Te kuulate Raadio kahte käia vabavara. Suve oli teiega, Janet õunapuu. Tere päevast, kätte on jõudnud kolmapäev ja 14. Juuni on kuupäev, kell on 13, null kaheksa. Mina olen saatejuht Janet õunapuu ja täna on minu viimane suveraadio, nii et veedan need järgmised kaks tundi sel suvel viimast korda teiega. Millest ma täna räägin. Esimeses tunnis tuleb mulle külla reklaamispets ehk Tallinna Ülikooli rektor raami teooriaõppejõud Tiina Hiiob. Räägime ühest uuringust, mis kaardistas noorte reklaamitarbimist ja ka sellest, miks reklaamimaastik on praegu selline, nagu ta on. Hiljuti sai meediast lugeda, et nendes koolides, kus on rakendatud KiVa ehk kiusamisvaba kooli programm on oluliselt vähenenud kiusamine. Nii et ma kutsusin külla projekti tegevjuhi Triin Toomesaare. Sellest, mis hakkab uuel hooajal vabal laval juhtuma. Räägime ka. Aga kuna siin saates ma olen korduvalt teinud sellist asja, et avanud ussid ja õppinud ära mõne uue sõna. Seda tegime ka täna, läheb järjest keerulisemaks. Kas teed kogu aeg sealt kohast lahti, kus on tuttav sõna ja mõte? Ta mõju on ju nii palju sõnu, mida ma ei tea. Nii et lõpuks mul õnnestus, leidsin sõna nühakil mis tähendab lohistades. Toon siis ka näite, libises mühakil nõlvast alla. Praegu aga helistanz Romneption rajatis k. Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia endisel tudengil Maarja Triin krabil ilmus selline. Muidu ta viis läbi uurimuse, mis köidab noori reklaamide juures. Ja mina kutsusin külla Tallinna Ülikooli reklaamiteooria õppejõu Tiina Hiiobi. Tere. Tere kõigile juhuslikele jaamiteni, juhuslik, kelle kuulajatele? Alustuseks küsingi, et mis, mis siis kõik köidab noori reklaamide juures. Ma arvan, et tänapäeval, mis võiks nagu noori panna kõrvu kikitama, on ilmselgelt muusika muusika kasutamine, tempod tõenäoliselt ei saa üle ega ümber noorte seas populaarsete isikute kaasamisest reklaamis. Me teame, et üsna palju jälgivad noored Juudubereid, see on tõusev trend täna nii-öelda noortele suunatud reklaamides ehk et kasutada Juudoberite abi ühe või teise toote tutvustamisel. Karta on, et telemeedia ei ole enam see, kuhu noored väga satuvad ikka pigem on need teised ekraanid, igasugused digiekraanid, kus nad siis reklaamiga kokku puutuvad ja muidugi, kui neil on huvi mingisuguse konkreetse brändi vastu või mingi kaubakategooria vastu, siis, siis nad vaatavad neid. Kas see põhiliselt kõik innovaatilised ettevõtted ongi siis kolinud need juutuuber itta ja siis nii-öelda noorte iidolite kanalitesse, karta on, et sinna see suund läheb, sest et kuhu lähevad noored, sinna läheb järgiga noortele suunatud reklaam. Aga miks telereklaami ei arene? No see on julge väide, et ta ei arene. Ma niisugust väidet võib-olla ei kinnitaksega, lükkaks ümber. Aga tundub niimoodi, et lihtsalt telekui, selline on hakanud ka oma kuju muutma juu et televiisorit me ju ei vaata, selles mõttes, et me vaatame seda kasti seal nurgas. Me vaatame, et tee ja järele ja ümber neid formaate, mis seal on, meil on võimalik televiisorit nii-öelda või teleproduktsiooni vaadata ju ka igasugustest tahvlitest nutitelefonidest. Ehk et on palju platvorme ja telereklaam on kõigest üks osa, ainult ta peab olema näidatav ja vaadeldav ja ta peab olema köitev ka teistes seadmetes ja teistes platvormides. Niiet et ma ei saa öelda, et ta ei ole arenenud, on üks, üks formaat, väidetavalt ta osatähtsus siiski ei vähene kuna televaatajaid veel on, aga mina küsiksin küll seda, et et pigem tuleks vaadata, kas meie tänased televaatajad vaatavad tõepoolest istudes mingil kindlal kellaajal televiisori ette, et vot kaheksa, null null algab nüüd see seriaal või saade, mida ma tahan vaadata või nad salvestavad ka selle või vaatavad järele ja kuidas nad sellisel juhul käituvad reklaamipauside suhtes. Ma kardan küll, et need pausid keritakse kiiresti-kiiresti edasi. Ja kas sellisel juhul need brändi sõnumid enam jõuavad kohale, mil määral nad jõuavad kohale, kuidas peaks nagu reklaam, telereklaam olema vormistatud, arvestades seda, et inimene keritada edasi kas seal vähemal või, või pilvi või kiiremal määral. Mismoodi telereklaam ajas muutunud on, sest et kui ma nüüd mõtlen isiklikule kogemusele tagasi, siis mulle kuidagi tundub, et mulle sedasama pesupulbrit reklaamitakse endiselt täpselt samamoodi ja väga harva on mõni reklaam, mille peale ma mõtlen, et see on hästi tehtud. Ma ma julgen seda seda toetada. Et selles mõttes mulle tundub ka, et, et seal need loovlahendused on natuke nagu takerdunud. Et agentuuride aur läheb kuskile mujale tõenäoliselt hoopis teiste formaatide poole. Et setele telereklaamiproduktsioon on nagu, nagu jäänud list natuke vaeslapse ossa. Aga enne, kui ma julgen seda kuidagi kinnitada, tuleks mul teha sellekohane uuring või lasta tudengitel seda teha, sest meie seal ülikoolis ei kaldu väga oma arvamusele toetuma. Kui võrrelda välismaiseid telereklaami, siis ikkagi sealpool mingi areng on toimunud. Nii huvitav ma ikkagi üritan aru saada, miks teil siin pidama on jäänud jah, see see au saada proovimise püüd. Ta teeb kahtlemata teile au, et me proovime aru saada, aga mul ei ole täna teile sellist head vastust öelda. Ma arvan, et, et me peame proovima ka aru saada, aga ka ülikoolis ma vaatan, et meie nii-öelda teadus teadushuvi on ka kaldunud ära sellelt nii-öelda telereklaami formaadilt ja neid huvitavad ka täna ennast hoopis teised formaadid. Nii et me vaatame nagu, nagu, nagu mujal, milliseid formaadi noh, ütleme minu minu juhendamisel tehti päris huvitav bakalaureused. Käsitledes just nimelt Juuduubelite tegevust. Samuti on, on meil sel kevadel kaitstud huvitav