Lapsepõlves ma millegipärast valetasin ühtepuhku iga tühja asja pärast ilma igasuguse põhjuseta. Tulin näiteks higisena porisena koju, kui ema küsis, kas ma jälle jalgpalli tagusin, vastasin, ei hokit. Aja jooksul muutus põhjuseta valetamine harjumuseks. Ja ma valetasin gala lõpmata. Hiljem hakkasin tähele panema, et paljud inimesed valetavad, ilmad neil sellest mingit kasu, kasvaks lihtsalt heast peast. Aegapidi kadus üldse mu teadvuses sõna rääkima ja selle asemele tuli sama tähenduslikuna sõna valetama. Meenuvad mõned episoodid minu tavalisest üpris keskpärasest elust. Pärast meditsiini instituudi lõpetamist asusin tööle jaoskonnaarstina. Ühel heal päeval sattusin silm silma vastu endise klassivennaga, kellega ma koolis just eriti hästi läbi saanud. Tere, vana, milline rõõm sind näha. Valetas ta naeratades. Haa, Teeerre, kuidas käsi käib? Kus sa töötad, tundsin ma valelikult huvi. Ma olen akadeemik, valetas ta teaduste doktor ja nii edasi, aga sina? Mina olen tervishoiuminister, valetasin vastu, tehes võimalikult ükskõik sõna soo soorõõm kuulda, valetas tema. Oled sa abielus? Olen, valetasin rahulolevalt, aga sina? Miinaga valetas tema munainoni iludus, tõin ta Itaaliast. Kui sa vaid teaksid China lollu pritsiida, aru, kas majanduslikult mõtlev praktilise meelega naine oskab hästi süüa teha. Mulle endal pole koduste asjadega mingit muret. Aga minu naine? Princzypardo valetasin, mina pole kahviga. Noh, mis siis ikka. Tulge meile külla, oleksime väga rõõmsad valetastena. Tänan. Tuleme juba täna, valetasin vastu. Ei, täna ei tule sellest midagi välja, valetas tema. Pooleteise tunni pärast, lendame naisega Itaaliasse ämma juurde. Ja lõin endale vastu lõugu. Ma unustasin hoopiski, et kahe tunni pärast on mul kodustine Lichtensteini vürstiriigi peaministri auks. Valetasin mina. Ja me jätsime jumalaga. Tunni aja pärast kohtusime iseteenindamisega sööklas. Enne pidulikku einet pole midagi paremat kui karneeritud haks nüüd selle kompart, valetasin tema kõrval istet võttes. Kardan, et jään lennujaama hiljaks, valetas tema neelates rutakalt hapukapsasuppi 12 kopikat pool portsjonit. Meenub ka jutuajamine ühe mehega, kes pidi andma loa minu esimese brošüüri gripp kui nakkushaigus avaldamiseks. Noh, mis siis ikka, hakkas ta valega pihta. Lugesin teie brošüüri otsast lõpuni läbi, uskuge mind, kolm ööd ei saanud magada. Usun-usun valetasin silmapilkselt. Palun saage minust õigesti aru, soovin teile ainult head. Valetas ta minust mööda vaadates. Ei, ma ei kahtle põrmugi. Te olete hea ja siiras inimene, valetasin ma punastama Ta. Nii et töö minu arvates peaktsetuma gripi, brošüüri sisse, torkama, midagi priileiva söömisest. See on praegu peamine. Tõsi küll, see on minu isiklik arvamus, valetas ta. Teil on absoluutselt õigus, valetasin, mina mõtlesin ise täpselt sedasama. Noh, ja peale selle brošüüris tuleks häbimärgistada kolonialismi mitte otse lagipähe, vaid nii kuidagi vihjamisi sulgudes. See on muidugi minu isiklik arvamus, jätkas ta valetamist. Ja see on väga aktuaalne, valetasin ma noogutades ja lisasin jumalagajätu. Milline õnn on teha tegemist targa juhtiva töötajaga? Ja nii ma sattusingi aeg-ajalt inimeste peale, kes rääkisid valetades ja valetasid, rääkides. Meenub, kuidas ma ükskord pikka aega raskesti haige olin ning lootusetus seisundis