Ja rõõm on tervitada siin raadio kahes stuudios Juhan Partsi majandus-kommunikatsiooniminister, tere päevast. Tere päevast. Kuidas läheb, küsin sellise lihtsa, aga samas väga lahti jääva küsimuse. Tänan küsimast, kõigepealt usun, et aasta alguse kohta väga töiselt. Majandusministri ametis vaatad üsna põneval ajal, mulle tundub sellepärast, et see aeg on ilmselt nendele inimestele, kes majanduse peale igapäevaselt mõtlevad, üsna selline keerukas on ilmselt põnev aeg. On küll noh igatipidi, aga kui rääkida majandusolukord üldse, siis eks ta ole selline aeg, et kus me nagu siseneme mingiteks uuteks muutusteks, et jälle kunagi siis nii-öelda Eesti majandus kasvaks siis oluliselt rohkem kui ma ei tea, meie naabrid või konkurendid keda iganes, nii et et noh, mingi muutuste aega me läheneme praegu ma usun, et ka laiemalt me hakkame neid teadvustama, et mida me peaksime nüüd tegema kuskil kahe, kolme võib-olla viie aasta perspektiivis, et nii-öelda Eesti majanduse selline nagu armastatakse öelda edulugu, jätkuks ütlemine. Mõned päevad tagasi oli siin arengufond, mis on selleks eraldi loodud, et oleks ka selline sõltumatum. Institutsioon tuli välja oma esimese tööga, kus ta nagu pildistas Eesti majandust üsna detailselt on ju, pakkus seal erinevad stsenaariumid põhjatähtseisev vesi seal paar tükki, nii et see leidis üsna nihukest väga nihukest konstruktiivset vastuvõtu näiteks meie ettevõtjate hulgas ja, ja kõik nagu näevad ja kõik hakkavad teadvustama, sest ega majandus on selline asi, et paljuski sõltub ju sellest, et, et teda ei ole võimalik nii-öelda juhtida või kamandada, et ega riik teeb, riik peab tegema seda, seda looma nii-öelda tingimused keskkonna ja võimalusel toetama ergutama. Aga aga nii-öelda rikkuse loovad ikkagi inimesed, ettevõtted on ju, et me ju ei kujuta keegi majandust, kus ütleme, oleks ainult nii-öelda riik, oleks see ettevõtja või äri. Kuidas teie isiklikult vaatate majandusministri positsioonile või ministri positsioonile, üldse on see ikkagi institutsioon iseeneses ja inimesed, kes seda ametit peavad, võtavad lihtsalt teatepulga eelmiselt üle ja annavad ühel hetkel järgmisele või on konkreetselt selles persoonis, kes seda ametit veab Teie siis praegu majandusministrina väga konkreetne roll, ülesanne ja võimalus dikteerida asju, noh, nii nagu. Parasjagu ütleme Eesti majandusel on praegu Juhan Partsi nägu. Nii ei saa öelda, aga üle tuleb võtta teatepulga, need, mis töötavad hästi, on ju lihtsalt muuta või mingeid asju ära lõpetada asja eest teist taga, noh, seda ma kindlasti armasta, ükskõik, kes seda tegid, olgu siis teinud ka kõige võib-olla suurem oponent, onju teiseks on ju ikkagi Juhan Parts, on Isamaa ja Res Publica Liidu minister, Isamaa ja Res Publica Liidul on teatud arusaamised, kui me räägime majandus-kommunikatsiooni valdkonnas, mis on väga lai alates e riigist lõpetades eluaseeluasemepoliitik, kuule aga ka siis sellest põhilisest nii-öelda majandust, olulisematest mõjutavatest sammudest, onju. Ja ma arvan, et, et lõpuks ka tõepoolest ikkagi mingil kujul. Inimesest sõltub ka ikka väga palju, sest tänane majandusminister ühelt poolt, et on väga palju teemasid, millest nii-öelda Eesti majanduskeskkond asjad sõltuvad Euroopa liidus, ma usun, et on teatud kogemusi eelnevast elust. Teine asi, mis väga palju sõltub, kui me räägime ettevõtlusest on ju siis majandusministri ikkagi üks roll, on ka see, et aidata ettevõtjaid reaalselt välisturgudel. Alles see nädal käisin Saksamaal Baden-Württembergi, saksa rikkamaid liidumaid, mul oli kaasas suure ettevõtte delegatsioon ja see ei ole selles mõttes selline parketiüritused, et me ikkagi noh, mingi kaks, kolm tundi ettevõtjat