Kahte värske ja Vaba. Sumera Andrei Liimets Trad Attack meenutused, et kusagil on hetkel suvi siin raadio kahe stuudio akende taga, kahjuks hetkel mitte, aga sellegipoolest alustab julgelt, suveraadio ei ole veel nimetatud sügis raadiakse, nagu eelmisel nädalal ähvardatud sai, ootame endiselt neid tõsiselt. Mõnusaid suviseid ilmasid. Aga tänasele ilmasele ilmale kohaselt on ka tänased teemad võib-olla tavapärasest mõnevõrra tõsisemad. Räägime täna sellest, kuidas Eesti ühiskonda samm-sammult paremaks saab. Areneb uusi kollektiivseid oskusi ja käitumismustreid, õpib täpsemalt räägime sellisest algatusest nagu Teomeeter ja sellest, milline kampaania teomeetril õige pea algamas on. Lisaks ilmus täna või avaldati täna õige värskelt selline uuring nagu Eesti ühiskonna integratsioonimonitooringu aruanne, nii et räägime sellest natukene lähemalt. Räägime integratsioonist Eestis ja teises saatetunnis. Räägime soorollidest küll seda teemat alustame filmist Wonder Woman. Aga juttu tuleb Aro, Velmet, D ja Keiu Virro ka natukene laiematel teemadel võrdõiguslikkusesse ühiskonnas ja, ja meedias laiemalt, nii et nagu öeldud, teemasid õige mitu teemad huvitavad, püsige järgmise kahe tunni jooksul raadio kahelainel. Sügisel euroop sepatuurile laekuv Rolling Stones palaga tuument Luum mängis just, aga et elu Eestis ei oleks nii tuum ja Kloom siis on selline platvorm tähistamas oma aastast sünnipäeva või vähemalt umbes aasta aega on nad tegutsenud nagu teomeeter, mille eesmärgiks on siise muuta eestlaste erinevaid käitumise harjumusi paremaks ja et sellest algatusest natukene lähemalt rääkida, erinevalt Nendest kampaaniatest, mida nad on läbi viinud ja läbi viimas. Üks selline põnev kampaania just on äsja algamas. Et sellest lähemalt rääkida, on minuga nüüd stuudios liitunud teomeetri juhte minna. Toots. Ma mäletan, et kui Teomeeter aasta aega või natuke rohkem tagasi ideena pildile tuli, siis hästi raske oli seletada, et mis see teomeeter selline on, siis kui seda tuli teha veel puhtalt teoorias. Nüüd teil on juba aasta aega sellist praktilist pagasit olemas. Oskad sa nüüd rääkida kuidagi lihtsalt, mis asi see diameeter on? Tere kah kõigepealt teomedöransist selline väikeste heade tegude platvorm või rakendus kus siis kõik inimesed on oodatud uudistama, milliseid väikeseid tegusid igapäevaselt nad võiksid teha. Selleks, et parandada suuri keerulisi probleeme ühiskonnas, võiks olla selline lihtne seletus. Ja mida siis ütleme, tavaline kodanik, kes mõtleb, et ta tahaks mingisse valdkonnas oma käitumist kuidagi parandada, kuidas ta siis seda teomeetrit kasutama peaks või kuidas see praktikas toimib? See on tegelikult hästi lihtne, selle kogu idee on nagu mõnes mõttes see, et sa lähed sinna diameetri lehele sa näed seal siis rida tegusid, tegude nagu kirjeldused, et mida sina võiksid teha igapäevaselt, et panustada natuke nendesse asjadesse. Näiteks me alustasime liikluskultuuri arendamisega, seal meil õnnestus kokku saada siis 100000 üle 100000 tegelikult sellise kliki nendele tegudele, mis siis tähistavad lubadusi. Nii et klikk, mina ka, mis sa selle teo juures saad anda, tähendab, et sina lubad seda tegu edaspidi siis teha. Ja see ühe kliki andmine on mõnes mõttes juba ka panustab sellesse, et sa tõenäolisemalt tulevikus sarnases olukorras käitud antud lubaduse järgi. Kuidas te valite need teemad, mis seal teomeetrise üleval on, sa mainisid praegu liiklusohutust, eks ole, seal on vist praegu kaks sellist suuremat kampaaniat olnud, kui ma ei eksi, kuidas need valitud ainet, mis need nii-öelda kõige suuremad probleemid Eesti ühiskonnas on, mida nüüd peaksid diameetri kaudu aitama lahendada või muuta? Liiklusest alustasime me sellepärast, et liiklus on selline küllaltki konsensuslik teema, et me keegi ei taha liiklusõnnetusi ja kõik teavad, et tegelikult milline see liiklus võiks olla, et meil oleks rahulikum ja mõnusam liigelda. Alkoholikultuur samamoodi, see oli nagu siis samm edasi. Ja tulevikuteemad ongi mõnes mõttes lahtised, et me alati ootame ka häid ideid, meil on plaanis tulevikus rääkida tarbimises targast rahakasutusest, keskkonnahoiust, loodushoiust, kindlasti tolerantsusest, sallivusest. Aga ise valite siis kuidagi nii-öelda oma meeskonna sellise subjektiivse valikuna näidata, et mis, mis need teemad võiks olla, mida siis käsitleda? No me tegelikult teeme hästi laialdaselt koostööd kõikide ekspertide ja huvilistega ka lihtsalt täiesti tavainimesed nii-öelda võivad oma arvamust avaldada kõik need teemad. Kui me oleme need koos ekspertidega nagu läbi töötanud, siis me küsime ka inimeste käest, et mida nemad arvavad, et millised teod oleksid, et me ootame ettepanekuid sõnastustele. Me ootame ettepanekuid uutele tegudele ja me tahame saada hinnanguid inimestelt, et me, me teeme seda kõike koostöös. Meil pärast oleks selline nimekiri ühiselt läbimõeldud asjadest, mis panustaksid nendesse muutustesse. Sa mainisid, et neid lubadusi lubadus klikke siis nii-öelda on juba seal teomeetri veebilehel päris palju antud, kuidas inimesed teieni tee leiavad? No meil on olnud väga asendamatu koostöö siin nii IRL-i kui ka Delfiga, et teema artiklite all on olnud siis selline teomeetri väike vidin, et kus on näha siis needsamad teod. Et kui varem siin liiklusteemas oli, oli mõni näiteks liiklusõnnetus ja loeti artiklit selle kohta, siis oli võimalik näha neid diameetri tegusid. Et sul oleks võimalik siis peale sellise passiivse info info lugemisega midagi ise nagu ära teha. Et sa korraks, mida mina teen, et sellist asja ei juhtuks. Sedasama klik, sedasama lubadus, sa registreerid seal ära ja mõtled enda jaoks korraks läbi, et kuidas sina käitud, mida sina teed? Kust selline platvorm või selline mõte üldse