Sündisin ennesõjaaegse kalendri järgi kaheksandal veebruaril 1894. aastal kell kaks päeval. See päevasündmus leidis aset Pärnu linnas, kus mu isa gümnaasiumikojamehe ametit pidas. Sundusliku alghariduse sain Pärnu gümnaasiumis. Kuni teise klassini läks kõik toredasti, õppisin kõike, mida tunniplaanis ette nähtud ei olnud. Karikeerisin kooli õpetajaid ja andsin kaasvõitlejatele igal nädalal välja naljalehte. Sisekardas pedagoogikanõukogu, et mu ilmavaade neile ruumidele ei vasta. Ja mulle teatati, et võin end eraellu tagasi tõmmata. Linnakoolist teostasin sama programmi, mis gümnaasia, miski, kuid siin oli tähem pedagooge ja minu üle ei peetud iseäranis palju nõu, mis mulle ka võimaldas kooli lõpetada. Nõnda on pannud oma ilutee alguse kirjamees, kelle satiiripliiatsi käekirja ja mõttelendu pole paljude arvates ületanud ükski hilisem Eesti karikaturist. Me tunneme teda koori nime all temale lugudele, tema elust ja lugudele tema sulest oleme pühendanud tänase õhtu. Meenutavaid kori endised kolleegid Eevald, Jalak, Romulus, Tiitus ja Felix Reidorandel. No ja mina mäletan teda esimest karikatuuri hirmus omal ajal. Kus kaks naist kõnelevad üksteisega ja üks räägib ühele, et vaat et kas kuulsid, et minu mees poos ennast üles? Teine ütleb, et no küll tal pidi siis kõva karakter olema. Esimene vast, mis korradi, karakter, püksirihm maalselt. Seal järg lapsepõlvest, leeridestallidel aastal ja siis mina temaga esimest korda puutusin kokku, kui ma 25. aastal, kui ma olin selleaegse niisuguse kollase ajakirjanduse teistes rahvalehe toimetuses, seal oli tema koolivend, klassivend Pärnu gümnaasiumini olid õppinud ja sistama, jätsime ime tõsise mehe mulje, ainult teravad sõnad õlitama. Ennem ei teadnud, kes see mees on, küsisin, kes? Koori siis ma hakkasin vaatama rohkem ja siis hakkasin tähele panemata igas sõnas kaika nalja igas lauses ikka nalja sees, midagi teravust oli. Seal me esimest korda Morgani tutvusin ja siis käisime vahelises seltsis ka kolmekesi ja nii edasi. Aga nüüd ma arvan, ehk rääkisid kiitus oma juba nii-ütelda professionaalsed tutvunemise, temaga. Nukk, esimesi karikatuuri korist, millal ma nägin, seda ma ei mäleta üldse. Aga ta juba Eestis nii väga populaarne mees oli ja vist üks kõige populaarsemaid juba nüüd, 1900 kolmekümnendatel aastatel, see on väljaspool kahtlust. Loomulik siis, et mina küll noorem kolleeg Läksin talle Waba maasse külla. Jaa, esimene lause, mis ta mulle ütles, et ta on väga tore, kuna te siis Tallinna tulitega. Ma avastasin, et rongiga nojaa, muidugi teadega intelligentne inimene ei hakka jalad olema, tänapäeval enam. Avaldasin, et selle mehega peab olema hästi ettevaatlik, ei oska rääkida, midagi. Jätsingi nelisid tema peale jutuajamine, tema jutt ajamine kulges nelised. Et no et siis peame seda rongisõitu pühitsema minema. No ja, ja siirdusime siis pat rääkida küll, aga salata ka ei taha, siirdusime esimesse vastu tuvasse lokaali ehk vana eesti keele, sõnas kõrts oli piljard ja hakkasime piljardit proovima ja ja kanamunad. Kanamunad ja, ja seapraed ja mis lauale tulivad, kõik. Siis siis vestlesime seal tükk aega. Ja minul, mina leidsin, et juba vast aitab, et oleks nüüd aeg ka asjumine õiendama, aga jumalast lugu juba korra külla tulevad, et siis ikka teeme üks kolm päeva seda pühitseme seda tähtsat juhtumit ka minule passinud ütelda ja siis hakkasime. Hakkasime jalutama siin ja seal kohvikutest vaatasime, siis seal oli võrdlemisi igavavõitu, siis külastasime veel mõnda lokaali, niikaua kui ööni välja. See on muidugi positiivne nähtus ei ole, võib-olla, aga minul isiklikult oli tema positiivne nähtus, sest et selle tõttu, et ma kogesin, mismoodi see mees Juttu ajab ja mismoodi tema seltskonnas liigub. See oli üks üks haruldasemaid haruldasemaid Päivi üldse või õhtut või ab poolt töötavant otsa, mis ma olen läbi elanud, see sõnade tulevärk, millega ta pöördus seal kas siis ettekandjat või, või, või kolleegide võimu lokaali külastajate poolel. Jälitasin, nägin ka, et tema niiviisi kokkupuutes igas sorti seltskonna esindajatega ammutas materjali vahel võttis jälle ploki välja ja kirjutas enese ülesse midagi naeri selle juures panijale bloki tagasi ja lõpuks ütles, et oh, ega kõike ei jõua küljest märke ja mul peaks olema brigaad, kes kõik ära teeb. Ei ole midagi iseäralikku, päris nendele väga tõsine. Enne kui silm silma vastu ladime, enne juba muidugi, loomulikult ma tundsin teda nüüd teda tema karikatuurid kaudu edasi, aga siis üks kokkupuutel oli nii ilme silma nägemata, käe andmata olid siis 1927. aasta börsisaalis oli kunstinäitus. Ja seal siis sai esinetud koos kori krustel ja minaga mõningates arstidega plussid maalika seal siis ma nägin ta kooritud kori esmakordselt paniga oma maali väljasse oli postimpressionistliku maalitud kaunis suur maandunud maastik ja väga huvitav olnud. Kori Mitmekülgsus Est annavad tunnistust ka tema vested. Loeme täna teile neist ette mõned. Ta nimi, õlid, Tõnts leiab seega õigust ütelda ei olnud see kellelegi elumis, ta elas. Ta oli katsunud seda ja teist siit ja sealt pikk oli ta saavutanud äpardusi. Ta oli olnud arvutamisõpetaja kõrgemas tütarlaste koolis. Kui deta ainult juurde panemist, tundis hästi muust matemaatikast, aga ei olnud aimugi. Siis jäeti ta jumalaga. Ta oli olnud laeva kapteniks, kuid ta laev enne merele minekut põhja läks, siis pääses ta eluga. Kevadel aga lõi naine talle pesulauaga pähe ja see hoopolis saatuslik. See hoop põrutas ta peas lahti, ilusaiti hakkas Fatiiviks. Sellega võib ka barredes ja palaganides üles astuda, teenida raha. Tal oli kõva pealuu ja sümpiaasi. Ta õpib veel mõne triki juure ja siis läheb lahti. Ja Tõnts algas treneerimist. Ta harjutas pealuud iga päev jooksis pool tundi peaga vastu ahju. Kahe nädala pärast langes ahi sisse ja mattis enese alles silgusousti ja küpsekartulid. Seekord löödi pesulauta pähe, pilbasteks hõõrus käsi, temast