Estonia teatril on kaunis komme. Juba 10 aastat järjest on ühel teatrikuu märtsikuu õhtul lava oma maja veteranide päralt. Kell sellel aastal täitub ümmargune arv eluaastaid. Need on mälestuste ja meenutuste õhtut, millel on sümboolne Pealkiri kaminaõhtu. Sellele ilusale kombele pani aluse teatri peanäitejuht Arne Mikk, kes ka ise sel hooajal jõudis esimese juubelini. Koos Hendrik kergega on temaga õhtute juhtija. Helisalvestis ei asenda küll kunagi kohalviibimist, aga teatrisaal ei suuda iialgi kõiki neid mahutada, kes tahaksid kaminaõhtutest osa saada? Laskem siis algaval saatel kanda end mõttes kaks kuud tagasi Estonia teatrisse. Avasõnad, ütleb peanäitejuht Arne Mikk. Enne kui me läheme jutuajamiste juurde. Ma tahaksin meenutada teatriteadlase Kaarin Kase mõtteavaldust mis ilmus hiljuti ajalehes seoses Aino Talvi juubeliga. Karin Kask ütles. Teater ei allu aastaaegadele. Siin on tarvis alatist kevadel selleks, et teatripuu võiks üht aedu aegu kasvada juurtest, Jakroonist. Mulle tundub, et selles lühikeses mõttes on väga toredalt kokku võetud teatritegemise igihaljus põlvkondade järjepidevus hoolitsus, mure ja rõõm nii nende eest, kes teatrid on teinud kui ka hakkavad tegema. Ja kuigi teatritee on eriti balletis väga lühike, ometi nõuab ta igalt inimeselt maksimumi andmist ja nõuab ka seda, et sellel ajal tema ümber tõesti oleks alatine kevade kliima. See on muidugi ideaalis praktilises elus seda alatist, kevadet kahjuks ei ole õnnestunud alati saavutada. Ikkagi tulevad vahelega sügisiilid, lumetormid. Aga ometi. Inimene, kes on sidunud oma eluteatriga, on oma hingelt enamuses alati jäänud nooreks. Ja seetõttu me kunagi siin laval ei ole saanud vaatamata heale või tööaastate hulgale kunagi tervitada meie vanu veterane vaid noori endisi kolleege. 15. veebruaril sai 70 aastaseks meie kauaaegne kooriartist Arnold Twikalt. Kuidas sa üldse sattusid teatrisse ja millal sa teatrisse tulid? No see on natuke pikk lugu, aga ma katsun hästi lühidalt teha, seda meil on. Ma olen sündinud väga suures perekonnas, ma olen oma vanematel 10. laps ja meil isaemal oli neid Muku 12 ja juba lastena olime peres muusika väga isa-ema poolt, väga nii lastele antud edasi, meil oli isegi kodus oma meeskvartett, keelpillide väike orkester oli ja nii et juba sündimisest, see oli kaasa antud kohe ja koolis, nii palju kui ma õppisin, oli mul laulmine ainuke ala viisk, teised, aga ma olin laisk, ei viitsinud õppida koolis laulmist, see nii ergutas ja püüdsin ikka muusikale ligemale saada. Ja kui hakkasin juba omal nii-ütelda tiibu kandma, siis oli mul esimene t-d 1935. aastal töölisteatrisse. No see oli sõnalavastusega, seal proovisin ka palju mõnes kohas, kus oli niuksed koorid kaasa teha, aga seal ei olnud midagi taga siis 38. aastal, siis ma sain juba siia Estonias ja siis ma sain juba muusikale päris ligi. Kui toonest tulin, siis mul oli ka veel teised ülesanded, pärismaa alles. Muusikaga hakkasin tegelema alles 1000 947. aastal ja sellest kuni pensionile minekuni laulumees olnud. Sina oled üks nendest kolleegidest, kes on kaasa teinud ka kõik rasked sõja-aastad. Kas sa mäletad seda pilti, kui sa