pärineb, kas sellist mudelit on kusagil mujal varem kasutatud? Harjumuse muutmise selliseid äppe ja dieedi, äppe ja rakendusi on küll ja küll, aga, aga see idee sündis siis jahe, noh, aastake tagasi. Idee autorid on suures osas Andero Uusberg siis psühholoogiadoktor ja Riina Raudne rahvatervise ekspert, et nemad koos mõtlesin, et kuidas me saaksime mõnes mõttes sellise, teeme ära nagu eeskujul talgutena kuidagi Eesti korda teha, et me oleme ka palju teinud koostööd Eesti vabariik, 100 korraldustoimkond ja Eesti vabariik 100 siis programmiga, et me tahaksime tegelikult saada juubeliks Eesti nagu veidi paremasse seisu ja selleks me seda diameetrit k-ga ajama. Kuidas te hindate seda, milline mõju, milline tulemus on olnud nendel kampaaniatel, mis te, mis te teinud või läbi viinud olete? See on alati see keeruline küsimus, et kuidas seda hinnata. Aga, aga no eks need 100000 pluss lubadus tegelikult ju midagi ka ütlevad ja see meetod ise on selline, et ta tegelikult täiesti teaduslikult on siin hästi lihtne asi. Aga tegelikult see klikk muudab, et tõesti tõesti mõjub. Nii et lootus on suured, et mõju on ja tore on lugeda lugeda näiteks hiljuti siin Politsei-Piirivalveamet rääkis, et Praeguseni on meil siis olnud seitse liiklussurma vähem kui eelmine aasta. Ja toodi siis ka heade eeskujudena välja siis teomeeter, et, et ei pea ainult politsei ja maanteeamet ja riiklik sekkumine olema, onju, et neid asju muuta, et me saame ise väga-väga lihtsalt lihtsalt nagu toimetustega midagi panustada. Et sellesse, nagu see tiomeetri nagu ilu ja võlu võib-olla ongi, et tegelikult sa loed, need asjad on nii lihtsad. Et sa mõtled, et, et mis selles siis nii nii väga on, on ju, et need võiks ise ka tulla nende asjade peale, aga kui nad on korraks sul niimoodi läbi töötatud ja sa vaatad sellele ristile otsese valida välja need asjad, need mõned asjad ongi kõik, mis sa pead tegema. Ja mis puudutab alkoholikultuuri, siis vist ka eestlaste alkoholitarbimine on tegelikult langustrendis, kui ma ei eksi. Ja tundub nii, et natukese see paremuse poole läheb ja mõistlikumaks võib-olla ka, et et see alkoholikampaania, seal on meil hetkel siis üle mingi, ma ei teagi, kas 25000 lubadust, et ta on natukene vähem praeguseks, aga me oleme ka sellega alles mõned kuud tagasi alustanud. Nii et seal on mõned populaarsemad. Populaarsemad teod on siis sellised, mis puudutavad just sõbra ja kaaslase toetamist seltskonnas. Seda survestamist jääb ilmselt ühiskonnas järjest vähemaks. Ei, ei ole seda, et kui sa ei soovi juua, siis ei pea tingimata alati küsima, et miks on ju või, või mõned sellised toredad teod, näiteks nagu avaldan armastust, alkoholi abit ja need nagu võib-olla korraks nihutavad seda perspektiivi ja panevad mõtlema. Kas need kampaaniad on kogu aeg avatud või te kunagi kuidagi on teil mingisugune lõpp-punkt ka, kus te vaatate, et no pagan, nüüd on seis juba päris hea, et aeg joon alla tõmmata, sellele teemale. Ei, seda ei ole plaanis hetkel olnud, et paneks kinni nii, et rohkem ei taha. Rohkem ei taha häid tegusid, et need jäävad ikka lahti ja kõik on oodatud oodatud sinna liituma ja me tegelikult tahame seda rakendust ikkagi edasi ka arendada ja tahame sinna natuke mängulisust juurde lisada. Ta võtab. Las ma mõtlen, seal on, on näiteks selline tagasiside küsimus plaanis lisada, et me saaksimegi natuke teada, et kuidas siis nende lubadustega läheb, on ju. Ja edetabel on meil olemas, saab selle mõõtu võtta ja võib-olla siis kutsume ka tuntumaid inimesi seal oma oma diameetrit täitma. Kas te olete juba kasutajatelt praeguseks mingisugust tagasisidet selles osas saanud, et keegi on kirjutanud, et vaata, aitäh, et võtsin need sammud ette ja nüüd mu elu on drastiliselt paranenud. No ma arvan, et see muutus on natukene laiem ja see puudutab teisi kogu nagu pilte, et võib-olla see inimese enda elus nagunii palju ei, ei kajastigi, aga noh, jah, nii palju kui me tagasisidet oleme saanud, siis on olnud selles mõttes ikkagi alati positiivne, et et ei ole kuulnud, et keegi oleks kurtnud, et tantsin küll lubadus, aga mingit kasu ei ole, et pigem ikkagi tõesti on näiteks üks tuttav, kes kes tihtilugu telefoni kasutab või läheb kollase tulega üle foori on ju, et et temaga koos autos istudes ma ikka märkan, et muutusi on GPSi navigeerimine panemine kindlasti üks asi, mille kohta ma olen tagasisidet kuulnud, et tehakse seda nüüd enne, siis liikum asumist. Ma kujutan ette, et selline põhiline skeptiline küsimus, mis kerkida võib, on see, et seda klikki teha, eks ole ju lihtne, et vaadata, et ahah, luban seda, aga sellest lubadusest kinni pidada on natukene keerulisem, kas te kuidagi tuletate meelde ka kasutajatele neid lubadusi või monitoorite kuidagi seda, et see ei jääks lihtsalt selliseks lunastavaks klikiks? Ja see ongi kogu see suur edasiarendus, mis meil plaanis on, et tegelikult võiks nagu pakkuda natuke rohkem tuge inimesele tõesti, et see lubaduse mõju nagu kinnistuks, et noh, nagu ma ütlesin, siis täiesti teaduslik sihuke lihtne meetod seal taga on, on ju, et mis töötab, et see lubaduse andmine, aga et me jätaks ta inimest üksinda oma heades tegudes, et me ikkagi nagu aitaks, pakkus tuge, siis on meil täiesti plaanis ja kindlasti tuleb. Aga noh, need teod ise on ka tegelikult selles mõttes hoolikalt välja valitud, et nad on lihtsad lihtsad sõnastusega, aga nad kõik on läbi lastud nagu päris paljudest filtritest ja me oleme kaasanud eksperte kaasa mõtlema. Inimesed ise on arvamust avaldanud, et need filtrid on ka sellised, et me tahaksime, et need teod oleksid sellised, kus me sagedasti satume, see olukord. Et seda hästi ja et sellest oleks kasu, võimalikult palju kasu. Aga alkoholikultuur ja liiklusskulptuur ei