saab peaga töötaja. Kuu aja pärast oli koguda häbelik mööbel, pragusid täis ja kõrvaltoast kolisid üürilised välja. Penskarastas ka teisi kehaosi. Ta teatas oma kõrgest eesmärgist abikaasale ja see aitas kaasa õrna armastuse ja sibula lõhnaga. Tõntsu harjutused olid iga päev ühesugused, ta tõi tuppa õuest kummuti sahtlitäie lund, siis sidus abikaasata pesunööriga voodiposti külge, jalge alla pandi selle lumega ja Tõnts seisis paljajalu lumes. Teine kord oli seisukord kaunis külm, kuid positsiooni vaheta ei olnud võimalik, sest voodipost oli tugev. Abikaasa aga ei liigutanud näppu enne kui aeg täis. Kui aeg täis, sai tants lahti ja abikaasa tõi plekkvannitäie tulist tuhka. Nüüd tegid õndsamad tallad tuliseks, kuid see ei olnud veel kõik. Siis toodi kastiteis pudelipõhja ja kõveraid naelu ja tõldskintsas nende otsas ühe ja kahe jalaga. Peale niisugust väikest harjutust olid Tõntsuppekad kaunise teevad saabaste suhtes kuid kui käsil on küünimine kõrgemate ideaalide poole, siis ei panda suurt rõhku niisugustele maistele asjadele. Selle tegid tantsule selgeks, taadi kaasa ja ta sai aru, et see tõesti nii peab olema. Mõõganeelamist ja tule süümist jätnud Tõnts kahe silma vahele. Mõõka tal ei olnud, kuid abikaasa tegi kindlaks, et vikat on sama aus kui mõõk, sest vanal ajal, kui puudusid mõõgad, tarvitasid sõdurit kivikateid. Etensule ajaloo tunnis oli tume, siis usku staabikassat ja neelasse vikatit. See lõhkus küll suud, kuid seda ei võinud panna pahaks. Lõhkise suuga läks söömine aeglasemalt ja sepikendas nautimist. Tulesöömine oli natuke täbar on, aga läks siiski. Iga algus on raske. Kevadeks oli Tõnts oma kunstis jõudnud täiuseni, ta sõid tuld ja tõrva, neelas mõõtja vikati, tantsis pudeli põhjadel ja tulistel sütel fokstrotti ja lõhkus pea peal Mankri, Aize ja ree jalasseid. Ta võttis nõuks esineda oma kunstiga ühes suuremas kabaree-is ja esines. Tal oli edu tedaiumaldati. Kord juhtus nägema kaks suuremat nina ta numbrit. Nad olid üllatatud kui kõva pea tuld ja tõrva ja võib paljajalu pudelipõhjade otsas kõndida. Niisugust, mis on meil tarvis. Ja need suurninad kutsusid põntsu enese juurde. Et nii ja naa, jätke see kabaree, kus seda ja teist ja tulge meie juure ametisse. Maksame teile palju suurema palga ja teil on palju parem elu ja nii ja naa. Kas on teil mõni tsirkus või ei? Oleme ühe suurema ametiasutuse juhatajat ja meil on vaja eeskujuliku ametniku ja teie olete eeskujulik ametnik igas suhtes. Kaubad löödi kokku ja nüüd on Tõnts tähtsal kohal. Ta saab suurt palka ja tal on vähe tööd. Ta töö seisab selles, et noorematele ametnikudel õpetad oma kunsti, sest eeskujuliste ametnikute väärtusest on aru saadud Tõnson kindlas usus, et ta töö kannab vilja. Minul jäi siiski mitte ainult mulje, vaid täis teadminekuni, hilisem aeg seda kinnitas, et kori ei löönud palju ütelda, risti ette, kas ta oli jumal või vanakurat või ükskõik, kes ta oli, kas tuli siis president või või oli ta kindral või, või kuningas vä? Igale poole, kus midagi oli sarnast asja, kus ütelda, tõmmata andis, siis muudkui tõmba, nii et tema selle koha pealt minu Ärgumisel kui teatud seotud teatud mõõduda seotud oli seotud oli küll, aga südametunnistus ütles niimoodi, et Platon vaja natukene võiks kirjeldada gorit, mismoodi ta välja nägi. Naeran liiga kaugele juba. Naljamees ei, aga temal alati tõsine ilme, temal oli see. Kellegi poolt jumala poolt või mõne muu igalt poolt antud oskus tõsise näoga naljade. Tema jäi oma nalja juures minu teada läbi tõsiseks, tema ainult võis lugeda tema silmadest, ütleme suujoontelt kuidagi, et tema nüüd tögab või nalja teeb seal Ada rääkis tõsiselt oma naljad, teda ega ta palju ei naernud, tõsi. No lugu, lugu nii, et ta tegi, kui tema seltskonnas oli, siis seda nalja jooksis nii paljudel ja teravmeelselt vahetpidamata jõudki naerda, aga selle kuu aja jooksul, mis tema, mis mina temaga ükskord võsult koos suvitasin, siis siis ta käitus mitmet moodi, kui ta äkitselt leidis, et olid, oli enesele ootamatult inspiratsiooni ka mõne hea nalja, need siis naeris nii, et hoidis kõhtu kahe käega kinni, naeris omal ajal oli nõnda täiesti erapooletu. Pealtkuulaja ja Kletiseere. Aga enamuses muidugi ja ei jõua ja naerda, kogu aeg ei ole viisakas ka oma naljade üle naerda. Loomulikult. Karikatuur risti. Kõige parem. Aga mis, mis puutub selle kuriülevõtmisesse, ah soo, enne te küsisite, et, et mismoodi ta välja nägi küll? Jah, tõsine, soliidne mees, võid ütelda, kuid niisugune niisugune nagu looduse poolt antud väikene Kissis naeru silmad, need püsisid tal isegi magades, ma vahel valvasin, lama seda magasite üles ärkaks, saaks jälle kuhugi edasi minna, seda juurdusega arvama major ja aga vahel hoidugeva kannataja. Kaks päeva ja kaks ööd, see kulmineerub just seesama kord, kui ma temaga esimene kord koos olin. Mina läksin ära magama kuhugi. Ja teisel päeval tuli sinnasamma lokaali pead parandama, tema istus, ike oli istunud edasi seal kelnerid tega ja mõne mõne teise kas peremehega enesega või ja pöördus siis minu poole. Aha jõudsid juba välja magada. No väga tore teadet, et mina seda lõbu lubada ei saa, et kui mul külalised on, siis mina pealike kogu aeg üleval olema. No võtame veel ja eks siis lähed jälle kobin magama, kui uni peale tuleb ja äikese ees tema endiselt ja ei olnud tema kunagi näinud, mina, tema oleks niivõrd purjus olnud, võiks ütelda tema kohta, c miinimum nüüd et täis, seda ei ole minu eluajal korbaline minaga temast. Imeväärne tervis oli tal ja ja, ja, ja füüsiliselt oli geni jõume, plaani andis välja, mäletan, kui proovisime. Tema oli must, 13 aastat vanem, olin kolmekümnene, kui me Võsul olime. Seal ta proovis salto Mortaaled visata veel hästi pehme liiva peal ei tulnud küll hästi välja, et ma olen juba vanaks jäänud, aga viskas, viskas ikke peaaegu ära. Et anda kunstnikule hinnangut, ei saa teda vaadelda lahus sotsiaalsest keskkonnast, milles