Teil on omad partnerid, eelnevad välja vaadatud, luua neid sildu, luua sildu erinevate noh, meile huvipakkuvate piirkondadega sõltuvalt siis Eesti ettevõttest välja ja siin on väga palju personaalselt pluss siis muidugi ka hoiakud ja veendumused, et ega ma arvan, et see on ka nagu suhteliselt oluline. Noh, et mida nii-öelda riigilt saab välja kaubelda, mida ei saa, et ega see sõltub üsna palju ikkagi ministrist, onju, aga öelda nüüd, et majandusminister on mingi jumal, kes kellest ainult sõltub, see ei ole kindlasti nii ei ole ka valitsusest, nii nagu ma eelnevalt seletasin, see sõltub tegelikult majandus on midagi ikkagi ühiskonda läbivat. Muide, kuidas sellised reisid ettevõtjatega välja näevad, kas Eesti riik käriseb sellele seltskonnale reisi välja on neid vaja kuidagi väga motiveerida või vaated kaasa vedada vägisi või on siinsel seltskonnal huvi väga suur, et. Ta uusi ruume oleneb teemast, et noh, ma peaministrina käisin ka see on natuke teine tasand, majandusministrina näen, et, et ikkagi mul on olnud selle kuude jooksul võib-olla kaks, kolm sellist sedalaadi nii-öelda käiku, üks oli Hiina, nüüd oli Saksamaa. Valmistame siin veel, et ja need ettevõtjad, kes kaasa tulevad, nad oma kulul, onju, aga, aga see on üsna korraliku ettevalmistusega, et ikkagi noh, mille põhieesmärk on leida. Leida vot see on see, mis mis viib meid nii-öelda majanduse teistele turgudele, ait, kas siis ütleme, ma ei tea, midagi müüa teha midagi koos on ja ja see on tegelikult niisugune omapärane, noh, ütleme valitsuse roll sellises nii-öelda avatud turumajanduses luua sideme. Jah, ma arvan, et see sõltub riigist on ju näiteks, aga kui me räägime Lätist või Soomest, noh, ma ei usu, et see minister midagi eriti saab kaasa aidata, sest noh, on märksa lihtsam on ja kui me mõtleme praegu, et näiteks Hiina peale ja kui siin juttu oli, et viimased nädalad on suhteliselt minust Eesti majandus, oleks päris oluline niisugune väike muutus toimunud selle nii-öelda Hiina ja Tallinna Sadama koostöö osas siis noh, täiesti selgelt, ilma tugeva poliitilise toetuseta. No keegi ei võta tohu. Ütlen ausalt, et see, et, aga, aga jällegi ütleme Saksamaal jällegi ütleme teine pool võtab seda väga tõsiselt, et otsitakse ettevõtteid, küsitakse aegselt, et millised ettevõtted tuleb, millised taustad, mis on huvid, kaardistatakse vastaspoolt on ju konkreetselt Baden-Württembergi, kes oli võib-olla põhiline oli ju meie, meie IT-ettevõtted olid kaasas, kes tegutsevad IT-sektoris. Ja need on, need on suhteliselt erinevad ja, ja ausalt öeldes mina tahaks seda jätkata, on ju, et see on, see on asi, mida noh, ütleme mida kõik saavad teha, ka majandusminister peab, peab, peab seda igal juhul tegema, president käib, tal on äridelegatsioon, peaminister noh, võib-olla vahest ka välisminister, aga majandusministri töö hulka see kuulub ja, ja me teeme seda noh, ütleme päris, päris professionaalselt ja ega me niisama kaasasõitjad ei taha ja, ja me tahame, et noh, tegelikult ettevõtjad meid veel rohkem survestaksid veel. Et me suudaksime selliseid sellist tegevust planeerida. Et ettevõtjad oleks need, kes annaks suuna kätte, kuhu oleks nii-öelda hea minna majandusministri visiidiga, et uks. Jah, ega, ega, ega ka täna on näiteks siin noh, ütleme Ukraina on plaanis mitmed ettevõtjatel on probleemid, et tuleb võtta ja minna ja teha kohtumised, arutada olemasolevaid tekkinud teemasid, ütleme, siin on mitmed Ida-Euroopa riikides noh, ütleme nagu nii-öelda ütleme, tee, tee tee peale, onju, et kui me räägime puhtalt sellist nii-öelda ettevõtjate huvi leidmist ja sama on ka vastupidi ega siis väga palju käib ka ettevõtjate delegatsiooni Eestis on ja mida