Nutikas maailmas on raadio ühe kliki kaugusel. Leia raadio äpp, Google Playst leiad toonist. Te kuulete raadio, kahte värske ja vaba. Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri, ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad käes on aeg tähistada vabadust ja seda igas elu aspektis sisemist ja välist, sõna- ja mõttevabadust. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänasteks saate külalisteks on antropoloog ja dokumentalist perie toomistu ning veteran, hipid Aleksander tormidontov ja Aksel lamp man. Inspiratsiooni selleks teemaks sai ma äsja kinodesse jõudnud eredoomistu dokumentaalfilmist Nõukogude hipid mis on üks tõeliselt äge linateos, pöörane ja tugevalt unikaalsed tall ning ennenägemata arhiivimaterjalidel põhinev lugu lillelaste elust. Omamoodi Rõudmu vina. On see hoogne ja haarav sõit Nõukogude Liidu hipiliikumise jälgedes. Soovitan seda värvikat ekskursiooni soojalt kõikidele aja loogia hipikultuurihuvilistele kosmonautide klubi seinal aadressil Facebook punkt com kaldkriips alla kosmos läheb filmimängus loosi ka paar pileti paari kinno. Ja nii ongi tänase saate teemaks hipikultuur ja selle ajalugu eriti just nõukogude maal. Väärtused, mida hipid maailma laiali kandsid. Armastus, rahu, vabadus, vägivallatus, patsist, ism tajuvad olendite õigused elule. Vaimsus, looduse keskkond, kogukondlik ja jätkusuutlik eluviis ja ilmavaade. Paar sõna ka tänaste külaliste tutvustuseks. Terje toomistu piss Tartu Ülikoolis majandusteaduskonnas ärijuhtimist, turundust. Peale bakalaureuse kraadi jätkas ta vene keele ja kultuuri õpinguid Voroneži riiklikus ülikoolis, seejärel tudeeris Sonatat harmo ülikoolis indoneesia keelt ja kultuuri. Magistriõpinguid jätkas ta taas Tartu Ülikoolis, kus õppis sotsiaalteaduskonnas ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning filosoofiateaduskonnas etnoloogiat. Vahepeal oli ta külalisõpilane balti filmi ja meediakoolis ning Ameerikas Berkeleys California ülikoolis. Täna on Terje toomistu Tartu Ülikooli etnoloogia doktorant. Ta on tegutsenud vabakutselise ajakirjanikuna ja teinud mitmeid dokumentaalfilme, millest viimane ongi praegu kinodes jooksev Nõukogude hipid. Koos kunstis. Kivaga on takureerinud ka oma viimase dokumentaalfilmiteemalist näitust Soviet hipis nii Eestis kui ka Kanadas, Inglismaal ja Rootsis. Aleksander tormi tontov ehk Sass on üheksandat põlve eestivenelane, pärit vaimulikus suguvõsast don kollektsionäär ja harrastusajaloolane ja arhivaar Eestimaa venelaste, arhiivikoguja ja hoidja, kes on korraldanud rea näitusi ja raadiosaateid venelastest Eestis. Tal on erakordne fotokogu vene vaim 1855 kuni 1940 kus on üle 1000 unikaalse foto ning see hinnatud kogum on rännanud Soomes, Venemaal, Leedus, Saksamaal ja mujalgi. Ta on olnud ka Vene Kristliku liikumise juhatuse liige. Filmis Nõukogude hipid näeb teda kui hipiveteran rätsep sassi. Aksel lampmann on samuti väärikas hipiveteran, kes korraldas ühe esimese hipide suvelaagri Viitnas 1977. aastal. Ta oli on aktiivne süsteeme Pi, kes suhtles Venemaa, Ukraina, Läti ja Leedu hipiringkondadega. Aksel on enamuse elust tegelenud ja sõitnud masinatega. Viimased 10 aastat on ta olnud kaugsõidu autojuht. Dokumentaalfilmi Nõukogude hipid, rõhud. Tripil oli Aksel reisi eestvedaja, kes oli kogu 2600 kilomeetrilise ringreisi vapralt roolis. Aksel hoiab ja armastab väga oma naist Larissat ning tema õlale on tätoveeritud Ooljuniidis. La. Enne aga, kui asume hipi memuaaride kallale, meenutan, saate avalike salvestuste huvilistele, et juba uuel nädalal, 13.-st 15. juunini ehk teisipäevast neljapäevani tähistab raadio kahe saate hallo Kosmos seitsmendat sünnipäevakosmosefestivaliga elu universumis kus esinevad ufoloogid Igor Volke Eestist ja Stanton Friedman Kanadast ning professor Bryan Cox Suurbritanniast. Kosmilisi helivõnkeid toovad astromuusik Urmas Sisask ja IC Janek Murd. Illusioone loob mustkunstnik sarlekas. Selle kõige kohta leiate täpsemat infot raadio kahe kodulehelt ja Facebookist. Nii et te olete väga oodatud sünnipäevafestivalil osalema, kaasa mõtlema ja arutlema. Nüüd aga hipiajastu muljete juurde, mida jagavad meiega filmi Nõukogude hipid autor Terje toomistu ning veteran hipid Sassi. Aksel. Tänase saatemuusika pärineb filmi heliribalt, kus leiab igasuguseid huvid vaid muusikapalasid avalooks. Kuulame filmi lõpulugu Sharp pitsa lugu Jesmi, mille sõnum ühtib väga hipi vaimsusega ja maailma armastamisega. Minu tänase saate külalisteks on antropoloog ja dokumentalist Terje toomistu ning veteran piid Aleksander tormi tontovia Aksel lamp man, tere. Tere. Nii tore ja hea meel teid siin raadio kahes stuudios näha, et aitäh tulemast saatesse, hallo kosmos, et enne kui me hakkame rääkima Pi kultuurist, selle olemusest, Terje värskest dokumentaalfilmi Nõukogude hipid ja teie loost sellega seotult siis tahaks teada teie endi lugusid, et saada alati algab sellega et teha saatekülalised kuulajatele tuttavaks, et ma alustan terjest leidis vööst. Et Terje, kuidas sul tekkis selline huvi inimese uurimise vastu ja üldse antropoloogia vastu ja millest arenes välja selline eriline huvi hipikultuuri vastu? Ma arvan, et huvi hipikultuuri vastu tärkas juba kuskil lapsepõlves, et needsamad biitlid ja, ja kuidagi mind on alati lummanud see 60 taastate revolutsioonilised liikumised. Et mis kõik siis toimus sel ajal maailmas nii tsiviilõiguste mõttes kui ka siis enese väljenduslikus mõttes kujutlusvõimet plahvatuslik kasv ja rokkmuusika köitis mind juba varajasest noorusest peale. Keskkooli lõpetasin, ma käisin paides siis ma läksin õppima majandust ja samal ajal ma hakkasin tegelikult rändama ringi mööda maailma, et me läksime sõbrannaga Indiasse, Kuubale, Keeniasse, Tansaanias, Omaani lõpuks jõudsime ka pikemale rännakule Lõuna-Ameerikas, millele ma praegu vaatan tagasi kui ühele transdimensionaalsel hipiajale. Et seal tõesti meid kuskil reisi alguses rööviti paljaks ja sellest sai siis alguses selline noh, eneseavastuslik protsess, et ma justkui nagu taasleidsin iseennast ja, ja see reis kujunes apsis selliseks vaimseks rännakuks. Me elasime seal pikalt šamaanide juures ja ja nii-öelda kogesime sellist maagilist suhtumist reaalsusesse. Ja kui ma sealt tagasi tulin, siis juba oligi see nii-öelda huvi maailmade loomise vastu inimeseks olemise vastu. Et see koondaski selleks, et ma läksin magistrantuuris õppima kommunikatsiooniteooriat ja etnoloogiat ja lõpetasin kaks magistrikraadi Tartu Ülikoolis ning nüüd ma olen tark Tartu Ülikoolis etnoloogia doktorantuuris. Aga sealtsamast murdeperioodist ilmselt jättis mingisuguse jälje. Minu kogemus paides, kui minu sõbrad olid rohkem nagu need Paide paheemid, seal olid melamaanid muusikud, mina olin noorteaktivist korraldasime seal paide keldris rokk-kontserte pidusid ja me olime siis Paide karvased. Ja, ja meile siis vastandus mingisugune ringkond, kes olid siis nii-öelda need kiilakad. Ja noh, eks nendesamade pikkade ööde käigus seal toimus igasuguseid asju ja ma mäletan, et, et vahel minu sõbrad said peksa puhtalt sellepärast, et neil olid pikad juuksed ja laiad püksid. Et ühesõnaga, ma arvan, et see selline Hap hapra seas läbielatu jättis ka oma jälje, miks ma võib-olla siis 10 aastat hiljem jõudsin selle teemani kuidagi ringiga tagasi. Ja vahepeal magistrantuuri ajal ma elasin ka Venemaal varane siis ning magistritöö ma kirjutasin Nõukogude sümboolikast popkultuuris ning see periood ilmselt tekitas huvi kultuurimälu vastu, kuidas mingisuguseid mälutekste toodetakse ning kuidas on ka paljuski poliitiline, et kuidas me minevikku mäletame. Ning samal ajal oli, oli ka välja tulnud Vladimir Wiedemanni raamat, maagide kool, mis andis minu jaoks sellise isikliku esimese sisendi, et tõesti siin toimus hilisem Nõukogude ajal päris palju põnevat. Kindlasti on inimesi, kes on minust mitu põlvkonda eespool ning kellega mul on tegelikult võib-olla päris palju ühist ja see oli võib-olla siis selline isiklik side ja kui ma Vladimir Wiedemanni ka kohtusin, siis sealt hakkaski see lumepall veerema minu jaoks see oli siis aastal 2011. Sa mainisid siin igasugu erinevaid tegelasi ja elusündmusi, mis sind on mõjutanud, kaasa arvatud Lõuna-Ameerika šamaanid. Kas on mingid sellised inimesed või võib-olla ka nähtused, mida sa tunned, et need on sinu elu õpetajad olnud et keda sa tahad ekstra välja tuua, kes on sind suunanud, inspireerinud, kujundanud, mõjutanud? Muidugi rännakutel on, olen ma kohanud igasuguseid inimesi. Ma mäletan noh, võib-olla üks selline silmi avav ö mitmes mõttes ja kuidagi selle hipikultuuriga väga seotud oli, oli kohtumine ühe ühe inimesega, kelle nimi oli Patrick Peruu kõrbes. Ta oli selline kõhn, üleni täis tätoveeritud noormees, kes oli oma elu missiooniks võtnud selle, et puhastada see kõrb plastmassist või noh, igasugusest prügiprahist, mis oli sinna kogunenud. Ja samas oli talle juhuslikult selline poolemeetrine San Pedro taim. Ja siis me veetsime terve öö kõrbes seda kaktused aina nii-öelda keetes. Ja siis ta muudkui rääkis ja rääkis, ta rääkis hispaania keeles ja tol hetkel ma ei saanud veel