ole ainsad valdkonnad, kus te üritate muutust kaasa tuua juba lähipäevadel vist lausa alustate uut kampaaniat. Räägi sellest natukene lähemalt, millega tegemist ja mis teil plaanis on? Ja et selle kampaania alguseni on veel pisut aega, aga täiesti õige pea koos päästeametiga oleme siis kostunud sellised teod samasugused aga siis p v ohutusteemal. Et suvel on pahatihti ikkagi neid uppumissõrmi ja me oleme siis kõik paadisõidud laevaga, sõitmised, ujumised, lastega, rannaskäigud, kõik asjad võtnud kokku ja sõnastanud sellistest sellisteks lihtsateks praktilisteks tegudeks, kuidas siis ellu jääda sel suvel ja, ja me kindlasti taas nii-öelda taas külastame enda liikluse alkoholiteemalisi tegusid, ka neid, mis suvega nagu rohkem rohkem kokku lähevad. Et see on meil järgmisena plaanis, sest just suve jooksul Ja see kampaania tuleb siis, millal ma saan aru, et see on lähiajal, eks ole? Jah, et kas selle nädala lõpp või järgmise alguses on võimalik neid neid tegusid kohata nii teomeetri kui ka kindlasti päästeametikanalites. Millised on järgmised teemad, mis teil tiimis veel südamel on, kust te tunnete, et võiks nagu Eesti ühiskonnas seda hoogu anda, et mõnda probleemi lahendada või mingit käitumismustrit muuta? No päris palju oleme me juba ette valmistanud rahakasutus ja tarbimistarkuse teemat, et seal oleme kaasanud juba kaasa mõtlema ka eksperte, asjatundjaid, rahatarkus ja, ja siis järgmisena on plaanis ka loodus- või keskkonnahoid ja tolerantsus, sallivus sellised teemadel läbi käinud vanema tarkus. Me oleme väga avatud ideedele, me tegelikult tahame ka teomeetrist endasse nagu tekitada sellise nii-öelda sisse ehitatud võimaluse on ta hästi lihtsalt märku sellest, et mis sinu südamele on, et mis võiks Eestis natuke paremaks minna. Mobiiliäpp on juba olemas, mis kogu aeg taskus meelde tuletab neid lubadusi. Kusjuures ei ole mobiiliäpp on omaette omaette selline ettevõtmine, tegelikult ta võib-olla alati ei tasugi nii väga ära, aga keegi ei ütle, et seda võib-olla ei tule ühel hetkel. Praegu me oleme läinud jah, seda, seda teed pidi, et meie piiksu pidevalt taskus, et me pigem oleme seal natuke nagu taustal ja sellisel muul trajektooril võib olla. Aga igaüks saab siis minna wwwdeomeeter poee ja teha endale seal kasutaja ja asuda andma lubadusi, eks ole, nii lihtne ongi. Jah, mine luba ja siis vaata, kas on mõju. Just loodame, et need lubadused ei jää ka ainult klikideks, vaid siis tulen nendega Nendele järgneb ka muutuse tegevustes siis väljaspool seda veebikeskkonda minna Toots teomeetri tiimist, suur tänu täna natukene tutvustamast diameetri algatust ja nagu öeldud, siis õige pea algamas teomeetri veeohutuse kampaania, nii et tasub juba nii selle nädala lõpus või siis uue nädala alguses kontrollida, vaadata järele, et see, kas see kampaania on juba alanud ja milliseid lubadusi siis selle kampaania raames anda saab. Siit jätkab Raadio kaks suveraadio osata juht Andrei Liimets, kuulame ansamblit National. Suvetuul suvetuul kuhugi läheb suvetuul. Täna jätkame siit stuudiost igatahes suvetuulte asemel. Ühiskonna sidusus ega integratsiooniga. Nimelt räägime täna hommikul avaldatud Eesti ühiskonna integratsioonimonitooringu aruandest, et natukene selle tulemusi ja peamiselt ees tutvustada on minuga stuudios liitunud Piret Hartman, kes kelle juures on selline pikk tiitel nagu Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, mida teeb üks kultuurilise mitmekesisuse asekantsler. Tere päevast ka minu poolt. Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler tegeleb sellega, et, Kõik need erinevad Eestis elavad rahvused oleksid ühiskonnas kaasatud, et neil oleksid võimalused oma potentsiaali rakendada ja noh, meie eesmärgiks ongi toetada erinevaid rahvusvähemusi, toetada seda, et erinevad rahvusgrupid omavahel suhestuksid et eestlased oleksid avatud, et kõigil oleks võimalik õppida eesti keelt ja saada ülevaade sellest, milline on Eesti kultuuri, Eesti ühiskond. Ühiskonna sidusus on selline mõnevõrra justkui nagu moetermin, selline abstraktne termin, aga kuidas te mõõdate seda, kui sidus ühiskond parajasti on? Selleks, et mõõta Ta ühiskonna sidusust on erinevaid mõõdikuid, mida ka monitooring välja toob. Et üks nendest on siis riigi identiteedi mõõtmine, mille all me siis peame silmas, et Eesti on nii rahvusriik kui ka kodanike riik. Et siin on siis erinevad küsimused, mis puudutavad seda, et kuidas eestlased näevad muukeelsete inimeste kaasamist ja kuidas venekeelsed tunnevad, et Eesti riik nende eest seisab. Loomulikult need mõõdame selle järgi, et kui paljud muukeelsed räägivad eesti keelt kuidas Nad tunnevad ennast ühiskondlikes organisatsioonides kaasatuna kuidas nad tunnevad ennast tööjõuturul. Mis need peamised tulemused või ideesid siis on, mis sealt monitooringust välja välja tulevad, on need uudised, mis sealt tulla võiks natuke positiivsemat, kui see tänane ilm. Et selles mõttes on tõesti hea meel selle üle, et sealt jooksevad välja mitmed positiivsed trendid. Et see lõimumispoliitika ikka on üldiselt selline, kus tulemused tulevad hästi võib-olla aeglaselt, et me ei näe neid muutusi nii kiiresti. Aga samas, mis need positiivsed trendid siis on, et ühest küljest loomulikult on hea meel, et kogu see keele pool, millest on ka hästi palju räägitud et keeleoskus on paranenud ka muukeelsed inimesed väärtustavad eesti keelt oluliselt tähtsamana kui, kui paar aastat tagasi. Samamoodi me näeme, et ka selline avatus ja sallivus on suurenenud nii eestikeelsed ega muukeelsete seas. Samas muidugi on see, et, et monitooring näitab meile ka meie probleemkohad ära ja eelkõige puudutavad need sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, et siin tegelikult nad ühtivad ka