et kõik lipu ilmumised ja, ja lipu kadumised Toompeatornist, need on kõik. Millegipärast suvisel ajal toimunut Machu võib-olla anga märgiline tänane saate teema nüüd kui suvi on käegakatsutavas kauguses nii muide koos eesti okupeerimisega sovjettide poolt ehk siis koos Eesti NSV väljakuulutamisega 21. juunil 1940. aastal kadus siis ka sinimustvalge Pika Hermanni tornis, kuid ilmus tagasi koos punalipuga kuueks päevaks. Siis aga kõrvaldati meie rahvuslik ja siis juba ka riigil. Nüüd saksa okupatsiooni ajal tunnistati tegelikult sinimustvalged küll okupantide poolt ütleme saksa okupantide poolt rahvuslipuna, kuid kindlasti mitte riigilipuna. Ja olgu öeldud, et 1941.-st kuni 1944. aastani lehvis Pika Hermanni tornis kolmanda rassi haakristiga lipp. Kui Saksa okupatsiooniväed aga Tallinnast lahkusid ning punaarmee Tallinnasse marssis, asendajad D Pika Hermanni tornis ühe taeva lehvida saanud sinimustvalge lipp punalipuga. Nii et kui küsitakse, kas. Piltide vahetumise ajal või sellel hetkel oli võimalik. Ja oli reaalne, et sinimustvalgega heisati, siis see tõepoolest nii juhtus, aga seda ju oli ainult üksainus päev. Nüüd. Nõukogude okupatsioon keelas resoluutselt sinimustvalge kasutamise rahvuslipuna ka rahvusvärvid igasugustes kombinatsioonides ja see, see oli kõik. Justkui paranoia. Nüüd oleme mõelnud ka selle peale siin pühapäevakoolis mis asi oli tsensuur tollel ajal, elik siis alates 1944.-st aastast ja olgu siinkohal öeldud, et, et see, et kõik oleks nagu korras ja okei toonaste ideoloogiliste klišeede foonil kehtestatigi siis tsensuur, kes pidi jälgima, et kas või millisel pool varjatud kujul sinimustvalget, kas siis kasut tati mingites kujunduselementides trükistes ja nii edasi ja nii edasi ja edasi. Ja need tegelased olid tsensorid. Õigupoolest oli tegemist, nagu ma juba poole lausega mainisid äärmiselt paranoilise olukorraga ja enne, kui me läheme muusikalisele pausile, mul on ütlemata hea meel rääkida ühest meie heast kolleegist kes teeb saadet Eesti pops. Ja tema nimi on Janek Murd ja mul on au, õnn ja rõõm olnud olla tema klassijuhataja ja ja ka keemia ja inglise keele õpetaja. Ja nüüd oli siis selline lugu. Janeck tuli kooli, mina, mina ei puutu sellesse asjasse, Janek tuli kooliaga kooli direktor, märkased jämedkul oli isa toonud tähelepanu, tähelepanu Venemaalt. Lipsu, mis oli jusi noormehel õpliste oh nagu üldse kaelas. PSU värvielemendid olid sinine, must ja valge lips tuli siis ära võtta kaelast. See oli direktori korraldus ja sellega sellega nalja ei tehtud. Ja minu meelest oli väga paranoiline ka see, et kui ma nüüd paar aastat hiljem läksin, siis õigemini kutsuti nagu sinna Narva kooli vilistlaste kokkutulekule ja, ja kooli lõpetamise peol. No praegu on ka varsti kooli lõpetamisega oli sinimustvalge pandud kooli hooli fassaadi ehteks nagu välja, selle peale mõtlesin. Kammo, lähme muusikalisele vahetunnile. Leida armutab. Eesti keeles see. Pühapäevakool. No tsensuuri kehtestamiseks loodi toonases Eesti NSV-s ka vastav institutsioon. Sellel oli pikk ja lohisev nimi, Eesti NSV Ministrite nõukogu juures asuv kiste riiklike saladuste kaitse peavalitsus ja kasutusel oli lühe nii-öelda russitsism selle institutsiooni nime väljaütlemiseks Glavlit. Eesti NSV viimane kurikuulus tsensor Kurt Ingermann väidetavalt muide veel elaton sündinud 1935. aastal, ma arvan, et, et noh tema käest nüüd küsima minna, sellises vanuses, nagu ta praegu on ei ole vist nagu mõtet, kuidas siis päris ja tegelikult Need, tsensuuri jõujooned Eesti vabariigis käisid, kuidas loomeinimesi kiinbutati? Kuidas tuli ümber