hispaania keelest väga hästi aru. Aga see ö tundus küll selline disain kõigest aru, mis ta rääkis. Tal oli muidugi väga mõjutatud osjast ja teistest sellistest nii-öelda hipi-filosoofia-ga seotud mõtlejatest ja te kõik kogu tema need sõnad ja siis muidugi päike tõusis, siis me võtsime tassi sedasama Pedro kaktusejooki ja siis tekkiski selline tõesti endal see kehaline astaktiivne seisund, kus ma justkui noh, kõik oli võimalik, et see kõrbe tühjus muutus selleks tühjuse täiuseks ja kõik oligi võimalik ja et võib-olla see oligi selline üks märgiline öö, mis töine, nii-öelda hipi teema, kogemus, et minu enda sisse. Ja ma nägin neid. Aleksander ehk Sass, räägi natukene oma elust ja taustast ka, et millal sina endas esimest korda selle hipialge avastasid, et mäletad seda hetke, kus sa mõtlesid, mina olen ka hipi. Või et oh, ma olen hipi. No ei, mina küll ei mäleta, mind nimetati tavaliselt. Või 69 või midagi niimoodi kihi sündmusi kajana Sist seal nagu meie. Püssitorudesse. Nüüd on siin mõni. Seal elasin ka mina ja minu esivanemad. See on mul nii-öelda kaasasündinud. Ja hipiks hakkasin, tähendab, ma olen ma mõelnud, millal see nii-öelda hipielustiil hakka siis esialgu, eks lilleline aeg oli noh, lillelise lapsi oli linn täis ja Hiiumaal terve Eesti oli täis autost. Mis ajast aga noh, nii-öelda veendun silbist, see suitsu hiljem juhtus just kontaktidest Venemaaga seal, kus me siis mina Moskva võluhoones ja siis kuni Musta mereni välja. Ja, ja see oli suur sündmus, sest me sõitsime nii-öelda hipide kokkutulekule. Ilmusid Peterburist või Leningradis tolleaegsest üks. Sellele kokkutulekule, millest muidugi midagi välja ei tulnud, aga samas tee tee peal me tegime igasuguseid isikuid. Ja eriti nii-öelda mäletab aeg, oli see Moskvas Punase väljaku lähedal. Maa-aluses käigus, mida nimetati tsitru paaks. Moskva sihti magas ja no siis oli juba täiesti käid veel. Serdudsusime Gesele sondsega. Hiljem ma temaga sõbradistasin tükk maad. Laagrisse siis hakkasid probleemi, sest siis hakkasid juba pagari tänava poisid tundmas meie vastu huvi ja meie ei saanud pärast ei no võimuga, kui kokku saadi ka siis ikkagi püksid natukene niiskemaks lähevad. Ega see on tõsine asi, eks ole, ja siis käin aru, põhimõte selles. Hea küll Eestis olete, aga muudkui teil on siin juba väljaspool Eestit ja see näeb juba nii-öelda rahvusvaheliseks seenele istunud. Ja siis nad väga kõvasti timmisid just mind selles küsimuses, et kuidas siis et kuidas töö läbi sealt, kuidas te kuulete 11 telefoni, teil ei kasutagi Kirjuta ja et kuidas üldse käib asi? No eks ta midagi sedamoodi on olnud ennem ka ennem olid igasugused seal mustast postist post siuke kasus surra. Legend räägib, et Kivimäe Sass oli üks vägev Rätsep, kelle käest pooled Nõukogude hipid said alt laiad püksid, et kas see vastab tõele? Uue aasta kostüüme ma tegin endale ise. Ma olen ise suurest perest päevinud. Emal on 10 last, mina olen panen. Seetõttu oli probleem ka riietusega. Ja. Täis täis kirjutatud täis, kus sa oled, kus minu püksid umbes jõgi jutt siis jälle kuskil reisu peal. Aga inimesi, kes ei jäänud rahule, neli olnud sest ma tõesti tegin väga hästi, isegi. No üks näide, ansambli Laine. See ringrisu püksid õmblesin mina, kui ma Moskvas nägin seda plakatit, läksin poodi ja siis näed Moskvas. Naine on Moskvas ja ma nägin kohe omatehtud pükse Mullekas ausalt öeldes piinlik, siis ma nägin palju viis, kuus ja see on juba nii jälle ametitunne. Nii et jahiga püksi teinud, ma tegin teisi asju ka, aga no kõige rohkem muidugi püks. Sa oled ka pikalt arhivaar olnud ja Eesti vene kultuuri kogu hoidekoguja ja sul on kuulajatele ettepanek, et kui kellelgi on vanu kohvreid, et võiks sulle tuua, et mis sa teed nende kohvritega, millised need olema peaks. Milliseid kohvreid sa tahad? Oi, no mul on kohvrid selleks, et sinna paigutada oma arhiivimaterjali, mis puudutab vene kultuurielu siin Eestimaal konkreetsed antud Eestimaal ma korjan just Eestimaa kultuuri eraldi ja mulle see on enamus paberis fotos. Muide ajalehed, lehed. Kirstid või kastid, aga no need, mis käivad lukus või tähendab, mis käivad kinni, lukustad võivad, mitte sinna ma panen oma arhiivi tuleks paugupealt evakueeritud, kuid midagi juhtub siis praegu eelmine aasta ma tulin selle asja peale. Aga ausalt öeldes lõppu ma veel eine sellepärast, et koguda tunduvalt ilmselt kergem, kui seda niimoodi korrastele klassifitseerida. Ja ei noh, vene kultuuripärandihuvi mul tuli sellepärast, et ma ise olen venelane. Ja kellel ei ole seda ajaloolist mälu ja selle arhiivi näol muidu Sibiks ma hakkasin, võib-olla tänu narhiivime ka sellepärast, et meil säilist suguvõsa kirjavahetus alates ärkamisajast saadik oli eelmise sajandi keskpaigast on hästi tihe kirjavahetus. Seal vanaema onu oli. Ja tema kirjavahetus, tema raamatud sattusid minu kätte peo ajal ja see oli selline nii-öelda ergutus selle just sibi elu tähendab muidugi, et näed, ennem olid käe ja põhimõte on, oli ju sama, sest tema ka elas seal kuskil Saksamaal vahepeal kummuunis. Ja siis tõlkis saksa Sa oled ka teadaolevalt ainus eesti ordeniga hipi, et mille eest ja mis ordeni sa said? Kultuuripärandi säilitamise ja talletamise eest. No ilves märkas, ma sain aru, mikspärast ema on sündinud väljaspool Eestit. Ja tema ilmselt on kuulnud ka seda, nii et ma õppisin pidi ja mõistis ta kui välismaalane, kui välismaal elav inimene vähemusrahvusena seal ta sai väga hästi aru minu sellest. Ma ei tea Eesti olukorrast või kuidas idees ei olnud, ma olin ju siin mõni vähemusrahvuste nõuka ajal mõrvatud. Aksel, millal ja kuidas sinust hipipisik võitu sai, mäletab neid algusaegu. Mul on väga hea mälu. Ei räägi. No alguses ma ei oska või vist on tõesti masin, nüüd nende, nende viimaste käigus olen võib-olla, mõtlesin natukene süstematiseerinud, mis puutub ütleme, minu jaoks oli, võib-olla see muusika oli siin, siis ma elasin tol ajal seal koplis All oli suur kelder, minu naaber läbi seina kolme kolme vennaga pere oli seal, minu isa oli meremees, kes merel, selles mõttes kalamees. Ja, ja seal olid need need majad koguse majadega FSH ookeanis seal mingi kümmekond tükki olid ka nende merega seotud inimest. Ja üks oli selle omal ajal oli väga tuntud vene Kes olid eranditult kõik, olid venelased, aga nad ei lauldi, ei eesti keelt ega vene keelt mitte ühtegi. Lugu laulsid ainult inglise keeles. Fantastilised mängisid selles vineeriklubis, seal tolle lõunaks kutsuti seda. Ja tema oli selle bändi tema tegi neile neid riistvara, nii-öelda võimendeid ja kõiki asju ja muusikat kuulasime läbi seina siis all keldris kogunes seal töökoda, kus nendest, nagu see vineeris, see osa, osa inimesi töötas üks sellest pundist, töötas vineerikombinaadis ja ja, ja sai sealt vineeri, siis tehti kitarri, kõige me olime, no ütlen, mina olin üldse mingi 10. Täranided ja kuulasin seda võluvat muusikat ja siis, kui olime hästi kihvtid poisi, siis lassi seal ka natuke midagi lihvida või midagi teha ja seguse peos peole käimine, eks isegi Medvedjev järgi, kuigi tol ajal noh, ütleme 15 olid juba suured või 16 amee Tolklasimeni sama sabastat, siis siis koolis tutvusin ühe noormehega, kes oli kasuperest pärit, kelle vend mängis ka ühes bändis tollel bändi sellega seoses ja sellised asjad ja, ja nendel tekkis tol ajal mõte, et nüüd suhelda, et lõpetame selle kooli ära, nad olid selle ehitusmehaanika tehnikumi all, oli see bänd, lõpetame kooli ajal räme grimmi hääletud kured hääletas ikka kõva sõna, et löövad, hääletav, aga nende jaoks oli nemad olid selle tehnikumi ajal, nad olid malevas Põlvamaal ja, ja tsehhidega 68. aastal. Seal oli rahvusvaheline, selle ehitusmalevlaste grupp ööd olid, et Eestist ja teised olid Tšehhi ja sel ajal, kui nad olid seal sõbrad, mängisid ja, ja olid siuksed, järsku pauh Pumagi, mingisugused venelased näevad tšehhid ja teise see oli nende jaoks täielik šokk, eks esiteks nad ei pidanud ennast venelasteks ega eestlaseks, nad on lihtsalt nii-öelda nõukogude inimesed, Nõukogude noored, kes mängisid salajase, lõi kuskil biitmuusika järsku ja nad said aru, et neil tuleb mingi pool valida, kas olla nüüd siitpoolt või sealtpoolt, kas kas toetada nii-öelda tšehhide seda maasurumist või siis olla, nagu nende poolt nemad valisid muidugi selle toetasid neid Tšehhi ja sellest nende kogu see edasine saatus, niimoodi sellega mõju mõjutas ka mind seesama siis selle vaimse isaga, kellega ma siiamaani tähendabki Soomest tulevad, aga me kohtume pidevalt temaga, siis siis me selle kõige noorema vennaga, kellega me olime klassivennad. Me tahtsime, õpilasmalev läks lahti, see oligi vist 67 või 68, lähme Lääne õpilasmalevasse. Seal on nii tore, nii ägeda. Mina läksin, aga tema muidugi nagu alati, tema hüppas alt ära lõbuks, mina jäin sinna üksi ja ma ei kahetse mitte ühtegi hetke sellest. Kusjuures minu malevakaaslane ma, see filmi esietendus oli kada olemas. Aare Põder üks, kes on kõige, see oli minu malevakaaslane seal Viitne rühmas, tema väitis pärast, et on kolmes erinevas, mina olin kõik kolm aastat ühes ja samas rühmas. Ja, ja siis me läbi minu kanalitel temaga vahetasime