sellega, mis tuli välja inimarengu aruandest. Et ühest küljest on hea meel, et riigi poolt rakendatud tegevused kannavad küll vilja pehmete tegevuste näol nii-öelda aga meil on jätkuvalt tõsised väljakutsed, mis puudutavad sotsiaalmajanduslikke küsimusi. Aga millised need peamised väljakutsed siis on ja kas neil on täna mingisugused lahendused juba olemas või mis, mis nii-öelda järgmisi arenguid sa näed nendega tegelemisel? Et mis puudutab nüüd siis tööjõuturgu, siis suuremat probleemid on see, et muukeelsete seas on töötus väga kõrge. Ka see, et on palgaerinevused eestikeelsete ja muukeelsete seas lausa 20 protsenti. Ja loomulikult, mis teeb murelikuks, on see, Ta muukeelsed tunnevad ennast tööjõuturul ebakindlamalt, nad ei usu sellesse, et nad avaliku sektori juhtivkohtadele saavad valituks. Nii et selles mõttes need on, see on see probleemide ring üldiselt, mida me teha tahame, on see, et koostöös siis sotsiaalministeeriumi ja töötukassaga rakendada erinevaid meetmeid muukeelsete inimeste konkurentsivõime tõstmiseks. Kindlasti me jätkame keeleõppega, sest keeleoskus on üks väga selge. Nii-öelda võimalus karjääri karjääri redelil tõusta, et siin tuleb lihtsalt tagada, et keeleõppe võimalused oleksid võimalikult paindlikud ja loomulikult ka kvaliteetsed ja kindlasti, millega me tahame edasi minna, on siis mitmekesise töökoha projektiga. Et siin just kuu aega tagasi sai alguse sellise avalikule sektorile ja muukeelsetele noortele suunatud kampaania, kus me siis ühest küljest kutsusime avalikku sektorit üles muukeelseid inimesi rohkem kaasama ja nendega suhtlema ja teisest küljest proovisime siis muukeelseid noori inspireerida selles osas, et nad tuleksid avaliku sektori kandideerima, sest mida näitab ka monitooring, on see, et et eestikeelsed inimesed eestikeelsed tööandjad tegelikult ei ole. Nii-öelda. Siin ei ole nagu nii-öelda seda lage ees, et ainuke, mis on oluline, on see, et inimestel oleks eesti keele oskus väga hea ja neil oleksid professionaalsed teadmised. Samas teisest küljest jälle muukeelsed inimesed arvavad, et nad ei saa kandideerida, sellepärast et eestlastel on justkui eelisõigus, et et ma arvan, et siin tuleb see need kontaktid nii-öelda kokku viia. Aastaid on integratsioonist rääkides peetud silmas ikkagi ennekõike vene vähemust Eesti ühiskonnas, nüüd üha enam ilmselt toob integratsiooni SÕNA meelde Euroopa pagulaskriisi ja kõik nii-öelda uus sisserändajad. Tuleksite uuringust ka välja mingeid erisusi erinevalt, et rahvusvähemuste ja gruppide vahel, et kas, kas mingi grupp on kuidagi suhtub soodsamalt. Eesti ühiskonda integreerumise keeleõppes on mingisugused eraldi grupid, keda on kuidagi eriti raske kaasata, tuleb, tulevad mingid sellised erisused välja. No kindlasti tulevad välja need erisused, et inimesed, kellel on stabiilne töökoht, hea eesti keele oskus, hea haridus, nemad on rohkem integreeritud ja rohkem ka avatud. Ja need inimesed, kes tegelikult kelle keeleoskus on madalam ja kes nii-öelda võitlevad selle eest, et neil oleks olemas töökoht ja sissetulek loomulikult nende inimeste avatus ühiskonnaelus kaasarääkimiseks on tunduvalt madalam. Aga eestlaste avatus, ma saan aru, ikkagi kasvab, sa vist mainisid. Jah, eestlaste avatus kasvab, et vaatame ka erinevaid küsimusi, mis puudutavad meie hariduspoliitikat. Et eestlased üha enam näevad, et klassid võiksid olla nii-öelda mitmekeelsed, et ei oleks ainult eestikeelsed õpilased, võid oleks kaasatud ka muukeelsed õpilased. Ja samamoodi selline sallivus tööturul Ma ei tea, kogukonnas kaasarääkimisel. Mis sellest uuringust nüüd edasi saab, kasutatakse seda justkui mingi sellise valge raamatu viidee dokumendina järgmiste poliitikate kujundamises või mis edasi plaanis on, et järgmine integratsiooni monitooring tooks veelgi paremaid uudiseid. Ja see on monitooring heas mõttes selline tööriistakast, mida me igapäevaselt tegelikult kasutame ja mida kasutavad teised ministeeriumid, sest lõimumispoliitikat ei vii ellu ainult kultuuriministeerium, vaid ka sotsiaalministeerium, haridusministeerium, siseministeerium, majandusministeerium ja nii edasi. Ja loomulikult tuleb hakata ette valmistama uut lõimumispoliitikat 20 30 ja täname väga selgelt tänu sellele monitooringu ja näeme, et millised need põhitrendid on, et seda järgmist poliitikat siis hakata ette valmistama. Ja loomulikult, mis ma näen, et et kas siit sellest lõimumismonitooringust. Me peame veel edasi minema ja uurima neid andmeid teatud valdkondades veel põhjalikumalt. Kellel huvi tekkis, siis kas uuring või see monitooring on ta ka loetav, vabalt? Jah, ta on Kultuuriministeeriumi kodulehekülje pealt saavad kõik monitooringu kätte, seal on ka lühikokkuvõte sellest. Ja loomulikult isiklikult ütlen, et, et me oleme alati avatud erinevatele küsimustele ja ideedele, et, et täna on üks meie suur väljakutse see, et lõimumispoliitika ei ole ühe ministeeriumi integratsiooni sihtasutuse või ametnike teema, et me proovime leida võimalikult palju erinevaid partnereid, kes meile appi tuleksid. Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi tuurilise mitmekesisuse asekantsler, suur tänu natukene tutvustamast Eesti ühiskonna integratsioonimonitooringu aruannet, mida siis täna päris värskelt esitleti ja mis nagu öeldud, on kenasti kättesaadav, loetav seal on siis päris huvitavaid üldistusi. Järeldusi vahepealses viimastest aastatest, Eesti integratsioonipoliitika tulemustest soovitan kindlasti tutvuda. Siit jätkab Raadio kaks suveraadiosaatejuht Andrei Liimets, hetkel ansambel paramoor. Nutikas maailmas on raadiomaid ühe kliki kaugusel. Leia raadio Google Play või App Store'ist. Kuuluda kahte värske ja vaba värske Sumera veega. Andrei Liimets. Suveraadiosaatejuht Andrei Liimets, terav kõrvad ilmselt panid tähele, et eelmisel neljapäeval kõigi muude teemade rohkuses jõudnudki filmi rubriigina, mis seni tavaks on saanud neljapäevastes saadetes aga seest sel nädalal tuleb avokaado lausa kaks korda. Räägime filmidest, neid täna, kui neljapäeval ja film, millest, millele täna keskendume, on üsna hiljuti kinodesse jõudnud Wonder Woman, mis on lääne meedias tekitanud juba üsna Aktiivse kirgliku debati selle üle, kas siis tegemist on feministliku filmiga või ei ole. Sellele küsimusele olen palunud appi vastama Eesti Päevalehe ajakirjaniku Keiu Virro ja Vikerkaare toimetaja, ajaloolase Aro Velmeti. Aga ma alustan natukene kaugemalt. Teadlane Endel Lippmaa ütles kunagi ühes intervjuus, et filmi filme ta ei vaata sellepärast et teadlasena need ei, ei vasta tema kaks elus olulistele küsimustele. Àra, sina, keel natuke teisest valdkonnast, Canimatada, teadlaseks vastavat filmid sinu jaoks suurtele eluliselt olulistele küsimustele leiate sealt vastuseid enda jaoks. Ma ei tea, kas nad nendele vastavad, aga filmid nagu kõik muud tekstid, mida ma ajaloolasena tarbin vastavalt minu jaoks sellele küsimusele, et mis parasjagu on ühiskonnas oluline mis on mingisuguseid sõlmküsimusi, mis ajavad inimesi käima ja seda me saame paratamatult teada ainult mingite lahendatud tekstide kaudu. Filmid on üks nendest minu meelest seda käsitleda täpselt samamoodi nagu. Ma ei tea raamatuid või mingeid majandusaasta aruandeid või ükskõik millist muud teksti toodangut, et need kõik valgustavad meie ühiskonda. Ainult vastupidiselt majandusaruannetele on filmitud palju rohkem paljaid inimesi milles reeglile kipub. See on oluline täpsustus minu meelest. Milliseid teemasid toob nii-öelda valguse kätte, valgustab siis Wonder Woman, teie meelest? No esiteks ma jäin mõtlema, et mis on üleüldse olnud film viimasel ajal, mil oleks nii palju ootusi eelnevalt olnud sest nad koguse feministliku narratiivi ajamise osas, eks ju. Võimlemist ongi see, mida inimesed ohtusid, mida vaatama paljud lähevad, on see, et kas meil on nüüd siis kangelane. Kes on naine, kes päriselt mõtleb ise, kes on proaktiivne, mitte lihtsalt ei reageeri meestele. Kas on? Sellel naiskangelasel endal ei ole ausalt öeldes miga mitte midagi, samamoodi nagu ei ole ta midagi mitte midagi koomiksites, mis selle kõige aluseks on, pigem on. Ülejäänud film ei tule võib-olla ootustele ärale mitte realistliku narratiivi koha pealt, vaid lihtsalt lugu ei kanna väga palju. Ja mina eel põhiliselt selle filmi puhul mõtlema sellest, et kui suur erinevus on heal filmil ja mingisugusel 3000 tonnisel Saksa tankid ja see film oli rohkem nagu see tank ja vähem nagu hea film, et, et inimesed on kulutanud ära umbes 200 miljonit dollarit. Eks ju, teist samapalju filmi reklaami valimiseks ja see investeering seab filmile teatud raamid. Sul on see koomiksifilmi žanr, kus on kohustuslikud elemendid mida need fännid, kes tulevad igatseda järgmist filmi vaatama, ootavad sealt, pead seal jutustama ära selle, kuidas superkangelane superkangelaseks saab, siis sa pead näitama treilerit sellele järgmisele kolmele järjefilmile, mis paratamatult tulevad. Lõpus tuleb 30 minutit näitama arvukate arvutigraafikute demoriili, kus paljud mingid asjad lendavad õhku ja on palju värve ja tulistatakse rusikatest mingeid laserkiiri. Ja kui sul on nii palju neid kohustuslikke elemente, mis seal peavad olema, siis seda tanki on pärast kohutavalt raske juhtida mingisugusesse huvitavasse kohta. Ja selles mõttes seal symbol on natuke jabur küsida, kas see ministriks ilm või mitte, et ma olen täitsa nõus, et see naiskangelane on seal täitsa hästi kirjutatud ja hästi kujutatud. Aga päeva lõpuks ei ole suurt vahet, kas täiesti nagu labiilsed dialoogi stiilis, et seal vist enam-vähem otsene tsitaat, inimesed on head, inimesed on halvad, aga armastus on põhiline. Et kas seda teksti ütleb mees või naine? Ta ei ole, vahetus on ikka nõme. Aga selle filmi juures nii palju, kui neid erinevaid arvustusi on praeguseks ilmunud, siis need keskenduvad ka hästi palju mitte selle filmi enda sisule, vaid hoopis sellele, kes seal filmis on näiteks ekspea, osalegelgadodges Iisraeli sõjaväes teeninud naisterahvas, kes juba juba ainuüksi selle faktiga siis ka kuidagi tõuseb võib-olla mingisuguseid koonina esile. Asjaolu, et filmi režissööriks on naine, on omaette põhjus, kuidas seda enda iga iga nurga all mainida, et näed, ikkagi naise pilk, olid läbime, teen. Mulle tundub, et suurem osa sellest aurust läheb rääkimisel. Jah, neile neile asjaoludele, mis võib-olla ei peaks olema filmimaailmas, aga on väga olulised. Näe, naine sai kah filmi tegema. Aga see on muidugi ka selline kahe otsaga asi, et seal on loomulikult väga kõva sõna, et Patty Jenkins on esimese naisena lavastanud superkangelasfilmi, mis on praegu vaieldamatult kõige rohkem tulutoov ja Hollywoodis kõige olulisem filmi žanr. Aga samas see, kui palju auru on pandud sellise võrdlemisi keskpärase filmi võrdlemisi keskpärasest filmist, feministliku allteksti otsimisele, jätad tähelepanuta selle tegelikult viimase mingi viie kuni 10 aasta jooksul on nii Hollywoodis kui ka tegelikult ka eriti televisioonis kerkinud esile terve põlvkond väga häid loojutustajaid, kes jutustavad väga huvitavatest naistegelastest palju paremaid filme. Samamoodi väga palju raha sisse, aga kuna nendelt ana alati ei ole sedasama nagu reklaamimasinaid, mis genereerib seda seda sellist natukene kunstliku arutelu, siis siis nendest me nii palju ei räägi, et väga kurba, kui Voldrumen varjutab enda kõrval need teise, natukene väiksema eelarvega tegelikult palju sisukamad, progressiivsed, stalinistlikud, linateosed, oskad sa mõned näited tuua? Jah, et