me võib-olla väga palju meediast ei näe ja majandusministrikohtadest alates nii-öelda sõltub ka väga palju isikust, et kui neile huvitavalt rääkida väga avatult rääkida, ausalt rääkida, siis ausalt öeldes tekib nendel tunduvalt suurem huvi pluss siis muidugi eraldi tegevus, mis puudutab, on kindlasti see, et noh, ikka pidev niuke suhtlemine nende ettevõtjate kogukondadega, kes täna on juba Eestis tegutsevad, ma noh, iseenesest mõistetav Eesti ettevõtjate eesti papp, aga aga noh, vaieldamatult kui me räägime, meil on siin eesti, soome või soome Eesti ettevõtete kaubanduskoda sama ameerika puhul, inglise puhul Rootsi puhul, et kes koondab nende maade investeerijaid ja nad ja nende jaoks on väga oluline noh, kas või näiteks, kui me praegu räägime siin, et või lehtedest loeme, et Eesti majandus, mis iganes siis tema kohta öeldakse, et kasv aeglustub, ütlen mina. Et mida nüüd, kuidas valitsus näeb, mida ta no vot ja selles mõttes see selline kahekõne vist noh, teinekord võib kesta tunde, on väga avatud, on tegelikult väga oluline selle ettevõtja jaoks niux emotsiooni ta saab. Kindlasti saab, mida ikkagi riik mõtleb, on ju ja see on väga tähtis. Saksamaa-visiidi kohta on teil praegu midagi juba öelda ka, et juba mingid kokkulepped sõlmitud. Kuidas. Ega tihtipeale minister ei saagi teada, et noh, kuidas ettevõtjal läheb, et pärast mõne aasta aasta pärast kuuled, et nüüd on tegelikult käivitunud hoopis midagi olulisemat, on ju, noh, ma võin siin näite tuua. Kuna peaministrina aitasin regiolul, ütleme leida nagu uuemaid turge regioonis on Tartu ettevõte väga, väga niisuguse suure potentsiaaliga, tegeleb neid. D ja asukohtade määramise süsteemid. Et seda tuleb hiljem, mis oli nagu noh, põhiteema või mis on nagu meie huvi on tõesti, kui me vaatame, et IT-ettevõtetel on nagu teatud potentsiaali ja kui me räägime kõrgematest kõrgepalgalisi mõttes töökohtadelt, lisaväärtusest, siis IT-ettevõtetel on nagu kaks suurt võimalust majutu probleemi. Esimene Me vähe ekspordime mida iganes, mida me siis teeme, olgu see tarkvara, olgu see mingisuguseid eri eri noh, nii-öelda tööde võitmine, kuskil on ju suhteliselt vähe ekspordime ja teine millele oleks turgu, kui me, kui me seda kuidagi tsiteerime, meie tegelikult e-riigitooted on vot see, mida me oleme umbes 10 aastat siin loonud, on ju. Ja näiteks Saksamaal oli täiesti hämmastav huvi mida ka isiklikult minuga räägiti, et vot see e-koolon küsimus on selles, et kuidas seda müüa ja tegelikult siin on nii müügi ja, ja, ja meil on see teema täitsa läbi töötamata, et kas need õigused kuuluvad Eesti riigile, kes on seda tellinud sellele eraettevõttele. Samas noh, ütleme me saame seda teha koos, nii et noh, kindlasti üks selline teema ja. Räägime sadamast, Me istume praegu siin 10. korrusel, vaatame välja, Lähme, eks sadamat ja, ja laevu, tõsi, nad on küll natukene udukad, aga mis sellest, kui suur see Hiina sadama kokku lepitud. Kokkulepet, et Eesti majanduse jaoks on kui suure tähendusega ma mõtlen. Mis hakkab muutuma, tõsi, kohe ju praegu Hiina laevad siia meile Tallinnasse sadamasse sisse ei sõida, siis võtab aega kõik, see on selge. Aga siiski, kui suure tähendusega eelmisest? Reedest, kui kirjutate alla kavatsuste kokkulepe, mis on piisava konkreetsusega aga alternatiividega mille, mille, mille siis nii-öelda aeg hakkas jooksma ja see kestab umbes see on aasta, on eksklusiivne kokkuleppima mille tulemuseks peab olema siis paigas ärimudel investeeringute jaotused sadama hiina sadama vahel ja mille põhiline nii-öelda eesmärk on siis tekid, mida, mida soovib meie heinapool, mis on meie huvidega kooskõlas Hiina kaupade, noh, ütleme niisugune jaotuskeskus tee või