muusikat ja niisugune ja siis vot see oli minu jaoks esimene hipikommuuni kogemus, kus oli no see, seda ei saa kirjeldada kogu kogu seda situatsiooni kui see, kus need 14 15 ei tea kust tead ja, ja ole täiesti vabas, sa ei pea sa salaja mingi muusikat kuulama ja midagi siis isegi need komandörid, need rühmakomandörid olid ka sellest ühe isa oli selle Viitna sovhoosi direktorist ja need noh, nemad olid ka natukene, võib-olla olid vanemad kui meie, aga nemad tundsid seda muusikat, kuulasid hea meelega. Ja nii edasi ja nii edasi, kuni 72. aastani. Maalin ütleme sihukese lokaalses süsteemist, et siin, Eestis oma seal Koplis või siis mustamäel oli siin selline sisemine ring ja ma kogu aeg käisin seal taastinikena Nende üle Tallinna iipidega. Käisin Kivitsemalise, vaatan seal ühte teise käisin sealt läbi, aga noh, keegi ei teinud välja ja ma ka ei olnud vist võib-olla nii julged, ei julgenud sinna nagu, kusjuures enne seda me veel ma esimene sõit. Me tahtsimegi oma oma sõbraga minna, lähme Krimmi autostopiga. Esimene sõit lõppes meil Pärnus. Mingi külm hakkas vihma sadama, no see oli ka umbes sel ajal niimoodi juunikuus. Ja. Kellele ei saanudki, aga sama sama aasta umbes ma arvan, samal ajal sama pundiga, eks me käisime paar korda Riias pärast oli samamoodi, ütleme ükskord käisime autostatega, paar korda käisime jänes sõitmas rongiga ka niimoodi käisime mööda Riia linna. Karase seal ei näide, võib-olla ei osanud otsida midagi, lõpuks tulime tagasi ja siis Peterburis samamoodi käisime, kusjuures tuli välja, et Zaitsev ja me olime 72. aastal samas kontserdile üks poola bändjoris kaldeid skaldovi ja, ja teiselt poolt tolle me võib-olla ei trehvanud, ei kohanud, aga seisnenud teised load, autojuhiload ja Mul sihuksesed pikad juuksed. Ja mingil hetkel Ma sain aru, kuna ma õppisin sõjaväekomissariaadi poolt poole aasta pealt tankistidega. Ja ma sain aru, et ma lube kätte ei saa, enne kui ma juukseid maha ja see oli kindel. Ja siis ma mõtlesin, et noh, õppisin ja tahaks saada, ei käi teha ja saada. Siis ma vedasin kihlamegi 10 moosipirukad ja New söömas ja me autokoolide seal nukuteatri keldris. Kogu see värk ja vastas oli kulinaaria ja kõrvaljuuksur, mõtlesin, et okei, ma lähen sinna juukseid. Mingeid moosi, lihapirukaid, okei, keegi ei uskunud. Sain load kätte ja keegi välke. Kord kõndisin mööda Viru tänavat ja seal, kus Viru Lactole nimetati, see kohvik seal Viru ja Vene tänava nurga peal üleval, seal all oli see turistide mingit talongi söökla. Seal söökla kõrval seisid see parada. Ja see väike jaanis maalina daamiga koostöös küsib, et ega teil noh, raha ei ole, et me tahaks süüa ka, ei ole. Et täitsa teine pilt sattuda, kes pidid nii et andke umbes klaased, et kõht nii tühi, et isegi ööbida pole kuskil. Šogeino problevam maa, elasin siis eraldi vanaema korteris, seal selles lillekülas ja Zuckey söötsin kõhu täis, läksime meile, kuulasime läbi muusikat, hommikul, mina läksin tööle. Ma olin siis juba autojuht, töötasin selles autobaasis tööd, nemad läksid oma teed ja kõik sellega see asi nagu Lottes ja juulikuus 13 juuli madigina vari parajas metsiku paugu ja seesama minu lapsepõlvesõber kellega me siin kogu aeg, noh, see, see oli ka mul kaasas. Riiuli samas kohas, kus ma praegu elan, mingi kilomeetrise vahega Tallinn-Pärnu maantee peal ja Ma kolm päeva olin ma täiesti, see oli sassis, ma ei mäleta mitte midagi, see see, kes muga kõrval oli see, see lendas aknast välja või sealt uksest õigemini ja toimetasin tema kallal, pärast oli rangluu, kaks ribi murtud ja käsiks murduda. Nõvelised hoiatasin sellega ja siis. Seda nägid pealt üks, teine kolmas igasuguseid absoluutselt tuttavad inimesed, aga mingil põhjusel isegi minu ema või õigemini vanaema õde sõitsid samal ajal bussiga vööd vaatest vööd, et et oleks nagu tema auto äkki ei ole, mis tema siia asja on. Ja ma sattusin siia ravida haiglasse sellest pundist, kellega me tol ajal see lokaalne hipide punt. Mind ei tulnud keegi külastama, kolmandal päeval juba see oli reedes. Reede laupäev, pühapäev, esmaspäev, esmaspäeva hommikul tuleb õde ja eeldame, et kuule, sul on külalised, kus ma tõmbasin selle salati, selge. Aga siin ei, ei, mitte sinna seal rõdu peal, mis nende rõdu peale rõdu peale ja kuhu see haiglapark, mis seal taga on, kus kristiine pretsedendiks, see oli, hipisid täis. See park oli rahvast täis ja kõik teisiti. Mina olin seal kiilakas ja salatiga pea oli kinni seotud, siin kips oli siit üle selle kuidas ja kes ja, ja ja kui ma tagasi nagu haiglast välja tulin, sellest hetkest mul selle eelmise pundiga. Sukeldusin kohe sinna, nii et sama aasta suvel selle Jaanisega ja siis selle VKG tõmbasime kohe Moskvasse ja nii edasi ja siit hakkaski kuni hilissügisel. Ma alles tekkisin koju, saatsin iga igas postkontoris tema elus ja tempel ja kuni lõppkogudes katkematusi joana või ja nii edasi ja nii edasi, vot niimoodi see asi oli minu jaoks nii, et ainult armastus ja inimesed, kelle oma koos mai tea, jagasin seal igavest rõõme ja neid ei teeninud, kust välja, et need inimesed, keda ma absoluutselt ei tunded isiklikult kedagi sedasama sündmuses maitsessažasin Feuroopaliseks. Taset impeuroopalisteri sead. Ja ja ma pärast läksimegi lõbuks grimmi sinna ma olin salsa juures. Saša pidi kuskile ära sõitma, siis ma värbasin noormees ja elasin. Tulime koos siia Tallinnasse. Kuulame vahepeal muusikat, Terje tänases saates kõlavad lood sinu filmi Nõukogude hipi soundtrack'il. Mida võiks järgmisena kuulata? Võib-olla siis nendest päris varajastest tassidest selline bänd nagu keldrilina heli, mis hiljem tegutses ka väntoreli nime all. Et selle bändiga oligi selline klassikaline lugu, juhtus paljude bändidega, bänd sai esinemiskeelu ja siis bändid vahetas nime ära ja esinejad justkui nagu uue identiteedi all edasi ja fännid muidugi teadsid kellele see heli üks populaarsem lugu oli nahktiibadega väntorel. Et võib-olla midagi keldriliselt helilt. Terje, sina oled hipikultuuri nüüd juba üsna pikalt ja põhjalikult uurinud kas või selle sama filmi Nõukogude hipid selliseks tööprotsessiks, sa oled öelnud, et läks kuus aastat, et äkki sa teed meile väikese ekskursiooni ajamasinaga, et millal ja kus ja kuidas need esimesed hipikultuurivõrsed siis tärkasid ja kuidas sa sealt edasi levima hakkas, et need, kes teavad, need teavad, aga paljud võib-olla tänapäeval enam ei mäleta seda hipinduse algust ja arengut ja kõrgaega nii hästi, et ternile väike ekskursioon. Ja tavaliselt seostatakse hipiliikumisega 60.-te aastate revolutsioonilisi Tuuli nii Lääne-Euroopas kui Ameerikas, aga võib-olla nii-öelda kaasaegse selle hipiliikumise juured on on juba 19. sajandi lõpust hoopis Saksamaalt. Seal levisid mitmete filosoofide, kirjanike ja kunstnike seas ideede looduslähedusest, ökoloogiast, taime toitlusest natsismist. Ja noh, samal ajal toimusid ka sellised modernsed arengud ühiskonnas, mis mõõtsid paljudele ehmatusena. Ja siis sellele vastulausena hakkasidki tuhanded Saksamaa noored kõndima ringi vander voogeli nimetuse all ja vander voogel tähendabki uitamist, matkamist või rändavate lindu. Ja neid sidusid sellised ideed nagu taimetoitlusnudis, alkoholist hoidumine, looduslikud meditsiinivahendid, ka seksuaalrevolutsiooni, naiste ja lasteaia loomade õiguste parandamine kogukondlikkus. Ja see kõik toimus siis rohkem kui 100 aastat tagasi. Ja noh, näiteks siin seostatakse veel ka Herman Hesse kultusteoseid Sid hartat ja stepihunti sedasama liikumisega näiteks üks külas Šveitsis, mis oli selle üks liikumisekeskuseid, et seal elas mõnda aega ka Herman Hesse ja tema need nimetatud teosed olid ju hiljem ka hipiliikumise nii-öelda kohustuslikuks kirjanduseks. Samast ajastust näiteks saksa kunstnik nimega fiidus maalis juba 34. aastal ühele oma seina maalingule patsifismi märgi mis on siis selline ringe kolme jalaga ja propageeris oma töödes müstilise sideme loomist planeediga. Ja nende liikumiste taustal arvatakse, Carl Jung töötas välja oma ideed kollektiivsest alateadvusest, ahe tüüpidest, inimpsüühika, olemuslikus, spirituaalsusest. Et mis olid samuti siis selle 60.-te noorte hulgas. Väga tähenduslikud. Aga siis, kui Saksamaal tuli nii-öelda see tööd, Ralph siis väga palju, et emigreerusid ja nad läksid Ameerikasse nii-öelda kõikide võimaluste maale tol ajal ning väga paljud kinnitasid kanda just nimelt Californias, kus oli siis soe päike ja ja mis siis toetas igati sellist pikajuukselise paljasjalgsete invasiooni. Ja siis California päikese kerkisid esimesed hütid, kus elasid ballett, pikkade juustega poisid, kes sõid toortoitu, mängisid kitarri ja ja rääkisid näiteks astroloogias. Üks võib-olla silmapaistvam nende hulgast, kes on jätnud oma märgi maha muusikuna oli e-tähenab sees kes kirjutaski ühest oma kohtumisest ühe sellise nii-öelda nagu looduslapsega laulu, mille 48. aastal laulis hitiks nätkincoul. Ja selle loo pealkiri oli neurboy. Ja see laulakeses sellisest nii-öelda nagu kummalisest looduslapsest, kes kõnnib ringi ja kes ütleb, kõige suurim õppetund sellest elust, on armastada ja olla armastatud. See kõik eelnes ja sellele 60.