Kord oli üks noorik metsa marjule läinud torbik parajasti täidetud, tahtis ta kodu poole hakata minema, kui kogemata puude vahelt üks kogu talle silma puutus, mis eemalt inimese sarnane näis. Ligemale minnes leidis ta noore neitsi kahvatunud näo verise suu ja palega põõsa all minestuses maas. Naine ruttas allikale, mis kaugele ei olnud, puistas nopitud marjad, põlle täitis torbiku külma veega, millega ta neitsi silmi ja meelekohti pesi. Kuni minestusest ärganud loomake silma tabas ja võõrastes ümbervaates võõrast naisterahvast enese kõrval leides kohkus neitsi esiotsa aga üürikese ajaga. Lahkuse ehmatus ja kartus. Ta võttis lahkesti nooriku käest kinni, tänas ja ütles. Su heldus on täna mu elu hädakitsikusest päästnud. Kes teab, mis minust oleks saanud, kui sammu peale ei oleks halastanud meie suguvõsa kurjem, vaenlane? Vana metsataat juhtus täna teel minuga, kui peksis mu poolsurnuks, nii et hingetult maha langesin. Sinu abita ehk oleksin siia paika jäänud. Mul ei ole täna võimalik suuremat palka sulle anda, kui see sõrmus, mille sulle sõrme pistan. Aata. Nüüd oleme eluotsani kihlatud. Kui sa selle, mis sul praegu südame all kord ilmale tood siis peavad nõuaderiks paluma ja mind kahe noorema õega seltsis vastu võtma, kui me kolmekesi varrule tuleme, valvasud, et sa kellelegi tänasest juhtumisest sõnakestki ei lähe kuulutama. Ja kui sõrmuse pärast peaks küsitama, siis ütle. Metsast leidsid. Rääkides oli ta kuldsõrmuse oma sõrmedest võtnud ja nooriku sõrme pannud. Naine pakkus talle maasikaid põllest, mida neitsi lahkesti vastu võttis ja neist rohkesti poole osa ära sõi. Sa oled mu minestusest päästnud, Mu nälga ja janu kustutanud selle heateo. Tahan kord sinu tütrele tasuda, kui ta minuealiseks saades mehele hakkab minema. Lahket juttu edasi vestes olid nad jõudnud metsa äärde lagedale, kus neitsi nooriku juurest metsa tagasi läks. Naine tahtis veel marjule minna, et torbikud jälle täis noppida. Aga päev jõudis juba õhtu ligidale. Ja kui ta ülejäänud marjad põllest torbikusse puistas, tõusis torbik kuhjaga täis. See paistis naisele imelik, sest eks ta olnud oma silmaga näinud, kuidas neitsi rohkesti poole osa marju oli ära söönud. Siiski pidi imestamine koju jõudes veelgi kasvama. Kui ta marjad torbikust vaagnasse valas, leidis ta alumise poole hõberahaga täidetud. Mis see tähendas? Neitsi oli metsas juhtunud sõrmuse loo rääkimise ära keelanud. Sellepärast pidas naine paremaks ka raha asja salamahti pidada. Ta pani rahakirstu põhjakangapakkude vahele, kus ta hädapäevil lootis abi leida. Pool aastat pärast räägitud marjul käimist oli ta nurgavoodis maha saanud ja tütrekese ilmale toonud. Kui varrupäev ligemale jõudis, tegi emale ränka südamekoormat, et võõra neitsi kodupaid küsimata oli jäänud. Ta ei teadnud nüüd kuhugi sõnumeid läkitada. Õuest kuuldus kellukestega kõlinat ja vaata. Ilussaal sõitis kahe hobusega õueväravast sisse ja kolm kasukate sisse mässitud naisterahvast istusid saanis. Teie olete juba kirikuteel, hüüdis üks neitsi saanist, ärge veetke aega. Meie kutsar käänab hobused ümber ja siis sõidame seltsis kirikusse. Küll tagasi tulles läheme titeema teretama. Ehk küll nurganaine toas seda juttu ei kuulnud. Siiski arvas ta kohe, et kolm võõrast Saunis muud ei võinud olla kui ettekuulutatud palumata jäänud vaderid. Hommikul kurbuses täidetud süda kippus nüüd rõõmust lõhkema. Ta kaebas siiski, et kallid võõrad varru perest kuiva suuga kirikusse olid läinud ega jõudnud tagasituleku aeg