See on flamenko Hispaania mustlaste muusika ja tantsustiil et mõista selle väljakutsuvat elujõudu, kaasahaaravat rõõmu, mille kutsub esile terav ja kummaliselt seda enesemängus ja tantsus väljaelamise lausa välja puistamise vajadust. Selleks peame veidi kõnelema mustlastest endist selle järgi ka nende elulaadist, nende kultuuripärandist ja selle pärandi sügavamatest juurdestki. Kas flamenko on rohkem mustlaste või hispaanlaste kunst? Samahästi võime küsida, kas see, mis praegu hakkab kõlama on ungarlaste võimustlaste muusika. On see Slovakkide võimustlaste kunst Üks õige elupõletamine tsaariaegsel Venemaal ei olnud kujutletav ilma mustlaste laulude või taldasteta. Kui rahu, saar või kaupmees muutus vodka klaasi taga sentimentaalseks siis arvas ta leidvat just mustlas romansi seda, mida see elu õieti konn. Tänapäeval on aga mustlaste omad ansamblid oma teatergi ei puudu mustlasmuusikaga heliplaatidel. Ja see on õige, erinev hispaania või rumeenia, ungari või slovaki mustlasmuusikast. Kust on siis ilmunud rahvas, mis jääb igal pool iseendaks, aga samaaegselt oskab suurepäraselt kohaneda selle maa rahvakunstiga, kus ta parajasti asub või rändab? Euroopa mustlased on tihtipeale väitnud, et nad pärinevad Egiptusest. Vene mustlaste hulgas oli levinud müüt, et nende Aadama ja Eeva tüüpi esivanemate paariks olnud üksainus sõdur vaarao armeest ja noor tüdruk kes pähesid uppumissurmast. Kui Mooses viilu disrailiite kuivas, lõi Punase mere egiptlased Aga uppunud mustlase Egiptuse päritolu usutigi kuni 1763. aastal. Üks Ungari teoloogiatudeng Stefan vali avaldas trüki seal asuva tähelepanek et tema kodutvustas rändavad kate mustlaste ja tema tuttavate india tudengite keeles on päris lähedast sugulast. Võttis aega, enne kui mõisteti selle faktitäit tähendust. Kelle lähedus just Põhja-India keeltele on silmnähtav igaühele. Niisiis mustlased on pärit kangelase kallastelt. Juba Loode-Indias asudes olid mustlased rändmuusikud. Nad olid otse vastandiks muude rindia rahvastele, kes haruldaselt harva lahkuvad oma kodukohtadest. Religiooniga seotud maailmavaade ei pea seda õigeks. Kuna aga India on tõepoolest suurte kontrastide maa, siis poleeme taoline kontrast paigalpüsimise tahte ja suure rändamiskire vahel on teoks saanud. Muidugi vastuolude kõrval on ju ka kokkulangevusi meil liikuvad mustlastädid ja mustlasnoorikud on üliagarad oma teeneid pakkuma käevaatamises. Kui olla Indias ja vaadata, kas tänavanurgal või kaupluses müügil olevaid raamatuid võib ikka ja jälle näha trükiseid, mis on peenimas keeles öeldult pühendatud Palmioloogiale maakeelde ümber, pandult käevaatamise kunstile. On ka teistsugune Kokkulangevus. Sanskriti keeles, mis Põhja-India jaoks omab ladina keele tähendust. On sõnast Sangiit, millega ühiselt tähistatakse laulu, mängu ja tantsu. Need olid vanas Indias eraldamatud. Ka flamenko tähistab ühiselt neidsamu mõisteid. Tänapäeva üks silmapaistvamaid ori Ingi rahvaste kultuuri tundjaid on Prantsusmaal tegutsev Alendani elu. Daniel luu on avaldanud sellise arvamuse. Islami kultuur sündis Iraanis ja see kandis Iraani kunsti ning mõtte muhameedlaste impeeriumi kõige kaugemate piirideni. Hispaania flamenko muusika on üks selle pärijaid. Flamenco ei tulene ei Araabia ega Egiptuse muusikast vaid just Iraani helikunstist. Veel