-te aastate paugule aga aga tõesti, sealt edasi, samal ajal toimusid sellised murrangulised liikumised näiteks Suurbritannias. Et seal oli, oli siis sõjajärgne noortekultuur, mis õitses, toimusid esimesed sellised psühhedeelsed maiguga festivalid, suured visuaal-show'd, kus näiteks mängis ka pink Floyd. Seda ajastut nimetatakse selliseks Swinging Londoni-iks. Samal ajal muidugi tiitlit siis vallutas maailma ja San Franciscos kujunes siis sellise hipikultuurid kese 60.-te keskel. Et sellele sillutasid pinda piitnikud, kes juba kuuekümnendatel aastatel olid nii-öelda ekstsentrilised ja elasid teistmoodi kui kogu ülejäänud ühiskond, aga hipid siis noh, nii-öelda visuaalses mõttes nagu vastandused neile, kui piitnikud olid sellised tumedad siis hipid tõid siis endaga aasta nii-öelda elujaatava värvide virvarri. Kui kitsamalt võiks öelda, et hipikultuur tähendab swedeelset rokkmuusikat, hallutsinogeenseid, narkootikume, vaimseid otsinguid, kirevaid, kangeid pikki juukseid, rändavate elustiili ja kõiki neid nähtuseid ümbritsevaid praktikaid. Aga noh, laiemalt olid aga seotud mitmete oluliste poliitiliste diskussioonidega kodanikuõigustest, sõjavastasest, liikumisest, tarbimiskultuurikriitikast, keskkonnateadlikkusest anti rassismist, seksrevolutsioonist, feminismi teisest lainest võiks öelda ja ka seksuaal- ja soovähemuste õigustest enesemääratlusele. Et see värviline heit asbury liikumine seal San Franciscos oli ja kus tõesti tänavad vallutasid, näed, kiravates kostüümides noored, kes olid, tundsid ja kaifisid siis teie pool lahte oli, oli põrkli ja just Türgi oli siis selleks keskuseks, kus toimusid siis väga olulised diskussioonid kodanikuõigustest ja sõjavastases liikumises Diandi rassismis ja antikolonialismi eest. Et need olid kõik need, et noh, väga murrangulised asjad, mis, mis mõjutavad meid siiamaani. Et 68. aasta märgib just seda nii-öelda revolutsiooni, revolutsioonilisi liikumisi üle maailma. Et ka ju Pariisi saalide samal ajal noorterahutused. Aga noh, sellele ütleme seal Californias oli ka selline psühhedeelne revolutsioon, millele sillutas pinda seltskond, keda nimetatakse Pranktoriteks, kes olid siis teinud suure bussireisi läbi Ameerika ka. Ja buss ristiti Fur huri nimeks, et Fjodor justkui nagu edasi roolis oli amfetamiinilaksu all Niil kässadi ja kui nad hiljem tagasi jõudsid, siis nad hakkasid tegema seal ranna diska lähedal ka selliseid assid testi nimelisi pidusid ja, ja sealt siis LSD liikus pakultuuri. See on võib-olla selline üks omamoodi huvitav nüanss kogu seal hipiliikumise juures, mis puudutab seda ekstaasi, poliitikat, et tol ajal, kui sa hipiliikumise kõrghetk oli, siis LSD oli täiesti legaalne. Ja selle oli eelnenud ka psühhiaatria valdkonnas uuringud. Et kuidas sellest kasutada, teraapiavahendina aga siis, kui see narkootikum levis noorte kultuuri, siis need uuringud peatati. Et transpersonaalse psühholoogia rajajad, Stanislav krohv oli üks väheseid, kes sai jätkata teaduslikku uurimust LSD-st kuni 73. aastani ega siis peatati tema rahastus. Aga nüüd võib-olla viimase viie aasta jooksul võib täheldada uudselist uurimuslainet, et kus need nüüd me oleme, Juske toibunud kõikidest nendest keeldudest, mida see hipiliikumine vähemalt siis psühhiaatria valdkonnas kaasa täi. Et nüüd taas uuritakse Stanislaw krohv, praegu on vist 84 aastane, aga endiselt tegutseb ja peab loenguid ja nii edasi. Aga et justiitskui, see, kui LSD keelustati Ameerikas ja kui toimus ka justkui nii-öelda selle hipiliikumise, mida peab peetaks sümboolselt peetakse hipiliikumise lõpuks Ameerikas juba 69. aasta detsembris toimunud Alta mon kontserti. Kuhu see oli siis mõned kuud pärast Stacy festivali teisel pool kaldal sealsamas Californias, samamoodi tulid tuhanded tuhanded inimesed tulid kokku, aga aga ma olen kohanud mõnda vana hitt, nüüd, kui ma õppisin Praaklis ja kes rääkisid mulle kirjeldused juba alguses selle kontserdi alguses oli energiat seal õhus olid juba väga ärevad, et midagi oli imelik ja üks vana hipi rääkiski mulle tol ajal juba oli Speed narkootikumidele hakanud levima noorte hulgas tekitab hoopis teistsuguse teadvusseisundi ning tema arvas, et, et juba juba sealt tulid nagu mingisugused, et teistsugused vibratsioonid õhku, mis juba juba eos ei tekitanud sellist meeldivat õhkkonda, nagu nad lootsid ning selle kontserdi käigus hell Denzel, kes oli ja justkui võetud sinna turvajataks, tappis ära ühe kaheksateistaastase noormehe, pussitas surnuks kähmlus käigus. Ja see siis nagu nii-öelda šokilainena Leis selle kontserdist põgenesid ja jätsid oma magamiskotid sinna sinna mäenõlva jalamile maha ja ja siis oli ka juba keelustatud LSD, mida ka sümboolselt justkui tehti need matused sealsamal, see heitažbury tänaval oli selline kirev rongkäik selle sündmuse tähistamiseks. Võib öelda, et, et mingis mõttes ka kogu see, see kapitalistlik ühiskonnakorraldus oli see, mis sõi selle liikumise omakorda ära. Et ikkagi nord tal, kes toibusin nendest kiiretest liikumistest, mis selle mõne suve jooksul toimusid, oli vaja järsku hakata ellujäämisega tegelema ja tulid uued liikumised peale ja justkui ta nagu hääbus. Muidugi ta ei kadunud ära täielikult, et juba ikkagi tänapäeval ka on ju mitmeid nähtuseid, mis on otseselt sellest 60.-te aastate liikumisest välja kasvanud. Aga nii hämmastav kui ka pole, siis täpselt siis, kui seal justkui sümboolses mõttes lõppesse liikumine siis siin, nõukogude maal see kõik algas. Et läbi raudse eesriide ikkagi imbusid läbi informatsioon, muusikateadmised sellest, mis toimusid Läänes. Althõlma liikusid ajakirjad, mis näitasid pilte, puudstockist, teistest kontsertidest, bändidest. Loomulikult liikusid ka plaadid plaate vahetada, tihti pildistati ümberlintide peale linte taas lindistati edasi. Et see kõik tegelikult jõudis siia väikese ajalise nihkega, aga ta jõudis siia ja ta inspireeris neid noori. Et ta lõi mingisuguse kujuteldava sideme lääne noortega. Et mitmed inimesed on mulle öelnud, et, et see oli see aeg, kus tõesti tunti, et on mingisugune suur revolutsioonile laine ja ka need noored siin olid selle osad, et mõni inimene mul on kirjeldanud sedasama keldralise helikontserti, kus kogu Ta oli justkui hingas ühes rütmis ja, ja midagi erilist oli õhus ja ja kui sa oled, elad sellises suletud kultuuriruumis ja, ja väga reglementeeritud kultuuriruumis, nagu see nõukogude aeg tol ajal oli. Et meedia oli ju väga kõvasti allutatud tsensuurile, kõik need pildid, kõik see, kuidas sa oled lubatud olla, astuda, tantsida, armastada, et kõik oli väga-väga selgelt paigas. Aga samas sa tunned, et kuskil läänes need noored praegu teevad revolutsiooni Meyclavnat voor, et loomulikult need noored tundsid seda sidet ja ja see inspireeris ja sai ja lõi mingisuguse lootuse. Aga noh, muidugi nii kui nii kui need noored hakkasid mingilgi viisil organiseeruma siis olid just võimukandjad need, kes võtsid, neil panid käpa peale nii-öelda liikumine, politiseeriti. Selles filmis on juttu nii-öelda esimesest püüdlusest teha raekoja platsil suur üleliiduline hipide kui tulek, et seal oli üks 70. aasta sügis, kui üle linna tekkis kuulivõtet, raekoja platsil, tuleb suur üleliiduline hipide kokkutulek. Et Aare ja Sass ja teised olid sellest teadlikud ja täiesti planeerisidki sinna juba minna, aga näiteks nagu filmis räägib Aare oma lugu, et teda siis juba mõne aja pärast kutsuti õpetajate tuppa juba öeldi, mis asi toimub ja ära sinna mine, muidu ei tea, mida kõike sinna perekonnaga ja sinu edasise saatusega võib juhtuda. Ja mingis mõttes sellist kokkutulekut ei toimunud, aga Sass võib seal rääkida, et mis siis tegelikult toimus sel hetkel. Aga mida ma tahan sellega öelda, on just nimelt see, et et see liikumine ei saanudki muutuda selliseks mastaapseks, nagu ta oli läänest samal ajal, sest et siinsed oli teistsugune, sotsiaalpoliitiline olukord, olla nähtav oli liiga ohtlik. Ja ma võin küll rääkida, aga ma tahaks paari sõnaga kommenteerida seda juttu, mis, mis mis stele rääkis. Üks asi on see, et me Sassiga oleme, tunnistajaid ega hipid ei tekkinud tühja koha peale, aga enne olid Pidnikud tõelised reaalsed Pidnikud. Pidnikud, ma olen neid kümneid kohanud, nende idee oli ikkagi selles, et Kariibi kriis 45. aastal pomm ja need olid, ütleme noh, sisuliselt minu vanemad ütleme kolmekümnendatel sündinud inimesed, eks ju. Kes olid 100 protsenti kindlad, et temad, sest siin oma surma ei sure. Et see on kõik pulss, interniikuinii, kõik kukub ümber ja ja nad kasutasid seda maksimaalselt ära, kuidas seda üldse said? Nii kui nii kui nii kui see mingisugune viis-kuus aastat tagasi sees suure, no kuidas oli fast käia, jäävad sama lugu, nad olidki tennise tegelikult noh, nendega rääkida nende isegi seesama saanud, see oli, oli ka sealt see, need olid siin kohalikud, nad olid mingi 45 46 47 sünniaastaga, eks ju. See oli eelmine põlvkond, aga aeg läks edasi ja midagi juhtunud tekkis võimalus, tõesti, armastus päästab sellest hullusest, no siin oli koolis iganädalaselt tsiviilkaitse õppused ja igasugused küll miilitsad, noor salgavad küll mingisuguseid, ma ei