oodata, kus võlgu jäänud hommikusööki armsatele külalistele võis tasuda. Õnneks ei teadnud ta hing midagi sellest tülist, mis vahepeal Vaderitel kirikus lapse nime pärast oli. Kui õpetaja küsis, mis lapsele nimeks antakse, kostis üks neist võõrastest neitsidest. Maasikas. Kuidas te ütlesite? Küsis õpetaja. Mari, Madli või Maret maasikas anti teist korda vastuseks. Lapse isa ja vaderid vahtisid imestades üksteisele silma. Keegi ei teadnud, mis sellest asjast pidi arvama. Aga kirikuõpetaja ütles tõsise sõnaga. Mo, palun ärge tehke siin nalja, ütelge tõsiselt, mis lapsele nimeks saab, ehk ma ristin ta teilt küsimata ristiinimese nimega. Siis läks ikka neitsi palged viha tujus punasemaks, kui ta julge viisaka sõnaga kostis. Kes mulle tohib keelata ristitütrele tahtmist mööda lasta nime panna. Kas arvate vägisi mu üle võimuse saavad, küsis õpetaja niisama, pahasel meelel. Kui nii hõlpsasti usute, minu üle võimust saavad, siis pean ma teile esiteks meelde tuletama, kes mina olen, teiseks teilt küsima, kes teie olete ja kas ma seaduseloaga tohin teid lapse Vaderiks vastu võtta. Sõna lausumata tõmbas uhke neitsi ühe paberilehe oma põuest ja andis õpetajale lugeda. Kirikuõpetaja kahvatus lugedes surnu kõrvaliseks ja kogeles ehmatanud keelel. Andke andeks. Andke andeks, Ahus suursugune. Aga neitsi tõstis ähvardades sõrme ja ütles vait. Ristilapsuke. Meil ei ole pikemat juttu. Kirikuõpetaja ristis lapse andis talle nimeks maasikas. Siiski värisesid mehe käed pügal ameti toimetusel. Varru peresse tulles läks uhke neitsi jala pealt titeema teretama võttis tal kaela ümbert kinni, silitas palgeid, ütles sõrmega teiste neitside peale tähendades. Need on minu nooremad õed, keda ma Varrole lubasin tuua. Me tõotame kolmekesi sinu tütrekese eest hoolt kanda, kuni laps inimeseks kasvab. Kui sa varem siit ilmast peaksid ära minema. Seepeale andis iga neitsi lapse emale ühe kuldkarbikese üteldes. Karbikestes on tütrekese kingitused, mis vaderi andeks tõime. Ära näita neid kellelegi. Sa ise või küll vaadata, kui tahad. Aga ära kaota kalleid asju. Küll paluti uhkeid võõraid lauda keha korrastust võtma, aga nad ei tahtnud süüa ega juua. Lapse emaga head aega jätnud, lahkusid nad varrult ja sõitsid uhke saaniga õueväravast oma teed. Varrulistel kipitas väga südamel teada saada, kes uhked võõrad neitsid olid ja mis neis kuldkarpides võis olla. Seda igatsemist ei saanud keegi täita. Ka lapse isal läks meel tuska, kui ta pärast varruliste lahkumist pikemat otsust naise suust ei saanud. Ta ei uskunud kogunisti, mis naine tõtt mööda tunnistus, et talle imelised võõrad sama tundumata olid kui teistelegi. Mõni päev hiljem läks ta salamahti kirstule kuldkarbikesi vaatama, et näha saada, mis kallis varandust kuldkoore all peidus seisis. Ta ei leidnud muud kui kolm väikest lähkri kivi igas karbis. Väike maasikas oli seitsme aastaseks saanud kui tal ema äkitselt rängasti haigeks jäi. Nõnda et mõne päeva pärast pikemat elulootust ei võinud olla. Enne surma tunnistas ta loo üles, mis talle metsas enne tütre sündimist võõraneitsiga oli juhtunud. Mees ütles tröösti ides. Ole sellepärast rahul. Sellest kokkusaamisest ei või sinu hingele mingit kahju ega koormat tulla. Ja tütrekese pärast võid sa rahulikult silmad kinni panna. Küll Vaderi neitsid, ta kasvatamise eest hoolt kannavad. Siis õnnistas naine oma tütrekest, jättis jumalaga ja läks puhkama. Teisel päeval pärast matusepidu tuli uhke vaderi neitsi ja tahtis maasikat endale