ta elas ja töötas. Ei saa ka unustada, et autori tõekspidamiste taga seisab inimene oma vooruste ja nõrkustega. Ei saa unustada kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel valitsenud erakondade kemplemise mil vastava leheteenistuses oleval karikaturistil tuli nii-öelda oma mehi kujutada rahvameestena poliitilisi vastaseid aga lausa kuradi vanaemadega. Viimane soovid nõudnud tavaliselt südametunnistuse summutamist. Esimene aga nõudis satiirikutelt vähemalt kerge usklikust või alistumist. Kori libises sellest üle kavala väitega, mis siis teistel karikat turistidel teha jääb. Nüüd on ka meil võimalik vähemalt minuga polemiseerida. Selles peitus ka oma tõetera, mida kori jäi võlgu. Vaba maa ja selle omanike tööerakonna liidrite suhtes tegid tasa teised. Seda ka, mida lubas arvustada. Vaba maa, kasutas kori maksimaalselt. Minu onu oli väga mitmekesine mees. Ta oli korraliku kehaehitusega ja armastas väga karusnahku ja leerilapsi. Kui oli rahategemise aeg, tegi ta raha. Ta oli rahamees, seda teadsid kõik. Raha oli tal pangas jooksval arvel. Kui kassahoidja kogukassaga ära jooksis, läksid temagi summakesed. Aga ega onu polnud niisugune härrat, oleks nutnud. Ei saanud närvišoki ega midagi. Algas uuesti otsast peale, oli varsti jälle tüse tuus. Rahalisele panka, aga ei pannud enam jooksval arvele. Tal olid suured kavatsused tahtis leiutada niisuguse abinõu, mis kaotab telegraafipostide undamise. Siis oli tal kavatsus hakata kasvatama vitamiine. Seks oli ta rentinud 100-ks aastaks sadavakamad raba. Peale selle oli tal kindel nõu ehitada tunnel Sürgaverest Brasiilia pealinna. Aga kõik need ilusad kavatsused teostamata sest onu kolis maailmaruumi. Ühel suurel kroonupühal oli ta läinud kihutuskoosolekule avama rahva silmi eelolevate valimiste puul. Teel koosolekusaali oli jäänud vastase erakonna liidri auto alla. Ja varsti pidid kõik tunnistama, et onu on surnud mees. Et arst ei leidnud vägivalla tunnusmärke, maeti onu suurte auavaldustega. Tema varanduse sain mina kui ainus pärija. Panin siis onu hauale viisaka pärja, võtsin raha pangast välja ja sõitsin türgi maale. Ei sõitnud maa võlausaldajate eest ega mingil muul kahtlasel eesmärgil. Sõitsin, et rahuldada oma teadusi, janu. Ja peale Türgi ma ei ole selles suhtes paremad paik. Ühel ilusal päeval jalutan mööda mingisugused Türge jõe kallast. Ilm on ilus, päike paistab ja linnud laulavad. Just niisama nagu Aegviidu metsas kaks aastat enne suurt maailmasõda, mis lõppes sakslaste koledad. Vaatan Jon naein. Jõe kaldal istub kalamees, õnge kiigub, liigub lainetes. Näen, imestan. Kurask, see pole kellelegi kalamees, see ju täitsa eht lugupeetud härra worst maaker Timoteos vurtsvassel. Astun juurde. Vangi harrawordsvasser TERE salemalecum. Istun ta kõrvale, õngitseb ja tõmbab vesipiipu. Aga piibus vee asemel eht koduma piiritus. Ja kõrval suur korvpüüki täis püüdkonna aus. Üks endise sultani pantufel keskmises vanaduses madrusemüts, kaks viidikat ja üks meresiil. Hakkame hiljutine. Olen väga õnnelik, et Siim, kaugel maailma äärel kohtan, suurenda. Tulin siia teadusejanu pärast ja nüüd leidsin suguvenna. Räägime väga sõbraliselt igasugu asjadest. Siis tahan teada, kuidas tema siia sattunud. Ta tõmbab paar kopsupiibust, hammustab türgi pipart peale ja jutustab. Nojah, ei no muidugimõista nagu teate, oli mul vorstivabrik. Tegime tööd kahe vahetusega, mina ja mu maja sõber. Äri läks hästi. Korras, Kustas pääseb, peab minema. No ja, ja läks ka. Elasin vaikselt omaette ja süvenesin. Süvenesin siia ja sinna, aga poliitikast hoidsin eemale, ehkud, teised poliitikat, mina teen vaste. Aga kus sa saad? Vägisi kisuvad sekka, kui kuskil tähtsamad isikud koos või mõni suurem bankett või lund üldse ikka palutakse osa võtta. Kurask härra tüütas viimaks ühelt banketil, tule teisele, mine ja pole sul aega arendada tööstust säilida, aga muidugi mõista peavad silmas oma huvi. Vaatan seda värki ja näen, et tuleb teha teine, vormuvad. Igasugused banketitamised, nutta banketitatseni kui vorstivabrik pandud pintslisse. Aga kes sind laseb kõrval olla? Oled seltskonna esindaja ja ole lahke. Kordsan jälle kutse banketile, mõtlen korrärsks. Olgu nüüd viimane, teen teile sarnast randa, Audet enam eluilmas ei kutsu. Mu eesmärk on panna kogu oma elu vorstidesse, aga mitte tolleldada mööda bankette. Noojanu. Olgu, lähen viimast korda küll juba muretsen, et mind enam ei valuta. Läksin bankett, hiigla uhke hõbenoad ja kahvlid, kogu maailmasaadikud koos jooke nagu Märd. Aga mul oma plaan, vaethank, Nozbed, uuri ja löön lahti hakanud pidama kõnet. Teised söövad parajasti mingisugust sülditaolist praali. Nuuskan salvrätikusse, jalgan konstaabli häälega. Austatud härrad ja daamid. Pean ütlema Lamside tribüünid, satsaaja trummipõrin. Aga olgu kuidas on, kuid see ei ole juba enam näht kui inimene, kel jääpurikas hammaste vahel palub sigari otsa tuld. Ülbson gaasilatern, suurem rahvavalgustaja uppunud koolinõunik. Kui vaatame asja ühest otsast, siis on ta niisugune, nagu ta sealt otsast on. Aga inimesel ei ole otsaga aru, sest ajalugu on järgmine ja me ei või teisiti, olge lahked ja nõnda edasi. Ja siis läks nõnda edasi. Toomas kehitas püksirihma, hakkas otsast peale, sall, silmapilgul löödi auk sisse ja lävel istus alma mees. Suured silmad Sulawee supirida rinna ees. All ma ei olnud veel kordagi laulatatud, aga nüüd seisis uksel ta seaduslik ja sunduslik abikaas. Kuid lubage küsida, mis tonkrailidel selle, kas ja missugused on Underi purjed, siidilipp ja hõbepurjed. Kuldne laev läks merele. Laeva peal olid suured tonnid, milles peitus piiritus. Lund 100. nagu käsk otsuseid ja möbleeritud tuppa kogunes iga minutiga rohkem Möldrit. Ants läks peremehe juurde, külm võtab naise ära. Kus teie naine on? Magab kodus ahju taga. Mees naeris, mis või? Ta läks paksuks nagu põis. Kardad, et küll võtab ära naise. Ega see esimene kord ole hägustada, võetakse