taas vabastavad, Tallinnasse tulid? Ja esimest korda Estoniat nägid? Ja see oli jah, väga kurb pilt, ma ei uskunud seda pilti siit, kui tulime juba Kuural Kuura nurgas, tulime tagasi, siis siis sai Tallinnast läbi mindud selle piduliku rongikäiguga siis ja nägin ikat varemeid palju ja kas sul oli võimalust ka Estonia teatri taastamisest osa võtta ja oi, väga palju, väga palju, mul on neid väga palju veel neid fotosi järeldin vanade kolleegidega, kes on juba manalasse juba ammu. Maria Hellam oli väga paljudega mäletan, tassisime kive ja sa ütlesid 47.-st aastast sa oled kooris, et järel selle maja aastad on juba sinul kõik kaasa tehtud ja millised on sulle olnud kõige toredamad ooperit, operetti, kus sa oled kaasa teinud? Mul kõige, kõige niisuguse jälje jättis mulle mällu, kui ma astusin koori ja mulle anti väike osa ja ma tahtsin sellest väikesest osast teha nagu mingisuguse suure aaria, mul on ainult üksainuke lause ütelda ja siis Priit Nigula ütles, et katsu seda lihtsamalt teha ja see oli vaikne, tonn ja rohkem. Esineda. Riivalasid. Aga, aga koorilauljana, millised etendused on sulle nagu kõige rohkem rõõmu valmistanud? No ma pean ütlema, mulle ikka operetid meeldivat rahvas võtab hästi, vastaja 1950 käis Estonia esimest korda Moskvas. On sul jäänud meelde, kuidas võeti vastu need etendused seal? Oi no öeldakse jah, et meie, eestlased on põhjamaine rahvas ja ja ei ole nii temperamentne, aga siis ma oma oma nii kõrva ja silmaga sain näha. Kui, kui soojalt Medical Moskvas vastu võeti, siis on ikka, eks kirjeldamata asi kohe märtsikuus me alati tähistame ka oma kolleegi Georg Otsa nüüd juba sünniaastapäeva. Kas sa mäletad ka teda sõja laulmas, kui ta oma esimesi samme tegi sellel teel? No sõja ajal mina temaga kokku ei puutunud. Aga peale sõda, see on juba Karl otsaga, meil oli niisugune kuidagi lähedane suve üksteise mõistmine. Kui mina sain juba 50 aastaseks, siis kui toreda kõne pidas mulle Georg Ots, on mul on see nii südamest siiamaani. Siis ta kinkis mulle niukse toreda asja. Elektrilauakella see patarei peal käib ja see on nüüd mul juba 20 aastat tiksunud, nii ilusti seal ja nii kummasena suurde tuppa lähen oma kella, vaatan. Kui ilusad sõnad ta mulle ütles, tol ajal juba 20 aastat tagasi. Niisugune soe mälestus temast. Kas sul praegu kombel aega teatris käia etendusi vaatamas ja millega sama praegu oma päevi täidab? Praegu mul on elus kõige ilusam aeg, kui mõni ütleb, et vanadus on. Et mõnel on see nagu kurb või, või kuidagi mina ütlen, et mul on see kõige ilusam ajajärk praegult. Ma oma noorust ei vahetaks mitte kunagisele oma vanaduse päevadega ära. Mul on. Tähendab kaks last ja kolm laste lapselast ja pojal on üks lapsetütrel kaks poissi, kolm poissi, nendega möllan, nii kui mul vaba aega on. Taat, tule mängima ja mina nendega Mölder, nii et mul ei ole igavustega, mida mul on ainult rõõm neid näha ja nendega mängida. No kuna su abikaasa töötab veel edasi publiku ja pool küljes, kas sa ikka teadis, kui käid vahetevahel vähemalt? Oi, ma käisin vaatamas sind unelm, kui oli selle lendava hollandlase teine esinenud ja ma sain sellest kohe, ma ei oska sõnu ütelda. Tiit