kasvandikuks viia. Aga leskmees ei raatsinud lapsest lahkuda. Palus teda endale rõõmuks ja nukra meelelahutuseks alles jätta. Ta palumise peale jäeti laps sinna, aga neitsi ütles. Üks neist, õdedest tuleb iga päev väikest maasikatest vaatama. Nõnda sündis ka hiljem. Iga päev käis üks neitsi emata last ootamas. Tõi talle puhtaid riideid, magusaid kooke ja mitut seltsi ilusaid mänguasju. Aasta pärast võttis leskmees nõuks teist naist minna kosina. Kaks päeva enne pulmi tuli vanem neitsi ja ütles. Maasikas ei tohi pikemalt sinu juurde jääda. Ma tahan ta täna kaasa võtta. Sina saad küll teise naise ja võid aegamööda jälle lapse isaks saada aga maasikas ei leia enam teist, tema kõik, mis me siia saadik tütrekesele kinkisime, jäägu sulle ja su noorele naisele. Aga kolm kuld, kar appi, mis me varupäeval lapsele kinkisime, pean ma kaasa võtma. Mees püüdis küll vastu tõrkude niipalju kui jõudis, aga siiski aidanud siin tema vastupanek midagi. Väike maasikas palus nuttes. Ma tahan risti emade juurde minna. Isa pidi viimaks järele andma. Ta läks tüki maad salaja neitsi järele, et näha saada, kustkaudu tee nende koju läheb, mis kaugele ei võinud olla, sest et nad iga päev käisid last vaatamas. Uhke neitsi läks laps käekõrval selle metsa poole, kus kadunud ema nooriku põlves marjul käinud ja esimest korda võõraneitsiga kokku oli juhtunud. Kui neitsi nüüd lapsega ühe suure kivi ligidale jõudis, mis metsa ääres lagedal seisis kadusid nad äkitselt vaataja mehe silmist, otsekui oleksid nad maa alla vajunud. Mees tõttas sinnapaika, käis mitukümmend korda ümber kivi, otsis jälgi ja põrutas vahetevahel jala kannaga vastu maad. Kas mingid õõnsad kohta ei leiaks? Aga kõik vaev läks tuulde. Ei saanud last ega lapse ristiema näha. Noore naisega elades unustas ta aegamööda kadunud naise tütrekese. Siin peame meie väikese maasikaelust jutustama. Nimetatud kivi ligidal seisis kolme vaksa sügavusel muru all sülla laiune ja pooleteise sillapikkune paekivi mis tuttaval jalaastumisel keldriluugi kombel üles tõusis, tuli sisse laskis ja siis silmapilk jälle kinni langes. See sündis nii imekiiresti, et eemaltvaataja sellest aru ei saanud, vaid uskuma hakkas, et nähtav inimene äkki kas maa alla oli vajunud või nägemata tuulde tõusnud. Mis niisugust arvamist veel tõelisemaks tegi, oli see, et kuhugi kriipsu ega märki murule maha jäänud murupind näis, kui ühest tükist valatud Paavas kaane alt leiti lai kallist kivist välja raiutud trepp, mis sügavamale viis. Trepiastmeid mööda alla minnes jõudis väike maasikas ristiemaga seltsis ilusa õue peale kus üks klaasist ehitatud hoone seisis. See oli neitside kodu, mida kivialuse koduks nimetati. Teenijaid leidus siin palju, kes kõiksugu peenikest, naiste näputööd valmistasid. Ta väikesele maasikale õpetati aegamööda niisugust näputööd. Ehk teda küll teenijana ei peetud, vaid kui hellitatud saksa last kasvatati, kellel millestki puudus ei olnud. Ristiemad kandsid tema eest hoolt ja armastasid teda ema kombel. Nõnda kasvastav 16 aasta vanuseks, kus ta priskeks tütarlapseks oli õitsenud. Siis ütles ühel päeval vanem ristiema temale. Minu armas maasikas. Aeg on kätte jõudnud, kus sa meist pead lahkuma. Siiski loodame, et lahkuminek kaua ei kesta. Läheb asi õnnelikult korda, siis saame jälle kokku ega võimeid seal muu lahutada, kui surm. Kaks ustavat teenrit ja oma kolm kuld karbikest pead sa kaasa võtma. Karbikestest leiad kõike, mis sulle pikal teekäigul võiks tarvis minna. Kui ta veel pikemalt