aufieder seene. Ja Ants võttis enesele nimeks Pomeranso ja kolis Pelgulinna. Aga see ei puutu asjasse. Kõige suurem sigadus on ikkagi see, mann hakkas küpsetama prae pannil sugulast, et sellest tuleks küps sportlane. Lõhn ujus rahvasteliidu magamistuppa ja posta sai haisu ninna. Ta sõnas ja ütles, mis ta ütles. Mine küsi ta käest. Samal ajal kajas helikunsti diskrediteerida dessandi laps, lauluhääl. Hääl tungis Nikolajevile südamesse ja Nikolai kutsus kordnikuna Glasgis lubamatu sissetungija peale teha. Protokolli seest hülgas ta ja ütles enesele valjusti ja julgesti siga. Kohe kutsus ta kordniku ja käskis enese peale teha protokolli auhaavamisega sõimamise pärast. Protokoll tehti seal Sanad täiesti Vormlikulkuid, Saku smendita. Tuletõrjujate rühmaülem oli aga teisel arvamisel. Ta hüüdis 85 kraadise häälega valvel ja hüppas pritsimaja torniaknast välja. Tal oli õnne ja kukkus sapparudi heinakoorma otsa. Samal silmapilgul jäi ruudi pankrotti. Neid Eino ei söönud enam ükski hobune, eeslid olid aga kõik naljahammasteta. Siis sealt tulid Ruba tuur käestald Ruba pikk ja suur, ütles. On teil kaada suur, kui ei ole, Vikerpuur käib tal kõhtu, doktor juu. Topdraga hammustas retsept ja suri pikema valuta. Roba Touraga köhatasin, võeti vastutusele lärmamine pärast avalikus kohas. Kondivalu, noor ja ilus küljeluu läks aga laande lauluga läks aga metsa mängima vana pangahärraga kuid protsendid jäid tulemata. A, mis pärast valasite valgetele roosidele Apueeringa soolvett. Austatud härrad ja daamid? Mõtlete, et see praegu peetud kõne on rämps ja Bach ja seal pole mingit sisu ega mõtet. Üks tükk ühest ja teine teises mustrist nagu sandikuub laeva võimalik. Kuid just niisugune on poliitika. Jälle poliitika, meie või küsite? Ei türgi poli tika on justament sarnane. Istusin ootasin, et tullakse mind välja viskama, et saaksin tagasi oma vorstide juurde. Seal tõusis üles türgi saadik ja sammus välisministri juurde. Nad rääkisid veidikese aega omavahel. Siis astus saadik minu juurde, võttis rinnast naelase aumärgi, kinnitas muu smokingu külge. Tõusis vaimustuse doki. Mind haarati katele ja pilutivast tullagi suudeldi pigistatikat. Toissaiikamine, halleluuja. Teisel päeval tehti mulle ettepanek minna Türgimale saadikuks. Punnisin vastu, et nii ja naa, et ei lähe ja mis saadik mina olen? Mullaga tehti selgeks, et olen ainuke keegi isik, kes võib soetada türgimaaga sõbralisi suhteid. Ei olnud midagi parata, pidi niisama heaks käekäiguks koha vastu võtta. Nüüd olen siin saadikuks ja jule põrmugi pahemamet, kui vorsti tegemine. Ta lõpetas, valas piibu uuesti täis ja tõmbas jõest välja teise pantubli. Nojah, vot ma rääkisin juba, et tal oli vekslit kaunis, palju seal olid, tal oli ta kas protesti läinud, protestib minemas nii et vaba maa võttis need üle ja selle tõttu ta pidaski nende juttude vekstrite kaudu vabama pidas teda enda juures minu teada ja tema, sest muidu kui palju tahtnud rääkida, aga siis ta ütles mulle just siis ma rääkisin siin, et, et kui ükskord oli see ülevõtmise värk ja ta ütles, et aga need on kõik veel allkirjaga ja vot ma ei, Saabid. Perre asi läheb tohutu töövõimega, mees, võtke kohutavalt, tema ei mõtelnud üleüldse, kui ta tennise tuli nagu spontaanselt jänesest ja see küsimus mul tekkiski. Kutsuge juba õige mitu lõbusat lõbu kunagisse, kuidas ta töötas. Tema töötas alati vat just nagu süntiitsus rääkis, et vaat märkis endale seda panin aga tähele mõne asja, kui isegi mõne laulmise märkis endale üles ja ja mina tegin temaga koos omal ajal, kui pretseba pallidel ilmus iga pressiballi puhul palli ajagi uperpall. Ühe numbri tegin mina temaga koos, ma kadestasin, kuidas tema siinsamas improviseerin, 11. see oli uperpalle niiviisi mõeldud, et see on paroodia ajalehe kohta. Koomilise koomiline ja satiiriline, kõik kokku siinsamas, tema. Improviseerin otsekohe. Ekspraamatum näiteks mõtleb vaat et kohalikud, tead, mis pärast kohale paneme lokk. Stahli teated, lokaalsete aalidaadium tänu otse kohendanud teravmeelsetele veel tema oskas väga osavalt ära kasutada. Kalambuure. Näiteks meenub see välispoliitiline juhtum, kui afganistani kuningat vist ühe kuu aja jooksul või veel lühema aja jooksul vahetasid. Kolmes isikus seal mingisugune poja intriigid, mida inglise valitsus õhutas. Viis nii kaugele, et kuningas Ama nulla löödi ära ja tema asemele tuli Abibulabi mulla. See valitses vist paar nädalat ja siis tuli löödi see ära, siis tuli ina ja tulla. Ja, ja kori olla kohe järgmisel kui lugenud seal ruumid, leidnud, et kolm juba dollafon ja paneelis kohe seeria hakkama, sealsamas vaba maas ja mäletaseeriv ja esimene Unit afganistani kuningate esmaspäeval valitseb, lase tulla. Ja teisipäeval mingi napsi kallal. Ja siis oli ära hulla ära ula. Kolmapäeval neljapäev, reede ja siis laupäeval pühapäeval olis viimane, anna alla. Ja esmaspäeval läheb jälle edasi. Meenub, kui. Kui Võsul Tahtsime kellelegi lokaalis kellelegi lauda istuda ja ja ütles, et ei, ei saa siia istuda ja koriinilised, mis mees te olete? Supesaks korjad ühe ei usu, et sa oled ikka supel, matsin. Pärast ütles mulle, et ma ütlesin, tee sellest karikatuur, see on ju või, või väikene naljapilt, see ei jõua teha, et kui sa kuuled, et mis ma räägin. Võta ise ja tee ise, mul on seda materjali nii palju, et mina ei jõua ära teavikidena, seda ta kurtis alati. Aga kui mõni teine juhtus tegema terava karikatuuri, et tema selle peale tuld siis ütles kohe lausa avalikult välja muidugi oma väikse, nii eneseirooniaga, võib-olla et kuradit, kurat, kuidas mina selle peale ei tulnud, vot seda mina enesele andeks ei anna. Kuidas võis keegi teine enne härra tehas sihukesed teemal, et mina selle peale ei tulnud? Ma ütlesin, no see juhtub kani kole, harva ei juhtu harva küll, aga see mind ikkagi ei rahulda. Tema töötas vaba maa juures, oli tööerakonna ajaleht. Missugused mõelda? Poliitilised veendumused mõtlemise