tea, kelledjad istusid, nad käisid need rätid või need kasvõi, mis nende sees kooliseks oma õpilaste seas, mäletad? Koputajaid sinu käest ei küsitud, pandi ja kõik, see oli siuke sõjaväestatud, oli täielikult sõjaväestatud Ameerikas ma käinud, aga, aga siin isegi filmides, kus inimesed kaevasid endale mingeid pommivarjendeid, ehk siis ei olnud võimalik, igas majas oli pommivarjend Stalini-aegses majas siiamaani pommivarjend ja nende taustal nende jätkuna tekkiski see Dodo poisid äkki saab kuidagi teistmoodi. Ja armastusega ja esimene oligi just see, kui 65. aastal oli, oli see, kui algas Vietnami ja Ameerika seda ennem oli prantslane seal midagi möllasid ja kuna siis oli see üleüldine sõjaväe kohustus, eks ju, inimesi hakati krabama sealt kuskilt ühest või teisest ülikoolist või töölt. Ja, ja toppis sinna sõjavägi muudes kohe kahurilihaks. Mina kallistan ja öelda, et noh, keegi küsinud, tahate sinna minna või tahad, et mina olin ka? Mina olen vene sõjaväes käinud, kusjuures täis otsast lõpuni, noh, selles mõttes mina olin Vietnami minu nendest ohvitseridest, kes seal käinud, et mind ei võetudki, kuigi oli ka variant, et, et ma saan, ma isegi oleks tahtnud sinna minna. Ma putkas üle, aga minu ema suguvõsa seal taustal ei lubanud neile siis sobivad eri osakonnad, mis kuradi, mis vieda. Autod ja, aga, aga see, see oli selle sõjahüsteeria nagu jätk, et selle, või et see liikumine üldse tekkis. Aga kuidas siis need pagari tänava poisid käisid ikkagi luurasid, vaatasid, jälgisid, et kui siin tuli jutuks seesama plaanitud nii-öelda kogunemine, meeleavaldused ikkagi ju? Meeleavaldus oligi tulnud välja meiereis just siis kui me olime Venemaal. Panime üldse imestanud, et seal pikajuukselised, ent peitsid neid käidi ikka tunduvalt vabamad. Muidugi väga pikki juukseid ei kandnud, aga no ei tule moes. Eino pikemaid kui. Tuli välja siis, kui ta hakkas tirima, siis ta ei saanud aru, kus lõpus imestasid jumal. Ja nad niimoodi elasin, ma mäletan, kui nad siin käisid, siis nägin miilitsaautod ruttu põõsast sisse. Ta nad ei teadnud, kas ta tuleb tagasi või mitte, et meil siin Baltimaad kui me käisime, meil oli natuke lihtsam, sest meie mängisime umbkeelsus ja siis peeti välismaalastesse mingi minema. Oma pea ja äkki midagi Baltikumis ka tudengid, kunstnikud, üks boa veider mingi minema. Umbes niimoodi. Aga neil oli tõesti raske. Ja siis tuli jutule, et kuulge aga meil kokkutulekud noh, siipide no täitsa huvitav oleks. Vabamad kes siis ei kuulujutt, Läskid raekoja platsil ma praegu püüan tuvastada ajaliselt, kuidas see käis, minu arust me leppisime esimesel novembril Üks mees, kes praegu ilmus isegi Facebookis, praegu elab, tuletas meelde, et ta käis minu juures, mäletas seda minu Kivimäe onni, kus ma elan. Elasin, ma mõtlesin. Mingisugust sabast tuli küll, juut, mina ei näinud ühte ühe leeduka leedulaste pudiga, mees, õelusime kuskil seal Keskturu vahel, seal oli keskturuümbris, siis ei olnud neid suuri maju, siis kõik olid Puubelikud ja kitsad tänavad. Kus meie arust tähendab, poisid ütlesid saba, mina küll mingisuguseid saba ei näinud. Ma ei mäleta seda saba, ma nägin hiljem lendudega ja, aga siis ma nagu ei saanud aru, aga no igatahes vingerdasime seal läbi hoovide ja tänavate ja juhtusime kolhoosnikute klubisse, mis on, kes uru. Aga seal oli Aare öövalves tema, mis tähendab öövalveid, sa lihtsalt seal ööbis, sest seal olid instrumendid, ta võis seal mängida vaikselt. Ja siis me olime Aare juures ja me tegime ringi, mingi sõelumine käis, tuled ei pannud põlema, et kaotati meie jälgi, kus me kadusime, mis majja nad ei tulnud selle pealegi tulu kultuurimaja ruumis oli ja seal lava peal lõime need kardinad kinni ja mingisugune tulivad siis oli, ma mäletan neid nägusi, enamus olid leedukad, siis oli paar lätlast ja siis oli kolm eestimaalast, mina Vello ja siis ilmselt Paul Aare tuletas meelde Aarega ja siis olid leedukad kuskil umbes 10 inimest, tuligi kokkutulek ikkagi Erismi seal vestlesime, vestlus käis enamus probleemiga, probleemsed ja leedukad enamus kaebasid, et neile ei anta võimalust mängida, pidudel olla, tähendab mänginud natuke teistsugust muusikat ja vot nemad kõige rohkem kaebasid. Lätlasi Ma ei mäleta, olid rohkem päid, meie olime rohkem, kuuled, kuidas organiseerijad olid. Nii et nüüd tuli välja vaadates filmi siiski mingi kokkutulek siiski oli, tähendab mingi konverents, väike sirge ja siis aga raekoja platsil ma käisin ja ma mäletan ka midagi ei olnud, turistid olid maksuriskigruppi, siis oli koolivahekäis väga palju turiste. Ja minu siis mul olid juuksed ikka pikad väljas, ma ei peitnud neid ära, pärast ma hakkasin peitma, see on või edasine jutt. Aga siis ma olin pikkade juustega ja mul oli üks läti tüdruk kaasas. Raekoja platsil raekoja platsil kuskil Vabaduse väljakul tol ajal oli või kui välja, et võtab mäleta, tegime Ants või mitte. Et ta tahab sinuga saada, see jälle see üksteisele rääkimine bossi. No läksin sinna puhku saama, et ema, räägi kuule Taanis ja ma ei mäleta, kus kohas võmmist Pagariks protsessi praegu ei mäleta. Aga jutt käisid tund. Oligi mul saba taga ja siis terve päev veeredes jummal tütarlapsega. Terve päev vaesed, sedasama piinlasime. Käisime nõmmelt Lasnamäele Lasnamäel linna tagasi nõmme, leia nõmmel, ma püüdsin lahti neist saada, sest mul oli ajaliselt täpselt teada, millal läheb rong. Ma läksin, viisin pruudi nii-öelda uksest sisse ja. Saba oli ikka mulda, aga Tondil Ma suutsin maha raputada, jooksin suure rooga üle selle, mis on asulatänavat sinna lõunaklubisse ja sinna ma ilmselt kadusin. Aga sellel jälil teadmisega ma nii-öelda näitasin neile oma kohad, kus ma käin. Esiteks ma käisin ema juures. Peale selle on nad kuidagi seal natuke naljakas, mingil määral romantiline, sellepärast et ma revolutsionäärid, neil doga sabad ja tead, no nii nagu kasvatatud olime. Ja ma üldiselt väga armastasin lugeda memuaare mitte ilukirjanduse memuaaris, sest ta on elu, noh, sihuke nagu inimene tundis. Ja siiamaani väga hea meelega loen. No ja siis ma pidin õe järgi sõitma sinna Petserimaa Obinissesse Petserimaalt spetsialist jalgsi võiks Nobilistesse. Tõin oma õde, päev olin seal ära. Ma ei tea, võib-olla oli saba taga ka, mingi imelik mees oli minuga vagunemisel veel Petseri kloostris oli väga veider. Ma ei tea isal tõestada, tähendab, seda peab oma toimikut vaatama, ükspuha, Tõin õde koju hommikul vara. Rong tuli Tallinnasse koju, läksin magama, ei antudki, magama tuli. Kus ma siis nägin, kohe sain aru, et mingisugune sisse tulnud mees nagu ma saan aru Moskvast tulnud ja see siis ma tegin väga naiivsena sihukese, no vaatasin sinisilmsed talle peale ja nagu käega laskja värk. Siseministeeriumi valitsus, sotsiaalmind tunduvalt rohkem. Tantsijad võtsid igatahes terve päev. Kirjutasime nad mingisuguseid tabeleid, midagi, mis seal alla kirjutasin, ma praegu ütleme täitsa huvitav, mida me seal alla kirjutasin. Siis nimesi, no võib-olla mõne nime käisid välja üldised nimesid ei teadnud, meil olid enamus hüüdnimed ja teiseks enam-vähem ümberringi olid eesti poisid, kohalikud nukkide ime järgi ja ma ei tea perekonnanime järgi. Ja siiamaani mul ei ole kombes teada perekonnanime. Pagaripoisid panid sulle nimeks ka hipide president. No ilmselt sellepärast, et mina olin see, kes organiseerus selle kokkutuleku ja teiseks ma olin väga salajane isik. Klassivend, ühtegi. Ma tulin vene koolist eesti keelt räägimegi, nemad ei teadnud, kes ma olen, olen ma eestlane. Et ma olen venelane, nad võimalikult ei tulnud selle pealegi. Ja keegi mind ei tunne Nossay sassi. Rätsep sai kus, mis asja. Konkreetselt, mitte midagi. Ilmselt selle järgi sihuke noh, keegi peab olema juhtunud president siis ma olin tol ajal nende mõistest presidendiks. No igatahes, see lõpptulemus oli see, et mul öeldi nii, sa pead minema tööle, siis oli natukene kergem, siis olid igasugused komisjon, mitte kohe võeti kinni, pandi aastaks kinni, ei tööta, siis olid komisjonid seal sind noomiti, näpuga raputati, et kuule, sa pead minema siis mingisugused rahva seal ma ei tea, vanemate või ma ei tea kellegi komiteed, siis nemad seal istusid. Kes on? No mina oskasin neid väga pehmeks rääkida, ma tavaliselt rääkisin ajaloo peale, veerisin venni, siis muidugi neil kõik sulas huvid ja siis ma läksin huvitavaid asju, mida keegi tea, nõuad. Ja siis mul oli käsitööd, juuksed ikka lühemaks. No okei, ma tegingi oma juukseid vähemaks, kuidas mina? No võib-olla kuu aega iga päev ma ostsin suhkrut suhkruveega peesile, loputasin oma selle paruka, panin klambritega igalt poolt ja ta oli ideaalsed väike. Oli nii väike, et ma käisin pidudel ja kõik arvasid, et Sass, näed siukseid vana. Ja siis mõne aja pärast ma taipasin Jahmunud tõmbasid mind, juustusid. Suli kasvavad, nii. Nõue ja kõige huvitavam oli see, et kui ma tulin seal Seisin ja siis sellest, kes mind üle kuulas, juttu minuga, rääkis selleks ka lõunale, oli ka seal piga tänavas. William siis ma mäletan, kuidas iga täis märtsikuus mul tekkis, mul saadeti selle reisu kohe sain ameeriklastega tuttavaks ja nad saatsid mulle plaati. Mitu inimest tulid