voodis lebasin. Ma ei reageerinud enam sellele, mis mu ümber toimus, kõik oli mulle ükstapuha. Olen sind alati armastanud, valetasin naisele. Mina sind ka valetas, naine rahuneb, kõik läheb hästi. Olen sulle kogu elutruu. Ma ei kahtle selles, valetasin vaiksel häälel. Ma usun, et sa saad terveks, valetas tema. Kas tahad midagi öelda? Kallis? Valetasin üsna sosinal matkeminud Peeter Esimese kõrvale, eks ju? Kindlasti matame, valetas naine. Mäletan oma matuseid, nagu oleksid need alles praegu toimunud. Enne, kui mind majast välja kanti, peeti väike hingepalvus. Meist lahkus, suurepärane, aus, avara hingega inimene. Valetas keegi, kes minu eluajal minu kohta anonüümkirju kirjutas. Tema elu on näide sellest, kuidas tuleb tööd teha. Valetas teine, kes oli mind kunagi minu enda soovil vallandanud. Mälestus sinust elab igavesti mees südames. Valetas kolmas, kes vahtis kogu aja kella, et mitte kinosse hiljaks jääda. Ta oli minu ainus tõeline sõber. Valetas neljas, keda ma oma eluajal polnud üldse näinudki. Sofi ametiühingu koosolek algab, hüüdis ukse vahelt ametiühingu Grupi organisaator Kaarel neuroPaabist kiisuke, rahustasin teda seal ennast korda ja tulen kohe saalis, kus koosolek toimub, on elektrivalgus. Missugust huulevärvi panna? Sirelililla. Rõhutasin julgelt huulte joont, silusin muid jooni ja läksin. Seal oli juba rahvast täis. Kõige parema koha on muidugi see pilpa kujulinemiralda ära võtnud. Istun tema kõrvale, siis torkab kohe silma, kus on ikka naise ja naise vahel vahe. Püüan tavaliselt nii istuda, et valgus langeks selja tagant, siis tekib pea ümber nagu särav kroon ja figuur pääseb hästi mõjule. Aga mis see siis on? Ettekandega esineb keegi võõras. Seal istub jo insener Leesalu ši pais ja etskae Lonnil transpordiosakonna Tõnuus, aednik ja Mikk on endale vuntsid kasvatanud nagu Hollywoodi täht. Egas midagi, homme lähen kevadest sigarette küsima. Huvitav, kas kõik näevad mu uusi kingi jäätuma tänasele Deculteeritud džempri selga, panin. Kõik vahivad kõnelejat puldis peaks praegu püsti tõusma ja aknalaualt tuhatoosi võtta. Juba tükk aega pole enam keegi minu poole vaadanud. Õppeneide huuled üle ja panen puudrit nina peale. Sooh ongi korras. Langetasin ripsmed, kuid jõudsin märgata, et mind vahivad paar poissi plaani osakonnast jäiseid ja alfons. See antu Bly. Aga kes bänniste taga istub? Ma ei näe hästi, aga prille ma kandma ei hakka, seedib inetuks. Ah, Männiste selja taga on nii ja vana nõid, kes klubiõhtul kogu ajalehes eluga lõhverdas kirjandusest teadagi seda kirjandust, tuubib ekstra mingeid värsse pähe ja kujutab endast kaunishinge. Jälle vahivad kõik kõnelejat kohe juba pool tundendavaterdanud. Kell kuus pen õmbleja juures olema. Ei tea, kas ta on juba jõudnud mu seeliku lühemaks teha? Miks madel istusin siia, miraldan mõju täitsa ära varjanud. Ja kõik jõllitavad nagu kiuste presiidiumilaua poole. Veronika tõuku. Tema kõverate jalgade asemel võiksid seal parem minu uutes tikk-kontsadega kingades jalad olla. Miks ei võiks mina ühiskondlikku tööd teha? Siis jääks presiidiumilaua taga istuda ja sõna võtta. Täna passikse mulle hästi, alles eile värvisin landatoniga juukseid. Millest see onkel seal õieti räägib, oleks juba ammu aeg lõpetada. Koosoleku juhataja kuulutas välja sõnavõtud. Läheks nüüd, teeks mõne ettepaneku. Tahaksid