tulles. Oli ta siis ka erakonna mees? Ei ju? Ei olnud. Aga nagu siin teame, temale seotud sellega majandust, kui te korraks sinna jäänud. Ja kui vaba maa asutati omal ajal, siis oli ju ka läks mingisuguse vabameelsuse nii tähe all ja, ja sellepärast tema sinna läks. Mulle tundub niimoodi, niipalju kui temaga kokku puutus ja siis Tiitusede Krusteniga. No ma ei oska praegu nimetada, et mis puudutab nõnda nimetus poliitilise parteilisuse ossa, siis mis me, keegi ei olnud mõtelda, mitte mingisugused parteilisuse, kui üldse seotud kuidagimoodi tundsime ennast iseseisvana ütelda niisugune vabameestena ja kui pärast ükstakõik, kuhu poole siis anda vaja oli siis püüdsime anda liivadest kõikjale ja igale poole, kus ainult esineb igasugu uusi väärnähtusi, mis on inimlikkuse ja loogika ja humaansuse vastav kõike seda kinni naelutada, kus seda ainult vähegi Saavia lubatakse, et selline oli tema maailmavaade. Jah, ma lisaksin siia juurde veel, seda isegi näitas, kui võtar risti ja põiki analüüsida kõiki karikatuure ja nende tolleaegsete karika turistide töid. Ma arvan, et mitte ühegi nendest karikatuuridest ei leidu. Ühtegi karikatuuri sarnast, mis nii-ütelda. Kas nimetame töölisse, kui töötava inimese vastu oleks või ei oleks mitte kunagi. Et ei oleks pool tuntud ja püütud üteldagi pooldavalt teha näiteks niisuguse sotsiaalsete teemade suhtes ikka ikka need, kes nii-ütelda hädalised ja kes kellele ütelda, nüüd nendel rõhutud olekusel alati leidsid karikad turistide poolt. Head kohase ora. Kui tahate olla täie erapooletu ja ajakõrgusel, siis võite sõrmkindaga songleebides eksimatult konstateerida, et kino pole mulle tundmatu. Tänan. Kinos käin seepärast, et seal draamat ekraniseerides pakutakse nii palju koledat nalja ja komöödias hirmust. Raamat. Ent ma ei pretendeeri ei käesoleval silmapilgule ka peale surmagi eeskujuliste kunstimaitse professorite nimekirja tähtsale kohale. Ja seepärast ei karda kõige autoriteetilisemadki kriitikat oma tegevuses kino suhtes. Teatud situatsioone arvesse võttes julgen oletada, et ka Carl Sarap tarvitab sama firmalist kompassi kunsti laborintides eksides. Olgu tervitatud kõik, kes ka alaväärtuslikus esemest leiavad kunsti sest need on tõsised kunstnikud. Kunstist kunsti leida oskab iga tolgus. Filosoofiapunkt. See oli läinud laupäeval udune, mäletate veel möödunud laupäeva? Seepärast see oli läinud laupäeval. Olin tulnudki ost, istusin tugitoolis ja sõin midagi sibulataolist. Arvan, et see ei ole maksvate seaduste ignoreerimine, kui inimene valuutapuudusel kinost tulles teerib midagi küpse sibulataolist kõhuruumidesse. Nagu näha, oli politseigi minu arvamustega solidaarne sest ühtki politseinikku ei olnud kuskil näha. Kõik tänavad olid kuivad ja kivid, ohkasin kergendatult. Kinos demonstreeriti üle Ilmlikun pilti Tatari vaarao sündimata tütre pealuu ehk Paksu Berta. Alla elusalt maetud. Pilt oli kole põrutav ja lint katkes igas minutis 600 korda. Kuulutustes seisis hiiglatähe raibetega, et iga kinos käia endale midagi kaasa viid. Nüüd kodus tugitoolis istudes tuli mulle see ähvardus meelde. Jätsin söömise ja tahtsin oma pesu põhjaliku analüüsi alla võtta, et näha, kas maikaga midagi kaasa olen toonud. Kuid seal kannatage. Kuid seal löödi mu toa aken raske asjaga sisse ja tuppa kargas mees, kelle välimus ei teeks rõõmu kellelegi. Tere õhtust. Tere. Tere. Kas teil on üks pabeross? Pabeross mul kahjuks ei ole, kuid siin on tubakas ehk keerata endale ühe junni. Ta keeras endale võimatult viletsa vilka ja istus siis laua äärele. Mis te arvate, on see võimalik, et veenusel pesitsevad samasugused elavad olevused nagu maakeral? Ah, mis mina arvan või? Jah, ma arvan, et see on. See on kindlasti nii ja miks ei peaks see nii olema, sest veenus on ju kõigepealt ikkagi veenus. Täiesti minu arvamine. Kuid ütelge mulle nüüd, mis te arvate maksimumist? Ahmaks Simmovist arv on, ta on peksu väärt. Must sigadus. Ma ei saa üldse aru. Täielik sigadus. Kui ta võtab küünalde eest 20 marka tükist. Küll on elevant, kui ta need vähemalt valmistaks, siis eneserasvast. Võõras võttis taskust ise äralise riistapuu ja pani lauale. Kas näete seda asja? Näen küll. Teate, mis asi see on? Ei tea. Ega see ometi ole see uus kätekuivatamise masin millegagi, neeger kange, hirmuga välja, arvas. Kas teate, mis on? See on miniatuurne kiirlaskesuurtükk. See laseb ühes minutis 500 pauku. Lubage ma vaatan, staap, ärge liigutage ennast. See torus lendavatele varsti tulised oad habemesse. Ja alatu võllaroog. Mis te olete teinud mu naisega? Kus on mu naine? Magus alma, vastake kole ta surmaaps. Teie naine on vist kodus arvale vait. Mõtlete mind petta? Arvata, et ma ei tea, kus ta on. Ta on täie juures, ta on siin, tean seda. Ehke silma vilkuma, magamistuba lahti. Missugune tuba? Mul ei olegi magamistuba. Magamistuba jäi Narva, magan siinsamas kapi otsas. Olge lahked. Vaadake ise. Lari, kuhu see uks viib? Kas see ei ole teie magamistoa uks? Ei ole kole nii-ütelda gaasiline, seal elab perenaine, aga teda ei ole kodus, ta sõitis Rakveresse oma mehe pulma. Olete siis mu naiseni kunstlikult ära peitnud, et ma ei leia teda. Aga hea küll. Karistusest seegi pärast ei pääse. Andke oma raha ja riided siia. Midagi pean ma ligi viima, tühjalt ma ei lähe minema. Andsin talle oma kuuepüksid. Kõrvitsakoore, mis mul silmapesukausi kohuseid täitis. 