ütleme, Läänemere regioonis. Kui nüüd aasta on, annab tulemusi, vot siis see on nagu väga-väga oluline aasta noh, Tallinna Sadamale, Eesti Raudteele kõigile ka eraettevõtetele, kes selles transiidisektoris tegutsevad, aga loomulikult ka valitsusele ja ministeeriumile, et mis see tähendab, see tähendab seda, et meie transiidisektor jääb. See on väga oluline see, mis on saanud teatud mõttes kahtluse alla, et me olime siin vene tooraine nii-öelda kõrge riski ja poliitilise riski seoses on, see jääb ja see jääb tõenäoliselt väga pikaks ajaks, on väga tugev nagu konkurentsivõit praegu võrreldes teiste Läänemere sadamate, me saame tegelikult tunduva suuremat lisaväärtuste võimalusi, pakuvad nii-öelda kaupa vahenduses finiš globaalses kaubavahetuses osaleda noh, konteinerkaubandus, mis võimaldab kõik, millel on väiksemad poliitilised riskid muide ka idasuunal, sest idasuuna poliitilised riskid, kui me räägime toorainest naftast või siis kivisöest, on ju, need on väga selgelt seotud ka nii-öelda teatud võimuringkondade ärihuvidega. Kaubad nii-öelda läänest itta, kui sa lähed, Vene turg on tunduvalt teise nii-öelda eesmärgiga, see ju tegelikult see on see kaup, mida ju sihtriik vajab. Ehk teisisõnu siis oluline terminali oluline niisugune noh, ütleme ma arvan, et niuke suht ta on, teatud vedu annab nagu väga palju tööd ja, ja globaalses kaubavahetuses, mis ainult kasvab, saame suure osa. Ehk siis lihtsas keeles öeldes oleks see, et Hiinast sealt sellest ning poo sadamast laevad sõidavad Läänemerele siia sisse Tallinna sadamasse, laevad kaovad maha ja siinses eestlased jagavad need laiali vastavalt, kuhu vaja Läänemere piirkonnas. Jah, umbes nii, ja see Läänemere piirkond võib olla ka väga lai nii rongiga autoga, aga ka laevaga nagu nii-öelda võimalikud teise riiki, väiksema laeva, nii et ütleme, ookeaniliin tähendab, ja arvestades selle, selle meie Hiina partneri maht on ju need on noh, ütleme selles mõttes me muutume tõenäoliselt nii-öelda väga või Tallinna sadamal, on see ikkagi väga kindel perspektiiv, seda varem ei olnud, lihtsalt seal ei olnud. Kas napasime kellelegi eest siit kellegi teise sadama ees selle võimaluse ära või, või oli see lihtsalt nii-öelda hea hea juhus ja õnn, et hiinlased jäid Eesti peale pidama? No see on nii ja naa ega siis ütleme, peab tunnustama ka väga paljusid inimesi Tallinna sadamast, võib-olla ka niukesed transiidikogukonnast kes on, kes suunda siiski noh ajanud on ja mul õnnestus see võtta nagu kuidagiviisi see aprillisündmuste tagajärjel ja väga intensiivselt töötasime neid eelmise aastaga, Hiinas käisime ja töötasime selles suunas ja, ja, ja see eeltöö oli ikkagi tehtud aastaid, ega lõppkokkuvõttes me läheme seal, seal on käinud nii meie presidendid kui edasi, et ja Hiina puhul on see poliitiline toetus nagu oluline, et, et noh, jah. Eks ta teatud pragmaatiline samm pole. Ja, ja täna on meil aastaks, siis on ka eksklusiivne võimalus, aga see ei tähenda seda, et see on ju juhtunud, onju, et see, see võib ka nii-öelda käest ära libiseda. Transiidist rääkides ja korraks puudutasime Venemaad ka, kas on võimalik, kas on vajalik ja kas seda tehakse, et arvutada kokku, kui palju Eesti riigile on läinud maksma viimased kaheksa-üheksa kuud suhtes Venemaaga? Transiitmajandus on seda võimalik. Kokku lugeda, arvutada, transiiti on küll võimalik kokku arvutada, ta on, me saame võrrelda, noh kui oleks jätkanud samas mahus, et vot siis nii palju jäi nii-öelda kaupa läbi viimata. Noh me näeme, et siin on ju puhtalt, et nende riigile on vähenenud tulud Eesti Raudteele, Tallinna Sadamale noh, mingil kujul, ütleme ka maksuosad, noh, me oleme siin rääkinud 0,5 protsenti SKP-st võib-olla