töö, mis vaatab Instagrami reklaamitegevust Instagramis ehk siis nii-öelda pildipõhise mõjutamise võimalusi. Et me pigem jah, kuna noored tahavad uurida neid moodsamaid ja noortele omasemaid reklaamikanaleid siis nende nemad tahavad nagu neid uuringuid läbi viia ja ega meie enda huvi kaldub ka sinnapoole ära, sest see on uus, on põnev. Seal on hea vaadata, vaata, kuidas need trendid liiguvad. Nii ta on. Mis ei tähenda muidugi, et me ei peaks vaatama, mis on saanud meie telereklaamidest. Üks üks nüanss, mis tekib nii-öelda reklaami kolimisel, sotsiaalmeediasse on ka see, et klaami läheb peitu, et sageli inimesed ei taju, et tegu on reklaamid on, see on väga aktuaalne teema täna ja lausa me me oma nii-öelda kaasõppejõududega osaleme nüüd sellest kevadest alates ühes projektis emis proovibki kaardistada kõiki neid uusi formaat, mille, mis pigem, On maskeerivad oma reklaami sisu mis oma olemuselt, mis oma sisu poolest on tõesti reklaam, nad on nii-öelda turunduskommunikatsiooni mingisugused vormid. Aga mida tarbija enam ei taju reklaamina, ta tajub seda, ta tajub seda muusikavideona, ta tajub seda ajakirjandusliku artiklina, ta tajub seda kirjandusteosena hoopis millegi muuna. Kui me räägime, et muutus on toimunud kanalites, siis milline on see sisuline muutus? Siin on, mida ma olen tähele pannud, on see, et formaadid või ütleme nii reklaam kui selline teatud platvormidel ta muutub üha lakoonilisemaks, lühemaks, konkreetsemaks, nii-öelda kõik see, mis puudutab meil plakatid, välimeediat. Ja teiselt poolt võib vaadata, kuidas mõnedel platvormidel ja mõned nii-öelda reklaamiformaadid muutuvad pikemaks, nii nagu sisutulunduslikud artikleid, me ei räägi enam lühikesest reklaamtekstist, mille puhul öeldi, et no iis lauset mitte enam tarbija ei suuda seda lugeda, taidani, palju juttu. Nüüd me näeme, et on meil A4 kaks ajakirja lehekülge on sisuliselt reklaamteksti ja kui ta on professionaalselt koostatud, loetakse küll. Muusikavideo, ei ole enam mingisugune 30 sekundit reklaami või veel vähem kolm minutit. Ja inimene vaatab seda, sest see on atraktiivne, see on visuaalselt ilus või huvitav või põnev. Mis iganes ta vaatab selle formaadi nii-öelda või selle reklaami sisuliselt otsast otsani ning tihtipeale ei, tõesti ei anna endale aru, et, et ta praegu sai ühe toreda kommertssõnumi. Kas nii-öelda niisugune elustiili brändimine on siis rohkem teemas? Nii ja naa, elustiili brändimine ei kao ka kuskile. Aga need on need nii-öelda kuvandi reklaamid, imidži reklaamid ka muuhulgas. Need on võib-olla selles mõttes minu jaoks kõige sümpaatsem reklaami vorm, kuna seal sellist loovlahendust on kõige rohkem näha. Seal on seal me võime nagu reklaamikunstist rääkida eriti mis puudutab visuaalseid lahendusi. Aga ta ei kao. Aga see reklaamipilt on niivõrd mitmekesiseks läinud, et isegi kui, kui spetsialistilt küsida, et kas see, mida sa praegu näed, või koged, kas on reklaam või sa midagi muud, siis ei ole väga raske teda segadusse ajada. Ja siinkohal isegi reklaamiseadus meid väga ei aita, kuna ka seal reklaami määratlus on nii ümar. Et praktiliselt kõike võib pidada täna juba reklaamiks. Vestleme stuudios Tallinna Ülikooli reklaamiteooria õppejõu Tiina Hiiobi ka vahepeal kuulame ühe reedeti oli päris Euroopa idu, ei. Kell on saanud pool kaks ja jätkame siit raadio kahest stuudiost reklaamiteemalist vestlust reklaamiõppejõud Tiina Hiiob, igav. Ma küsiksin selliseid, võib-olla veidi üldise küsimus, aga, aga miks meie pilk jääb reklaamile, miks me reklaami vaatame? Mitte alati tõenäoliselt näinud. Aga loomulikult tehakse väga palju selleks, et me vaataksime ja et me paneksime tähele. Selleks kasutatakse igasuguseid nii-öelda traktoreid ja arvestatakse seaduspärasusega, mis meie tajule on ammu selgeks on tehtud, et liikuv objekt pälvib rohkem tähelepanu kui liikumatu objekt, teatud värvid köidavad rohkem kui mõned teised mõned kujundid haaravad rohkem kui mõned teised mis iganes, see on terve, terve suur nii-öelda. Ma ei tahaks öelda, et need teadus, aga, aga uurimistöid Neil teemadel on päris palju tehtud. Kuidas ikkagi meie pilku haarata, kuidas tähelepanu köita, kuidas pilku suunata niimoodi, et ma võtan selle reklaamiga, noh, kui me räägime visuaalsest reklaamist, et ma võtan oma pilguga selle reklaamiga ühendust ja nüüd minu pilk liigub mööda mööda ette nähtud trajektoori, kuna lõppsõnumi, mis siis ütle mulle, mis minu elu oluliselt rikkamaks või õnnelikumaks teeb. Et, et kahtlemata see, see on nagu reklaamide eesmärk, aga mitte kõik reklaamid ei oma just nimelt seda eesmärki ehk et nad panustavad pigem sellisele pehmele ala Lewisele mõjustamisele. Jon reklaame, mis ei ole lihtsalt professionaalselt tehtud, mis ei mõjusta meid ei nii ega naapidi ning mis jäävadki meie tähelepanu fookusest välja, mida me suudame suurepäraselt oma tajufiltritega kinni pidada. Lihtsalt sellepärast, et. Me funktsioneerima paremini, kui me neid ei näe. Me taju teeb selle meie eest ära, ta ei lubagi meil sellist sellist jama vaadata, kui kui nüüd aus olla just tegema ei küsinudki seda küsimust täitsa niisama, vaid ma tahtsin selleni jõuda sinna, et et mul on, endal on arvamus, et oi, ma suudan väga hästi reklaame vältida, olen tõmmanud endale blokki. Ei näe paljudes kohtades reklaame, tundub, et oh ma justkui ma saan ka, ma väga hästi reklaamide vältimisega, tegelikkuses see ilmselt nii ei ole, ikka nad kuidagi murravad läbi selle võrgu. Murravad küll, eks seesama aeg, bloking ongi, ongi üks, üks asjaolu, üks reaalsus, mis on sundinud reklaamiinimesi leidma teisi lahendusi. Sest vaevalt et seal ker suudab nüüd sisuturundus