topeltplaat, Glentseebeeellin kaks. Ja selle teise Led Zeppelini ma mõtlesin maha müüa, kuskohas? Siin on venelased, kallimat seal ei ole ja me põrutasime siis Leningradi. Ja seal ma olin kinni võetud. Hiljem ma sain aru, see oli terve operatsiooni selle aasta hiljem juba kus kõrtsus valuutapaar oli, seal käis veel segamini valuuta ja vene raha, meil viiruks. Olin üles šampust, jumal viis rubla siin täitsa tühi. Ja siis ma istusin kellelegi noored komsomolitüüpi mehed on paar väike, kõik nagu kodu. Ja äkki nad räägivad kogu selle loo mulle välja. Kuidas siis ma sain aru, see oli terve operatsioon, et mind no lõppude lõpuks nad said ikka oma. Ma eelistasin biitilist 10 päeva, juuksed maha tõmmatud. Tulin koju, kiilakene, see juukseid, käsklusi tagasi, see aeg mul oli seal nende viga. Sest ma veel kaks korda sinna olin viidud. Ükskord kodunt siis kui õli malevlasi ka see jää augusti lõpus ja siin käisin Liidu juba hipitselt muusik. Ja aga see muidugi neile ei meeldinud ja võluma ei tulnudki sellest midagi eriti välja, aga mind enne võeti kinni ja ma käisin, siis ma viimane kord juhtusin paberisse teist korda paberisse. Mind tassiti, tähendab, siis oli veel, ma olin oma tüdrukuga upugi paaris, tahtsime minna mingi välistama punni kontserdile, otsustasime oma nii-öelda karvastid softiga, tegime plakatid, käsi, seesamune, näpp püsti, et kui ei meeldi, siis paneme tagurpidi. Kui no ja siis meid võeti, sinna viidi Pagarisse, öeldi, et niimoodi ei tohi, mõtlesime, kuidas televiisoris näidatakse, seal tudengid ju kogu aeg. No see on seal, aga ei, ei tohi, meil konfiskeeriti kõik hästi lahti. Me käisime kontserdil ära. Samal ajal see oli, ma mäletan, et ma läksin, ma ei tea, mis don't mind tõmbasid, ma läksin läbi joove. Kuidagi mõtlesin. Ja kuri võimuovi keset hoovi, äkki tuleb mul vastu sama mees, kes mind pagari siis ulatub ja Tõnu oli ta nimi eesti keeles, temaga rääkis fraasi oli. Ja siis tema, et temaga, noh, ma nagu rääkisin hiljem, maks, no vot nüüd äsja maks kurivaim, aga võib-olla see oligi see viimane saba nii-öelda, tähendab no kus ma ikkagi, nad tulid mu peale välja kui presidendi peale. Et need, tema ju peabki kõike teadma, aga seal tuli vastupidi, mina hakkasin kinni. Räägi, mis seal juhtus. No selleks on juba vanem poiss, julge meil temaga nagu sina peal olid. Kolm või neli aastat vanem Kuitlemistel, jumal siis oli nagu väike vahe. Ja siis ma küll ei räägi, mis kuradi pull, söölise jalgpallimassi, midagi niimoodi ma ei mäleta, mis te mulle vastasega sihuke jutud. Tema mõttes, mis teha, tahtis minema Soome ja mina siis noh, teadsin, kes ta on ja siis muidugi mine, mis, mis sul siin teha, et sul ei ole enam? No igatahes ei ole, soovitasin tal siit ära minna ja siis oli jutt siuke sõbralik, võis, mitte sõbralik, no ma ei ütleks, et mul sõber on lihtsalt inimesena omale sellist perest mul viha ei ole. Cool minu jaoks oli kool. Nii et vot selline asi nende juustega. Ja, aga siis pärast oli peale selle meie kokkutuleku, mis ei tulnud, siis oli ju see Moskvas sündmus, järgmine aasta võimud tegid nägu ära, siis võimud mulle tegid ennem, Moskvas oli juunis, mina olin märtsis, nad mulle tegid, nemad tegid seal ära, vot seal nad said kõike kokku, keda tahtsid, lootsid, et tuleb kogu liidu tsunft sealt tuli või ma ei tea, võib-olla meie üldse tulijantiimsed vist moskvarahvas. Nii et siis oi jumal, seda asja peab ikka uuesti uurima järgi ilusasti panema nii-öelda kalendrijärgsed, et aru saada, lõppude lõpuks, mis siis toimus ja tegelikult siukest huvitavat kirevad ajada saime. Kui see need võimuesindajad nägid reaalset ohtu nendes lillelastes, kes tegelikult tahtsid olla lihtsalt Padad ja kasutada pikad juuksed ja tunda elust rõõmu armastada režiimi esindajatele, olid nad siis nii-öelda võõrelement, nadolid roiskunud lääne mõjust alla käinud noore kes siis valmistasid režiimi nii-öelda sellele ühiskondlikule korrale, reaalset ohtu. Ja Moskva hipiliikumise liider oli tol hetkel Sontse ehk siis päike, et tema oli üks selline silmapaistev tegelane tema ümber oli palju rahvast. Tali selline piitnik ja tema algatusel toimus Moskvas esimesel juunil Nõukogude hipide esimene selline avalik manifest, mis oli esimesel aastal. Ameerika saatkonna eest ja liiguti siis Moskva ülikooli juurde, mis seal täpselt Kremli vastas ja väidetavalt soonte selleks võimu esindajatelt loa, nii et see oli justkui nagu lubatud proteste Vietnami sõja vastu ehk siis poliitilises mõttes vägagi kooskõlas nõukogudepoliitikaga. Aga nii kui need noored, kui tulid, siis juba oli kuskil Puškini tänaval oli kinni võetud sotse ning paljud juba nägid eemalt, kuidas bussid olid sõitnud sinna Moskva Ülikooli õue juurde ja võtsin lihtsalt kümnete kaupa neid kokku, tulevad noori kinni, nädal oli seal oma plakatitega Oljundid, slaavia ja nõudvooriat olid sellised noh, taga nagu nii-öelda hipiliikumise mõttes märgilised plakatid ja kõik võeti kinni, võib-olla väidetavalt lausa 3000 noort. Aga selle asja mõte oli siis saada kõikide nende nii-öelda pikajuukselised või nii-öelda roiskunud lääne mõjutust, tahtsid alla käinud noorte kontaktandmed kirja ning isegi kui paljud neist ei võetud vangi ega ei saetud hullumajja, mida küll liidritega juhtus, siis mindi hiljem ükshaaval nende kodudesse räägiti nende vanematega. Noormeestele tuli võib-olla mõned kuud hiljem tuli kutse sõjaväkke ning need taalset tee sinna Hiina piiri äärde kuskile karmimas kasarmusse. Et selle sündmusega mingis mõttes summutatise liikumine ära ja, ja suruti rohkem põranda alla ja, ja ta radikaliseerunud selle tagajärjel, et kui veel enne 70 esimest aastat oli selline, kuigi sa oled hipiliikumise laine, et paljude aja ajakirjandustudengid olid hipid ja et see kõik käib asja juurde, siis pärast seda sündmust Moskvas oli hipiks olemine juba eksistentsiaalne valik. Kui sa juba olid hipi, siis sa võtsid selle riski, et kui Sa jääd kellelegi jalgu, siis sa pead arvestama sellega, et sa oled 20 päeva kinni või 30 päeva kinni või aetakse juuksed maha või et sul ei ole nii-öelda nagu normaalset karjäärivõimalusi. Kui rääkida hipikultuurist Läänes, ta oli selline vastukultuur ja seal oli sõja vastu armastuse poolt mic laarnotwoore, need väärtused, mis saime Terje üles, lugesid labis Harmony Freedom Sekstraaks rock n roll, teiselt poolt, et, et seal oli kõike sellist vabadust, vaimsust, jaga psühhedeelia. Et kui ma enne natukene rääkisime sellest, et Ameerika suunal hästi tugevaks selliseks vabaduse vallandajaks oli LSD siis kui inimene ise sellesse hipiringkonda ei kuulunud, siis ta tihtipeale ei teadnudki, et esiteks, et üldse nõukogude liidus selline hipiliikumine on, meie rääkimata, teiseks siis nendest kõikvõimalikest meeli avardavad, sest substantsidest, et räägiks natukene sellest sex drugs rock n rolli poolest ka. Et kas LSD jõudis Eestisse Baltikumi Nõukogude Liitu, kas oli argipäevane tavaline? Terje sinu filmist saab ju näha väga sürr asju, mida siis sellise teadvuse muutunud seisundite ja avardumise jaoks tarvitati, et võib-olla rääkige oma kogemusest, et mida siis tehti, kust seda saadi. Kuidas see mõjus, mis asi see oli, millega siis laiendada? Katedraali elada ja igasugused jumala pärast tekivad eelnõus jalutama ja kõike aga mina sain neile teed, see oli kuskil aasta 72, see oli niimoodi, et üks ameeriklane saatis mulle kirja. Ennem töötlesin masinast saadud margiga. Uue ja elu ümberhindamise, enese ümberhindamise ja kogu lugu mulle põhimõttelises istuses kahaneb. See oli päikesel kasvanud looduslik asi. Kösti on täis ja sõbrad on ka täisraha, polnudki vaja. Müügil meie tsunftis, see oli nii-öelda vanglas, rohkem käis raha eest, aga meil tuli veel kuskilt jälle teisest Nõukogude liidus kassas lõunaaladel, seda oli küll. Kanepit, ma ise olen sõitnud läbi põldu, mis oli. Läbi neid põlvkondi seal kuskil Donetskis praegu on Esseiali jamad käisid ja autojuht veel mulle läbi, kolhoosipõldudel kolhoosimasinad ikka 300 kilti, sest mul oli kaasas ainult koolikaart, siis neid atlesid oli väga raske saada, see oli defitsiit. See maanteeteadlasi ja mul oli tavalisest õpikust tõmmatud lihtsalt kooli kaardesse veelgi. Ahaa nüüd stopp. Nüüd ma siit lähen otse, sest mul ei olnud, see mees räägib ei vile, sõidame sinna bodorskisse, seal parem naudi, juht, ma räägin ööklubisse 300. Eesti mõõdu järgi kuskil kaks korda Tartusse 100 korda käinud? Muidugi, viie kilomeetri pärast ma sattusin keset põldu sättisin veel viimal selle Rammuse maa peale ja siis väga no. Ja edasi ja ma mäletan seda pilti keset põldu taga, ma näen, varsti tuleb. Seal võib olla 20 inimest tuleb. Ja mina neile vastu tulen, nemad mind näevad. No mis? Ma kõnnin neile edasi, sest nende taga ma näen küla. Ja ma mõtlesin, kui võõras kohas, no mis nüüd saab? Tähele siis pärast auto sõitsime. Ma küsin, mis asi see siin kasvab, seal maisin, ma näen siin, ma näen seal päevalile. Noh, see on isegi nimetis, tõstsin ta õli jaoks lennukite jaoks midagi. Mul puterdas. Hiljem ma taipasin, et see oli kaaned ja poisid, kes mul tulid vastu, nad olid ka põllult tulnud, meil ei olnud üldse minusse