Kuusik on lihtsalt võrratud, on minust vanem mees, ma ei oskaks ette kujutada, et ma peaks mida lauluga tegelema või? Vaata nii lühidalt ja mul lihtsalt käed õhutasid sellest aplausi temale, mis ma andsin. Ma sain niisuguse elamuse. Tõesti väga hästi, ta tegi selle veel ja ma ikka. Aga mul oleks veel üks küsimus. Meil tuleb juurde toredaid andekaid tantsijaid, lauljaid aga ikkagi kohutavalt suur põud on Tenuritest. Aga mul on siis ettepaneku last, nüüd mitu lapselast ürita neid panna, laulma, mängivad meil ikka järelkasv, oleks tulema kõige väiksemast, tuleb, tuleb. No ma tänan sind heade soovide sõnade eest ja tore, et temast tuleks ka siis meil üks uus laul küll. Armunud. Nüüd kuulakem katkendit Wagneri lendavast hollandlasest NSV Liidu rahvakunstniku Tiit Kuusiku esituses. Kuna. Juubelit kauaaegne Estonia ooperisolist Silvia Urb Teiega aastate tagant, sest ma mäletan, et kui kui ma tulin siia teatrisse, siis mina tantsijana olin üks teie tihtipeale üks teie saatjaid etendustes sellel laval, mina tantsijana teie solistina. Aga nüüd, kui minna ajas natukene veel tagasi, kust siis sai alguse väikese Silva laulude? No eks ikka laulukoorist, aga kas see laulmine algkoolis laulukooris? Sellepärast, et ma lõpetasin Võru linnas algkooli pärast seda tulin Tartusse pärast Tartut. Ma olen Tallinna, nii et ma olen kosmopoliit kolme linna peale kokku. Ja siis eks laulu Vjakas tänu sellele, et meil oli algkoolis väga hea laulmise õpetaja, kes väga meeldivat seda oskas meile serveerida seda laulmise, kunsti ja, ja siis koorilaulus muidugi tegin innuga kaasa, see oli muidugi pärast tunde, kuidas praegu on koolis, kas pärast tunde, Venne tund ja ma ei tea, aga me laulsime suure rõõmuga. Ja eks ta seal häkkas. Ja kui nüüd meenutada seda kuidas sai alguse tee siia majja Siia majja sai lihtsalt pärast konservatooriumi lõpetamist üle Toomse korrast raadiokoorist, kus ma laulsin paralleelselt viis aastat koos konservatooriumis õppimisega. Ja siis lihtsalt oli siia vaja ühte noort osatäitjat selle Kula kartemaski, nõnda nimelt ooperi jaoks, kus oli vaja noort neiut laulda ja siis siis leiti, et ma võiks siis tulla, ei kutsunud siia. See oli see, mis ooperis oli siis toona taga, ma mäletan seda, see oli kuskil 55. neli 54 ja see oli siis esimene roll mõnia. Kas esimene roll jääb meelde või ununeb? Ei, see ongi see kõige hirmsam roll, mis meelde jäänud ses mõttes, et ma tean, siin olid siiski ehitusi, siin oli siis yks varbaed Maidiselt kinnisest, eesriie läks ja ma pidin laulma ja seisis võbises käes ma kogu aeg 10 etendust. Nii et mulle hirm küll kukkusin orkestrisse, aga siis pärast kümnendat juba hakkas natuke nyyd. Julgemaks ridamisi tuli veel teisigi rolle, aga nüüd, milline neist rollide jadast on? Kas lemmikroll? Ma peaks ütlema, et mul päris lemmikroll ei olegi, sest mul õnnestunud teha võrdlemisi palju neid rolle, mis on mul nagu väga meeltmööda olnud. Ja ja sellepärast ma võiks öelda, et üks on üks on nüüd see ainuke ja õige, mida ma nii kangesti olen tahtnud teha, ei ole saanud teha. Kõik, mis on tehtud ooperis ja operetis, need on ja kõik niimoodi väga meeldivad andnud, võiks