tänapäevalgi võib flamenko muusikas leida õige lähedast sugulust pärsia muusikaga. Muide, kui me peagi kuuleme flamenco heliplaadilt naedo flamenko ehk üks flamenko siis selle heliplaadiümbrisel on saatesõna kirjutanud Taani muusikateadlane tee Ell Miller. Selles on öeldud. Üldiselt valitseb arvamus, et flamenko toodud Hispaaniasse flaami, mustlaste ja nende poolt, kes liikusid koos flaamivägedega. Ometigi ei ole kahtlust ka varasemate kultuuride, peamiselt heebrea ja araabia Mauri mõjus. Näete, pilt kipub käes keeruliseks minema. Igal ütlejal on omad maad välja pakkuda. Usun siiski, õiguse vaekauss peaks rohkem langema Dani elu poolele. Tema järeldus on loogilisem, kui arvestada mustlaste põhimassiliikumist teid Indiast Hispaaniani läbi Iraani kultuurist läbi imbunud islamimaade. Aga mingi panuse ühisesse patta võisid panna ka flaami mustlased. Kui milleski nõustuda Milleriga, siis juba Temajutelusega, et flamenkot võib võrrelda Ameerika džässi ja selles osas, et siin peegeldub, mis toimub üksikesineja südames sel teel ta reageerib kuuldule ja läbitunnetatud minevikus. Ent kas sellelegi, mida ta vajab tänapäeval? 11. sajandi suur luuletaja Firdusi kes kuulub ühe võrra nii Iraani kui ka Tadžiki kultuuriloole on rajanud paljudele vanadele pärimuste legendidele oma eepose šahnama? Meil ekraanidel jooksis mõne aasta eest selle suurteose ainetel loodud seeria film pluss Tammist heasohhaabist. Firussi jutustas, et üks viienda sajandi valitsejaid kutsus 10000 India muusikut Omari andis neile kariloomi, vilja ja eesleid, et nad asuksid maale elama ja rõõmustaksid oma kunstiga vaesemaid alamaid, kes kippunud kaebama, et muusika tantsulõbud olnud rohkem rikaste tarvis. Muusikutest aga paikseid elanikke ei saanud. Kuninga poolt antud kariloomad ja seemnevili kihk läinud kõige liha teed ning tulnukad hakanud mööda maad ringi rändama. Olgunud Firdoosiloo tõesusega kuidas on, aga India muusikuid tunti Kesk-Idas õige õige ammu. Kaheksanda sajandi paiku, kui Araabia kalifaat hakkas laiutama ja maid valdu tama liikusid nad läbi Põhja-Aafrika Euroopa poole. Nendega koos liikus ka Iraani kultuur. Araablased, olles vallutanud Iraani, alistasid ise selle kultuurile ja püüdsid seda igati omaks võtta. Aastast 810 on teateid juba Konstantinoopolist, et seal on rahvast, keda nimetatakse Athinganoi. Hilisemates Bütsantsi allikates nimetatakse, et Athingaanoi või atzinganoi on kõvad musta kunsti tegijad. Aga nimede saatsin ka, no ei olnud juba väga sarnane. Näiteks mustlase nimetus siganni Ungari võitlusega on vene keeles. Muslastesse Kesk-Euroopas siis Saksamaal oli neid nähtud 1407. aastal. 15 aastat hiljem liikus suur mustlasRegilarybaaseli nende juhtaga tituleeris ennast Mihhaieliks Egiptuse vürstiks. Mõne aasta möödudes tuleb teateid juba kogu Euroopast, mõistagi koos karakteristik, aga mustlased olnud hooletud, laisad ja mitte just puhtad. Aga samal ajal rõõmsad, osavad metallitöötlejad, kõvad muusikud ja tantsijad Nad armastanud ennast ehtida kirjude hilpude Jakassi kullaga. Mehed olnud osavad hobused, varisnikud, naised kippunud aina ennustama. Nii mehed kui ka naised ei ütelnud ära võimalusest kergeusklikele nahka üle kõrvade tõmmata. Peagi hakati mustlasi taga kiusama. Selle kiusamise haripunkti jõudis kätte käesoleval sajandil kui kolmanda