ma minu meelest siin on üks kõige suuremaid muutusi, mis Hollywoodis üldse on või Ameerika audiovisuaalses maailmas toimunud viimasega aasta jooksul kõige huvitavamad asjad. Ja ka kõige rohkem diskussiooni toimuvad asjad toimuvad mitte kinolinal, vaid televisioonis. Et täiesti niimoodi lambist mõeldes Charles olu ei eks ju, kes on kirjutanud nüüd paari aasta jooksul kaks auhindu ja publikumenu võitnud sarja transparentne, siis nüüd äsja Amazonis väljendanud Ailavdik Netflix on teinud väga tublit tööd naisloojate rakendamisel sarjas oringusteni Black Jentšika Uhen siis Melissa Rosenbergi Jessica shows, mis muide on ju ka superkangelase ümber keskenduv sari. Bale'i toodetud imis oma karakteriloomes ja teemade valikutes käsitleb põhimõtteliselt supervõimeid kui, kui seksuaalse vägivalla läbielamisel nagu läbielamise mõtestamist on palju, palju huvitavam kui Wonder Woman. Neid nimesid on väga-väga palju. Selle loetelu valguses, kas teile tundub, et nii-öelda jää murduma hakanud, et on rohkem lugusid naistest naistele tugevate naiskarakteritega van Hollywood ja selline meediatööstuse laiemalt ikkagi jätkuvalt meeste poolt domineerida. Filmitööstus on, ma arvan küll, meeste poolt nomineeritud, eriti kui mõelda korraks kasvõi tagasi sai hiljuti olles kanni filmifestivali auhinnad said jagatud ja pärast seda žüriisse kuulunud, kes ikka, et lastel peaks ka ikka ei ja rääkis pikalt, et sellest, kuidas tegelikult meil on ikkagi kogu aeg, mil case domineerib igal pool ja mitte ainult režissööride hulgas vaid, vaid ka näiteks mujal maailmas inimlikes arvustavad film on enamasti mehed ja paratamatult ka nende pilka väljendub, see on justkui ma teist ja kas või vaatasime huvi pärast neid konni nii-öelda statistikat, mis minu meelest on väga lõbus halvas mõttes. 70 aastase ajaloo jooksul on ka nii filmifestivali peaauhinna Kuldse palmioksa saanud täpselt üks naine. Ja samal ajal parima lavastaja Oscari on Oscarite mingi üheksakümneaastase ajaloo jooksul võitnud samuti naine. Ja parim parimaid režissöörid, kallis on olnud, neid on, olete tervelt kaks. Viimane oli 61. aastal, nüüd oli siis Sofia Coppola, oskate. Seda, miks see nii on, kas naiste hinnata samaväärsete ongi naislavastajaid vähem, on seal mingisugune süsteemne nii-öelda error või kust kust selline statistika mis seda tekitab? No minu meelest see praegune hetk näiteks mis meil filmimaailmas on Näitab üsna ilmekalt, kuidas mingisugused stereotüübid naisrežissööride värinaid filmitegijate naisnäitlejate kohta üldse ei kehti, et näiteks üks üks argument, miks mida sageli käiakse välja selleks, et miks nii palju naisrežissööri film ei ole, mis on see, et tegelikult nagu kinos käivad põhiliselt inimesed, tahavad näha meeste film. Et see näiteks naissuperkangelastega filmid Ma vaid see on, see ei ole majanduslikult põhjendatud risk. Ja praegu me oleme olukorras, kus me näeme, et inimesed vaevalt seda juttu ikkagi ja ometigi televisioonis on see juba ilmselgelt mitu aastat ei vasta absoluutselt tõele, et neid lugusid jutustatud palju ja need on olnud väga edukalt alates vampiiritapja pahvist, eks ju, mis on täielik kultusseriaal, mille ümber korraldatakse Pafi teemalisi akadeemilisi konverentse lõpetades Netflixi Amazoni toodanguga, millest kumbki firma ei tundu homme kohe kahjumisse minema, sellepärast kasutava tšuktši kohanite mitte. Ma ei tea, Steven Spielbergi, mitte see, mida see väljendab, tegelikult on siis see, et need argumendid mingisugusest majanduslikust riskist on suhteliselt läbimõtlemata argumendid, mille taga ilmselt paistab, paistab ikkagi suhteliselt lavaliseks istmed, see tõsiasi, et enamik produtsente, kriitikuid režissööre, inimesi, kes kelle hääl Hollywoodis loeb, on mehed. Ja kui keegi väga paljud ei juhi nende tähelepanu sellele, et 50 protsenti inimkonnast on kinolinal alaesindatud, siis ega nad ei hakka seda ise märkama. Siin mängivad igasugused sellised väiksed asjad juurde, et kuigi naisi kinolinal, eks ju mängimas näitlejatel on väga palju või kuidas neid siis kujutatakse, kuidas need millised reklaam lood on, et siin on lihtsalt tore näide Vanity Fairy? Ma ei teagi, mis asi on kui ajakirjanikust, kes mis ta nimi Rich, kaua need, kes kes on tootnud aastate jooksul järjepidevalt portreesid, kus ta kirjeldab naisi põhimõtteliselt täiesti lahus sellest, et nad võiksid olla professionaalid, kes teevad oma tööd. Naised on keegi, kellel on juuksed blondid, juuksejuured on tumedamad ja nad hõljuvad kuskil ja isegi kui ta täpselt ei mäleta, mis neil seljas oli, siis ta ütlevad, mida nad ütlevad, miks ta peaks, miks peaks meessoost ajakirjanikele üldse tähele panema, mida, kes on tema vastas, kui tal on seljas hõljuv kleidike? See on absurdne, selle, selle viimane näide, mis siis päris palju kära põhjustas, oli Margot Robi, aga no see on olnud selline pikaajalisem protsess, kui kui naisi niimoodi kujutatakse pidevalt ka siis toas toodab pidevalt seda, seda saab siis mis, mis niigi on. Aga noh, muidugi naisi positiivseid näiteid on, eks. Selles mõttes on järjest rohkem, et väga ägedaid režissöörid eelmisest aastast ka Marenaade toniernen oli ju filmis paljude meeste poidlaselt jäi kanni Theo auhinnast ilma, näiteks Lynramisest rääkimata. Kas sel aastal sai siis parima stsenaariumi preemia kannis jube neuroviilisi filmi eest? Ta on järgnenud muidugi tegi pärast puhta vuugi Euroopa filmiauhindadel lohutuseks nii et pärjamates film ei jäänud eesti filmivalik on ilmselt selline natukene väike valima, aga kuivõrd Eesti filmis ja võib-olla meediapildis ka natuke laiemalt needsamad trendid mainitud seksis mesilduvad peegeldab Eesti peegeldavad, tegeleb Eesti meedia kuidagi selliseid laiemaid arenguid maailmas. No ma vahepeal mõtlesin, siis, kui tuli välja film Rainer Sarneti film November siis ma mõtlesin selle peale, et kui palju on üldse eesti kinos filme, mille peaosas on naistegelane ja siis ma mõtlesin, mõtlesin, kõigepealt tulid meelde Haagi filmid, siis tuli meelde somnambul. Põhimõtteliselt oli kõik, läksin Vikipeedias tagasi kuskile 1990.