12 aastased saapad ja naaski. See on kõik mu maapealne varandus. Ta võttis asjad, tänas, pigistas soojalt mu kätte, kargas läbi katkise akna pimedasse õue. Ronisin kapi otsa ja hakkasin midagi magamissarnast toimima. Vaevalt sain mõlemad jalad kaela taha, kui keegi kolinal aknast sisse ronis. See oli tume kogu. Tegin nagu magaksin kõige raskemat und. Vilistasin läbi nina ja liigutasin kõrvu. Tume kogu süütas taskulambi. Astus siis kapi juurde ja puudutas mind õlast. Minu juures ei ole ühtki naist, magamistuba ei ole mul üldse mööblit, ei ole ka enam ja hea tööd. Tahtsin enesele kõverasse käänud. Vabandage, vabandage. Olen selle ja selle poliitilise rühma esindaja ja mul läks korda seda alatud varast riisujat, kes teid paljaks kinni tabada ja ta oli sunnitud kõik röövitud asjad mu kätte andma. Ja nüüd tõin nad teile jälle ilusast tagasi. Olge lahked, vaadake sinu kuub, püksid, kõrvitsa koor, naaskel tosin hõbenuge ja lusikaid, lakksaapad, kuld, uur, briljantkõrvarõngad, kaks puuda suhkrut, rahakott 80000 sendiga. Kitse sidusin paelaga aknaluugi külge ja auto on hoovis. Aga vabandage, need ei ole ju sugugi minu asjad, ärge jutustage, Need on teie asjad, olete unine ja ei mäleta enam hästi. Mõtelge järele. Olen selle ja selle poliitilise rühma esindaja ja pean teile ütlema, et meie rühm selle eest võitleb, et kodanikud julgest ja puutumata võiksid elada. Ja kui meie rühma riigikogus enamuse saab, siis ei ole ühelgi tarvis karta, et talt midagi riisutakse. Kanname hoolt, et igaühe asjad seisavad terved. Näeme ja kuuleme kõik, nagu näete ise tänasest juhtumist. Ja meie kõige suurem soov on, et iga kodanik rahulik ja julge võiks olla igal pool, igal ajal ja igas suhtes. Ja te olete vist veidi eksinud, need asjad ei ole ikka minu, need on teie. Mul on olemas tunnistajad, ärge ajage vastu, olete unine ja ei saa hästi aru, mõtelge järele. Ta kargas aknast välja ja oli kadunud. Pean järele mõtlema. Inimene on ju lihalike nõrk. Poe olid mul tõepoolest kultuur ja kits. Talong, tunnistajad. Edgori jäi pidama väikekodanliku demokraatia piirile. Sellest tuleb põhjust otsida ikka nendest samadest abstraktse humanismi ja niinimetatud üleüldise demokraatia ideedest mille kammitsais olid tol ajal peaaegu kõik satiiriku diahumoristid. Kui algas niinimetatud vaikiv ajastu pätsu diktatuur, ahenes Kodumaiste teemade ring oluliselt. Pilt tuli pöörata välismaa poole nii teemade valikus kui nii-öelda turgude otsimises oma loomingule. Kuidas peaks paremini teadma, temal oli ja sidel võidelda, tahet kui ka ütleme, tema töid välismaale mad Rootsi vist need hangiti temal ja ta võttis isegi osa Rootsis korraldatud Põhjamaade karikaturistide näituselt ja väga kiitva hinnangu sõjaliste. Kui see näitus siis Euroopasse läks, siis maise olin. Nägin ühte plakatit, mis oli Šveitsis välja antud ja selles selle plakati peal kus oli esitatud kõik Põhjamaade paremate karikute ristide tööd. Ja kas kuus või seitse oli reprodutseeritud korideid ja igast teisest riigist oli karikaturistid. Tüli Leoreerimine, löreerija, naer reedel, tema tegi kaunis sageli kaastööd seal päris nii kaanepiltide talgu suurelt. Noaga. Me ei puudutanud veel ühte küsimust. Kooriosas ütelda, kohtub. Ma ei tea, Haaessina soolika sattus kohtu alla, ei, ei sattunud, taheti veel alla, aga advokaadid laitsid maha, ninaga ei sattunud ja siis teised ka ei olnud, aga korri oli üks Castroli, mitu protsessi oli või mitte, seda ma ei mäleta, aga üks protsess on mul küll meeles, see tegi maailma sensatsiooni ja nalja, kus ta oli Holbergi pannud, siis oli dollari peale, see oli sõjaminister, teda sai mitmel puhul ütelda, hiljem ka tehtud ja Tanel kaunistanulärnatiip selles mõttes. Et see kutsus niisugused sensatsiooni, vällja kohtusse, sinna kutsuti siis Jaan Koort eksperdiks. No et kas ta on siis silinder või hüpot. Anett Albert muidugi tahtis tõestada, et see olevat Ööbot. Koort jällegi tekib jälle oma võlla vahele sinna ja, ja siis tuli niimoodi välja, et igatahes ei saadud selgeks teha, kas oli e poolt oli silinder ja, ja igatahes see olbert jäi väga narri seisukohta, nii et see protsess neil oleks, tegi veel hullemaks asja. Kas koorteetanud koguni, et me ei oskasin ekspertiis ei oska midagi ütelda. Et enne, kui me näeme seda originaali samasuguses positsioonis, mida tähendab, et jajaja las istub ja, ja siis me ütleme, kas on minister ja kas on bot, muidu me ei vea minagi. Miks saavutuskori niisugusel populaarsus rahva hulgas, kes oli sellel? Põhjusel oliteetus muidugi enne eelkõige selles, et, et rahvas nalja armastas ja korizeladale pakkus ja teiseks, et see nali puudutas ja kajastas kõiki neid nähtusi, mis, mille inimesed ise südant valutasid. Kõik see valitsevate võimude ja ja raha oligarhia negatiivsed avaldused, mis muidugi rahvale, mil määral vastuvõetavad ei olnud. Ja kori oskas neid nii teravalt ja, ja rahvale meelepäraselt puudutada, nii et et selles õieti peaks peituma tema suur populaarsus. Populaarsus oli nii suur, et isegi võimumehed ei saanud. Linn, mõned üksikud motiivid või momendid olid, kus mujal närvid üles ütlesid, aga muidu võimuväed püüdsid temaga nii palju, kui ta nendega kokku puutus, hästi sõbralikult läbi ajada, selles eelduseks, et järgmine kortavaste ideeni toorelt, Apory muidugi sellest joonid. Aga, aga ministrile sina rääkida, see oli tal kukevea, kui nii võib ütelda. Valtra tundiga korina, aga pärisnimega tuli Tõnisson siis 35. aastal, siis hakata, aga see kampaania seal nimede eesistumine siis perekonnaseisu ameti juhataja see käis ikka vastavate tegelaste Polot isiklikust masseerimasse. Minu juures käis ka mitmel korral jääma säilitatud see risu Ranneliks ja ema otsekohe sellesse masseerida, see tuli hiljem minu oma poolt, selleks hakkas vastu isegi. Aga koriga oleks niisugune lugu. Pärast ma küsisin Olegi käest, et no mis seal siis nii rumalast õid ma siis ei olnud veel ristitud, tema oli juba ristitud. Ja siis, et kuidas sa nii tegid. Missos tee Domedyker. Paljasjalgne Tõnisson olemas, mina pean veel Tõnisson, täpselt mäletan siis Akkadi temale tehti temale siis rahvaküsitlus näitab rahvahääletus, kus ja et temale siis nime õiged nimed saada. No vot siis rahvahääletussviidis mäletan vist selle esmaspäevalehe kaudu viidi läbi, tuli kiindumus, oli see, et seal peal figureerima peavad figureerinud silbid kori, vaat nii ja siis vaat niisugune hääletusele võistlust tehti selle, mis auhindadega ja nii edasi ja auhindade ja