Kalevipoja päevil elas Kungla maal üks väga rikas kuningas, kes iga seitsme aasta järel kesksuvel laskis riigi alamatele suure ilupidu valmistada. Mis iga kord kaks ja kolm nädalat järjestikku vältas. Niisugune ilupidu aasta oli parajasti käes ja paari kuu pärast oli pidu hakatust oodata. Aga rahva ootus ja lootus näis sel puhul kahevahelisem kui muidu. Sest et kaks korda 14 ja seitsme aasta eest oodatud rõõm nurje oli läinud. Ehk küll kuninga poolt küllalt pidu, vara oli muretsetud, siiski ei saanud kellelegi suu sellest maitsta. Asi neis küll imelik uskumata, aga igal pool leiti palju inimesi, kes oma silmaga nähtuse tõeks tunnistasid. Mõlemal korral räägiti, kui valmistatud söögid ja joogid pidulisi ootasid. Oli tundmata võõras meest tulnud kokkade ülema juurde luba paluma söögist ja joogist paar suutäit maitsta. Aga kulbipistmine, Leenevad Ta ja õllekannu tõstmine suule oli imeväel kõik aidad, käsikambrid ja keldrid tühjendanud, nii et kuhugi riismeid ega piiska järele jäänud. Kõik kokad ja kokapoisid olid aga nägemist vandega kinnitanud. Siiski oli rahva viha raisku läinud pidu pärast nii suur, et kuningas selle lepituseks seitsme aasta eest kokkade ülema pidi laskma üles puua. Et ta võõrale mehele maitsmiseks loa oli andnud. Et sel korral jälle sa härdus pahandust ei tõuseks, oli pidu valmis tavale ülemale kuninga poolt väga rohket palka tõotatud. Kui siiski keegi vastutust enese peale ei tahtnud võtta, lubas kuningas viimaks oma noorema tütre valmistajale abikaasaks. Õnnetuse korral pidime ees kahju eest eluga vastutama. Riigirajal kaugel kuningalinnast elas nõukas talumees kolme pojaga, kellest noorem maast madalast juba teravat mõistust näitas. Sest et murueit teda kasvatanud ja salamahti mõne korra Omarrinal oliimetanud isa nimetas poega nupumeheks miskada, tahtis tähendada, et pojal rohkesti mõistust nupus oli. Ta ütles mitu korda poegadele. Teie vanemad vennad, peate keharammu ja kätetööga endile igapäevast leiba teenima. Sina pisike nupumees, võid mõistuse läbi maailmas edasi saada ja ükskord vendadest kõrgemale tõusta. Enne surma jagas ta oma põllu- ja heinamaad pooleks, mis vanemale ja keskmisele pojale päranduseks said. Nooremale pojale andis ta nii palju tee raha, et ta laia ilma võis minna oma õnne katsuma. Kadunud isa keha ei olnud Lauzzil veel külmaks jahtunud. Kui vanemad vennad riisusid nooremalt viimse kopika viskasid ta üle läve toast välja ja hüüdsid pilgates. Sina kaval nupumees teadmeist kõrgemaks tõusma ja üksnes mõistuse läbi maailmas edasi saama. Seepärast võiks raha sulle koormaks olla. Noorem vend unustas vendade kadeduse ja läks mureta teele. Küllap leian ka mina õnne, oli ta endale troostiks ja saatjaks isa majast kaasa võtnud. Vilistas kurvad mõtted tuulde ja kõndis lahkel sammul edasi. Kui ta tühja kõhu näpistamist hakkas tundma, sai ta kogemata kahe reisiselliga kokku. Nupume, viisakas olemine ja naljakas jutt olid sellidele meele järele ja nad andsid puhkepaigas talle oma leivakotist süüa. Nõnda ajas nupumees esimese päeva õnnelikult õhtule. Sellidest õhtu lahkudes läks ta rõõmsalt edasi. Täidetud kõht ei lasknud homse päeva muret tõusta. Öömaja leidis ta igas kohas, kus haljas murupõrandaks all ja sinine taevas katuseks peal oli. Kivi peal andis pehme padja magajale. Teise päeva lõuna eel jõudis ta ühte üksikusse talusse. Noor naine istus ukse ees ja nutisärdasti nupumees küsis, mis ta südant nii raskesti on kurvastanud ja kuulis naise suust. Mul on hullu peaga tige mees, kes mind iga päev peksab, kui