tõrjuda, sest on hoopis teistsugune, ta on hoopis teistmoodi ehitatud. Ta on hoopis teistmoodi paigutatud. Küllap ilmselt suudab säält bloking tõrjuda kõik võimalik taustu ja bännereid, mis muidu vups avad, vupsavad meid segama. Hiljuti just lugesin ühte seisukohavõtt too tuntud reklaami inimese poolt dist kes ei soovitagi oma klientidele enam väga nende bänneritega tegeleda. Kuna sisuturundust loetakse tänases päevas efektiivsemaks. Me oleme ilmselt õppinud ka oma monitori del Aipäädides või mis iganes seadmetes neid reklaame kuidagi mitte märkamata. Ja pigem, kui ilmub mingisugune reklaam plaksti meie ette, siis pigem pilk otsib seda risti kus teda sulgeda, mitte keskendudes sellele, mis seal reklaamis näha on. Ja, ja me näeme, et ka sellega võideldakse, ehk et seda risti siis pannakse, mitte sinna, kus ta tavapäraselt on, vaid hoopis mujale eeldades, et ma nüüd klikin natukene valesti ikkagi satun sinna nii-öelda vajalikku keskkonda, kuhu ma siis olen meelitatud, ekstrikitatakse nii ja naapidi. Aga nüüd selline reklaam, mis tingimata ei taotlegi teadlikku infotöötlust, ehk et lähenetakse pehmelt, lähenetakse pigem alalävised. Siinkohal tõenäoliselt võibki rääkida ühelt poolt sellistest elustiili või kuvandi reklaamidest, mis ei ole agressiivsed, mis ei ütle osta kohe või kuni kaupa jätkub või et ilma selleta sa pole mitte keegi või et see on sulle tingimata vajalik, vaid nad näitavad olustikupilte näitavad mingisuguseid keskkondi, mingisuguseid inimtüüpe olukordi. Tava tavapäraselt ei ole seal agressiivset helindid taustaks, kui me räägime, ütleme, AV lahendustest nad on pehmed, Nad ei kutsu mind blokeerima ei teadlikult ega alalävised või nii-öelda alade alateadlikult. Kuid samal ajal minu mällu talletuvad mingisugused sümbolid, mingid märgid et võivad olla visuaalsed märgid, dolla helimärgid aru saamata, miks ma mingi aeg võib-olla ümisen, mingisugust viisijuppi. Ja siis ta tuleb taas mind kummitama ja siis ma kusagil kuulen teda jälle, tunnen ta ära, ta jääb mulle meelde. Ja ühel päeval, kui minus aktualiseerus mingisugune konkreetne vajadus. Ma avastan, et üks bränd on mulle kuidagi omasem ja tuttavam kui teine. Jällegi, see on üks selline nii-öelda reklaamipsühholoogia seaduspärasus, et inimene eelistab tun tundmatule, ta alustab tuntust, ta annab sellele tuntud märgile suuremat usalduskrediiti kui tundmatule märgile, ta alustab sealt oma otsinguid ja talle tundub turvalisem lahendus. Ehk et selline ala lävine, lahen, lähenemine tarbijale või siis inimesele võtab küll tõenäoliselt rohkem aega seal puudukam paanialikus, sellised reklaamid tiksuvad läbi aja tasahaaval uuristadest, siis nagu veepiisk meie pealage. Aga ühel päeval ta, ta teeb oma töö. Ja samas ei kutsu esile ka sellist protestivaimu inimestes või mingisugust sellist reklaami, põlgust või reklaamiliha. Nii et ühelt poolt ütleks, et ta natukene salakavalam tee nii-öelda tarbija teadvusesse, teiselt poolt on ta oluliselt meeldivam, ta võib pakkuda ka esteetilist elamust. Ja jällegi, aga teisalt ettevõtte jaoks ta on raskemini mõõdetav tulemus ja tänapäeva turunduses väga armastatakse numbreid. Tahetakse saada konkreetseid tulemusi, näha konkreetseid arv ridu. Et ma natukene pelgan sellise elustiili või kuvandi reklaami saatuse pärast. Et ma ei tahaks, et ta kaob. Jällegi, nagu ma enne ütlesin, temas on seda reklaamikunsti vast kõige rohkem. Kas niivõrd enam ei olegi neid klassikalisi reklaame või on sihuke pigem rängi suhete loomine ja ja võib-olla luuaksegi need sidemed, et sa seod ennast mingi brändiga. Ja loomulikult, eks see brändi loomine ja brändi reklaam, brändikommunikatsioon ongi suhte loomine ja mingisuguse emotsionaalse seose tekitamine. Aga varemalt ma ikkagi kinnitasin seda ja ka täna veel kinnitan, et parima emotsionaalse seose ikkagi täna loob reklaam mitte niivõrd ajakirjanduslik tarbetekst, kus antakse hinnanguid kus tutvustatakse toodet lähemalt tema tootmisprotsessi võimalikke kasusid tarbijatele. See kõik on vajalik, see kõik on nii-öelda ratsionaalne tasand. Aga hea suhe tekib meil ju ka emotsionaalsel tasandil me teame seda kas või inimsuhtlusest, et jah, mõne inimesega on väga vajalik, tema tutvus meile on vajalik aga mõnega meeldiv suhelda ja Me igatseme ta järele. Ja nendega on veel toredam koostööd teha, mõnega on kasulik koostad teha, mõnega on tore koostööd teha, meeldiv koostööd teha. Ja ma ei, ei soovitaks küll seda emotsionaalset poolt ära unustada. Ka sisuturundus peaks tooma seda emotsionaalsust rohkem sisse, kui ma tänasega. Kõik on väga asjalik. Aga meil on tunded ja tunded tulevad alla alati enne mõtlemist. Kui ma mõtlen praegu enda tunnetele reklaami vallas, siis ma ei suuda praegu meenutada reklaami, mis oleks mind näiteks, noh, võtame ajavahemik viimane pool aastat. Ta oleks üllatanud. Ja see on raske küsimus, ma saan aru, et, et nüüd mult oodatakse mingit head reklaami näidet. Kuna ma olen raadiomikrofoni taga, siis ma pilti näidata ei saa. Ja konkreetsele brändile on mul ka raske vihjata, sest et ega ma ei taha siin omakorda reklaami teha rahvusringega see eelkõige, et mu suu on selle koha pealt suletud. Küll, aga ma ütleks, et olen nautinud kahte raadioreklaami. See oli siis eraraadiokanalis, kus tutvustati, vehkisid töörõivaid. Ja mis tegi need raadioreklaamid minu jaoks võluvaks oli see, et need olid tüüpilised kuvandi reklaamid, kus ei räägitud nende rõivaste vastupidavusest, millest nad tehtud on, kui pikk on garantii vaid räägidki nende, nende rõivaste, potentsiaalsete kandjate karakterist, kes nad sellised on. Ja mitte sellised mitte selles mõttes, et mis