Reichi kannibalid gaasikambrid välja mõtlesid. Mustlaskeele paljudesse dialektides leiduvate laensõnade abil võib jälile jõuda nende rännusuundade kohta. Lääne ja Kesk-Euroopa mustlaskeeles on kreeka ja lõunaslaavi sõnu, mis näitavad, et rännuteel viibiti õige kaua Balkanil. Mis puutub muusikasse, siis kuhu mustlased ka ei läheks, millise rahvamuusikaga nad ka ei koduneks? Musitseerimiselt tuleb ikka ilmsiks nende oma rahvuslik karakter. Nagu idamaistes sky muusikakultuurides püüavad nad muuta meloodiat ikka ornamendi rikkamaks kasutada veerandtoone, mis samuti puudurientaarsetes helisüsteemides end ja seega ka Iraanis. Euroopa heli saadidest eelistavad nad. Miloori. Eriline kiindumus on neil keerulistesse rütmidesse aga kus on veel peenemalt keerulisemalt välja kujundatud rütmisüsteemi kui mitte Indias. Nõnda siis hispaania mustlased on ilmselt jõudnud oma uuele kodumaale kahest suunast. Esimene suurem hulk saabus üle Egiptuse ja Aafrika põhjaranniku. Ilmselt ajal, kui Maurid võimutsesid Lõuna-Hispaanias. Teine laine jõudis kohale üle treneedi. Ja Hispaanias sündis flamenco. Muusikalises tunnis oli mul juba juhus kõnelda Šankoktoost prantsuse kunstielu suurkujust. Käesoleval sajandil jutustasin ka tema flamenko vaimustusest, mida ta koges Hispaania reisil 1954. aastal. Üheksa aastat enne surma. Kokto kirjutas olla või mitte olla flamenko, see on hispaania küsimus. Flamenko pole ainult laul või tants, flamenco stiil, elulaad, flamenkorütme. Kõikides oma avaldustes on ebasümmeetriline varieerus vada. Sellele iseloomujoonele on tohutu tähtsus. Nüri sirgjoonelisus sümmeetriline rütmika, mis on meie ajastule omaseks saanud kutsub esile flameduse. Surda. Mustlaste rumalaid instinktiivne ebasümmeetrilisuse kultus, mis viib selleni, et naistel on ainult üks varrukas mehedaga käärivad üles ainult ühe püksisääred sellest kuses ühenduses üle aisa lööva rütmiga avaldub üks nende uskumatu elujõusaladusi. Selleni jõudsid suured poeedid Kongo Rahia Lorca, teiste hulgas. Mustlasmuusika ei kasva esile niivõrd rütmist, kuivõrd süntaksist terviku tunnetusest. Selle tõttu võib üks mustlane olla rohkem või vähem inspireeritud, kuid ta ei või olla hallilt keskpärane, tehes kunsti, ta kõneleb omas keeles. Hispaanlased kasutavad ühte tõlkimatut sõra, mis peab väljendavat miski asi keegiisid, mingit tegu, teataks, stiil on otse vastupidine, elegantse see sõna on kurssi keegi või siis midagi, võib-olla üks kahest kas kursi või flamenko. Don fonde parana oli üks väga paha mees, aga ta oli flamenko. Dolphante norioosa jumala vallatused vaimustasid hispaanlasi, sest kogu oma väljakutsuva käitumise juures jäi ta flamenco oks kuni lõpuni. Kui ka näib, et mustlased on unustanud oma päritolumaa siis ometi on veel üks joon, mis reedab nende India päritolu seal kõige kangekaelsem klammerdumine, oma elulaadi, oma rahvusliku individuaalsuse külge ja sealjuures, nagu nägime, on nad meelsasti Absarbeerinud ka oma uute kodumaade mõjutusi. Kus veel mujal kui Indias on osatud läbi aastatuhandete säilitada rahvuslikku maailmatunnetust ja selle avaldumist kultuuris ning kunstis on tulnud islami ja Euroopa mõjud nendega, kas põiklevalt võid tänulikult arvestatud. Aga ikka iseendaks jäädud. Oma flamenko rõõmu tundes olnud mustlased jäänud iseendaks hispaania moodi.