ma ta jamps tahtmisi jõua täita. Täna käskis ta mind õhtuks enesele kala keeta, kes küll vees elab, aga kala ei tohi olla ja kellel küll silmad, aga mitte pea küljes. Kust ma niisuguse elaja maa pealt võiksin leida? Ära nuta, noorikuke, ütles nupumest rööstides. Sinu mees himustab vähki, kes küll vees elab, aga kala ei ole, kellel ka silmad, aga mitte peas. Naine tänas hea juhatamise eest, andis talle süüa ja veel leivakoti tee moonaks kaasa, millega nupumees mõne päeva võis elada. Selle kogemata tulnud abiga võttis ta sedamaid nõuks kuningalinna minna, kus tarkus kõige enam peab maksma. Seal lootis ta vististi õnne leida. Kõigis paigus, kuhu ta tuli, ei kuuldud muud juttu kui kuninga suvistest lustipidudest. Kui nupumees oli kuulda saanud, missugust palka valmistajale oli lubatud, hakkas ta asja arvama, jänesega nõu pidama, kas ehk võimalik ei oleks ametit enese peale võtta. Läheb asi korda, ütles ta endamisi rääkides. Siis olen ühe korraga õnne teel. Mis kartust võiks mul olla? Kõige pahemal korral kaotaksin oma elu, aga surema peame ükskord ometi, olgu varem või hiljem. Kui alustan asja targast otsast. Ehk on mul parem õnn kui teistel. Ja kui kuningas oma tütart mulle ka ei annaks ometi lubatud raha palga maksma, millega rikkaks meheks, tõusen. Sedaviisi mõteldes sammuste edasi, laulis ja vilistas, kui lõoke puhkas, vahel põõsa varjus päeva palavust, magas öösel puu all või lagedal ja jõudis õnnelikult selle päeva õhtuks kuningalinna, millal ta hommikul leivakoti põhja oli tühjendanud. Teisel päeval palus ta luba kuninga ette minna. Kuningas märkas ta osavat mõistust ning julgust ja nõnda saadi hõlpsasti kaubale. Kuningas küsis, mis su nimi on? Nupumees vastas. Minu nimi on Nikodeemus. Aga kodus kutsuti mind ikka nupumeheks, mis teda tähendab, et pea ja aru on mul parajal kohal. Ma tahan sind nupumeheks jätta, ütles kuningas. Sest sa pead oma nupuga kõik ahju mulle tasuma, kui mingi õnnetus peaks juhtuma. Nupumees palus kuningalt 700 meest endale abiks ja hakkas aja viitmata pidude ettevalmistamist toimetama. Ta laskis 20 suurt Rehehoonet ehitada, mis laiale lagendikule nelja nurgelised nagu mõisa karjalaudad üles tehti, et lai õueruum hoonete vahele jäi, kuhu üks ainukene suur värav sisse viis. Rehe tubadesse laskis ta suured keedupojad ja katlad müürida keristele raudraamid teha, mille peal lihakäkki ja vorsti võis küpsetada. Teised rehe tehti katelde ja laiade tõrtega õlle pruulimiseks nõnda et katlad soojas rehetoas tõrred rehe all seisid. Teised ahjude hooned ehitati külmade roogade tarvis käsi kambriteks üks leiva, teine sepiku, kolmas saia ja nii edasi hoidmiseks. Kõik Dorvidused nagu jahu, tangud, liha, sool, rasv või ja muud laoti hoonete vahele õue peale kuhjadesse ja pandi 50 sõjameest väravavahiks et varga näpud ei võinud kuhugi puutuda. Kuningas käis iga päev ettevalmistamist vaatamas ja kiitis nupume, osavust ja tarkust. Peale nimetatud hoonet ehitati veel mõnikümmend leivaahju lagedale ja pandi igale ahjule omajagu vahisoldateid juurde. Pidu tarvis tapeti 1000 nuum, härga 2000 vasikat, 5000 siga ja kesikud, 10000 lammast ja palju muid pudulojused, mis igalt poolt karjade kaupa kokku aeti. Jõgedel nähti lootsikuid ja Lotja maanteedel voorivankreid alati moona vedamas. Niisuguseid killa voore nähti juba mõni nädal liikumas õlut üksi oli 7000 aami pruulitud. Ehk küll 700 abimehest hommikust õhtuni tööd tegid vahetevahel ka päevilisi. Lisaks võeti. Siiski seisis kõige suurem mure ja hool nupumehe kaelal, sest tema aru