asja. Nii. Minule see igatahes tunduvalt rohkem eestus. Just see, mille loodus andis geenelt maid kannatanud kunagi ja ma ei mõista seda, keemiat minu juures tuleb, ma ei tea, mikspärast inimesed tarbivad. Aga noh, igasuguseid inimesi on. Põdrad söövad seeni, üks põder sööb aga kümme-is. No proovi sa aru saada, miks pärast see on mikspärast üks, 10 ise, aga mitte kõik söövad. Nii et see on nii, nagu on. Kellel on vaja, see tarbin, ma ei tea, see suitsetab minule igatahes. Praegu mulle keegi pakuks, ma teeks küll hea meelega. Ja ma olen kuulnud, mulle on jäänud mulje, et need kogudused olid ikka päris ürgset tol ajal, et oli, et kas siis noh, tikutops oli kaheksakümnendatel, aga rohkem oli nagu teetass võtsid juba ämber. Oi jumal, ma olen ka teinud nagu need, mis nad olid, need lõuna ürginimesed kõhieses käsutasid, nad tegid endale lõkked kivide peale viskasid ja siis oli ümberringi ehitatud siuke vennike ja seal käib siis selle selle auru sees suitsusid, see oli nende sauna. Nii ta oli ja meie oleme ka niimoodi, et ma tuttav tuleb. No ma ei tea, see oli ikka päris palju nuriseda, just põhku nii kasvanud pole veel ka ei saanud niimoodi selle ahi, sest see oli niisama, sealt ma ei tea. No hiljem üheksakümnendatel siis läks raha peale välja, siis Sulev kirjutatud, nii palju nii palju maksab. Ei tea, mis seal praegu maksab, aga praegu maksab. Aga võmmid vist tükk aega ei saanud pihta ka, millega tegu on? Ma olen kuulnud, et 70.-te alguses kohvik Moskva ja siis võid vabalt teha ühe tondi. Siis tehti muidugi Bella markanali eest. Et keegi ei teadnud, mis kummaliselt lõhna tubakas tegelikult on või et ma olen kuulnud ka Peterburist tulevad mendid tulevad kellelegi korterit läbi vaatama, siis see, mis neile huvi pakub, on keelatud kirjandus, mitte. Pärast ma võtsin siis korvi ja läksin õue, korjasin tagasi seks, no keegi sealt ära, mis asi. Need ei tohtinud üldse isegi noh, ütleme mida lõuna poole siis teadlikumad nad olid, eksju, ega kotis, kui vaid noh, reeglina oligi sihuke kotiga võimegi seljakottigi ise tikitud, ta ütles, et nojaa, no seksiinikul hiljem, aga ise oligi kottigi siia teedimegi salatasku, kus sai toppida neid asju selle voodri all, kus võeti ta ütleme see lõuna pool siis ikka raputati välja, siis valgustati vaadata, mis sul seal, aga siinse siin põhjapoolse, see ei kottinud kedagi, mis sul seal on? Pette Leningradis mind kinni võeti, siis mind ikka kontrolliti, ta tähendab läbi. Hoidsid märgoyczigi, mina tegin suured silmad. See, mida, millega sa võisid neid pika laiali saata ja nemad olid teadlikud, eks neela, teadsin sinust paremini, mis sul on ja mis sul ei ole, eks ole. Aga no kasvõi see, see LSD sai ka proovitud, aga, aga see on jälle niisugune asi, et sul peab olema seltskonda eksida. Ja need vaimud, need kujundavad, seda sa võiks, ütleme sama asja sama 100 sihukse fantastilise elamuse ja võid sattuda siuksesse kuristikku, et sa enam elu sees ei võta. Ei tunneta, vot mina jätsingi niimoodi, et see kaitseingel mind saatis jõusse hunnikus. Ja ütles, et see on viimane hoiatus, et kui siis oled sa seal, noh. Aga mis puutub see ele seen ei olnud siin seda nii palju, korra sai proovitud, lihtsalt, väga haruldane. Seda ei saa seal ikkagi sihuke ameeriklaste know-how, seda vist osteti või ma ei tea, kes neid toodis, Timothy Leary seda, aga see on omaette teema, siin oli palju, võib-olla efektiivsemaid. Global seal plekieemaldaja, mida ta hingatada leetripõhine. Siis ta ei aita leedri põie, seeder oli seal kolmanda, vahet pole, see oli triidritoloolasse. Ja see selles t olnud üldises ütleme pooltki nii nii vänge. Ja kui see teine, aga kuna ta oli ikkagi siuke saadav asi ja kui kellelegi, kel olid head ja seda mõnikord ma teadsin, ma ei hakka nimesid nimetama kastidega. Riiast käidi kassidega, siin teda ei müüdud kunagi müüdi isegi seal keemiapoes, mis piimasaali peale, aga siis kuidagi kadus. Ja siis käidi Riiastad järgi seal eliia toonilise. Ja kui sa sattusid heasse seltskonda, siis oli, said rännakuid ja nii, et vähe polnud, aga aga kus sa sattusid mingisse, uh siis siis käisid siuksed. Võisin kogemata aknast väljalauda. Meie toe Randlejad nüüd hüppan teed nii et see, see maailm on nagu Napoleoni tort on nii mitmekihiline, reaalselt ka ütleme nii, et see võimaldab sulle seda nagu noh, lähemale tuua võib-olla, või kiirendada seda asja, mõni elab elu ära peale ütleme, vana Tallinnat ei joogi enam midagi, ei saagi asjast aru, aga kuidas see või teine nagu minul näiteks vein, mul kama, minu isa, joonud veini minu vaese vana ja ma ei tea sellest mitte midagi. Ja kui ma teen sihukest nägu, et oh kui hea, kui teiegi kasvõi nendega üks on maguspeadeks, millega saad neid planku värvida, noh selle asja juures see on. Kui ma nüüd lähen Amsterdamis, ütlesime Hollandis üldse, no üks liiter kohvisoppi sihuke lets sihuke menüü ja ma olen täiesti tumba selle peale, ma ei oska midagi sealt võtta, mitte ühtegi asja. Aga kui selliseid meelerännakuid tehti ja püüti oma teadvust avardada, et kuidas just nimelt Eesti hipping konnas Se vaimsuse teema aktualiseerus, et seal toona algas New Page'i siiatulek, sina mainisid aktselt timuti liri näiteks et kes olid need sellised vaba maailma ja ka laia maailma, võib-olla mingid eeskujud või vaimse maailma uued sõnumitoojad, samal ajal hakkas tulema ju Kaurient, et sisse oma uskumuste, joogamitatsioonide. See, kes teda kasvõi korra näinud või suheldes see jumaldad, eks ju, see on tõesti jumal, sa saad aru, et kunagi isegi ei lähene tema kõrgusele, ta oli niivõrd erakorraline inimene. Tänan jumalat, et mul õnnestus temaga kohtuda ja ja noh, mõnda aega ka sees viibida. Aga mis ma sealt lahkusin, sellepärast et ei tea, mul ei ole ikkagi siiamaani siukest otseselt religiooni, et ma olengi juristitud luterlane, eks ju. Aga aga mul ei lähe seepeale ja kõik on hea, kui teatud mõtteni, aga kui asi läheb ikka siukseks Zetantlikuks, eks ju, ja sa pead jälima siis mind, ma olen vaba mees võidab ja kui keegi käsib mulle teha seda, ma hetkel ei taha, seda sa peadega. Paljude hipide puhul oli ka see, et neil ei olnudki eesmärk piiritleda ennast mingisuguse religiooniga, et see oligi pigem see, et, et selle ajastu con tekstis teie või naad otsid sellised nagu laiemad tunnetust elule ja ma olen isegi nimetanud seda kujuteldava mujaloleku tundeks, et kui te hall argipäev oli niivõrd lame ja mõttetu ja, ja et noh, et sellel poliitilisel sekkumisel ei olnud nagu tol ajal mitte mingisugust mõtet, siis oligi targem leida oma tõde iseenda sees ja, ja nende inimeste vahel, kes jagasid matsu ja see jagamine oli siis noh, paljude jaoks oli tõesti nii-öelda narkootiline taevas. Ta võis olla tõesti needsamad sopalsi rännakud või, või kanepi kaifi või või, või miks mitte astmatool või kase moonide, mida ka päris paljud tarvitasid seitsmekümnete lõpust alates. Aga paljude jaoks oli ta erinev vaimne praktika. Et jooga oli juba 60.-te lõpus küllaltki populaarne meditatsioon ning paljud, kes siis 70.-te keskpaigast avastasid Maicel Tamme Mihkel Tamme sünninimega et Eestist, kes oli siis paljude hipide jaoks guru, kellega sai siis koos mediteerida ja praktiseerida joogat ja filosofeerida, rääkida siis nii-öelda nullhüpoteesi teooria põhiselt siis seisundist, kus siis kõik on korraga selge. See peab sul seest minema, aga meie põhimõte oli, austa suvalist religiooni, mis on, ütleme nad juda eestid või, või on nad kõik sünagoogi, ma lähen ka ja noh, tunne, et ma ei ole mošees vist kordagi elus käin, ei, olen küll seal. Aasias seal samamoodi, kui sa näed, et sussid on siin väljas, siis astun, võtan sussid ja kui kõik lamavad või seal paluvad, siis palu sina palun. No aga mis ta siis eriliseks tegi, mille poolest ta oli ebatavaline inimene? Sest ta oli ebatavaline. Ei, mina ei olnud kunagi, mina olin õigeusuperest pärit juba lapsepõlvest kasvanud selles vaimus ja mul ei olnud mingisugust religiooni vaja. Võõrasse majja ma astun ikka austusega ja ma ei hakka peale suruma oma seda jumalat või oma ideed peale suruma. Nii et selles suhtes ma olin vaba ja mul polnud vaja, ma ütlen need muidu ega peale rammi oli siin muidugi veel Krist. Seelgi, kes ehitas pilgud tema juures käisid väga paljud just Peterburist hipid, seal lähedal on see tulena klooster. Pides kommuuni võites täitevkomitee võimudega ja ehitas kiriku üles. Mis on praegu kuule, naabi, klooster. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin kõikidelt saatekülalistelt alati needsamad viis küsimust, nii ka teilt. Ja esimene küsimus on, mis on elu. Enda järgi minu arust elu mõte on see, minu esivanemad, elasid seeneideega. Mina elan ka, ma loodan, et minu arhiiv Elu mõte on seesmine kasvamine ja teadvustamise ja teadlikkuse kasv. Aksel. Laias laastus on ikkagi elu mõte, tehke sugu ja saagu teid, palju punkte võiks, ülejäänud on individuaalne, teesi aga poleks üldsegi paha, ütleme minu lapsed või, või noh suht noored lapsed ja lapselapsed või mingisugust kolmandat. Ta oli siukene Aksel ja kuskil keegi et jätaks nende mingisuguse tõesimegi positiivse jälje siia, ellu, tulevastele põlvedele, nii et võib-olla see, et elaks ja laseks teistel elada võib-olla niimoodi ja jätaks selle planeedi ja selle, selle keskkonna, mis me oleme tulevastele põlvedele vähemalt noh, õhku ja, ja, ja maad, kuidas nad seda maad ära kasutavad, nende enda kätes me juba siin pensioni ei saa midagi muuta. Mida ootate homselt, kuidas ja kuhu edasi? Ma tahaks ka väga uskuda paremasse homsesse ja ma loodan, et et nendest väikestest tegudest ja suurtest unistustest, et ja kollektiivsest pingutusest, kas saab ikkagi välja võimalik reaalsus niimoodi, kus kõik elud on väärtustatud ja, ja me saame kasvada enda sees ja, ja, ja nendes jagatud rõõmudes Minu tulevikuunistus oleks selline, et inimesed tuleksid nende ekraanide tagant välja ükskõik millisel kuul, kui suurelt nad on ja pöörduksid näoga teineteise poole, mitte ei suhtleks kõrval isikuga läbi mingisuguse, ma ei tea, mis selle nimi on. Et lõppkokkuvõttes nad saaksid aru, kus nad elavad, mitte selles väljamõeldud maailmas, mis nad, mis nad sealt näevad, mida neile sisse söödetakse, noh et inimesed vaataks ringi ja saaks aru, kus nad on ja mis nad kuune lähevad ja mida teevad, noh, see võib-olla oleks minu. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik, mis on õnne valem? Õnnelik olla, et minu järglased on ka õnnelikud ja järglaste järglased ja nii edasi. Mul esimene mõte oli, oli sõna kuulamine, tasuks kuulata teisi ja iseennast ja aga ma arvan, et ka Õnne, Õnne valem on jagatud rõõm, jagatud teadmine. Ta ütles, et armastus ja, ja mitte mingisugune füüsiline armastus vaid ta eelne sihuke globaalne armastus kui selline, mitte Freylav, nagu te vaid te peate armastama inimesi sellisena, nagu nad on ja püüdma nendest ikkagi aru saada ja see seda saab ainult läbi armastusega. Nii et võib-olla see on ainuke Kui teile antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida te neile ütleksite? Raske öelda, ma ei kujuta ette, võib-olla ma hakkan kartma. Ma ei tea, mis mõttele ei tee ja see on fantastika. Nii et siin me nii kaugele ma ei lenda. Mina ütleks neile, teie eksperiment ebaõnnestus täielikult. Sellepärast et me siin maakera peal oleme eksperimendi tulemusena siia toodud, kas me saame omavahel läbi, kas me saame, kas meile anti puhas planeet ja kuidas me sellega läbi käime ja nad lootsid, et me saamegi nagu jumal inimest, USA arvas, et ta, aga nende eksperiment ebaõnnestus, inimesed läksid omavahel täielikult globaalset üldi ja see tüli kestab edasi. Ja selliseid ebajumalaid on loodud siin. Tänavu täitub 70 aastat legendaarsest Roswelli juhtumist, pärast mida hakkas maailmas levima selline ufoloogia, ufokultuur või ufo, folkloor, tulnuka teema, maaväline mõistuslik elu ja selle otsingi erinevates võimalikes vormides ja nii edasi, et kas te oma sellest hipiajastust toona ka sellist tulnuka signaali mäletate? Liikusid mingid ufo materjalid ja suheldi seal kosmiliste rassidega läbi kanaldustajate. Tema aktorina fantastika kunagi armastanud. Maksena karva mina nendega suhtlust. Nii otseselt kui ka kaudselt. Mina olen absoluutselt kindel, et meie oleme nende looming, eks ju, ja ja täiesti puhtfüüsiliselt kui ka vaimselt. Aga meil, ma räägin antud kunagi vaat mett. Ja lõpuks hakkab otsa saama. Lusikas klopib juba vastupõhjaga. Nii et suurem osa sellest meest ära söödud. Mida soovitate inimestel veel lisaks uurida? Kui inimest huvitab asja uurida seda nii, kui nii, kui teda ei huvita, siis teda ei huvita. Leiab alati. Mina tahaksin veel lisaks seda asja uurida ja seda ka kirja panna, ma olen juba teinud algust ja see ei ole veel valmis, nii et kui siin raadiokuulajate hulgas on on keegi, kellel on isiklikud kogemused, lood, mida minuga jagada just nimelt hipiliikumise teemadel, siis palun otsige mind üles minu email'i aadress, väga lihtne, minu Nimitterje toomistu ät Gmail from. Aga kus me filmi kohta infot saame? Filmi kohta saab infot koduleheküljel www sovi hipis punkt com. Ja ka meil on Facebooki kommuun. Soviet hibis inglisekeelne Saviat hipis nime all. Et sinna Me postitame jooksvalt infot. Film jookseb praegu kinos Sõprus ja ka kinos Artis kindlasti sel nädalal ja järgmisel nädalal ning seejärel erinevates paikades üle Eesti, kuhu meid kutsutakse ja terve suve on silmnähtav teletornis. Et minna vaatama ja see film on tõesti fantastiliselt äge, Terje, sa oled väga, väga tubli suure töö ära teinud, et kordagi ei hakanud igav, see oli nii põnev, nii mitmekesine, mitmekihiline noh, kõik need inimeste lood ja, ja sündmused ja, ja nii-öelda lineaarselt ja emotsionaalselt ja fantastiliselt kulgemine, et seda ma loodan, et kuulajad lähevad ise ja vaatavad, et ei hakka siin pikalt seletama, mis seal siis täpselt toimub, aga ma ütlen teile, kuuled, see oli äge ja see oli vägev. Palju õnne, sa oled tõesti väga suure töö ära teinud, kust need kaadrid need arhiivid, materjalid, kõik need päevikud, animeeritud kõik need pildid, need fotod, need videod, et sul on tohutult palju sellist väga väärt ajalugu seal sees just nimelt ka reaalse visuaalse materjalina. Väga tänulik kõikidele nendele inimestele, kes usaldasid mind ja meie tiimi selles protsessis jagasid meiega neid materjale. Et see kuus aastat tegemist tuligi sellega meile tagasi, et kui me olime juba kolm-neli aastat teinud, siis inimesed kuulsid meist ja need üksikud vähesed, kel oli kaamera, kellel on see materjal säilinud võtsid minuga ühendust. Eks ma muidugi ise rääkisin ka igal pool ja nii palju kui võimalik, et otsime arhiivist ja tõesti need ei olnud. Aga meil õnnestus saada, et kuskilt keegi ütleb, et Moskvas on üks suur kask, tuleb ainult ise kohale tulla, ära tuvad, postiga ei saada, et see on niivõrd salapärane ja rariteetne materjal. Ja siis ma läksingi rongiga Moskvasse või Los Angeleses käisin ühes muuseumis, kes oli ostnud geena Zaitsev arhiivi temani Peterburi üks legendaarne tegelane, ka filmis nähtav ja siis ma tuhnisin tema sadu ja sadu fotosid läbi ja valisin sealt mõned, mis, mis on siis filmis ka näha, et niimoodi vaikselt tilkus ja tõesti on, see on suur väärtus ja ja rõõmsada jagada, et muidu kuskilt mujalt seda sellisel kujul näha ei olegi. Jah, see on selles mõttes täiesti unikaalne teos, et esiteks see teema, millest väga paljud ei teadnudki, et meil see nii võimsalt ehkki salaja esindatud oli, et sa oled selle ikkagi välja kaevanud ja ära vormistanud, nii et palju õnne ja aitäh sulle, aitäh. Minge kinno, minge. Vägina soovindamise. Väga hea, nii et head kuulajad, minge kosmonautide klubisse Facebook'is, sealt leiate filmi mängu ja saate minna vaatama tema filmi Nõukogude hipid kus on ka meie tänased saatekülalised Aksele Sass, nii et saate siis lisaks täna kuuldud helile ka pilti juurde vaadata ja ühe väga-väga huvitava ajaloolise episoodi võrra rikastada oma maailma. Tahtsin teie raadio kaudu ühte vana hipid Saaremaalt tervitada ja tema tee raadiokuulaja. Nii selle nimi on Rein Rolling pärisnimega nukka elab Sõrve poolsaarel talus koos oma hibis naisega. Ja tema helises mu vad. Ma kuulsin raadio kahest, et mina kuulan raadio kahte ka, nii et emale ja kõigile Sipidele, kes ei saanud sellest nüüd peos sellest osa ühel või teisel moel, siis meie poolt tervitused. Ja jätkub ju pidu meis endis. Armastuse suve tähistades. Terje, milline pala võiks nõukogude hipide soundtrack'il jääda meie tänast saadet lõpetama lõpulooks lõpuhümniks, lõpu hümni? Kas võiks sobida kapitaalne remondi ehk siis kapitaalse remondilugu pele flaagi, eks valged lipud. See on lugu, mis on aastast 82 aga ta jäigi unustuste hõlma, nii et ma arvan, et täna on võib-olla üldse kogu Venemaa peale neid inimesi, kes seda lugu teavad kõigest mõnikümmend. Aga see lugu on väga tugeva rahusõnumiga valged lipud. Ja ma arvan, et see võtabki kaku sellise, selle, meie tänase vestluse kui ka selle filmi. Et kuidas siis vägivalla suhtumisega hoida, seda, seda tunnet just ja seda tunnetusüksust. Mis siis. Ehk viib meid nende valgete lippude lehvimisel kuskile helgemates tulevikudesse. Suur tänu teile, tere toomistu Sass ehk Aleksander tormi tontovi, Aksel lampmann, aitäh teile tulemast oma elukogemust, muljeid, seiklusi ja loomingut jagamast. Aitäh. Aitäh kutsumast. Aitäh. Ja muidugi tänu teile, kallid raadio, kahe kuulajad, nagu ikka, saate meie tänast jutuajamist alati üle kuulata, ükskõik kus te olete, ükskõik, mida te teete, tänapäeval on ju kõik nutiseadmed. Nii et kas laadige endale alla raadio kahe äpp või mingi arhiivi kust leiate kõik varasemat saadet ja sinna jõuate kõige lihtsamini läbi aadressi, hallo, kosmos. Punkt. Ee. Mis ideid ka kosmonautide klubisse, kust leiate filmi mängu ja, ja teistesse Cyber kosmosepaikadesse. Mina kohtun teiega juba järgmisel nädalal. Teisipäevast neljapäevani on saate hallo Kosmos seitsmes sünnipäev ja selle puhul festival Von Krahlis ja Vene kultuurikeskuses ka selle kohta leiate lähemalt infot siis raadio kahe kodulehelt ja kosmonautide klubist. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel neljapäeval kell kaheksa õhtul ja pühapäeval kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga meik Lawnothool ehk armastage ja ärge sõitke.