taolist midagi taolist. On see märkimisväärne summa, 0,5 protsenti SKP-s tegelikult miljonites, eks ole, on ta suur, aga mõtlen ma mõju mõttes on ta Eesti majanduses on mingisuguse suure jälje jätnud ka. No ma arvan, et noh, meie nagu, kui me üldse räägime nagu Eesti majandusest hoiakutes, siis noh, me peaks ikkagi mõtlema niimoodi, et meie jaoks on nagu iga kroon. Kuid samas me peame ütlema, et et noh, me ei saa oma nii-öelda mingeid põhiväärtusi või riiklust riigi julgeolekut puudutavaid, ütleme olulisi väärtusi või garantiisid vahetada peenrahaks, et kui te mõtlete 92. aasta peale, näiteks kui toimusid ju ka ütleme, pööre nii-öelda idast läände kogu Eesti majandus või noh, Nõukogude majandus kukkus kokku ja ma mäletan, siis oli ka tohutult palju ajalehtedes lugusid, et oi, oi, oi, oi, oi, mis nüüd saab, on ju ja oli raske, ma arvan, oli nendele alustavatele ette võtta laske, valitsusel oli raske, polnud, eelarve raha on muidugi ei ole see olukord tänasega võrreldav, aga siin on teatud asjad, kus ei ole võimalik noh, igat asja igat Meie riigi rahvale või ühiskonnale olulist asja nüüd vahetada lihtsalt peeneks kohaks, samas jälle esindama seda rolli, et et Vene turg pakub Eesti majandusele olulisi võimalusi. Vene turg on kõrge riskiastmega ja täielikult eitada, minu arust oleks lühinägelik. Olgu see turistidest olgu see võimalusega eksportida, olgu see võimalusega teha ka mingisuguseid investeeringuid sinna, aga loomulikult ei taha me kunagi näha seda, et Eesti majandus oleks 100 protsenti seotud, noh, ütleme üheturuga. Et meil on ikka oluline ja täna on ju päris hea seis, et me oleme siiski üle 80 protsendi ikkagi meie nii-öelda kaubavahetusest läheb ikkagi arenenud riikide riikide turgudele, see näitab ka meie majanduse teatud noh, niisugust elujõulisust Üks siseriiklik asi, mida te ka otse pidi veate on Tallinn-Tartu maantee. Kaugele see asi nüüd jõudnud on, millal ta muutub siis nii mitmerealiseks nagu vaja on ja nagu me kõik tahame. Nojah, siin asjad venivad, ei ole, see ei ole valitsuse lõplik otsus. Minu poolt on need ettepanekud tehtud. Loodetavasti lähi lähinädalatel tuleb valitsuselt ka selline otsus, mis võimalik siis võimaldab siis hakata nagu tegutsema hoopis intensiivsemalt, kui seda seni on tehtud. Jah oleks korralik talv, oleks Otepää vahet rohkem sõitmist, siis võib-olla asjad liiguks kiiremini natukene või ei tea, ma arvan. Noh, ega Tallinn-Tartu maantee on ikkagi noh ma ei tea, minu jaoks IRL-i võib-olla terve selle koalitsiooni jaoks ikkagi me räägime mingist pikemaajalisest arusaamast, mismoodi võiks Eesti infrastruktuur välja näha Tallinn, Tartu too on elementaarne kaks Eesti suuremat linn, kuna me peaksime võimaldama normaalse transpordiühendus ja ma arvan, see normaalne transpordiühendus minu jaoks tähendab tegelikult neljarealist teed, et noh, täna me räägime esimese või niukse, mitte esimesega, mis olulise sammu tegemist. Kuskilt me tahame siiski ehita mingi 60 70 kilomeetrit uut neljarealist trass. See on Eesti vabariigi jaoks väga nii-öelda täiesti uue mahus infrastruktuuri objekt, see on alles ainult näo taha, et me räägime Tartuni pikas perspektiivis ja ma usun, et me oleme niisuguses eas, me näeme ka Tallinn Narvat lõpuli ja me lähemegi Tallinn Pärnut. Aga noh, kui me mõtleme nagu Eesti siukse ja graafilise ja sihukese infrastruktuuri arengusuuna peale, siis see lihtsalt peab juhtuma, siin ei ole midagi teha. Kas otsus reedel pärastlõunast liiklust suurtele masinatele, mis on ju minu meelest ka üpris otseselt Eesti majandusega seotud? Kas selle otsuse peale majandusministeeriumisse tulnud kõnesid ka pahastelt ettevõtjatelt ahistatakse autojuhte on