käia trükist? Ega see ei ole niimoodi, et loed võtleve ühe ühe teksti välja ja siis avaldame selle raamatuna. Oh ei, Ingermani juurde oli vaja minna. Muide, kui hingermanni 1999. aastal intervjueeriti üritas tegelane siis kirjeldada valitsenud olukorda oluliselt leebemalt toonil kui oli tegelikkus, aga tsensuuri toimemehhanisme muide on Eesti tähendab Eesti NSV toimemehhanism. Tsensuuri toimemehhanism on muide ka uuritud ja üsna põhjalikult ning. Kirjeldused ja analüüsid on ka siis preservjueeritud kirjaridadesse. Ma võin siinkohal öelda, et Kaljo-Olev Veskimägi on kirjutanud, siis siukse teose, lähete, lähete raamatukokku ja küsite, teose nimi on nõukogude unelaadne elu, tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. Nüüd tuleme tagasi meie sinimustvalge lipu juurde, jätame. Jätame tsensori rahule. Ja põhiteema juurde. Kui võeti vastu 1922. aastal riigilipu seadus, siis oli muide kaalul kolm varianti. No me teame, milline on värvide kombinatsioon ja paigutus meie praegusel riigi- ja rahvuslipu seal siis sinimustvalge, aga vähesed inimesed teavad seda. Tegelikult oli lugu ka niimoodi, et välja pakuti varianti. Hakkame nüüd värve mända, mõtetes kujutama, ülevalt alla, sinivalge must ja kolmas variant tähele pannud, tähelepanu oli siis ka roheline violett ja valge. Miks selliseid erinevad kombinatsioonid eriti kummastav on, eks ole? Roheline violett ja valge, aga teadupärast on ajaloolises plaanis Liivimaa kubermangus ja Eesti kubermangu loonud ka omad lipud ja mu mälu mitte. Mälu veab praegu alt, ma ei mäleta, kas oli Eesti kubermangu või oli see Liivimaa kubermangu, kus oli siis kombinatsiooniks kubermangu lippu, roheline violett ja valge muide maakonna lippe vaatame head raadiokuulajad siis enamuses nendel on kasutusel valge ja roheline kombinatsioon ja siis tavaliselt on ääristatud või tähendab kaunistatud lipp ka siis maakonna konkreetse vapilooma sümboli või vapiga, nagu üldse. See, et meie riigilipuks saiust sinimustvalge oli Aleksander hindi ettepanek, see mees oli tollel ajal, tema elus oli mitu etappi, on ainult üks asi, mida ma tean, et ta oli minu teada ka kaugsõidukapten. Ja ja mis see teine amet on, see hetkel ei meenu, aga Aleksander Hint oli esimese riigikogu koosseisus ja tema tegigi siis riigikogus ettepaneku, et palun väga, võtaks õige riigilipuna siis kasutusele ka selle juba tuntud sinimustvalge viljeti korras, tuleb lisada, et Aleksander hing tuli siis kirjanik Aadu Hindi ja tehnikateadlase Johannes Hindi isa ja Johannes Hint, need inimesed, kes Sist jäävad sovjetiaegsete okupatsiooniaegsed, et Eesti ajalugu oli väga hinnatud tehnikateadlane silikaat, siidi ja siis sihukese Ma julgeks öelda, et ta on niisugune toidu toidulisand, mille nimi oli au kaheksa ja mis siis poputas väga mitmetest haigustest inimesi terveks selle looja ta oli ja tema oli pideva KGB ja Lavliti ja ja võimu organite nagu üldse repressiooni ohver. Tegelikult väga traagilise saatusega tehnikateadlane. Ja täna temast võib-olla rohkem ei tahagi nagu seepärast rääkida, et me läheme teemast kõrvale kunagi uuel õppeaastal, äkki võtame Johannes Hindi teemaga, aitäh, nüüd, sinimustvalge lipp ilmus uuesti avaliku ruumi 1987. aasta sügisel tõsiseda üsnagi vaes vaoshoitud moel. Ja avangardi selles, et, et noh, avangard on nagu eesliin. Sinimustvalge taas saaks meie rahvuse, riigi ja identiteedi sümboliks. Käivitas kodanikualgatuse korras. Kokku tulnud siis tõeliste patriootide ühendus see on vaba sõltumatu noortekolonn number üks ja seda ühendust võib ilmselt õigustusega nimetada Eestit taasiseseisvumise kaalukeeleks. Või täpsemini ja selgemalt öeldes kaalukaks ja liikumapanevaks jõuks. 