otsast hakata. Jaa, Pesson kahtlemata selles mõttes väga huvitav, et, et ma armastan väga ja siis muidugi ta oli ka väga suurepärane roll, mida sai ka mängida siis tähtis mänguline rallit, aga mitte lihtsalt mingi staatiline kuju, sest on ju ka neid, kus peab ainult seisma ja laulma, võib olla. Kas on ka mõni selline roll, mis on laulmata jätnud, kuid mida oled nagu? Ja mina olen seda juba maininud vist oma raadiosaates, et, et lakk, meie mad hambataks, lai sest et neid, ma lihtsalt ei saa lauda mul hääli võtta ning. De Silva olete aastaid olnud mitte üksnes selles teatris ooperisolist vaid te olete kandnud ka aastaid Meie opereti nii-öelda kandamate jõudu. Mis teile, kui kõigepealt küsida, et kas on teie jaoks vahe ooperi- ja opereti vahel? Operetis on lihtsalt, et see tekst on olemas, mis midagi väga hirmsat ei sega, sest ma ei olnud ju teksti ega töötanud konservatooriumis, meil oli ainult muusika ja et laval rääkida nii, et sinna saaliga kuulda oleks, seda oli vaja natuke osata. Kõnetehnikat kui sellist meil ei olnud, sel ajal. Ja siis muidugi oli mul raskusi, esimene opereti roll oligi lõbus lesk tähendab subjekti osa hiljem hakkas mingist primadonna osa tegema. Ja, ja siis siis olime väga raskustes, ma ikka kartsin, et noh, et vist hääl ei kanna, ei oska vähemalt seda panna kandma. Aga pärast ta muidugi jah, nagu ikka õppisin töö, tööõpetajad, tegijad nagu öeldakse. Ja siis muidugi. Operette ses mõttes vahva, saab lahti last mängida hästi, palju saab vabadust kätte, seal on rohkem lubatud kui Blooperis. Kas te Silva nüüd juba olles mõne mõningat aega teatrist eemal kas mõtted tulevad tagasi laulu juurde ka veel alati talvel ei lange üldse kodus käide. Millega teie oma vabu päevi sisustate? Mina sisestan oma vabu päevi kodus kaminaõhtutega. Tähendab selles mõttes, et, et talvel külmaga väga mõnus seal istuda ja siis koduse majapidamisega lihtsalt. Kas on meelde jäänud mõni kõige meeldivam päev teatris? Ei ole sellist ekstra meeldivat päeva, sellepärast et kõik päevad on väga meeldivad, kui on etendus õnnestunud ja ja ei ole mingeid lapsi olnud ja, ja, ja hästi on vastu võetud ja ja siis kõige meeldiva tunne pärast tööpäeva aga nüüd ekstra midagi, mis eluks ajaks meelde jääb, kangesti, et votseerinud, ainuke õige seda mul ei ole, sest et meeldivad väga palju olnud ja sellepärast on raske ta ühtegi rõõmu. Kui saad salata algusest, kas valiksite mõne teise elukutse kui eeldusel, et teil on ikkagi hääl olemas. Nojah, muidugi, kui ma oleksin esiteks sama ja ma ikka valiksid sama, sest mul ei ole teist sellist südamelähedast, mille järgi mars igatses tunnet, mis on jäänud tegemata. 24. veebruaril sai 70 aastaseks kauaaegne Estonia teatri orkestri kontsertmeister Arved Jakobi. Võib-olla esimene küsimus oleks selline, et Tallinnas on kaks suuremat orkestrit riiklik sümfooniaorkestri Estonia orkester, alati mängijatest puudus ja Ühed jooksevad siia, teised sinna. Aga millistel põhjustel sai teie päriskoduks just Estonia orkester, kuigi siin on vahel tööd palju rohkem ja Vaba aega vähem ja see on hea küsimus sellest, et ma ei kavatsenud üldse Estonias sülle. Kui ma, kui ma