-tesse ja ega väga palju muud sealt ei tulnud. Ja kui me mõtleme nüüd Ilmar Raagi filmidele või siis sellesamale soomlambulile, siis need naistegelased on seal ikkagi suhteliselt sellised klassikalised nii-öelda seminiilset tegelasele, eks ju. Et sellist lugu, kus. Kus on peaosas libahundiks muunduv talutüdruk ikka selles mõttes oli, oli see Sarneti november üsna esmakordne, oli see probleem? Minu meelest on meil ka täiesti aktuaalne. Kirjutajate koha pealt võib-olla vähem. Vähemalt inimesed, kes kirjutavad vähemalt jagub igasse. Ja seal on meil isegi vist pigem hästi, et paljud väga prominentseid filmikriitikud on ka naissoost, eks Martab avaga sirbi veergudel kreedo teinekord ja David Jants ja seal on palju inimesi. Seepärast muidugi ilmselt kõneleb natukene sellest, kuidas alatasustatud kultuurivaldkonnas toimetavad üldse rohkem. Lähedusse jõuame ikka lõpuks. Ikkagi on halvasti ja teeme siit vestlusest lühikese pausi, kuulame pisut muusikat. Pärast seda jätkab Suve raadio Andrei Liimets saatejuht ja külastajana Keiu Virro ja Aro Velmet ning räägime filmist Wonder Woman. Sumera aniga Andrei Liimets Jätkab Raadio kaks suveraadiosaatejuht Andrei Liimets, feimi rubriik avokaado külas, Aro Velmet ning Keiu Virro, räägime siis filmist Wonder Woman. Minus isiklikult tekitas see film vägagi vastakaid tundeid, kuna ühelt poolt tore, et on lõpuks saabunud üks selline palju head vastukaja saanud film koomiksi koomiksifilmide žanris, mis seab keskmesse naiskangelase ja lõhub pisut sellist harjumuspärast hüpermaskuliinset narratiivi. Aga teiselt poolt, kui võtta see sooaspekte sellest filmist ära, siis on ta ikkagi täpselt seesama kiirtoit, mida kõik need koomiksifilmid, mida hetkel frantsiisides kümnete ja kümnete kaupa juba toodetakse ja, ja mille reklaamidest raske mööda vaadata, on selles mõttes minu meelest esindajate natukene sellist kultuuri, ühe ülba astumist. Küsimus teile siit, et et kas, kas selline film on siis kokkuvõttes positiivne areng filmitööstuses või mitte soovitatud teda vaatama minna? Vaatama minna, ma nüüd ei tea, võib-olla tasub ära oodata, kui kui seda näidatakse kuskil, kus tingimata sellest, et raha ei jaamaks. Aga ei noh, selles mõttes, et all algus on ju tehtud, et tõepoolest mitte küll esimene naisrežissöör, kes on üleüldse teinud Sumberg on raskemini, aga esimene naisrežissöör, kelle filmid peaosas on naissoost superkangelane ja see iseenesest onju. Poisid. Aga mulle tundub, et rohkem kui see film vande Vumeni tegelaskuju ise on tegelikult palju olulisem koomiksimaailmas koguma selle tausta poolest ei või, kuidas ta üleüldse loodi alguses? On küll jah ja selles mõttes on aega. Von ruumil on alati olnud vastuoluline, eks ju, et kui see koomiks 1941. aastal sündis. Autoriks oli selline huvitav mees nagu William Molt, Marsten kehholoogia psühholoog, Harvardis Harvardi lõpetanud psühholoogiadoktor, kes ühtlasi leiutis valedetektori testi oli veendunud feminist. Sufašettide toest ja tema ringkonnas liikusid paljud Ameerika kuulsate ministrid alates põhimõtteliselt Plant androidi asutajast, fännas ka noor ja, ja elas suurem osa oma elust koos kahe naisega ja Oliver Björni ja, ja seni halluvaiga. Ja siis see vundrumen sellisena, nagu ta on 40.-te aastate koomiksites ilmnes, oli ühelt poolt selline tõeline supra saite, kes käis streikidele võitlus naiste õiguste eest ja aga kes samal ajal mingil põhjusel igas osas leidis ennast kuskile napis rõivastuses aheldatuna ja siis tuli tal sealt lahti murda ja siis ta kaotas hästi palju riidehilpe selle käigus ja see kõik oli kuidagi väga sellise sadomaso alatooniga, et see kõik oli nagu hästi tragressiivne, hästi mitmeti mõistetav. Sellel feminismi olid mingisugused varjundid, mille, mida päriselt nagu ongi väga keeruline katki hammustada. Aga ka üldse alguses mõelda sellele, miks ikkagi üldse loodi see tegelaskuju, siis noh, meeles pidama, et enne seda eelnesid, eks paar aastat varem oli Superman ja siis oli Batman, eks siis kogu kogu see foon oli läinud mitte mitte maskuliinsus niivõrd, aga lihtsalt väga vägivaldseks ja arvestades siis samal ajal kõike, mis maailmas toimus, mitte niisama ilusaid asju, siis heidetigi väga palju vist ette ei ole üldse koomiksite lehe siis seda, et nad toetavad kogu seda vägi Lofon ja hakati teadlikult otsima mingisugust vastukaal või tasakaalu, et algselt see samane, härra, mis ta nimi oligi, maastan mis vist oligi pigem seal kuidagi nagu nõuandlas funktsioonis mingisuguste konksude juures ja siis alles kuidagi tekkis. Ja see tegelaskuju ja von ruuni üks selliseid põhilisi omadusi on, see, ta on veendunud rahu eest võitleja, eks, vaid ta vastandubki, nagu ka selles filmis sõjajumalale aaresele. Ja see liin on muidugi sellesse silmiga ja väga hästi üle toodud, aga samas see näitab film, mis näitab üsna ilmekalt seda, mis juhtub siis, kui tuua selline algsel vastukultuurilisele loodud tegelane nagu täielikum Einsteini. Et mingisugust sadama sobišeid ja, ja sufašettide streike ja selliseid asju sealt filmist muidugi oodata ei maksa. Palju nuditum, palju kodanusele palju paremini seedida. Seal. Vist korra tasub ära mainida see sellega, et mind ainuke minismi ja naiste õigustega ei ole seal tegemist, vaid kuna, nagu ma aru saan sisse koomik sisene hästi palju käsitlenud igasugust sellist vähemuste teemasid võiks siis noh, natuke me leiame sealt filmist ka neid vähemusi, ainult