tööd nad teevad, vaid, kes nad on isiksustena, et nad on iseseisvad. Nad on jõulised. Nad on ise loomukad, nad on vahvad noored tegelased, kiftid, töötegijad. Ja kui ma seda reklaami olen kuulnud, mul tekib alati huvi, et mis, mis bränd see selline on, kes nii julgelt räägib inimesest ja mitte iseendast, seda raadiokanalis, kus ei saa näidata pilti vaid selleks tööriistaks on ainult sõna. Ja see tekst on väga hästi peale loetud, sest kahjuks raadios ma kuulen harva hästi peale loetud tekste need tekstid, kaks erinevat versiooni on sellest reklaamist ja mõlemad tekstid on vahetult hästi peale loetud. Ja tunnistan, et ma läksin arvutisse ja vaatasin, mis Prants on. Kuigi mul ei ole üldse huvi, mul ei ole vaja selliseid tööriideid, aga mul tekkis uudishimu näha, mida nad pakuvad. Ma arvan, et see oli hea reklaam muidugi minu käest selles osas on võib-olla noh, mind nagu vale kuulata, kuna mul on ka seda professionaalset Klettinismi omajagu. Et ma kujutan ette, et ega need mitte igaüks selle reklaami peale ei lähe kohe vaatama. Aga keda see puudutas, tõenäoliselt ikka läheb. Aga jah, jälle selline küsimus, et aga miks tihti siis need reklaamid ongi sellise ühe fooni peal, mille taha see loovus jääb, meil on ju nii palju loovaid ja, ja loominguliselt mõtlevaid inimesi, kuhu see kaob, hakatakse reklaami tegema, ikka jõuab, et osta sealt ja sealt parema hinnaga jääd. Kuidagi? Jah, ta taandub pahatihti ikkagi raha suhetele. Ehk on, ehk on üks põhjus ka seal, et vähe on julgeid kliente sest et ega kliendil on raske võtta riske, kui tal puudub 100 protsenti usaldus oma oma partneri oma agentuuri vastu. Et sealt võivad tulla. No rahast rääkida, see on see, see käib ka asja juurde, aga, aga ma praegu sellega ei, ei tuleks esile. Nii et juus on, on ikkagi ka see klient, kes vahetevahel paneb piirid. Tõenäoliselt tänasel päeval peavad reklaamiloojad vaatama kogu aeg ka häid tavasid reklaamiseadust, kõikvõimalikke seadusi, mis külgnevad reklaamitegevusega. Kui nad ei taha minna just pahuksisse. Nii et eks neid takistusi on palju. Üks valdkond on meil jäänud vaatamata, me oleme rääkinud telereklaamist, oleme rääkinud raadioreklaamist, oleme rääkinud sotsiaalmeediareklaamist. Aga kuidas on arenenud trükireklaam tõlki reklaam ilmub meil trükimeedias. Ja tükk on neil ajalehed, ajakirjad, aga ka välireklaam ja veel mingisugused nii-öelda surnud puule trükitud tõlgitud asjad. Mida vähem paberile tänapäeval trükime, seda vähem ilmuka sinna trükireklaami. Ehk et vähenevad tiraažid. Kahtlemata mõjutavad trükireklaami tänavapilt tõenäoliselt on ikka hea meedia, sest nagu ma enne ütlesin, reklaami tehakse sinna, kus on inimesed tänavatel Me veel kõnnime küll väga sageli nina nutiseadmes, aga ikkagi me kõnnime. Nii et jooned, Vilbordid ja muud asjad meile tänavapilti jäävad. Ja siin ma küll ei saaks öelda, et oleks nüüd väga-väga suur allakäik, päris toredaid lahendusi on päris innovaatilisi ja nutikaid lahendusi. Pigem võib-olla ongi suund sellele, et need tänavapinnad oleks kaetud nutikate lahendustega, mis sunnivad kaasa mõtlema või tegutsema või või, või tõmbavad tähelepanu, mitte nii, et ma kõnnin sellest postist mööda, märkamata, et seal üldse mingi post oli, vaid et ma ikkagi pean seda nägema, mis ma pean hetkeks vähemalt selle üle ütlema. Aga mis puudutab nüüd igasugust nii-öelda paberile trükitud materjali siis tõenäoliselt, et võib seal prognoosida mingisugust sellist nagu, nagu paigalseisu või ka vähikäiku sest need ei ole enam nii atraktiivsed kanalid. Kas reklaamiloojad veidi alahindavad reklaami tarbijad? See on nüüd küll raske küsimus, seda peaks nende käest küsima. Mul jäi see mõte enne, et, et võib-olla klient arvatakse, et klient ei ole nii julge, et ei julgeta pakkuda ja sellist võib-olla veidi tavatsoonist väljas reklaami. No eks need agentuurid tahavad taga hoida oma kliendisuhteid ja riskide võtmine võib tähendada ju ka seda, et vahetevahel ei lähe nii hästi kui planeeritud. Ja kuna üha rohkem kliente tahavad saada konkreetseid tulemusi konkreetseid müüginäitajaid, konkreetseid märgatavuse näitajaid, siis ehk agentuuridega ei ole seda julgust nii palju võtta neid riske enda poolt, et nii et inimesed, kes seda tööd teevad kahelt poolt on sunnitud võib-olla olema ettevaatlikumad kui varem. Kas nüüd meie kui tarbijad, kas meid alahinnatakse agentuuride poolt? Ma ei oska vastata. Ma pigem pigem ma arvan, et ei alahinnata. Võib-olla need reklaamid, mis meile tunduvad kuidagi kehva keset või et nad ei, meid ei puuduta. Tõenäoliselt on neil kusagil mujal see sihtrühm. Ehk et nii palju, kui on reklaami avalikus ruumis ehk et mida me kõik näeme, see on mitteselektiivne ruum ka tänaval mitteselektiivne ruum. Et telekas ei sellekteeri. Et seal me näeme ju reklaame, mis on suunatud vaatajaskonnale seinast seina. Nad ei, nad ei fokusseeri oma sõnumit ühele kindlale sihtrühmale ja nii võib tõesti olla olukord, kus ma puutun kokku reklaamiga, mille puhul ma mõtlen, et mind alahinnata kas või et see mulle ei meeldi. Nii et seal tuleb vaadata Ta võib-olla nagu rohkem sinna sisse ja analüüsida, et, et mis siis nüüd konkreetselt selle reklaamiga on. Et kas ta on hea, halb, kellele ta on suunatud, millises meedias, kui paljudel on. Et siin nagu väga väga niisugust selget ja üldist vastust anda on raske. Mul oli külas Tallinna Ülikooli reklaamiteooria õppejõud Tiina Hiiob ja üritasime siin natuke lahti mõtestada reklaamimaastiku. Aitäh teile tulemast. Aitäh Teile kutsumast, kõike head, kõike head. Eesti muusikat ja auhindu jagab Koit raudselt igal päeval kuuest kaheksani. Tallinnas on täna selline