konservatooriumis õppisin, siis no tihtipeale käisime ikka teatris ja vaatasin siis sillodistasitsin ees, päris tähendab selle rambi all seal ees ja seal oli siis üks selline tšellomängija, ta oli. Ta oli vanamees ja võrdlemisi niisugune väga tülpinud ja kurva ja igava sellise näoga. Ei, mina vaatasin siia majja ma küll ei tule. Ja siis, kui juba nii konservatooriumis rohkem, nii juba jalad alla sain siis maapangas oli üks muusika haigi direktor. Ja siis ma mängisin enes lihtsalt panka. Ja töötasin seal raamatupidajana viis aastat. Ja siis oli mul sellest kõrini. Sellepärast et see oli niivõrd igav ja veel igavam näoga Vello mäng Estonia veel igavene, palju palju ja, ja kui siis 40. aastal suurendati, orkistitsid, siis pea Laan ja no nüüd teadsid juba, kutsusid mind siia siis Estonia orkestris. Jumal tänatud. Aavik ei olnud siis enam Estonias kraavikuga, ma olen mänginud Aavik oli, tähendab, sel ajal, kui mina konservatooriumis õppisin oli ta konservatooriumi direktor. Ja mul on kõige soojemad mälestused sellest inimesest. Pehme hell, lüüriline no nagu tema muusikagi väga tore inimene, kellega lihtsalt raske oli pahuksisse minna, ma ei tea, kas üldsegi tal oli moes ainult, kui tal väga juba poisid liiga tegid, siis igavene häda nende poistega tai sealt kuskilt. Viljandimaa mees oli ka kõige hullem ütlus, mis ta ütles, igavene hädas, igavene õde. Kuna meie, keegi ei ole siin enam noorematest vähemalt näinud Raimond kulli. Me oleme ainult lugenud, et kullil tegi kõige suuremat lõbuseep, kui laval orkestris midagi segamini läks, sest et proove sellel suhteliselt vähem ja kullil kohe meeldis neid otsi siis uuesti kokku õmmelda. Kuidas see oli noor kui temal, ma ütleksin, et vaevalt see kellelegi meeldib, kui midagi segamini läheb ja imeline see temale ka. Ja muidugi ta oli väga sellise erksa loomuga ja ja väga kiire reaktsiooniga mees ja tal läks korda likvideerida, aga ma ütleksin, et suurima orkestri abiga sellest, ega seal ei aita, ütleme näiteks laulja eksib, ütleme korregolmi taktika ja kui sa tegid käega niukse kringleid, eks ole, midagi seal aga tabama peab semi seal, kel mängida tuleb edasi, mitte tema kõrvaga ja ainult nii palju aru, et midagi korrast ära on, aga siis oli kontakt kõrvaga, eks ole, ja lauljaga jälle, kuna oli ju palju mängitud etendust, eks ole, siis poisi likvideerus, nii et ma ütleksin, et et suuresti orkestri abiga teatri Sist, kui etendus läheb, on palju Arv koordivist. Tükki vajab võrdlemisi pähega. Aga kui kiiresti te taote tajute siiski ära, kui laval midagi sellist juhtub, sõltub muidugi muusikast, kas on kaasaegne või läheb Verdi, Mozart või? Ja üldiselt on niimoodi, et, et ma ütleksin, et orkestris mängitakse partituursed see tähendab seda, et me ainult mitte ainult oma partiiga ei arvesta, aga meil on juba enam-vähem. Muide, ma ei ütle seda sellega, et me pardituuriga tegeleksime õppimise, aga juba selle aja jooksul jääb muusikafaktuur ja kogu see ülesehitus ja jääb meelde, eks ole, kõik, mis toimub väljaspool teie palka, aga ka seda see anekdoot kontrabassimängijaga ei maksa Estonia orkestris. Siin on kõik ikkagi enam-vähem niisugused