tütarlapsele teekäigu jaoks mõnd juhatust oli andnud, avaldas ta viimaks, et minek kolme päeva pärast pidi tulema. Küll oli maasikal südame kurbus suur aga väiksem ei olnud lahkumistunnil ka risti emade kurvastus. Nad tahtsid silmapisaratest sulada, kui ristitütre kaela ümber kinni hakkasid ja talle mitukümmend korda suudentsid. Viimaks kutsuti mõlemad sulased vanaealised mehed, keda maasikas enne ei olnud näinud ja üteldi, et need teel tema kaitsjad saavad olema. Nõnda mindi siis teele maasikal väike korvike käes, kus sees ta kuldkarbikesed olid. Said nad tüki aega metsas edasi läinud ja tütarlapsel lahkumispisarad laugelt tahenenud, ütles üks tema saatjatest. Ega me pik veel jala ikka ei jõua ära käia. Maasikas küsis, kust peame hobused võtma? Mees, kostis hobused. Jamuudee käigu tarvidused on teil korvis. KuldKõrbikestes. Maasikas vahtis kahtlaselt temale silma, nagu püüaks sealt otsust, mis seesugune pilkamise jutt pidi tähendama. Aga mees ütles tõsise näoga, võtke üks lähkri kivike karbikesest, siis saame sedamaid sõiduriista ja hobused. Võttis kivikese, mis talle näppu juhtus ja andis mehe kätte. Mees puhus kolm korda kivikese peale ja ütles. Tõld nelja hobusega astugu ette. Silmapilk seisis tõld hobustega, seal. Maasikas pandi Saksaks tõlda istuma. Üks mees istus kutsari pukki, teine toapoisiks tõlla taha. Ja siis läks tee käik rutuste edasi. Päike seisis juba kõrgel lõunas, kui kutsar küsis, kas tühi kõht lõunat himusta. Maasikas kostis. Meil pole mingit toiduvara kodunt kaasa võetud. Aga meil on kivikesi küllalt, kostis toapoiss tõlla tagant, andke üks siia. Maasikas andis kivikese mees puhus jälle saadud kivikese peale ja hüüdis kaetud laud, astu roogadega ette. Silmapilk seisis kaetud laud kallite roogadega maasika ees. Ta sõi oma kõhu täis ja andis siis treeneritele nii palju, kui nad hammustasid. Hiljem puhus mees jälle laua peale, kus korraga kõik kõrus ja väike kivike maasika pihku tagasi kargas. Õhtul sündis söögilauaga niisamuti aga teine kivike moondati patjadega sängiks, kus neitsike öö väsimust puhkas. Nõnda tehti hiljem iga päev nii, et neil millestki puudu ei olnud. Ometi läks maasikal pikal teel aeg igavaks. Ta soovis endale naisterahva seltsi. Enam nalja kui tõepärast, võttis ta ühe kivikese näppude vahele. Puhus, nagu meestelt oli näinud ja hüüdis toatüdruk, astu ette. Istus viisakas tütarlaps tema kõrval. Mis nüüd maasikal viga ilusas tõllas sõita, kus ta hommikust õhtuni magusat juttu võis vesta. Ühel hommikul öömajal teele minnes ütles kutsar maasikale. Täna jõuame kuulsa targa tallu. Sinna peate sisse minema ja teraselt tähele panema, mis vana tark teile juhatab. Tema käsu peame täpipealt täituma, muidu läheb meie asjatalitus nurja ühe kivikese peade targale meeleheaks täna ära kulutama, et meid lahkesti vastu võetaks ja meile kõige paremad nõu antaks. Enne õhtut jõudsid nad targa juurde, kus meestel rasked hõbe ja kuldrahakoti tuli kanda, mis kivikesest oli sünnitatud. Tark ütles, kui ta maasikakätt oli vaadanud. Teie teekäik läheb homme pimedasse metsalaande. Kus teile kolm elajat vastu tuleb. Esiteks üks põdralehm, siis üks vanahunt ja viimaks üks karu. Püüdke neid metsalisi meelitada, et nad ligi lasevad tulla ja pange igaühele oma tunnismärk külge, et teie nad teinekord ära tunnete, kui jälle kokku juhtute põdralehmale angesid ja hundile nahkrihm kaela. Aga karule peate oma sõrmuse käpa varba külge pistma, mis teile kadunud ema parandusest üle on jäänud? Kolm