põnev ettevõtmine nagu kunstiteisipäev, mida saab ette võtta. Aga eile rääkisin Ma nimelt Tallinna kunstinädalast. Ja täna on programmis rattamatk pealinna galeriides külastatakse positiivi galeriid, Hausk, galeriid, EKA galeriid, Temnikova ja Kasela ning vaal. Galeriid saab siis õhtul liituda roo 21 a, täna tänaval ta sealt aadressilt kell viis ja kestab programm lausa kella üheksani õhtul välja, nii et kes tahab sõita ringiratast taga ja samal ajal ka peatuda kunstigaleriides, siis selleks avaneb täna täitsa võimalus. Nutikas maailmas on raadio ühe kliki kaugusel. Leia raadium, Google Playst toorist. Te kuulate raadio kahte värske ja vaba värske suve orjas teiega, Janet õunapuu. Lugesin mõned päevad tagasi, et kiusu ennetusprogramm KiVa on eesti koolides ohvrite arvu oluliselt vähendanud ja kutsusin endale külla selle sihtasutuse tegevjuhi Triin Toomesaare, tere. Tervist. Kui me üldse alustuseks võib-olla kiirelt räägime üle, mis Kiwa on, millega tegu on? Kiwa on Soomes välja töötatud programm, mis on siis teaduspõhine ehk siis selle väljakujundamisel on arvesse võetud kõike seda, mida teaduskiusamisest ja selle peatamisest ennetamisest teab Intal tõenduspõhine programm, mis tähendab seda, et tema mõju on juba üsna ranget reeglite järgi läbiviidud kontrollkatsetega tõestatud. Ja KiVa programm koosneb siis väga mitmetest teguritest ja tegevustest, mis kiusamist ennetada. Näiteks KiVa koolides, kus töö käib läbi niinimetatud KiVa tundide, kus siis klassijuhataja räägib umbes paar korda kuus oma klassiga väga erinevatest teemadest, mis sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi aitavad arendada, aga siis õpetavad ka, kui ma ise vahele astuma, enese heaolu parandama. Ja seda toetatakse nii arvutimänguga õppevideotega selliste mänguliste meetoditega, mis hea kohaselt lapsele ka ilusti sobivad siis Kiva üks tugevusi on ka sekkumismetoodikad, mida õpetaja ajad peaksid tegema, juhul kui nendeni jõuab info, et kiusatakse, kuidas ja kellega vestelda, milliseid kokkuleppeid teha, kuidas jälgida, et see muutus ikkagi saaks ellu viidud ja, ja uuringud näitavad enamik siis juhtumeid, mis KiVa tiimi, nii kes on saanud vastava koolituse koolis, mis kivadeemini jõuavad, enamik juhtumeid saab kiusamise ohvrile siis positiivse lahenduse, ehk siis kas kiusamine peatub täielikult või vähemalt leevendada. Ja siis üks Kiva olulisi tugevusi on ka see, et me mõõdame igal aastal tema mõju ka Eestis siis lisaks sellele, et me oleme niigi pilootaastal teinud kontrollkatse, et kas Kiva eesti keskkonnas toimib või ei toimi kiusu ennetusena, aga me siis jätkame selle mõju mõõtmist igal kevadel anonüümse õpilasküsitlusega. Ja selle põhjal ongi meil kenasti näha, kuidas ohvrite osakaal koolides, mis juba neljandat aastat KiVa programmi kasutavad, on, on teinud märkimisväärse jätkuva languse, aga ka koolides, kus vähem seda kasutatud, siis esimese aasta hüpe on muidugi kõige suurem, aga Kiva aitab siis hoida ohvrite arvu madalamana kui Eesti keskmine tänu küsivat. Kui paljudesse eesti koolidesse Kiva jõudnud on. Tänase seisuga me oleme üsna vähestes eesti koolides, tõsi, et me oleme nüüd nüüd mööduv all juba möödunud õppeaastal 36 kooli Eestis rakendas seda selle programmi uuel õppeaastal rakendavaid koole on pisut alla 50, ehk siis me igal aastal mingisuguse portsu koole saame juurde võtta ja me oleme küll koostöös riigiga, aga ka ise seadnud endale ambitsiooni vähemalt aastaks 2020 jõuda märkimisväärselt rohkematesse Eesti koolidesse. Kivaga me tahame jõuda 200 eestikoolini kolme kahe koma poole aasta pärast siis ja see on 50 protsenti Eesti koolidest, aga kui kuskilt tuleb sisse motiveeritud koolide parv, kes tahab kiusamist süsteemselt ennetada ja ja selleks vajalikud vahendid, siis, siis muidugi jõuame rohkemate koolideni. Kui sa nüüd natuke tagasi vaatad, siis kuidas ta eesti koolides käima läinud on veel? No pilootaasta pilootaasta oli meil 2013 2014, et siis oli siis me nägime muidugi vaeva sellega, et me leiaksime randomiseeritud kontrollkatse jaoks väga erinevaid tüüpe. Kool üle Eesti nii väikseid maakoole kui suuremaid linna koole ja huvikoolidel programmil rakendamise vastu oli. Et need koolid, kes olid sunnitud siis kontrollkatse õnnestumise jaoks jääma kontrollkoolideks, nemad rakendada ei saanud programmi, et nad olid isegi õnnetud selle üle. Praegu, kui me ole esimesest piloot aastast. Me õppisime hästi palju, et eks me õppisime sellest seda, et Eesti õpetaja vajab rohkem julgustust. Ta on natukene ebakindlam kui soome õpetaja mis tähendab seda, et ta kardab, kas ta teeb õigesti, kas ta annabki tund õigesti, kas ta räägib lastega õigesti nendel teemadel, kas ta sekkub juhtumitesse õigesti, mis siis, et ta on koolituse saanud ja siis me oleme näiteks hakanud koolita oma koolijuhte. Kui kool KiVa programmiga liitub, siis koolijuhile kohustuslik seminar, kuidas seda muutust oma koolis ellu viia, kuidas kaasata KiVa tiimiliikmeid õpetajaid, aga ka lapsevanemaid, et nad oleksid kõik teadlikud sellest, mis toimuma hakkab. Ja me oleme lisatuge hakanud pakkuma ka siis programmi rakendavate koolide õpetajatele, grupi nõustamiste näol, aga ka regulaarsete täiendkoolituste näol ja koolid, kes programmi rakendavad, eriti kui nad on pikaajaliselt saanud rakendama rakendada, siis nad näevad reaalselt seda kasutegurit nagu pool on juba need esimesed kriisiaastate ületanud, et see teise aasta väsimus on elatud, et siis see saab natukene nagu loomulikuks kooli kooli igapäevaelu osaks, mida tegelikult kiusuennetus ja peakski olema. Ehk siis mulle endale ei meeldinud rääkida KiVa programm. Kuigi