ja tarkus pidi igas paigas teistele teed juhatama. Kokkadele, leiva, küpsetajatele ja õllepruulijatele oli ta kindla käsu andnud, et nad kuskil võõrast suut, toitu ja jooki maitsema ei tohi lasta. Käsu vastu eksijaid ähvardati, sadamaid võllas puua. Aga kus mõnda seesugust maiast võõrast nähtavale juhtuks, pidi mees silmapilk piduülema ette toodama. Esimesel pidupäeva hommikul toodi nupumäele sõnumid, et üks tundmata vana mees ühte kööki tulnud ja kokalt luba palunud Leenebajas kulbiga natukene rooga maitsta, mida kokku omast peast ei tohtinud lubada. Nupumees käskis võõra enese ette tuua. Toodi väike halli habemega vanamees, tema ettemehike palus alandlikult luba pidurooga ja keelekastet pisut maitsta. Nupumees käskis talle enesega seltsis ühte kööki tulla, kus ta kui võimalik tema soovi lubas. Täita. Minnes vaatas ta teraselt, kas mingit iseäralikku asja võõra vanamehe küljes leida ei ole. Seal nägi ta hiilgavat kuldsõrmust, vanakese parema käe nimeta sõrmes. Kööki astudes küsis nupumees, mis pandi, võid sa mulle anda, et midagi kahju ei sünni, kui sulle rooga maitsta annan. Au siis on, kostis võõras, mul ei ole midagi pandiks anda. Nupumees näitas kena sõrmuse peale ja käskis sõrmuse pandiks panna. Vana rauk tõrkus paludes vastu, ütles sõrmuse kadunud naise mälestuse olevat, mida ta tõotust mööda iial oma käest ei tohtivat ja anda, sest et muidu õnnetus võiks tulla. Siis ei ole mul võimalik su tahtmist täita, ütles nupumees. Ilma pandita ei saa keegi minu käest kuiva ega märga maitseda. Maius kihutas vana Rauka taga, nii et ta viimaks oma sõrmuse pandiks andis. Kui ta nüüd kulbi tahtis katlasse pista, ropsas nupumest talle selja taga nii tugevasti kirvesilmaga pähe, et kõige tugevam nuumhärg selle löögi tagajärjel oleks mahalangenud väike vana rauk, kuulnud siiski vaid voorus natukene jalgadel nuppu, Messasis mõlema käega tal habemes kinni, käskis tugevad köied tuua, millega vanamehe käed ja jalad kinni köideti ja ta jalgupidi üles barrebu külge tõmmati. Nupume süüdis pilgates, kannata seal, seni kui pidupäevad mööda jõuavad, siis peame teine kasega pikemalt aru. Sinu võimusõrmus jääb vahepeal minu kätte pandiks. Ala mees pidi sellega leppima. Ta ei võinud tega jalgama kammitsas liigutada. Nüüd hakati lustipidu pidama, kuhu rahvast igalt poolt tuhandete kaupa kokku kogus. Ehk küll pidu täis kolm nädalat vältas, siiski ei olnud söögistega joogist kuskil puudust, vaid kõigest jäidel rohke osa järele. Rahvas tänas ja kiitis kuningat ja piluvalmistaja. Kui kuningas talle tingitud palka tahtis maksta, ütles nupumees. Mul on veel ühe võõraga natuke asja talitamist, enne kui palka tulen saama. Ta võttis seitse tugevat meest enesele seltsiks kaasa laskis nendele tugevad lämblad kätte muretseda ja talutas nad siis sinna, kuhu ta vanamehe kolme nädala eest barre külge oli riputanud. Mehed Sasige Wemblat tugevasti pihku ja virutage mul vanamees, nii et seda sauna ja meie võõrus pidu eluajal ei unustaks. Mehed hakkasid seitsmekesi koledal kombel vanameest parkima, nii et nato elu kippusid võtma. Aga nende valusad vopsud kiskusid aegamööda köie otsa barre küljest, kuhu vanamees jalgupidi üles oli seotud. Põrandale kukkudes vajus mehike tuulekiirusel maa alla. Aga lai auk jäi sinna, kus ta oli alla pääsenud. Nuppumas ütles, pant on minu käes, millega temale järele pean minema. Viige palju 1000 terviseid kuningale ja ütelge, et kui ma tagasi ei peaks tulema, siis minu teenistuse palk vaestele jagataks. Ta puges sama urgast teed mööda maa alla, kuhu