inimesed, kes silmapilkselt kui midagi juhtub, siis tajuvad, kus nad on ja mis seal tekivad, vead? No teie puhul ei ole vaja esitada küsimust, millega te oma vaba aega täidate, sest ta mängib edasi veel. Aga see tähendab seda, et te peate siiamaale olema vormis. Staarjutate siiamaale palju edasi, ikka kogu aeg ja seda pilli ilma hajutamata ei mängi. Ja ma ütleksin kohe päris ausalt, et mulle meeldib harjutada, harjutada ja viiul on väga ilus pill, soovitan palju sellisel ajal õppida. Kui selle ikkagi enam-vähem mängida oskaks, seda pakub isegi harjutamine pakub lõbu. Mulle tuli meelde, Panso vist andis sõnale maagia mõiste juurde, see on teatrimaagia ja mikspärast need inimesed, nüüd kõik hakkasime, et miks need, miks need inimesed siin nüüd laval teevad kommentid. Sest tegelikult on ju, siin on väiksed palgad, kui nad läheksid kuskile teatrisse või tähendab tehasesse või, või, või võivabrikusse. Natiilid teenivad kaks-kolm korda rohkem. Aga nüüd nad on siin õiega pangas rahale lähemale tulla küll, jah. Seda küll. No see oli neid juhused, ma sattusin siia, mida ma ei kahetse, aga siis mina mõtlesin seda, et selle teatrimaagia sõna on veel teine pool. Tähendab maagia, see, mis tuleb näitleja poolt mis lummab publikuga, aga ma mõtlen maakial, teatri mage on ka teine pool ja see, mis lummab teatritegija. Ta lummab teatritegija nii ära, et seal ei ole midagi parata, sa oled kohe naha ja karvadega. Ära mind, vaat see on see ansamblitunnetus vist, ma tean, et lauljad räägivad lava poolelt, et vahel ühel etenson mingi orkestri pillisoolo nii südamesse läinud, et nagu ei saa teiste laudtee ja vastupidi, vahel mõni pillimees ütleb, et täna laulis see või see osatäitja nii hästi, et ma pidin kuidagi teistmoodi mängima ja. Öelge palun. Ma võin publikule selle ausalt välja ütelda. Et kui teie nagu ametlikult pensione läksite, te suutsite oma esimeste viiulite rühma nii välja koolitada, et mitu meest nende hulgast võib-olla oleks võitnud, võinud kontsertmeistriameti vastu võtta. Et mitte ainult oma koha täitmine, vaid ka seejärelkasvu eest hoolitsemine on teile olnud ja jääb vist siiamaani südamesse. Jaa, jaa, jaa. Seda küll mul oli niisugune, et kui ma kontsert teiseks sai, mulle ei tee nagu ikka inimestel tulevad ideed. Ja mul oli idee ka, et vaat kogu seda väikisin, saab paremini organiseerida ja paremaks teha. Ühesõnaga, samadel tingimustel samade, isegi samade meistriga ka lihtsalt. No viiks vast pikale hakata seletama ja see ei ole huvitav publikule millistel meedia. Ja ma lihtsalt võtsin kohani kohe sarvist kinni sellel asjal ja mulle nagu omale tundub et ma teatavad edu, saavutasin seal mitte ainult riiulitega, aga üldse terve orkestri muusikalise distsipliini tõstmisel ja seda ma loen ist oma nii-öelda elu suuremaks kordaminekuks. Võib-olla üks, kolm nimetust läbi aegade või ka hetkel, millede puhul te olete kõige suuremat rahuldust saanud seda muusikat esitades teatrilaval just teatrisaalis. No muidugi, ma võin kolmdile nimetada, aga ma ütleksin kohe, et neid ei ole mitte kolm, aga neid on kindlasti 30. Ela vastastele, need kolm Putšiini ooperit ja olid ja see oli näiteks