jah, ta programmi kujul koolideni jõuab siis tegelikkuses, ta peaks saama kooli püsivaks tegevuseks. Kui korra piilume numbreid, siis ohvrite osakaal on nelja aastaga langenud kahe koma, ühelt 21-lt protsendilt 15-le protsendile ümmarguselt küll on sellised sellised numbrid, seal on väga suur hüpe, arvestades seda, et kui me kontrollkatsed tegime, siis õppeaasta jooksul küll kiusamise ohvrite arv kontrollkoolides ka langes, siis see langus oli minimaalne õpetajad ikka iga kooliaasta jooksul püüavad tegeleda nende probleemidega, kui nad nende lauale jõuavad. Aga see käib rohkem sellise kõhutunde pealt, et kontrollkoolidesse langus oli nii väike. Ma ei saa öelda, et see ei olnud statistiline viga, näiteks. Nii et see hüpe ja see, see langus on neli aastat järjest jätkunud, see on väga julgustav ja me liigum samas tempos ja samal moel nagu Soomes KiVa koolid on, on näiteks liikunud, et nendel on küll baastase, oli juba madalam ja nendel on programm kasutuses olnud kaheksa aastat, aga ka nendel on siis umbes seitsmeteistkümnelt protsendilt kaheksa aastaga langus jõudnud. Ma nüüd peast ütlen selle numbri kuskil 12 protsendi ligi. Kui me veel natuke räägime nendest praktilistest meetmetest, et kui sa veidi kirjeldaksid mulle, et et kuidas programm meelina, õigemini siis võib-olla öelda suhtumine mõtteviisi, muud mõtteviisi muutus, et kuidas, kuidas ta praktikas Ta võib-olla laste poolelt töötab. Kuna seb suurem intensiivsem ennetust, töö käib siis esimeste kuni kuuendate klasside ka, sest et seal on lapse väärtushinnanguid veel võimalik kergemini mudeldada ja nad autoriteeti õpetaja autoriteeti võtavad natukene teistmoodi kui teismeline. Aga mida siis, mida siis lastega nii-öelda tehakse? Mängulistel viisidel arutatakse läbi, mis on tundad näiteks milliseid tunda ja inimestel on, kuidas me saame aru, et kellelgi meie klassikollektiivis on hea olla ja millise näoga. Või võib näiteks meie kaaslane olla, mis annab meile märku, et tal on halb olla. Tehakse läbi ka erinevaid mänge, grupi surve kohta või mängitakse iga iga õpilane saab mingisuguse loomakaardi. Nad peavad Looma kirjeldades leidma üles oma liigikaaslased ja kaks õpilast selles grupis jäävad ülesande käigus üksinda ja siis arutatakse, mida see tähendab, kui me jääme üksinda, kui me ei leia endale kampa. Ja, ja püütakse niimoodi empaatiavõimet siis kasvatada, aga räägitakse ka väga konkreetselt, mis on kiusamine. Kiusamine ei ole mingisugune tüli, isegi ühekordne pluss, mis võib lõppeda käeluumurruga või millega iganes. Ei pruugi olla kiusamine, et selleks, et saaksime öelda, et tegemist on kiusamisega. Me peame vaatama, kas tegemist on korduva tahtliku pahatahtliku käitumisega, kellegi suhtes, kellel on raske ennast kaitsta ja, ja sellisel juhul on tegemist kiusamisega, mille mõjud on hoopis raskemad ja lastele sobivas keeles räägitakse läbi ja ka arvutimäng võimaldab neil läbi teha, kuidas mina reageerin, kuidas mina saaksin astuda ohvri kaitseks välja või kuidas mina ise saaksin enda eest seista, kui mina olen kiusa mise ohvriks sattunud või kui mind püütakse välja valida kiusamise ohvriks, mida ma siis võiksin katsetada, et potentsiaalsele kiusajale öelda või selles situatsioonis teha. Esimene soovitus on lahku olukorrast ja siis, kui need olukorrad jätkuvad, et kuidas siis käituda, julgustavaks ühtlasi siis täiskasvanu poole alati pöörduda. Ja üks oluline osa pool, kes Kiwa puhul on ka kaasatud, on lapsevanemad, et ei ole nii, et hommikul annan lapse kooli uksest üle ja loodan, et siis ta tehakse korda ja, ja see, mis, mis seal toimub, et seal kooli asi tingimata ja ainult kooliasi, et lapsevanemal on ka kohustus märgata ja miniõpiku kaudu me anname talle ka sellised esmased tööriistad, kuidas oma lapsega vestelda, mida tähele panna, ükskõik millises rollis ta on, ka kiusaja vajab abi mitte ainult oht vere vaja täiskasvanute tuge vaid ka kiusaja vajab tuge sellest rollist välja saada. Et kõrvalseisja vajab tuge, et julgeda sekkuda. Kui sa sellega nüüd oled pikalt tegelenud, siis milline on see mõtteviisi muutus või võib-olla suhtumise muutus, tagasiside, mida sa oled saanud koolide koolidelt sisust? Koolid on andnud sellist tagasisidet, et see on tingimata vajalik osa vajalik muutus koolis, lapsevanemad on andnud seda tagasisidet, kõige olulisem on laste enda tagasiside, mida me sealt õpilasküsitlusest saame. Kui laps ütleb, et tema usk õpetaja võimesse on sekkuda, on paranenud või et on näinud, et õpetaja tegutseb tema olukorra parandamiseks või kui ta on öelnud, et et jah, kiusamisolukord on peatunud pärast seda, kui õpetaja sekkus, et see on nagu kõige väärtuslikum tagasiside on, aga sõna õnneks levib, et koolid käivad teineteisel külas ja, ja me oleme juba saanud ka uusi kandidaate. Ta KiVa koolideks just sedakaudu, et nad on näinud, et ühes või teises koolis KiVa programm rakendub. Ja, ja nad on uurinud meie käest, et kuulge, meie tahame ka igaks juhuks ütleme seda, et meid kiputakse aeg-ajalt sassi saama ka karuprogrammiga, mis teeb kenasti tööd Eesti lasteaedades kiusamise ennetamisel, et see ei ole seesama, meie lähenemised natukene erinevad, kuigi eesmärgid on samad, siis koolide omavahelised kontaktid on, on ka olnud seda, seda julgustate õpetajatele. Kiva sobib lastele sobiv lapsevanematele ka. Ka nemad tunnevad huvi selle vastu, kuidas, kuidas oma lapse kooliga Kivaatrogrammi saada. Igal juhul. Ma siiralt loodan, et see areng jätkub. Ja ma kutsun üles koole ka meie kodulehele piiluma või Facebooki lehele kiusamisvaba kool. Et Meil on uksed avatud kandideerimiseks programmiga liitumiseks aasta läbi. Aitäh, minuga