vanamees oli läinud. Esiteks leidis ta tee väga kitsa, aga mõne silla sügavusel juba palju laiema, nõnda et hõlpsasti, kuidas edasi minna. Trepiastmed hoidsid jala libisemast, nii et pimedas midagi karta ei olnud. Ta oli tükk aega käinud, enne kui ukse taha jõudis. Ukseprao vahelt tuppa uurides nägi ta kolme noort tütarlast istumas ja tuttava vanamehe pea oli ühe tüdruku süles. Tütarlaps ütles. Kui veel paar korda pea muhku noateraga vajutan, siis kaob paistetus ja valunupumees, mõtles. See on vististi minu kolme nädala eest vajutatud kirvesilmaase. Ta tahtis nii kaua ukse taga oodata, kuni pererahvas magama lähen ja tuli toast kustutatakse. Vanamees palus, aidake mind kambrisse, et sängi puhkama saan. Keha on väga põrunud, nii et ma kätt ega jalga liigutada. Seepeale viidi ta kambrisse magama. Videviku ajal, kui tüdrukud toast olid lahkunud, puges nupumees salamahti tuppa, kus ta enesele kaljaastja taga peiduurka leidis. Tütarlapsed tulid natukese aja pärast tagasi ja rääkisid isekeskis tasakesi, et vanataat uuesti erakaks. Peamahust ei ole viga, ütles üks ja põrunud keha paraneks ka aegamööda. Aga taadi kadunud võimusõrmust ei või kuidagiviisi tagasi saada. See kahju on otsatu suur ja vaevab teda vist enam kui keha valu. Õhtu hilja Norrises vanadad kambris, kui nupumees peiduurkast välja tuli ja tütarlastega sõprust tegi. Esiotsa näisid piigad küll ehmatanud, aga kaval noormees oskas nende kartust kahandada. Nii et nad ta ööseks sinna jätsid. Ta oli tütarlaste suust kuulnud, et vanamehel kaks haruldast asja kuulus mõõk ja pihlakapuust vitsake pidid olema, mida ta minnes kaasa tahtis võtta. Litsake tegi merel mehele silda ette ja mõõgaga võis perekkama sõjaväe ära hävitada. Teisel õhtul oli nupumees mõõga ja vitsa kätte saanud ja hommikul enne valgelt noorema piiga abiga minema läinud. Aga ukse eest ei leidnud ta endist urgas teed vaid laia õue ja kaugemal kopli taga lainetas meri. Tütarlastel oli pärast tema lahkumist isekeskis sõnavahetus tõusnud, mis nii kõrgeks läks, et vanamees nende kärast üles ärkas. Ta märkas nende tülist, et keegi võõras siin oli käinud, tuli vihaga sängist ning leidis mõõga ja vitsakesi varrastatud olevat. Mu kallim varandus on riisutud möirgas, ta unustades keha valu ja tormas uksest välja. Nupumees istus alles mere kaldal ja mõtles kas vitsakesi rammu katsuma või teist kuiva teed otsima. Äkitselt kuulis ta kohinat oma selja taga, nagu tõuseks marutuul. Üle õla tagasi vaadates nägi ta vanamehe suisa enese poole jooksvat. Püsti karates oli tal veel aega vitsaga merelaineid lüüa ja hüüda. Sild ees, vesi taga. Kui sõna suust tulnud, leidis ta ennast merel silla peal tüki maad kaldast eemale. Vanamees tuli Jähkilise Puhkides kaldale ja seisatas, kui ta merel silla peal varast nägi. Ta hüüdis lõõtsutades. Niko Teemus pojuke. Kodu poole papace anti vastuseks Nikodemus pojuke, sa lõid kirvesilmaga mulle pähe ja riputasid või jalgupidi Parsile. Jah, papace. Niko Teemus pojuke. Kas sina lasid mind seitsmel käel virutada ja viisid mu kuldsõrmuse? Jah, Vapace Nikodee mus pojuke, kas sina oled minu mõõga ja vitsakesi varastanud ja vabake Nikodemus pojuke, kas tahad tagasi tulla ja papace andis nupumees jälle vastuseks. Vahepeal oli ta silda mööda nii kaugele saanud, et vanamehe juttu enam ei kuulnud. Üle mere jõudnud kuulast ligemate eed kuningalinna ja tõttas sinna oma palka nõudma. Aga enne seal eelis ta lood hoopis teisel joonel, kui oli lootnud. Tema vennad olid mõlemad kuninga teenistuses. Üks kutsariks, teine