mantel, õde, Andžiniga, seal olid niisugused suured tilised tõusud, mida läks korda terve kollektiiviga saavutada. Et no see on väga meeles siis muidugi Roosikavaler Salome ja teatavas mõttes üllatas mind ka Vaarnernid kuma, uuesti mähist uuesti mängisin ja sest see läks hästi korda, mulle tundub nii ja võib-olla lõpuks veel üks küsimus, kas teil elu on kindlustatud? Ei, ei ole. Ma räägin sellepärast, et orkester, kuigi ta on siin suur ja suveräänne kollektiiv on pidevas ohuolukorras, sest igal peaaegu etendusel lavalt midagi kukub orkestrisse. No kui kukub siin apelsin või või mingi kiri, see tee viga, aga ma tean, et meil on kukkunud ka don Sumanis kunagi üks tõrvik ja mõnes etendas isegi mõõk, kahe võid seal orkestrisse. Õnneks ta ei ole kellelegi pähe kukkunud, siiamaale. Aga kogu aeg väike hirm, võib-olla et lavalt midagi orkestrisse tuleb. Nii et teie peale ei ole midagi kukkunud, ei ole, natuke kaugemale ei ole veel kukkunud, aga õnne peab ka ikka olema. Ma soovin, et teil oleks palju õnne veidi, et näiteks salatikaaslane Katkend Richard Straussi ooperist Roosikavaler laulavad Liidia Panova ja Teo Maiste. Mis kriis? Otsi minut, Askust aprilli. Otsi A R. Jah. Ka seenega. Või? Minuga minuga. Ehkki pikki Eminutu Aber ja kõik muu seal all r joota Uurimis. Pääle. Taala. Nii ka. Nii. Ka. Möödunud aasta detsembrikuul sai 75 aastaseks Elizabeth meeder. Ja eeloleva maid. Eeloleval maikuul tähistama teist juubeleid Meeta kalk. Kuna mõlemad on kauaaegsed, meie rekvisiidiala töötad, siis ma palusin nad korraga siia tulla, sest küsimused ja probleemid ilmsed võrdlemisi samad. Rekvisiidiala inimene teeb oma tööd publikule märkamata. Tema nimi on tavaliselt kavalehe kusagil lõpuosas. Ja publik ei teagi, et siin lava kõrval oleks väikene ruum mis on maast laeni täis kõikvõimalikke asju, nii ehtsaid kui ka järeletehtuid. Igasugustest söökidest-jookidest, mõõkade, pillide, relvade. Ma ei tea milleni välja. Kas te võite öelda, Meetagi selle ala kauaaegne juhataja, palju neid esemeid üldse teil seal ruumis võib-olla 1000 1000 Thermo leigus, ookean. Rohkemgi veel kui 1000 nii et seda kõike teada, kus nad lasevad. Kus meil on? No vot seda ma tahtsin küsida, kuidas te leiate üles, vaata peas. Mitte kõiki asju ei võeta teie toast, vaid osa peab olema laval juba valmis kusagil ukse taga ja ja riiulist või nagis. Aga kui näitleja omani lava erutuses seda ei märkagi, üles ei leia, kas te olete vahel ka lava kõrval siis valmis kuidagi abistama või? Lavastus läheb, tähendab, etendus läheb, näitlejad teab, et see on väga õige, aga tihtipeale unustada, millal tungeelsin ümbasele lavakapi, kui näiteks sealpool küljes on keegi neid hädas, siis siinpool kyljes, meie peame seda silmadega kohe tummalt jälgedes nägema, et me saaksime kiirelt selle olukorra ära päästa. Kunagi Georg Ots pidi isa lööma noaga ja Georg oli selle noa millegipärast tõesti unustanud, tema kunagi ei unustanud. Ja nüüd meie siin lava taga just nagu te ütlesite, et kuidas te, kas te jälgite püüate päästa meie meiega mõlemat jälgida tahame väga pääste, tema käiku enam tagasi sinna ei saa teha. Siis keerd mängis, välja minna ei saanud. Tema