päeva hiljem tungib kole vihane madu teile kallale. Selle käest ei või teie ennast muidu päästa, kui peate ühe kivikese põhja kotkaks, moonduma ja teenritega seltsist tema selga istuma, kes tõid tuulekiirusel pilve alla üleskonnagu madu ei või tulla. Tõlla ja hobused neelata küll ära, aga sellest ei ole teil suuremat viga. See kõhu täis on talle viimaseks toiduks. Ta sureb seitsme päeva pärast, kus hobused tõllaga ta suust jälle välja tulevad. Mis pikemalt sünnib, jäägu nimetamata. Sellest tuleb teile ja kivialustele ristiemadele õnne. Teisel päeval jõudsid meie teekäijad pimedasse metsalaande, kus kõik nõnda sündis, nagu tark oli ette kuulutanud. Siis vanahunt ja viimaks karu neile vastu. Maasikas meelitas metsaisi ükshaaval endale ligemale ja sidus igaühele märgi külge põdralehmale, sinise siidhundile nahkrihma kaela ümber. Aga karule pistis ta emalt päritud kuldsõrmuse käpa varba külge. Karulauk, kus nagu tänades tema käsi ja jooksis rõõmsa mõmisemisega metsa tagasi. Palju koledam oli lugu, mis kolme päeva pärast neile juhtus juba kaugelt koodi, kohinat ja mühinat, nagu oleks rasked heinakuhja mööda maad veetud. Viimaks tõusis madude kuninga pea kuldse krooniga kaugelt nähtavale. Aga sel silmapilgul oli maasikas ühe kivikesed põhja kotkaks muutnud. Istus oma kolmeteenijaga seltsis tema selga, kes nad kõrgele üles pilvede all kandis. Sead nägid nad, kuidas määratum, madu tõlla koos hobustega tükkis alla meelas, nagu oleksid need pisikesed hiirepojad olnud. Seitse päeva lendas põhjakotkas oma koormaga kõrgel pilvede all. Magas öösel pilvede serval ja tema seljas istujatel polnud millestki puudu, sest et maasikakuld karbikeste kivikesed andsid neile kõike tarvilikku. Seitsmenda päeva hommikul lendas põhjakotkas oma koormaga maha. Nad jõudsid parajasti sinna, kus hobused tõllaga surnud madude kuninga suust välja sõitsid. Seda imet alles vaadates nägid nad vanameest ja naist uhkes kuninglikus ülikonnas. Nende seltsi astuvat. Mehel oli nahkrihm ja naisel sinine siidvöö kaelas. Mida maasikas sedamaid selleks tunnistas, mis ta hundi ja põdralehma kaela oli sidunud. Natuke aega hiljem jõudis ka priske noormees sinna, kelle sõrmes karule antud sõrmus hiilgas. Võõras vanamees rääkis tänu Sulle, maasikas, kallis õnnelaps, kes meid pikast vangipõlvest oled päästnud. Ma olin 700 aasta eest lõunamaal rikas kuningas. Siin seisab minu abikaasa ja all minu poeg. Meie kolm tütart on otsa saanud kuripõhjama madude kuningas võitis minu riigi ja neelas kõik muu alamad oma kõhtu. Minu moondas ta hundiks. Minu abikaasa põdralehmaks ja minu poja karuks. Kuhu tütred jäid? Ei ole ma kuulnud, võib-olla, et madu nad nahka on pannud. Maasikas arvas sedamaid, et tema kivialused ristiemad kadunud tütred võisid olla aga ta ei rääkinud enne, kuni asi tõeks läheb. Et vanemate rõõm seda suurem oleks. Ta muutis ühe kivikese teiseks tõllaks, millel kuus hobuste ees oli. Sinna tõlda istus kuningas abikaasa ja pojaga. Siis hakati kodu poole tagasi minema. Juba kolmandal hommikul tulid maasika-ristiemad teel vastu. Aga kes jõuaks rääkida vanemate tütarde rõõmu, kui nad seitsmesaja-aastase lahusoleku järel kogemata ta jälle kokku said? Hiljem kosis kuningapoeg maasika endale abikaasaks ja sai isa kuningriigi valitsejaks, kes vanuse pärast ise enam ei tahtnud valitseda. Ka kolm tütart viida aegamööda mehele. Aga keegi ei ole hiljem nende suust kuulnud, kust nende kividega kuldkarbikesed olid tulnud ehk kuhu nad viimaks olid jäänud.