liiklust? On küll ja, ja noh, see aga see otsus on noh, ta on niisugune piloot või niuke, et kas see piloot otsus, tema taga on väga põhjalik kõik liiklusanalüüs liikluskoormusest, olulistel nii-öelda teedel ja tema kaalutlus on ainult selline noh, liiklusohutuse teatud, et olukorra parandamine on, see on väga väiksel ajal on loodud selle võimalused, et ka nii-öelda suurte veoautode sõitmine ei ole takistatud. Jah, ta võib olla ebamugav mingis osas, aga vot selliseid kompromisse me peame tegema muude muude asjade osas ja seal liiklusohutus on ju kas sellest mingit tulemus ja me jälgime liiklusohutusstatistikat on ju, noh, siis me võime rääkida, et nii kaua kui meie teed on nagu nad on, on ju, ja liiklusohutus on meie jaoks noh, ütleme siiski ebanormaalselt palju. Me kaotame inimelusid ja inimvigastusi on ju see olukord ei rahulda. Peame ka selliseid meetmeid tarvitusele võtma, aga me peame neid tegema tõepoolest, nii et selle asjal on pärast võimalik öelda, et jah, see on teatud leevendust toonud, onju, midagi ei ole teha. Reedel pärastlõunas liiklusintensiivsus Tallinn Tartu mõlemal suunal kasvab märkimisväärselt me need ennast ise ka näeme, kes on sellel ajal sõitnud, onju ja, ja mitte midagi ei ole teha suured veoautod, mille hulk on võib-olla siis kuskil 10 protsenti kogu liiklusvoost nad oluliselt pidurdavad noh, nii-öelda normaalselt liikluskulgu, et seda on mõõdetud ette taha, noh liiklusspetsialistid võivad seda igatpidi tõestada, nii et ka liiklusõnnetuste hulk on, on sellel trassil sellel ajal noh ütleme suhteliselt suur on ju nii, et või tavapärasest kõrgem. Et vaatame, kuidas selline asi nagu õnnestub, noh seda kindlasti oleks vaja, kui on Tallinnast näoni võimalik sõita neljarealist, teed siis sellised asjad nagu mitte vahel. Kui me räägime Hiina Hiina, siis eks ole kaupade jaotuskeskusest Eestis ilmselt siseneb taas kord tekkida küsimus, kas meie teed suudavad vastu võtta selle transpordi, mis mööda maismaad hakkab nende Hiina kaupade osas siit, eks ole, liikuma siis laiali igale poole, olgu see Venemaa, olgu see allapoole Euroopasse. Jah, aga vot see on õige mõte ja selles osas ongi seesama see teede infrastruktuuriprogramm, mida siis valitsus praegu arutab ja millest võib-olla avalikkuse jälle jaoks on see Tallinn too versus kohalikud teed või versus nii-öelda väiksemad riigiteed siis seal teine plokk on ikkagi ka muud infrastruktuuri objektid, et sealhulgas ka teed ja üks on Tallinna ringtee mis on nii-öelda peaks olema nelja realine Peterburist kuni Pärnu maanteeni, kui te kujutate ette, see on noh, see, mis tänasel ringidel toimub, on ebanormaalne, on ja selle tulemusena ka Tallinna linn, noh, ütleme saab täiendava koormuse, kes võiks tegelikult ümbersõite kasutada. Teine on kindlasti Tallinna sõlmristid, olgu see siis Ülemiste või olgu see siis Russalka, mis lähevad mitmetasandiliseks ja viie Balti Via Baltica osas Pärnu ümbersõit, kus pärnakad, ütleme on ju ebanormaalne, kus, kus nii-öelda see veoautotransport on ju, et see on, see on, see on, need on olemas Tallinn-Tartu neljarealist teed võid samuti vaadata Mõttes osanaga transporditööstusest sest tegelikult, kui me vaatame seda autode huvi, siis Pihkva Novgorodi suunas olla Venemaa osas või ka Läti osas on see vägagi mõistliku ja aga kui see nii-öelda selline nii-öelda transiidimaa või meie kaubandusroll jätkub, on ju siis tuleb arendada neid teid edasi, et samamoodi Peterburi suunas, sest ma rääkisin ja samamoodi Mäost edasi, et on võimalik sõita luhamaale Koidula kaudu Venemaale. Ma ja sama muide peab teatud osast puudutaski raudteed on ju, aga täna muidugi raudtee osas probleem suhteliselt nagu kehvakenest. Raudteeedukus