siis anti, siis tunnistati siis kõige paremaks abori. Nii et alistus rahva tahtele ja eesnimi õlgel Georg ja Georgi, Grigori Grigoorist oli koor kori tuletatud, vaat siis panti temale lihtsalt v ellu. Et ja siis abori nuut, selgituse, tärtzee, Aguri advust, sõnalist Koidu midagi, ühesõnaga igasuguse sümboli Patti sinna juurele. Vot nii temast sai siis ka korjaga mujal nina seal toota, oli vihane selle peale. Isegi paljasjalgne Tõnisson, palju kangem nagu turbed. Kui see nimede muutmise aegust oli, kui tal veel ei olnud nime rahva poolt hääletatud, siis meenub, kui proua tahtis meiegi lüürilist. Nime. Ja pori jäi ka algul selle peale peatama. Nimi pidi olema neeme Kaisel kai, seal on mingisugune belglane kõrkjas Neeme Kaisel pärast korjevist jäi irooni irooniliselt sellega nõus, pärast ütles, et ei, et see mõnikord valesti välja rääkida, ütleb Neeme Kaiser, Neeme keiser ja parem juba Neeme presidendiproua, siis sellega ei nõustunud. Muidugi, ja siis pärast tehti rahvaküsitlus. Jutt oli väga palju oma töödele hammutus ainult vokaalidest kohvikutest ja siin need, kui praegust, seda me keskustelu oli kokku võtta, siis ei võiks jääda mulje, et tema tema oma ainet ammutas lokaalides ja kohvikutest ja loomulikult ka ajalehtedest. Aga kus tema, nii ka selle. Puudutades sotsiaalseid nähtusi, siis oli tarvis muidugi teistsuguseid tüüpe ja tihtipeale tuli tema jälle kas sadamast või või tehaste väravatest või, või turupalli jalutades ja siis oli tal plokk alati neid nii hästi tüüpe täis kui ka motiive, sest poliitilise ja kultuurialase satiiri huumori kõrval vist üks, 50 protsenti moodustab. Sotsiaalsete vahekordade kajastamine peale oli see, et ta reageeris koletu kiirusega. Nii et kui vahel mõne suhteliselt põhjustatud, kas haiguse tõttu või kori karikatuurilehes ei olnud, siis siis raputati pead, et ei tea, mis temaga lahti on. Täna pole lehes midagi. Talike talent jumala armust, kes kohe nagu pliiatsi kättevõtjagi oskad joonistada. Suhteliselt igasugu salatid kõige maailmanähtuste suhtes edasi ja tunda seal kirjandusi ja uudikunste pidi siiski talite tulist igas nii-ütelda, mis nähtest kodus pidi olema sureerunditsioonidel jumalas vabadus, muidu ei tea ja ei oska seisukohta võtta. Jaa jaa, kori, kuigi tal oli väikene haridus, aga ta tal oli hea mälu, see kompenseeris kõik. Need jäid lennust, jäi kõik meeled olla minu arvates koril. Looming. Kokkuvõttes oleks üks hiilgav läbilõige tervest kodanliku Eesti ajaloost. See juhtus samal aastal, mil Ants supi lurjus tutvustusel smooritud taragani külalistele kõige suurem siga siin ja sealpool ekvaatorit. Ta lisas juurde patsutadesse linnapea pähe. Parem on olla suur siga kui väike põrsas. Sel aastal juhtus üldse väga palju eriskummalist. Muuseas leidis õnnetut surma tuntud ja lugupeetud vallavanem kärts. Ta uppus supilusikasse. Täitsa kindlaks ei saadud seda küll teha, kuid kindlaks tehti fakt, et oma hoole all oleva valla raha raiskas viimse sendini. Sel aastal tärkas mõttesse meeldiv kavatsus sõita sakiummuuni saarele, et korjata seal kallihinnalist luuvalurohtu ja püüda pärleid ette ka niisuguse nimelise saare asukohta keegi teadnud juhatada. Siis jäi see ilus kavatsus teostamata. Ta. Ja ma sõitsin ühte väikesesse alevikku, et kasvatada habet, kurameerida proviisori prouaga ja puhata, kurat võtaks. Alevik oli samasugune nagu kõik alevikud näputäis linna, käputäis küla, tracki, kultuuri, tilgake tsivilisatsiooni koormaviisi, klatšihariduse selts, kroonu viinapuud, sajaajane, avalik maja ja kaks luuletajat, kes luuletasid kuldsest päikese säärast murtud südamest ja sinisest silmast. Mõne päeva möödudes olin juba sügavasti tuttav kogu aleviku koorekihiga. Alevivanemaga saime tuttavaks peatänaval mõni tund enne päikesetõusu, kuid palus mind juhatada teda alevivalitsuse ruumidesse. Haridusseltsi esimehega tutvusin samuti tänaval. Kuidagi asjata katsid maksa vorstiga hoovivärava lahti keeramiseks. Paari teise auväärt seltskonnategelasega soetasin sõprus oma korteris, kus nad väikeselt retkelt koju tulles leidsin eest. Kui neil selgeks tegin, et minu korteris sellenimelist papit ei ela, siis ei kurvastanud nad sugugi, vaid olid üpris rõõmsad, sest scapskoi ja isegi kurb Loi olevat alaväärtuslikud härrad. Kuna mina seevastu olen täitsamees Aristu grant ja tsink, pelmaan. Elasin seal alevikus, siis nautisin suve ilu ja nõnda edasi. Mis puutub aga sellesse, siis seda ei olnud. Ei tulnud lihtsalt ette sellist võimalust kalapüügiga ja seda ma ei salga. Ses suhtes jäi mõnikord midagi õnge. Ühel reedel see oli samal reedel, kui kooliõpetaja vintturult tulles kaotas oma püksid, ilmus muu kärbse rikastesse ruumidesse kaks selge peaga ja laia silmaringiga sõpra, Haridusseltsi esimees ja alevivanem härra tobe ja härra nobe. Neil oli kavatsus korraldada heategevaks otstarbeks nädala pärast ja laupäeva õhtul pidu. Kui piletimüüja enne rahaga jalga ei saa lasta, siis läheb puhas sissetulek raamatukogu soetamiseks või mõneks muuks otstarbeks. Pidu oleks väga mitmekesise Is kavaga laulud, ilulugemised, näitemäng, silma moondamise kunstid ja box palutakse mind lahkesti osa võtta, aga mitte kalliorca publikuna, vaid esimese järgu jõuna. Kehitasin vestja, vaidlesin vastu, et mis näitleja või artist mina olen, et pole mina eluaeg olnud näitleja, pole seesuguse kavatsusega kordagi käinud näitelaval. Ainult kord elus olen viinud oma jalad näitelavale, see oli siis, kui etendati viie vaatusliku kurbmängu. Naine mulle, lapsed sulle. Ja kui leivategija küla naeris jänese lõhki, siis läksin lavale, sest väljas 100. vihma ja saali lagi tilkus läbi. Aga mul oli seljas onu, uus vihmakuub kuid kas siis ei lastud mind kaua laval olla ja löödi alla nagu soovimatu elemendi? Ei aidanud aga mu vastulaused. Üks papi olevat juba sõitnud linnakuulutusi trükkima ja seal olevat mu nimi kirjas. Kui me ei võta osa, võib tulla konfliks ja siis ei lõpe