kammerteenriks, mõlemad elasid priskesti ja olid rikkad mehed. Kui nupumees kuningalt oma palka läks paluma, ütles kuningas. Ma olen sind juba terve aasta oodanud ja kui sinust kuskil ei kuuldud ega nähtud, arvasin sind surnuks ja tahtsin su palga lasta vaestele jagada, nagu sa oli käskinud. Vaata, seal tulid ühel päeval sinu vanemad vennad su palka pärima. Andsid asja kohtu kätte, kus palk õigust mööda neile mõisteti, sest et sind enam elus ei arvatud olevat. Hiljem võtsin su vennad enda teenistusse, kus nad on seal, praegu on nupumehel neis kuninga jutt kui imelik unenägu. Sest et tema enese teada ta kauemini kui kaks ööd maal vanataadi majas ei olnud. Ja tagasi tulles mõned päevad teel oli kulutanud. Aga nüüd näis, et iga aasta pikkune oli olnud. Ta ei tahtnud vendadega hakata kohut käima, jättis neile raha, tänas õnne, et ta eluga oli tagasi pääsenud ja tahtis uut teenistust minna otsima. Kuningakokk võttis ta poisiks, kus ta iga päev küpsetatud liha vardas pidi ümber pöörama. Tema vanemad vennad põlgasid teda halva ameti pärast ega tahtnud temaga läbi käia. Aga nupumees armastas neid siiski. Nõnda oli ta ühel õhtul vendadele mõnda sellest rääkinud, mis ta allilmas oli näinud, kus hanedel ja partidel kuld ja hõbesuled seljas olnud. Vennad viisid kuuldud jutu kuningate ja palusid nooremat venda sinna läkitada, et haruldast lindude sugu siia tooks. Kuningas käskis nupumehe kutsuda ja käskis tal teisel hommikul sinna maale minna kalli sulelisi lindusid tooma. Raske südamega läks nupumees teele. Võttis siiski salaja hoitud sõrmuse vitsakese ja mõõga kaasa. Mõne päeva pärast saida mereranda, kus ta enne tagasi tulles oli olnud. Seal nägi ta vanameest kivi ääres istumas. Ligemale jõudnud, küsis pika habemega vanamees. Nupumees rääkis talle oma kibeda loo. Anamnees käskis tal julge ja kartmata olla, niikaua kui võimusõrmus sinu käes on, ütles vanamees ei või sulle midagi viga sündida. Andis nupu mehele, konnakarbikese käskis nõiavitsaga silla teha, kuni ta keset merd saab. Seal pidi ta parema jalaga konnakarbil astuma, mis läbida allilma jõuab, kus pererahvas parajasti magab. Edasi käskis ta ämblikuvõrgust koti õmmelda, hõbe ja kuld suhteliselt lest jalalt sinna sisse pista ja siis viibimata tagasi tulla. Nupumees tänas mõnusa õpetuse eest, tõttas minema. Asi läks ettekuulutust mööda korda. Aga vaevalt oli ta oma saagiga mere kaldale jõudnud, seal oli vanapoiss ähkides ja Puhkides tema kannul ja ta kuulis sillale, saades jälle küsimusi, nagu esimesel korral. Niko Teemus pojuke. Sa lõid kirvesilmaga mulle pähe ja riputasid mu jalgupidi Parsile ja nii edasi, kuni viimaks lestjalgsete vargus veel juurde lisati. Nupumees andis iga küsimise peale jah, vastuseks ja tõttas minema. Nagu halli habemega sõber minnes oli ette kuulutanud, jõudis õhtul kalli linnukoormaga kuningalinna tagasi. Ämblikuvõrgust tehtud kott pidas neid kinni, nii et ükski lahti pääsenud kuningas kinkis talle jootraha ja sundis ta teisel päeval jälle tagasi minema, sest ta oli vendade käest kuulnud, et allilma peremehel väga palju kuld ja hõbemajariistu olla, mida kuningas endale Hi mustas nupumees ei tohtinud käsu vastu tõrkuda. Ta läks nukral meelel teele, sest ta ei võinud ette teada, kuidas asi edasi läheb. Aga merekaldal tuli halli habemega vanamees talle lahkesti vastu ja küsis kurvastuse põhjust. Siis andis ta nupu mehele jälle ühe konnakarbikese ja pihutäie lähkri kive ning õpetas nõnda. Kui pärast lõunat sinna saad, on peremees parajasti sängis leiba luusse laskmas. Tüdruk, kuid