sõltub seda täpselt, palju ronge seal peal sõidame ja kui rong ei sõida, siis asi on ikkagi Eesti maksumaksja jaoks liiga kallis üleval pidada, aga noh, kui seal hakkab jälle rongid sõitma, siis on raudtee väike jupikene, mis siin Eesti territooriumile jääb, on, tasub ennast ära. Ja see vist oli või on otseselt jälle sõltuvuses Venemaast viimastest sündmustest, liiklus selles tiheduses raudteedele. Hetkel ütleme Eesti raudtee kindlasti see, et ega need Eesti raudtee niisugune olukord, nagu ta on, on kindlasti sellest mõjutatud. Muide kaudselt, mis on ka väga oluline teada viis, millega on siin ka tegeldud, on kui me räägime uuest ühistransporditemaatikast ja sealhulgas ka nii-öelda Eestis, reisirongide tulevik on ju, keegi ei kahtle, et rong on mugav, on ju, rong on kui rongid on ka uued, mida me muide kavatseme ka teatud järk-järgult hakata tegema ikkagi uued, rongikoosseisud keskkonnasõbralik, aga rongide, ka ühistransport on ainult mõelda siis, kui on mingis mahus kaubavedu, vastasel juhul see on tohutult kallis, on, me näeme täna seda, et me oleme nagu püsti hädas selle hinnaga, mida tegelikult maksumaksja maksab peale, et rong sõidaks Viljandisse Pärnusse. Samas see, et Hong sõidaks Viljandisse Pärnusse päris päris nagu mõistlik, et me peame seda hoidma, et minu arvates see, see aitab seda Tallinna nii-öelda kontsentreerumist laiali hoida. Aga, aga see asi on võimalik siis, kui käib ikkagi meie raudteel ka muu kaubavedu, vastasel juhul läheb asi nii kalliks. Varem või hiljem ühel hetkel küsitakse, et milleks me tõesti ütleme pigem juba panna väikelennukit käima, siis on odavam. Kuivõrd te olete meil siin stuudios IRL-i juht, poliitlik, küsisin, eile tuli lehtedesse uudis, et Vallo Reimaa ei pruugi enam kaua valitsuses jätkata, kui, kui tõsine see jutt on ja mis seal taga siiski on. Tegelikult. Et noh, mul on raske kommenteerida, esiteks Vallo Reimaa minu kolleeg olla ja aga, aga samas ma olen ka erakonna eestseisuse liige ja, ja tõepoolest Es seisus. IRL-i eestseisus, kes ju ministreid saadab valitsusse, mina samamoodi. Ta arutas seda, on nüüd mitu päeva arutanud või see teema on olnud aktuaalne, et ja eestseisus otsustas täiesti konsensuslikult. Video tegi ettepaneku Vallo Reimaale siis tagasi astuda. Ma arvan, et lihtsalt arvestasid minu seda nii-öelda ministri positsiooni, mul oleks nagu raske kommenteerida, et siin on niuksed, ütleme Parlamendi poliitikuid ja erakonna esimees oleks võib-olla õigem anda siin nagu niuksed selgeid kommentaare, sest samamoodi ka minu suhtes ütleme, küsitakse. Noh, vot see on see normaalne erakondade ikkagi, miks sa seda teed ja miks sa seda teed ja, ja ei saa mina minna, valitsus öelda, et ausalt öeldes kallid sõbrad, et Tallinn-Tartut ma ei tee, et kui mul ikkagi erakonna fraktsioon ütleb, et vot nii peab olema, onju ja siis erakonna fraktsioon on see, kelle, kes, kes on see nii-öelda noh, side rahvaga. Lõpuks. Erakorraline tundub, et Vallo Reimaa ei ole päris õige persoon, ei ole päris õigeid nuppe vajutada. Jah, nii on raekoja eestseisuseseisund. Pööraks meie jutuajamise lõppu filosoofiliseks. Kas Eesti inimeste väärtushinnangute suhtes rahaga paistavad teie meelest ilusad ja korralikud on selles osas midagi muutunud? On see suhe õrn ja viisakas ja lugupidav nagu olema peab, või on? Midagi paigast ära. Ma arvan, et on asju, mis kindlasti aja jooksul paika loksub, et suhtumine rahasse on kindlasti väga oluline kultuuri osa, mida ma võib-olla nagu arvestan raadio kahe rohkem suudan kuulajaid, siis minu arvates küll, mida, mille osas tahaks näha nagu nihukest teatud arengut, et kui me paneme nagu ritta noored, see, mida õpetatakse koolis. Kuigi