et nad on. No rohkem stereotüüp, seks annab minna siis, kui sa näed indiaanlaste järgmisel hetkel hakkab suitsusignaalid tulema kuskilt. Arase mainisid selle koomiksi sihukest teatavalt sugestiivse, sest et Wonder Woman on aeg-ajalt ikka lõpetab kuskil kinniseotuna, tegelikult viib huvitava küsimuse, nii et, et see selle filmi peaosas mängib Kälge Toom, kes on selline noh, väga kaunis, sihvakas naisterahvas. Aga kas, kas see tüüp, mida see film kuidagi, millele ta sellist ekspositsiooni loob, ei ole niisugune tüüpiline Cosmopolitani naise naisetüüp selline välimusele? Jaa, jaa, aga ütleme jah, välisele sexapil orienteeritud stereo stereotüüp, et kas see, kas see filmiseks realiseeri täpselt samamoodi naise naistegelasi nagu nagu noh, tasuja tasujate must lesk näiteks. No minu meelest küsimus ei ole see, et kas tegelasi, filmidest, seks realiseeritakse või mitte selles mõttes, et ega meil kõigil on mingisugune erootiline pilk, eks ju olemas ja ekspluatatsioonikino on täiesti omaette žanri vorme, tegelikult superkangelased kuuluvad sinna žanris, neid on ajalooliselt kujutatud sellise nagu üle võlli Seksoniseerituna. Et küsimus on tegelikult selles, et kas. Kas sellelt pilgul on mingisugune sooline eripära, et kas mehi ja naisi käsitlema võtakse nendes filmides erinevalt sedasamast samadest tasujate filmides? On, need on tegelikult natuke selliseid hiku Loport fännidele. Seal peatub kaamera meelalt nii Grisham, Suarezi lihaselisem kehal kui ka siis Scarlett Johanssoni kehavormidele sageli sellistes nagu väga halbades filmides, ütleme Maicel Bei filmides keskendutakse sellele, mida meeskarakteri teevad, eks ju, kaamera vaatab, et me püüaks ikkagi nagu väga selgelt kaadrisse selle, kuidas rusikas kohtub teise inimese näoga ja samas nagu naiskarakterite puhul siis keskendutakse sellele saadaks võimalikult selline maalne kaader tema kehaosadest, sõltumata sellest, millega sa tegevale samal ajal tegeleda. Et monstrumi puhul ma vaatasin spetsiifiliselt, kuidas need võitlus teenid, on lahendatud ja see on minu meelest on nagu üsna selgelt tuleb esile see, et alati on keskmes see, mida kaldanud teel, et see, kuidas ta võitleb, et see oleks kujutatud. Seda oleks näha, et oleks esteetiliselt kujutatud, et sa näeksid, kuidas, eksju, inimene töötab inimvõimete ja arvutigraafikute võimete piiril. Ja, ja loomulikult ta näeb seda tehes nagu väga seksikas välja. Kuigi mitte päriselt niimoodi nagu Scarlett Johanssoni palju vähem on igasugust dekopeedia sellist värki. Aga see iseenesest, et ma arvan, see, kui ta oleks mingi mingisuguse nunnarüüs seal keps läks, siis ei teeks seda filmi olemuslikkuse ministlikumaks. Laseksismi teksismi vastu olemises ei tähenda jah, seda peaks tulema see kõik tegelased. Koledad seks ei tohi olla seksuaalsuhetes, ei tohi olla, et see oleks ju jabur, et see, see, see ei ole mitte see point, aga, aga siin on suur vahe, see just nimelt, et kui me vaatame, kuidas on kujutatud naise, kuidas on kujutatud mehi, mida me näeme jätkuvalt mulle väga meeldib, et seal filmis Wonder Woman ison ikkagi mehe paljale, ülakehale, ekraaniaega. Wonder Woman igatahes hetkel kassades väga edukas ja väga suure tõenäosusega või tänaseks juba üsna kindlalt ei jää viimaseks. Superkangelaste filmiks, mille keskmes on nainega must lesk, peaks saama õige pea Marveli seerias oma filmi. Aga siia lõpetuseks tundub, et Wonder Woman meilt nüüd eraldiseisva filmina kelleltki just väga sooja soovitust ei saa. Kui te just ei taha siin seda lõppu lisada soovitage mõnda muud heade film, mida kõik kuulajad võiksid, võiksid suve jooksul ära vaadata. Kui huvi on progressiivsete naistegelaste vastu ja heade laislast filmitegijate vastu, siis palun. Netflix on Eestis saadaval sari klassikashows. Absoluutselt stalinistlikud, teemavalikud, hästi progressiivne kujud, kujutamisviis, head näitlejad. Samamoodi tappeldakse on sexapiil ja, ja kõik see kõik on väga tore, et ja maksab palju vähem kui kinopilet. Mina olen. Seesama žanri juurde jääma, siis kajan oma viimase ajakandjana tega läksin teise osa juurde, seal ei ole ka naistel mitte midagi viga, seal on nii paha naiste ja naistegelane. Mõlematel on ise loome puha, oh üllatust. Ja nalja saab ka ja mida Wonder women? Nii palju paraku mitte, sest naine ikkagi on see inimene, kes õpib hästi, palju on hästi tubli. Aga kahjuks ei saanud, ei ole. Keiu Virro ja Aro Velmet suur tänu täna natukene vestlemast filmist Wonder Woman ja soorallidest filmikunstis ja ühiskonnas laiemalt, kellel tekkis huvi, siis Wonder Woman on jätkuvalt täiesti kinodes nähtaval, kellel ei tekkinud, siis loodetavasti saitasid muid paremaid filmi- ja kultuurisoovitusi või vähemalt natukene mõtteainet. Eetris on suveraadiosaatejuht Andrei Liimets, jätkame muusikat. TNT, kuidas kuivab värv, ansambel, muuseas lubab uut plaati selleks sügiseks. Viimased kaks tundi on eetris olnud raadio kaks suveraadiosaatejuht, Andrei Liimets, tänaseks lõpetamas minuga kohtute jälle neljapäeval samal ajal sealsamas kohas raadio kahes kella ühest kella kolmeni, siis juba uued teemad, aga suve raadioi ka vaatamata nende ilme nendele ilmadele ka vahepeal kuhugi. Juba homme ja kolmapäeval on siin stuudios teiega kolleeg Janet õunapuu, nii et püsige raadio kahel lainel. Tõsige suveraadio lainel ja mina saadan täna Teidsid Teele Chaliisiga. Me leiame seda, mis tõesti vaja. Leiame huuled kaotatud aja. 11 leiame õnne ja jõudu armastusest. Leiame rahu südamesse eest ja leiame Me ise, mitte. Tunnelist rinnales leiame uuesti, kui võõraks Me leiame, oli igatahes valiku see ees ja ei ole veel ja veel ja veel mõtetega õigele leiame kena aasta, me leiame venna. Me elame, leiame. Leiame hüvastijätuks parimat sõna. Kuulata.