mind, mehed oleksid vaimustusest lausa arust ära. Näidatud Päsid, küsimus pannakse hääletamisele. Kes on selle poolt, et seltsimees kaalikas seltsimees kaalikas kaalikas kaalikas on? See seal punastab millegipärast. Mine, olen poolt. Mulle blondid meeldivad. Lõpetasid kahju, et ma ei saanud sõna võtta. Niisugune hea juhus. Tuleks kaalika juurde minna. Õnnitleda. No kust võisin mina teada, Talle otsustati palli noomitust teha. Juhtus nii, et vanajumal hakkas huvi tundma selle vastu, kuidas käituvad maa peal tema alluvad kurat ja ingel. Kaadriosakonna ülem, kes sai vastava järelpärimisi, ei imestanud põrmugi, kuid ta teadis, et vanajumala pilk näeb kõike ja ta peab ise kõike teadma. Ülevalt poolt tuleval korraldust peab täitma ning ta otsis välja kaustad tähekaka ja i. Ja ta kirjutas aruande. Seltsimees kurat on lõbusa loomuga ja väga seltskondlik olend. Hoolimata suurest töökoormusest katlamajas, kus ta töötab kütjana, lööb kurat, kaasat draamaringi töös, andes lastele šefluskorras etendusi võtab aktiivselt osa nääripidudest ja hirmutab ühiskondlikel alustel töötajate lapsi. Kultuur haridus töö liinis on viinud läbi mitmeid atistlike vestlusi. Ta on pälvinud kollektiivi lugupidamise ning teda on korduvalt premeeritud kui Iisrindliku kütjat. Kaitseingel töötab meil valvuri ametikohal, ei näita üles initsiatiivi, ei lase kaastöötajatel kriitikat teha ja õpetab neid igasugust kurjust magusalt ära kannatama. Käib peale, et viidaks sisse paastupäevad-pühapäeviti ja usupühade aegu, keeldub valves olemas ja läheb kirikusse. Teenistuskohustusi laovalvurina täidab halvasti süvenenud pandustesse ei pane tähelegi, kuidas ebateadlikud kodanikud defitsiitseid, kaupu näppavad koduses elus on lausa talumatu. Naabrid kaebavad, et kodanik ingel rikub avalikku korda oma pasunamängu ja laulmisega. Ametiühingugrupi organisaator värdi astus koosolekuvaheajal minu juurde, tiris mind koridorisoppi, ajas silmad jelly ja sosistas, mis haige mõtled, kas sa arvad, et keegi midagi ei näe, või? Mis siis juhtunud? Küsisin ta veel, küsid sinna teele Lilliga Siberdamas. Sa läksid temaga tänaval kuus ja lobisesid avalikult. No ja mis siis, kuidas missis läbi assibad veelgi rohkem jõllija sisestas siis kogu kollektiiv ainult sellest räägidki ja võtta arvesse juba tekkinud avalik arvamus. Sa pead tik naisele ausalt ära rääkima. Kolm minutit hiljem sosistas mulle sedasama. Com sortia. Ta oli näinud, kuidas Mariette hoiusama palitu Lillid palitu kõrvale riputasin. Ja eemaldus konstruktor männipuu nägiga. Ta nägi, kuidas ma instituudi sööklas järjekorras lilli taga seisin. Lihtsalt niimoodi ei seista, sosistas mulle nii, et teised ka kuuliksid. Kas arvad, et lollid oleme kõik ainult sellest räägivadki? Kui olete armunud, peate seda ausalt ja avalikult tunnistama ja oma vahekorra ära vormistama. Kui ma instituudist väljusin, pilgutas valvuritädi mulle mõistvalt silma ja küsis sosinal. Täna lähed üksi või? Eile, nagu ma nägin, leksite Lilliga kuus. Läksin koju ja rääkisin kõik naisele ausalt ära. Naine hakkas nutma ja jutustas mulle, et neid polikliinikus on kujunenud avalik arvamus, et ta peab mulle ausalt teatama oma suhetest doktorkaasikuga. Kõik olid näinud, kuidas ta gaasikuga koos jäätist sõi, ühes trammis sõitis ja tema anekdoodi peale naeris. Kõikulis selge kollektiiv