meie koolisüsteemile anti väga hea hinnang, et ikkagi noori tuleb õpetada haha tegema, kõlab nagu öeldakse. Noh, nagu Viru ärikas, onju, aga me võiksime seda rääkida, sellisel keelel on ju, et kapitalistlik maailm, turumajanduslik ühiskond. Meil ei ole mõtet, raha, roll on oluline. Me õpime koolis, kogume teadmisi ja ilma rahata ei ole võimalik elada tänapäeva maailmas, et kõiki võimalusi kasutada. Ja ma arvan, et me, ma küll tahaks ka näha rohkem sellist, et et ka noori õpetatakse raha tegema, see tähendab seda, et kas siis midagi toota, oma teadmisi osata müüa, müüa seda üle kogu maailma. Et vot see on ju see, mida me vajame. Kas rahategemine on täpselt seesama, mis tööga raha teenimine? Noh. Eks, eks ekstöötaja müüb ju lõpuks ütleme teeb raha endale, nagu kui me siin praegu niukses kõnepruugis, et TTV müüb ennast lõppkokkuvõttes sellega nii-öelda aega, oskusi, samasugune müük, et kuidas seda paremini müüa olete, me peame, me peame selles osas nagu ütleme, häbenemata rääkima jah, et raha on nagu ja, ja minu arust noh, ütleme kohati on ju ütleme nagu ja raha ei tule, lihtsalt aus raha ei tule lihtsalt. Et selles mõttes nii-öelda, et olgu siis töö tegemine või kui sa oled ettevõtja või teenid nagu muud moodi, aga ma arvan, et et eesti eestlane noh, talurahvas, nagu me oleme asunud, koguneks oma lehmade seade ja peenramaa arvelt nii endale nagu oma oma põlve uueks tegema on ju ikkagi tänapäeva maailmas. Me peaksime mõtlema, et kuidas me ikkagi sellest maailma rikkusest on ju, oskame siin endale nagunii-öelda, rikkust koju tuua. Vot seda oskust. Aga see ei ole mõtet arvata, et see on selline noh, nii-öelda Viru ärika või umbes, ostan, müün ja vahetan, et ikkagi ikkagi noh, et selle taga peab siis olema niisugune kogusugune, ühiskondlik hoiak ja kõik muu, et ütleme, niisugune asi nagu areneda. Olete mõelnud, miks praktiliselt kõik eluliselt tähtsad ametid Eestis teevad endale raha väga halvasti. Õpetajad, politseinikud, päästetöötajad, meditsiinitöötajad eluliselt vajalikud ameti bossideks. Pagana halvasti teevad raha endale. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et jah, see ütleme, see raha, mida võib-olla nii-öelda üldisest rahva rikkusest nii-öelda oma tervisele, haridusele nagu kulutame on, annab, annab õigustuse nurinakse nüüd võrrelda. Ja need nende kolme puhul ma siiski ei paneks neid ühte patta tavaliselt nii-öelda poliitilises retoorikas ja propagandavõitluses nad seotakse ühte patta, et see on üks suur valijaskond ja et ma siiski käsitleks neid eraldi, on ju, et noh, et õpetajad on üks temaatika ja tervishoid on teine ja ja politseinik on kolmas, et, et nad on noh nõuavad lõpuks erinevaid ettevalmistusi ja nad annavad ka erinevaid minu arust nagu noh, signaale ühiskonnale, mida me tähtsustama, et jah, minu jaoks on kõige teema number üks on ikkagi, et vot seesama, mis me enne rääkisime, et ikkagi see õpetajaameti väärtustamine, et me kuidagi jõuaksime sellest nagu edasi. Jah, ma kirjutaks alla kõigile nendega, et õpetaja palk peaks olema riigikogu liikme palgaga võrdne. Jah, ma olen nõus. Aga ma ei tea, kas ütleme, kas see on üldse võimalik praeguses poliitilises reaalsuses seda riigikogu liikme palga ees ärajooksmist kuidagi nagu kinni hoida, sest nii rikas lihtsalt täna ei ole, et me suudaksime nii palju palka maksta. Samas ma möönan, ega ka sinna riigikokku kui palk viia nagu niisugune noh, ütleme väga-väga-väga väikseks ka seda sadat inimest, noh ütleme väga raske seal siis tööle panna üldse, aga see on ka teatud töö ja mitte mitte nagu vähetähtis, nii et niisugune niisugune vastus. Juhan Parts oli meil külas majandusminister, aitäh teile tulemast ja jõudu, aitäh.