20. ok oktoobril 1988. aasta seadlusega tunnistati siis ka sinimustvalge rahvuslipuks, kuid mitte riigilipp box iseenesest mõistetav, sest Eesti vabariiki kui sellist veel ju polnud. Mis tähendab seda, et riigilipp oli endiselt Eesti NSV lipp, nii et see on väga, see on ülioluline nüanss antud kontekstis ja sellest see, see tuleb inimestele lahti seletada. Ja see oli toasse poliitikute kõige õige lähenemisnurk, sest et noh, tegelikult oli ju riik isenesest veel Nõukogude okupatsiooni all ja kuidas see siis kuulub, kuulutamine okupeeritud riigile, sinimustvalge lipp, puu riigi sümboliks, see tähendab seda, et otseselt aktsepteerime Moskva mõjujõudu Moskva okupatsiooni, paneme ta sinimustvalge lipu üles ja kogu lugu ei rahvuslipuks. Nüüd edasi. Eesti lähiajaloovaateid üks liigutavamaid hetki toimus 24. veebruaril 1989. aastal, mil siis sinimustvalge heisati taas kui rahvuslipp Toompea Pika Hermanni tippu. Minu uurimuste kohaselt oli vahepeal isegi selline situatsioon, kus kuradi Punase merelainetega lipp üldse ei olnud, mitte midagi ei olnud seal Toompea Pika Hermanni tipus. Ja veel üks nüanss, see on ülioluline taas. Vot kui üliõpilasorganisatsiooni esialgu sinimustvalge oli, seal see sinine oli, heledas toonis, siis rahvuslipp pool eksisteeriv sinine on selle sinise värvitoonid on oluliselt tumedam, seda peaasjalikult just kaasaegsel lipul, kuid tähelepanu tähelepanu, kuni 1940. aastani kasutati siis rahvuslipul helesinist tooni. Et see, et meil on tumedam sinine, see on seal muide ilusti kenasti ka kooskõlas rahvusvaheliste standardstandarditega. Vot kui must on must ja valge, valge nende värvidega, selge siis seni sinisel on ju õigupoolest äärmiselt palju nüansse. Jaa, jaa. Ja ma pean silmas just nimelt värvinüansse. Kuulge, teeme ühe muusikalise vahetunni Sinimustvalge lipu lähiajaloost ka üks huvitav moment. Tasub meenutamist, et aastal 2011 tuli politiik Kaarel Tarand anud välja ideega muuta Eesti vabariigi lipp sarnaseks Skandinaaviamaade lippudega, sinine, must ja valge siiski pidi kavandi kohaselt jääma uue lipu põhivärvideks. Nüüd Kaarel Tarand põhjendas lippu motifitseerimist üsna proosalisel moel. Nimelt trikoloor iip anda justkui signaali, et tegemist on Ida-Euroopa riikidele omaste riigi- ja rahvuslippudega. Ja teatud sarnasusega nendega noka moodi k moon. Näiteks no ta tõi näite, paljudel panslaavi riikidel on kasutusel trikoloori ja punane sinine valge värv on siis seal nagu prevaleerima. Paraku kuulge, kallid head inimesed, kes ka sihukese idee, ma tean, et Vormsil on kasutuse mitteametlik Vormsi lipp kui modifikatsioon Rootsi lipust, mis on kasutu, kus on siis kasutusel sinine ja must ja valge tood. Kuid paraku tuleb arvestada, et riigoloori kui sellise ajalugu või õigemini juured viivad meid sootuks 16.-sse sajandisse ja Hollandisse, kus see oli vabariikluse ja vabaduse sümbol. Et palun väga, kas siis saksa liitvabariigi lipp, mis on oma ülesehituselt tõsi küll, mitte värvide kombinatsioonid, täpselt samasugune, ja seal on Eesti vabariigilipuga, on siis vihje või, või signaali, et see on Ida-Euroopa riik, no muidugi ta saksa voli, aga seal oli ka üks teine kujunduselement. Saate lõpus läheks rääkima, nüüd ma lubasin. Et mis asi see Pikk Hermann on? Nüüd kui inimesed, ma loodan, et enamus inimesi on käinud kas Tallinnas Pika Hermanni takseerimas ja imetlemas vaatamas. Ja mõned võib-olla on saanud isegi võimaluse seda torni külastada, kuid Pika Hermanni ehitatud aastatel 1900 vabandust 1000 k, mood 1360 kuni 1370 