oli kiusamisvaba kooli tegevjuht Triin Toomesaar ja rääkisime siis KiVa arengutest. Tuveraadia. Mis on suur lõunamere armastus? See on pühapäevane tunniajane rännak kaugetele maadele võluvate vaatamisväärsust, eni ja päikselist rändadeni vaikselt natuna, hoolikalt valitud muusikaga. Teadmised, kogemused ja elamused toovad teieni Ester ja Üllar Jörberg ning Igor Maasik. Suur lõunamere armastus pühapäeval kella ühest kaheni. Vaba lava avas eile siis saladuseloori oma uue hooaja kuraatoriprogrammi ümbert. Nimelt kui siis eelmised paar aastat on olnud fookuse saksa teatril või siis saksa kultuuril siis nüüd piilume Prantsusmaa poole ja minuga on vaba lava tegevjuht Kristiina riidal, tere. Tere päevast. Kui me natukene hakkaksime ühest otsast minema, et mis, mis on sügisest plaanis? Tõsi on see, et meie fookusteravik on nüüd prantsuse kultuuril ja meie uue hoo kuraatoriteks ongi see alfa Roobajad, ristan parani Prantsusmaalt Pariisist, kes on siis mõlemad olnud seotud Pariisis sellise teatriga nagu vanglas. Jaa, Valvi juures tegutsev tegutseb siis etenduskunstide festival, Artan tee nii, et mõlemad härrad on siis nii valmi, kunstilist stest otsa vastutavad kui siis ka kaasaegsete etenduskunstide festivali eest ja meil on ülimalt hea meel, et meil õnnestus nad kutsuda Eestisse ja nende abiga siis valida välja ideekonkursilt põhimõtteliselt kuus uuslavastust pluss üks selline häkaton, mis võib-olla on rohkem tuntud IT valdkonnas ja lisaks siis veel ka Eesti vabariik, 100 programmi kuuluv lavastus järgmisel hooajal, nii et kokku kaheksa teatrisündmust ja meie ideekonkurss oli tegelikult väga suur 142. Lavastus, ideed osales ja tõesti Eestist oli 30 ja mujalt maailmast oli siis üle üle 100 taotlusi, eriti palju oli neid Prantsusmaalt muidugi mõista ja valikusõel oli väga tihe, nii et seda valikut, kes järgmisel hooajal meie kuraatoriprogrammi pääsevad, oli väga-väga raske teha, ent saime lõpuks otsused tehtud ja eile oli siis tõesti see päev, kui kuulutasime välja kõik kaheksa lavastust järgmisele hooajale. Ma ei saa küsimata jätta, mis asi on teatrivaldkonnas häkaton. Ja see tegelikult ongi selline innovatsioon või, või uuendused, et kui IT-sektoris on, on teada häkatoni mõiste, mis siis tähendab seda, et, et tegemist on ajurünnakuga, kus tullakse esitlema oma innovaatilisi ideid, moodustatakse kohadel meeskonnad ja, ja ütleme siis, sellise perioodi lõpus esitletakse oma äriideed või uut toodet, siis täpselt selline asi on meil plaanis järgmise aasta juunis ehk siis aasta pärast kutsuda kokku nii prantsuse noored, etenduskunstnikud, lavastajad kui ka Eesti noored näitlejad, tantsijad, lavastajad teha nii-öelda segatrupid koha peal ja esitleda oma lühilavastuste ideid ning nädala jooksul siis tuua välja sellised lühivormid ja nädala lõpus siis ka esitleda publikule. Nii et ma usun, et see on selline päris põnev sündmus, kus segatakse kaardipakke. Ja mis võib-olla võiks olla aluseks mõne suurema lavastuse sünn sünniksis mõnel järgneval hooajal. Kui me nüüd piilume programmi poole, siis prantsuse kultuuri fookus küll, aga temaatiliselt, temaatiliselt järgmisel hooajal on meil fookuses kaks selliste mõistet võiks öelda Big täita ehk siis andmete üleküllus, informatsiooni üleküllus ühelt poolt ja teiselt poolt võib-olla hetkel ühiskonnas selliseid teravamaid probleeme postroos ehk siis tõejärgsus, tõejärgne ajastu, kui ei, ei ole enam väga nagu selge, et mis on tõde, mis on vale. Ja kuidas täpselt selles maailmas siis orienteeruda, nii et teemaks on siis andmete üleküllus ja tõejärgsus ja tegelikult kõik need lavastused ühel või teisel moel ka nende teemadega suhestuvad. Et tegelikult, kui vaadata kuraatorite valikuprintsiipe, siis siis võibki välja tuua, ütleme kuskil neli selliste punkti, mis sisenemiseks Sa oled kogu järgmist hooaega üks on tõesti see, et kõik lavastused ühel või teisel moel suhestuvad või siis tegelevad kas big Teita teemaga või siis postrus teemaga. Teiseks punktiks on see lavastajaid, otsisid koostööprojekte, kus oleks siis kaasatud nii Eesti kui näiteks prantsuse-belgia, lavastajad või trupid, et, et oleks selline rahvusvaheline produktsioon meie, meie fookuses, et, et see on üks olulisi punkte. Kolmas võib-olla see, et, et järgmisel hooajal on väga palju kaasatud noori, et väga mitmed lavastused tegelevad uue generatsiooniga uue põlvkonnaga ütleme siis alates teismelistest, et, et kes need on, need inimesed, kes, kes õige pea hakkavad suuri tegusi tegema, ehk siis selline huvi on meil tõesti noortel järgmisel hooajal ja, ja väga huvitav fakt on ka see, et, et kes on lavastajateks, siis, siis võib öelda, et väga mitmed inimesed tulevad filmivaldkonnast, ehk siis selline interdistsiplinaarsus on, on samuti märksõnaks diaatri, filmi koostöövõimalused. Kui ma ei pea seda nimekirja piilusin, siis jäi silma Rainer Sarnet, näiteks Rainer Sarnet, Jaak Kilmi, prantsuse lavastaja Aleksandr seff on teinud väga mitmeid filmeni lühi-, kui siis ka mängufilme ja kes siis järgmisel hooajal 19. septembril k avab vaba lavahooaja oma lavastusega Big peita, nii et tõesti teatri ja filmikoostöö on, on meil suuresti, kus sa siis järgmisel hooajal vabal laval tihti ei näe klassikalisi sõnalavastusi, vaid läheb vormiliselt hoopis teistsuguseid tükke, kui me natuke piilume ja võib-olla sinna nii-öelda vormi maailma, mis, mis need formaadid võiksid olla. Tõsi on see, et, et neid huvitavad kaasaegsed etenduskunstid, mis tähendab seda, et, et väga sageli sellist klassikalist psühholoogilist realismi meie laval ei leia Vaidet et tõesti on pigem interdistsiplinaarsed, ehk siis on, on