ketrama toas vokkide taga, kuna ka vanaeit köögis kuld ja hõberiistu haljaks küürib. Roni hiljukesi korstna. Sa viska nuustikusse seotud lähkri kivid vanaeidele kaela rutta ise kannu järele pista, kallid riistad, ämblikuvõrgust koti ja siis minema nii kuidas jalad kannavad. Nupumees tänas ja täitis saadud õpetuse igas tükis. Aga kui lähkri kivide nuustik kuke tema sõrmelt pääses, kasvastab kohe kuue vakaseks munakividega täidetud kotiks, mis vana-ide puruks maha rabas. Sedamaid oli nupumees kõik kuld ja hõberiistad ämblikuvõrgust koti ajanud ja teele kihutanud. Vanapoiss arvas kivikoti kolinat kuuldes korstna maha langenud olevat ega usaldanud niipea vaatama minna. Kui ta tüki aega hüüdis ja vana Heljalt vastust ei saanud, pidin viimaks ise vaatama tema minema. Õnnetust leides ruttas ta varast taga kihutama, kes veel kaugele võinud olla. Nupumees oli juba merel, kui taga kihutaja ähkilise Puhkides kaldale jõudis. Nikkuse, kuulge ja nii edasi, küsis vanapoiss jälle, kõik endiselt küsimused otsast otsani. Viimane küsimus oli Niko teemas pojuke. Kas sina, mu kuld, hõberiistad ära, varastasid? Jajah, papace anti vastuseks. Niko teemas pojuke. Kas lubad veel tagasi tulla? Ei, papace, kostis nupumees ja ruttas silda mööda edasi. Ehk küll vanapoiss varga kannul sõimases ajatas, siiski võinud ta teda kinni saada, sest et kõik nõiariistad nuppu mehe käes olid. Nupumees leidis halli habemega vanakese jälle mere kaldalt. Viskas raske kuld ja hõbeasjade koti seljast, mille ta üksnes võimusõrmuse abil oli jõudnud ära kanda ja istus siis maha, väsinud, jalgu puhkama. Juttu ajades kuulistanud vanamehe suust mõndagi, mis teda kohkuma pani. Vanake ütles, vennad vihkavad sind ja püüavad sulle igal viisil otsa teha, kui sa nende peetud kurjale nõul ette ei jõua. Nad kihutavad kuningat sulle niisugust tööd andma, mille juures sa hõlpsasti surma võid leida. Kui sa täna õhtul rikka koormaga kuningate astud saab ta sinu vastu lahke olema. Siis palu endale armupalgaks, et kuningatütar õhtu salamahti ukse taha kuulama saadetaks. Mis sinu vennad isekeskis räägivad. Nupumees hiljem rohke varandusega kuningate astus, mida vähemasti 10 hobuse koormaks võiks arvata, leidis ta kuninga, väga lahke ja helde enese vastu. Uppu mees palus nüüd armupalgaks, mis talle halli habemega vanake oli käskinud. Kuningas rõõmustas, et varakandja suuremat palka ei küsinud ja käskis tütrel õhtul ukse taha salamahti kuulama minna, mis kutsele kammerteener isekeskis räägivad. Eal põlvele ülemeelseks läinud vennad hooplesid oma õnnega ja mis veel rumalam oli laimasitsiaal juures valelikult kuningatütart. Kutsar ütles. Ta on mitu korda öösel minu juures magamas käinud, kammerteener kostis naerdes. See tuli sellest, et ma teda enam ei tahtnud ja ukse tema ees kinni panin. Muidu oli ta igal öösel minu sängis häbi ja viha, punetuse kastust tütar kuninga ette ja rääkis silmapisaratega, mis häbematu. Ta valeta oma kõrvaga teenrite suust oli kuulnud ja palus üle annetuile nuhtlust. Kuningas laskis nad sedamaid vangitorni heita ja teisel päeval, kui nad kohtu ees oma süü olid üles tunnistanud, ära hukata. Aga nupumees tõusis kuningale nõumeheks. Mõne aja pärast tungimiseks võõras kuningas suure sõjaväega riiki ja nupumees läkitati vaenlaste vastu sõtta. Seal tõmbas ta oma allilmast toodud mõõga esimest korda tupest ja hakkas vaenuväge niitma. Kuni lühikese aja järel kõik verisel lahingul lagedal otsa leidsid. Kuningas rõõmustas sõja võidu üle nõnda et ta nupume enesele väimeheks võttis.