ja 16. sajandil sai siis torn siis seda nagu togida oli veel ja täiendati ja 16. sajandil sassis torn oma praeguse kõrguse veidi üle 45 meetrini, siis torni jalamil ja merepinnast muidugi on ta natukene kõrgem, ma ei mäleta, kas oli 95 meetrit või uurige teiega, lugupeetud raadiokuulajatega pühapäevakool ei ole niimoodi, et siin saatejuht Igor Maasik õpetab teid ja teie kuulate. Ma, ma pean tekitama huvi inimestes, uurige järgi merepinnast Pika Hermanni kõrgus, muide tahan siinkohal rõhutada. Et veel varakevadel kõik raadio kahe töötajad, kes siis avaldasid soovi said tänavu võimaluse külastada ekskursiooni võtmes nii riigikogu kui ka Pika Hermanni torni ja meid võõrustas riigikogu Riigikogus. Sele seadustandva jõu üks liige ei Kiburga. Ja see oli, see oli väga sihuke meeldejääv hetk. Nüüd oli suur rõõm, et, et kõik said käia siis ka seal seda Pika Hermanni tippu imetlemas, täpsemini Tallinna linnavaadet. See kohv, et on lummav. Sinna üles saamine on ainult muidugi probleem, sinna tuleb jala minna. Trepid on päris järsud, ent see üllas tunne ja lummav vaade tasub seda kõike kuhjaga ka ära. Nüüd vastavalt seadusele ja üldtunnustatud reglemendile heisatakse siis Eesti vabariigi slipp igal päikesetõusul Ajal, mil meil saade juba eetris on, Pika Hermanni tornis kuid üks reservatsioon on mitte enne kella seitset ja lipp langetatakse siis päikeseloojangul, kui tornis lehvinud kõik need Pika Hermanni tornis. Koi kõik Pika Hermanni tornis lehvinud lipud, muide, säilitatakse seal nii eksperdid ja vaatlejad käivad siis vaatamas, et miili on juba hakkamas oma parimaid päevimin minetama, siis võetakse lipp alla, asendatakse teisega, aga need, mis alla võetakse, ka neid lib, siis utiili ei anta, need ilusti säilitatakse, jääb reserveeritakse ja tähelepanu tähelepanu. Mitte iga inimene ei saa endale kingiks lubada Pika Hermanni tornis olnud sinimustvalget lippu, selleks peab olema kasv. Tähendab selleks, et, et Eesti riik nagu annaks või kingiks noh, ta ei anna üldüldse vaid vaid kingib selle lipu siis peab olema kas siis olümpiavõitja ja või, või ümber maailmareisija või või laiemas tähenduses eestluse eestluse eest võitleja. Nüüd. Olgu siinkohal öeldud, saate lõpus saame siis öelda, et millised olid siis muljed Toompeatorni Pika Hermanni tornist ma rääkisin, seal oli väga bueno olla ilus vaade ja ilm ei olnud tuuline. Aga riigikogu oli ka omamoodi omamoodi elamus. Selle koha peal, kus siis riigikogu esimees istub, on ka saatejuhil au, õnn ja. Ma vaatasin praegu läbi meie aknad, üks kena daam tuli siia, aga nyyd hüva, see selleks. Nii riigikogu istungitesaali sai käidud Heidy Purga viis ka sellesse kohta, kus siis Reformierakond oma nõupidamisi peab. Mis v sai? Loomulikult mina nõudsin välja, peaks käima ka ära riigikogu puhvetis ja seal ma käisin ja ma mitte kedagi ei ahvatle halbadele halbadele, omadustele ja halbadele. Nii-öelda kavatsustele, muide demonstratiivselt võtsin ühe bränd siis riigikogu puhvetis, muide, käisin ka riigikogu suitsu suitsuruumis ja minule suureks hämmastuseks on seal ventilatsiooniga nagu probleeme, igatahes seal rõve Konikas oli sees ja keegi oli värskelt seal suitsu käinud ka tegema ja küsisime siis Heidy Purga, kas me võime mõneks ajaks siia tiksuma jääda? Lahkelt lubati, sellepärast toidud olid seal väga maitsvad ja, ja imeodavad ja just nende mõtetega meie riigikogust ja, ja sinimustvalgest sinimustvalge lipust võiksime ehk siirduda ka suvepuhkusele, et siis sügisel jälle kui septembrikuu või siis oktoobrikuu taas teie seltsi tulla, olge mõnusad. Olge bee, kuul piiguus, Arvydersil.