väga tähtis osa näiteks tantsul, muusikal, visuaalil, Pisuaal teatrilavastusi tuleb järgmisel hooajal väga palju, et, et võib-olla jah, sellised vormiliselt otsingud uuenduslikkus on see, mis, mis meid on ikka ja jälle huvitanud. Aga see ei tähenda seda, et psühholoogilise realismile pööraks täiesti selja, et, et ma tean, et Rainer Sarnet kes teeb siis lavastuse, öö lõpet, et ta kindlasti kasutab sellist näitleja tehnikat. Aga kuna Ta plaanib üsna palju kaasadega muusikat, originaalmuusikat, filmi elemente, nii, nii et see lavastuskeel tõenäoliselt ikkagi on pigem uuenduslik kui, kui selline ütleme, papist deklaratsioonidega ja, ja väga sellise noh, sisse elava sügava, sellise psühholoogilise lahendusega. Ühesõnaga, eksperimenteerima uuendame, üritame laiendada teatri piire. Sarnekija Kilmi nimed on siit nüüd läbi käinud, kui me natuke veel vaataks, keda, kes tuleb lavastama ja mida võib-olla eestlaste jaoks võiks olla huvitavad just välislavastajad, nad ei ole ju meil kodumaal niivõrd hästi tuntud, eriti arvestades fakti, et, et tegelikult prantsuse kultuur väga meieni ei ulatu. Aga see ei tähenda, et see oleks huvitav, see on, see on enam kui huvitav. Nii et meile tulevad kaks noort prantsuse-belgia lavastaja Aleksandr seff, kes siis avab hooajal lavastusega pilk heita ja sellest tuleb selline visuaalne, tead, seal on ka väga oluline roll, on seal originaalmuusikal kõigil visuaalsetele lahendustel tantsul kindlasti. Niiet et selline tema lavastajakeel on, on kindlasti väga uuenduslik ja põnev eestlaste jaoks ja teiselt poolt Salvatore kalkanio, kes on siis päritolult küll itaallane, aga elab Belgias ja, ja tema on ka noor lavastaja, kes hakkab tegelema dokumentaalteatriga. Ja eelkõige just teismelistega ja kalkaniale ongi selline plaan, et, et ta on Euroopas väga erinevates linnades, lisaks Tallinnale on ta ka Luxemburgis, Pariisis samuti on ta juba käinud Serbias ja ta tegeleb kohaliku noorte kogukonnaga ehk siis tiineidžeritega kaardistades nende probleeme, küsimusi ja, ja samuti siis leides nii-öelda neile sellise oma Ened eneseväljendusplatvormi nii tavaliste vahenditega kui ka näiteks fotonäituse näol. Nii et, et ta teeb needsamad workshop id või töötoad kohalike teismelistega nii Tallinnas kui teistes Euroopa suurlinnades. Lõpuks põimib siis kokku sellest sellise suurlavastuse, kus on, kus on laval erinevate riikide noored ja lisaks kindlasti ka professionaalsed näitlejad. Nii et, et tema ilmselgelt tegeleb kogukonna teatriga dokumentaalteatriga. Ja tema on ka selliste nagu suurvormide lavastajana tuntud, nii et me ise oleme väga põnevil ja kolmas Välis-lavastajana armeel, Russell, kes on. Ja põhiliselt tegutseb Belgias ja on olnud siis Belgia nii-öelda lavakunstikooli õppejõud ja Salva toredal kandja, on tema õpilane olnud ja tõesti, armeel, Russell on pärjatud väga-väga-väga paljude auhindadega igal pool Euroopas. Et tegemist tuleb selline, tegemist on sellise prantslase tipp-lavastajaga, kes, kes, kes tuleb meile. Lavastuse nimi on kevadine ärkamine ja tegeleb samuti noorte problemaatikaga ja seal on meil siis veel ka mitmeid kaasprodutsent või teatreid lausa Prantsusmaalt, kes, kes ka oma õla sellele lavastusele alla panevad, nii et, et see tuleb selline nagu ühislavastus Euroopa teatritega. Ja miks üks asi veel, mille kohta ma nüüd korraliselt segasin vahele, aga tahtsin küsida ka selle vaba lava ja NUKU koostöö, mis hakkab tulema ja Eesti vabariik 100 raames täpselt, et Eesti vabariik 100 raames toimub siis selline teatrisari nagu sajandi lugu ja teatrid. Loosi tahtel pandi paaridesse ja iga siis paar sai endale mingi kümnendi samuti loosi teel ja vaba lava ja NUKU teater tõmbasid siis loosi teel endale välja kaheksakümnendad. Nii et et lavastus, mis tuleb välja 23. märtsil 2018 tegeleb 80.-te aastatega ja eile kuulutasime siis välja ka lavastajad ja, ja samuti lavastuse nime, millega on tegemist. Samuti tuleb öelda, et konkurss sellele ja oli päris tihe, meil oli palju välisprojekte, oli palju eesti projekte, mille seast sai siis valik tehtud ja ühiselt nupuga, siis otsustasime ikkagi kutsuda eestlased lavastama ja tegemist ongi siis Jaak Kilmi ja Kiur Aarma lavastusega. Enne meid oli veeuputus ja nad ise nimetavad seda siis epiliseks kommunaaldraamaga mis leiab aset paneelmajas, Õismäe teel. Et, et see tuleb välja vaba lava teatrikeskuses. Ja me ju tegelikult kõik teame Kilmi ja Aarma selliste huumorimeelt, vaimukust ja kuna nad on ka varem 80.-tega tegelenud oma filmikunstis, et siis me ise usume, et, et sellest tuleb üks väga-väga põnev ja vaimukas teatrilavastus ja huvitav on see, et nende jaoks on segaesimene teatri lavastus elus üldse. Nii et me näeme, kuidas filmirežissöörid ja dramaturgi vahetavad valdkonda tulevad teatrisse, toovad välja kommunaaldraama 80.-test. Nii et vaba lava teatrikeskuses tõotab tulla põnev. Teatrihooaeg tuleb palju välislavastajaid just eelkõige keskenduda, takse siis prantsuse kultuurile ja visuaalteatrile. Minuga koos oli Kristiina reeldav vaba lava tegevjuht, aitäh. Suur aitäh teile. Kui keegi teist peale minu sattus vahepeal lugema sellist uudist, et lähipäevad toovad sooja ja päikest siis ma ei soovitaks teil väga rõõmustada, sellepärast et minul hakkab alates homsest puhkus, mis tähendab seda, et ilmselt hakkab homme lund sadama või vähemalt lörtsi. Või siis no kui mitte lörtsi, siis vihma, vihma tuleb homme kindlasti. Sellega ma võtangi kokku selle, et see oli minu viimane suveraadio teiega koos. Oli väga tore. Homme on teiega mandariinimees, Andrei Liimets. Tänaseks lõpetan, kell on 14 52 14 juuni. Ilusat suve jätkub.