konfliksid kunagi hästi. Andsin siis nõusoleku, olgu, kujust tahetakse võime meiegi harida rahvast. Teisel päeval oli proov. Proovist ei tulnud midagi välja, laulja ja ilulugeja olid läinud metsa tegema luudi. Näidendi peaosalised pidasid kodus seatape, talguid ja sufflör olid tõmmanud endale kaela kiiva süldipaja. Missugune asjaolu ei võimaldanud Talle mingit tegutsemist näitekunsti alal. Ka teised proovid jäid ära, peaaegu samasugustel põhjustel. Saabus laupäev. Ei saa ütelda, et mu tuju oleks olnud kõige roosilisem, kui sammusin pidusaali poole. Etenduse alguseni oli veel hea tükk aega, kuid juba oli pidu seal rahvast tulvil. Muuse kandid nuhtlesid halastamatult, Loperkusid pilli, lokse higi lõhn hõljus nagu villane vaip. Algas pidu kahetunnilise hiljaks jäämisega, sest pidutoimkonna esimehe kirju leht oli heaks arvanud suurendada oma lauda personali. Ja esimees pidi seda kingitust vastu võtma. Esimese palana pakuti laulu, laulis kroonu viinapoe omaniku ümarik, abikaasa Laul katkes aga kõige hinge haavatavamal noodil, sest Brook oli väänanud lõua luukese. Kaks pritsimist viisid ta pritsil koju. Ilulugemine läks hästi, luges võõrastemaja sinise ämbliku köögitüdruk kokaraamatust karbonaadi praadimist. Näitemängu sooritamiseks võib jääda rahule, sest peaaegu kõik tegelased jäid oma esialgse tervise juurde. Ainult esimest armastajat pilluti lillede asemel telliskividega, mis ei jätnud just mõju avaldamata. Järgmine number oli silma moonutamine ja teised tumedad ja salapärased kunstid, idea, india jõgiinide, Yafakiiride, astroloogilised ja muud seletamatut ilmutised. Et back kiir Mihkelson mõnesugusel põhjusel ei saanud seista püstloodis, siis jäi minu ülesandeks immutada tema kunstirahvale. Sain sellega päris kenasti valmis. Esimese trikina näitasin 10 kroonilise kassa tähe haigestumist maailmaruumi ja planeetide salapärasesse kosmograakiasse. Otsin apteekri isandalt raha, panin oma vestitaskusse, ütlesin hookuspookus pommitrocust ja raha oli kadunud. Ainult suure otsimise peale sai apteekri isand tagasi viis senti. Muu osa jäi jälgi kadunuks. See fookus meeldis väga publikule välja halvatud apteekri isand, kes lubas asja anda, kohtu kätte lahendada, kui saab aega. Teine trikk oli tuntud ja lugupeetud seltskonnategelase muutmine tundmatuks tüübiks. Palusin kooliõpetaja astuda lavale. Näitasin ja tutvustasin teda publikule. Teda tundsid kõik, siis palusin üheks silma pilguks keerda, selg publikule. Ise läksin kulisside taha, kastsin pintsli tõrvapotti ja suskasin sellele kuul meistrile habemesse. Siis keerasin jälle ringi ja näitasin rahvale. Teda ei tundnud keegi. See trikk sai veel suurema menu osaliseks kui esimene. Eriti meeldis ta kahele koolipoisile. Koolmeister ise aga vaatas asjale läbi musta aprilli. Ta kirus ja vandus õige peenesti ja palus jumalakeeli, et mõni mõistlik mees laenaks talle kaheks minutiks revolvri. Viimane number oli poksimatš minu ja alevivanema vahel. Vahekohtunikuks oli tuletõrjujate esimees. Olin sportlikudes ringkondades laialt tuntud asjaarmastaja ja mitmekordne maailmameister, igas kaalus ja alevivanem oli väga andekas algaja, kel heade väljavaated. Enne võistlust pidas lihunikumeister kõne, kus selgitas poksima, et ja teatas, et homsest alates müüte vasikaliha naelad sendi võrra odavamalt kui teised konto korrendid. Et õigeid poksikindaid ei olnud saada, siis võtsime nende asemele tubakakotid. Näisid päris ilusad. Vahekohtunik vilistas ja siis läks lahti. Astusin nagu tiiger vastase poole ja tõstsin käe hävitavaks löögiks. Enne kui ma oma kavatsusega jõudsin lõpule, tundsin parema silmaga, et olin Alijevi vanema poolt silmas peetud. Oli päris korralik kompvek, seda ma ei oodanud. Tõmbasin pea õlgade vahele ja virutasin kõigest jõust. Vastane lendas nagu nuustik lavalt alla. Lõin rinna kumeraks ja muigasin. Siis panin tähele, et lend ei olnudki minu õige vastane, vaid hoopis vahekohtunik. Ta oli saanud kena hoobi kukkunud lavalt alla ja otse esimesel kohal istuva tütarlapse sülle. Mõlemad olid langenud minestusse, vahekohtunik, hoobist ja tütarlaps, ootamata armsast üllatusest, sest ta polnud oma 50 aastase elu jooksul meesterahvale veel olnud nii lähedal. Mõne minuti jooksul oli see väike vahejuhtum õnnelikult likvideeritud ja võitlus läks edasi. Nüüd hoidis vahekohtunike kättesaamatus kauguses, kuna tütarlaps aga Tuuliga lava äärde lähemale nihkus. Esimene rong lõppes tagajärjeta, teine aga ei saanud veel õieti alatagi, kui alevivanem lendas nokauti. Virutasin talle ühe tümaka parema ja teised pahem, aga ja enam ta ei soovinud. Langes nagu lilleke jäigi. Vahekohtunik luges 500-ni, kuid meesi Kõsanudki publik tervitas mind suure vaimustusega. Nõuti, et boksiksin läbi kõik alevi tähelepanuväärsemad, härrad, lubasin seda teha, teinekord, kui rohkem vaba aega, siis vabastasin end poksikinnastest. Ühest kukkus välja hobuseraud ja teisest kümnenaelane kaaluviht. Nüüd läks torm lahti, kümmekond meest kargas lavale, taandusin riietusruumi ja tahtsin sulgeda ukse. Uks löödi sisse. Mõtlesin, et tuleb hakata lugema viimast palvekest kuid asi kujunes hoopis teisiti. Kõik sissetorme tegid võidu mulle ettepanekuid astuda nende erakonda. Niisugune mees, kes seesuguse osava trikiga võidab vastase on suur poliitikategelane. Üks pakkus teisest üle, teine kolmandast palusin järelemõtlemiseks aega. Praegu mõtlen järele. Võib-olla astun igasse erakonda. Küllap ma juba leian niisuguse triki, mis võimaldab selle. Õhtumehest, kelle elutee oli täis vastuolusid kuid kelle loomingu paremik on nauditav ka tänapäeval on lõppenud. Rääkisime ainult 20.-te 30.-te aastate korist ja lugesime tema loomingut, mis on pärit nendest aegadest, sellepärast et tollesse perioodi kuuluvad tema parimad pildid ja vestled. Tänases saates jagasid oma mälestusi korist Evald Jalak, Romulus Tiitus ja Felix Randel. Kori vestlejaid lugesid Jüri Järvet ja Rudolf Nuude.