lõi siis lihtsalt naasemale, lihtsalt kägistas ta tõketega. Nii et, et rekvisiitor, näitleja peab jääma oma rekvisiidid, ma tahan öelda, aga rekvisiitor, kõikide näitlejate, kõik rekvisiidid, seda siis menteeti, haiges peas palju ja kui öösel keegi meid üles lüüakse, paluks, et, et pange lavastus valmis meiereist paneme pähe kesise nõusi omavahel. Elizabeth meeder, millist vedelikku või millist toitu Estonia laval kõige rohkem pakutud näitlejatele? Kui Draamateatris söödes ütleksin seal üks kolm-neli kilo liha ja jätan selle ära, siis muidugi nii palju mikspärast meil ei sööda. Ma tahtsin teda jälle sellepärast, et laulja ei saa ju süüa ja laulda ühe. Sellega neile võtafoorsed. Ausalt, mida need köige joovad, tahtsite küsida veel? Limonaad, Nizza banni, pudeleid, veinid ja teised kokteilid, need on kõik limonaadid. Mul tuleb meelde üks lõik Benno Hanseni intervjuust ajakirjanikega. Tema käest küsiti ühe Lemba ooperi esietendusel, et milline on kõige parem koht selles ooperis. Hansen vastased silgusöömine. Ta ütles, et nii häid silke kui selles lavastuses pole Estonias kunagi antud. Ainult et liiga lühikene stseen sat silgu suhu võtta. Juba tuleb kummardama minna. Muidugi ta ütles, et kuna ta selles intervjuus muusikat ei maininud järgnevat muusikat ei hinnanud nii kõrgelt kui silku siis Lemba oli väga pahane selle peale kaua aega teretanud teda. Aga ma tean ka seda, näitleja erk ja väga niisugune tundlik, ma tean ka mõnda kolleege, kes, kui ta laval eksis, ta ütles. Oi, täna anti mingist imeliku sigareti sääsest mul kõik rütmitunde segamini, kuigi sigaret on kogu aeg sama olnud. Aga kas teadis, kellel käite etendusi vaatamas? Mõlemad? Ma olen aeg-ajalt käin, jah ikka ma tahan ikka kõiki neid vanu ja palju tuleb neid korduslavastusi ja ikka tahan näha. Mis on üldse tead, mida ma ütleksin niimoodi, et? Kogu meie elu oli teater, Deathani kogumine, elu Hannes rohkem oli olnud kõik. No ma sooviks, et need teatrist kaasa saadud impulsid saadaks teid ka siis ülejäänud puhkusepäevadel, aitäh tulemast. Et lugu, mida rütmi siltorit seoses Georg Otsaga meenutasid, juhtus ilmselt Villem Kapi Lembitu etendusel Sis kuulakemgi meelise aariad sellest ooperist Georg Otsa esituses. Puhu udu? I. Veel hiilis. Hukkunu. Hiina aga o. Mikud. Ta laseb. Kes teab, nyyd juba, kes teab meelisi. ERR-i aga on üle Pinuke effi. Hardo. Lõpetuseks ma tahaksin lugeda paar rida Paul Pinna mälestuste raamatust minu eluteed, eluteater ja teatrielu. Ja seda sellepärast, et käesoleva aasta sügisel möödub 100 aastat Paul Pinna sünnist. Kes oli üks Estonia teatri rajajaid. Paul Pinna ütleb siin, et õige on, ajaga peab kaasa Sammo, muidu jääd ilmakäigule jalge ette oma teel. Ma olen käinud neil uutel põhimõtetel ja olen ajaga sammu pidanud. Kuid iialgi ei ole ma unustanud, mis mind on ülendanud ja tiivustanud möödunud aegadel. Sellepärast vana Estonia on olnud mulle kõik. Ma tahaksin tänada ka oma endisi kolleege, meie lugupeetud veterane selle eest et nad on ajaga sammu pidanud, on ikka jälle meie muredest ja rõõmudest osa võtnud. Tulge ikka jälle siia, sest ma näen, et Estonia on ka teil olnud kõik suur tänu.