ei võinud eksida. Me naisega muidugi arvasime, et armastame teineteist. Et peame koos olema, aga juba aasta otsa peidan end tuttavate ja võõraste naiste eest. Ma ei paku naistele trammis istet, ei jää poes, naised tahavad sabasse seisma. Kaheksandal märtsil jään aga hoopis haigeks. Ja ometi kukkusin sisse. Eile tänaval kõndides kaotasin hetkeks valvsuse ja peaaegu põrkasin kokku käskjalg leiliga. Taganeda polnud kuhugi. Tervitasin jooksin kähku nurga taha, aga oli juba hilja. Teisel pool tänavat sammus ametiühingu organisaator Märdi. Raudteevalitsuse ülema aruanne kiirrongi number 13 avarii põhjuste kohta toimetades juurdlust kiirrongi number 13 avarii põhjuste asjus. Kuulasin üle vedurijuhi pahviste ja kütjad tahmaste, rongi, Villema kiilaste ning reisijad, meeskodanikud Pliks ja Plaks, naiskodanikud, kannikese ja teised. Nende tunnistused langevad ühte. Rong number 13 väljus sihtpukist täpselt graafiku järgi. Rong koosnes kahest esimese klassi vagunist, kahest pagasivagunist ja ühest restoranvagunist. Kui rong lähenes Ell jaamane, hakkas noor ta esimese klassi kupees number 1742, kes lahendas ristsõnu rahutuse tundemärke avaldama tema naabrit, kodanikud Pliks ja Plaks, kes tahtsid magama jääda, palusid tal tule kustutada, mille peale daam vastas. Kala 13 tähte. Mõlemad reisikaaslased olid nii armastusväärselt, et nõustusid magama, valguse käes, katkes silm nõu ajalehega kuid neil ei õnnestunud uinuda, sest naabrina palus neilt ajalehti lootes leida sealt sõna, mida ta nii hoolega taga ajas. Et lõpuks ometi rahu saada hakkasid, härrased omakorda nuputama. Mõne aja pärast tekkis kodanik platsil niisugune tunne, et tal on see sõna käes. Kala 13 tähte käes. Vana heeringas. Ta hüüdis vana heeringas nii valjusti, et keegi kõrvalkupees viibiv soliidses eas daam, kes arvas, et teda hüütakse, väljus koridori. Talle tuli ilusasti ära seletada, et see oli väike eksitus. Siis hakkas temagi kolmedis tähega kala otsima. Kontrolör kinnitab, et kui ta esimese klassi vagunis pileteid kontrollis, olid kõik reisijad hilisele ajale vaatamata. Ta koridoris kobaras koos ja otsisid kolmeteist-tähega kala nime. Soovides näidata, et ta teistest rumalam pole, pakkus kontrolör kaamed, tursapead, mis aga millegipärast ei sobinud. Veidi solvunult jätkas kontrolör oma ringkäigu, kuid ta oli niivõrd haaratud ristsõnadest, et kupeesse number 238 sisenedes ütles palun teie pileti tasemel, palun teie tursapead. Lõpetanud ringkäigu läks kontrolör pagasivagunisse, kus asus rongiülem kiilaste ja kandis talle ette, kuidas asjaolud on. Kiilaste vajus sügavasse mõtetes ja ütles, et see võib olla heeringas õlis. Järgnes väike diskussioon, mis lõppes sellega, et rongiülem läks reisijate pagasi hulgast sõnaraamatut otsima. Tabas kõik kohvrit, kuid sõnaraamatut ei leidnud. Siis tuli kiilastele meelde, et vedurijuhil pahvistel on vedurijuhtide kursuste diplom ning järelikult on ta haritud inimene. Kui rong parajasti läbi tunneli kihutas, teatas rongiülem vedurijuhile, et tal on vaja kolmeteist-tähega k. Vedurijuht pahviste arvas, et see on silgud tarretis. Just siis toimuski avarii. Kõik kannatada saanud on toimetatud haiglasse. Muuseas, seal leidus raamat, kus on kirja pandud kolmedist, täheline kala. Minu arvates on süüdi ristsõnade autor, kes tuleb võtta kohtulikule vastutusele.