Esineb Rakvere teatri näitleja Jesparker Paul-Eerik Rummo. Improvisatsioon Jansouliga. Mõlemad on alati siin. Lava avatud aas ja saal laas kohiseb pime. Kuid ometi lava on rohkem siin, mis iialgi ütleksime. Saalis ajatu hämarus, silm, nägude isiku päratus, pärgament, maskide read, ruumiscontuuritus, päratus, laval, täielik tühjus, teisel pool hõõguvad läve. Esialgne eimiski, kuni ise sina sinna ei lähe. Ei, mitte sinna. Siia. Kuni ise sina siia ei tule. Mitte kui midagi, pole seal peale omaette värvilised, tule. Aga juba seal lähenedki piiriavale ja värvide kollasest killast, kust eelmängu viimane takt hüppega tõused lavale. Algab Stahli jaoks esimene faas, vastus. Sinu enda jaoks. Esimene akt. Aktse tähendab tegu armunu õhinaga. Sina ja valguspunkt teineteist otsiti taga. Tema taimedest sujuvus, metsloomade paindlikkus troopikas. Sina, inimlik Nurtlikus, murdub pürgivust kootikas. Ja kõik, kes jäid sinna alla, on siit pääle publik. Need, kes oma osa on juba maha mänginud tagasi hämarusse astunud kusseiravat laval sündivat läbitungimatu ilmel. Need, kes sinu järeltulena peavad esialgu veel ajatult nihenevad udune laiali hajuvad. Äkisin jälgima, pingestuvad üks torli silm. Need, kes siin ei ole kunagi olnud. Ja siia kunagi ei tule. Need, kes seal igaveses kanapimeduses kivi, kompvekke Kuvistamas, kellel näolt ei kao ilmaski kollatõbi. Vaide vahest ehk siis vaest, ehk pudeneb sealt ribake, riknenud kudet. Kui sina siin laval ilma näokatteta jääd, kui valguspunktini jõuad, et see märkida saaks sinu käed kui sellel valgusse liival end muundamatult serveerid. Kui kokku käkraad, sõnad silphaaval, lahtiveerid, kummardus igale, kes sõna kordki läbi vaakumi saata võis. SÕNA täpsus mõttel ümber hingeõhu kohe võis valge pill ümber laskuri päev. Ja kui nõnda detaiksingi žest risse tähendab tegu, et kehaltki kukub kest siis harrastus, harrastus, harrastus, viimaks papp, kontakt. Siin kulmineerub ja lõppeks esimene akt. Kas vaheaega olid? Ei pannud tähele ikka ja järjest ja ülelünkade siin pole puhkama istutud korrakski. Kuid mingi piiririba pidi olema, sest kõik kuigi sama on teravamaks nihkunud ajamehed, kohandage objektiivid silmale. Millal see oli, mille oma tahtmisi sa isegi ei teadnud? Kaks akti annab sulle see kaasaegne näidend, tulek ja minek, kaks toda langeks osaks. Saabuja ja lahkuja tulek on niikuinii minevik, kuni minevam tulevik lausuda lühidalt tekst. Ja seesama valgusring tema nimel temaga temad ainult, ja kui ta peaks silmustena suruma kinni su hingamist, siis teda avardada, avardada, mitte enesest heita. See elu on improvisatsioon sellel teemal. Lava ja lavatagune seal oma tumedate tagamaadega oma tarkus, tugevust kõiges mida su ring kõik haaraku napp, mis Ansseen, liikumine lavasügavusest jälle Stahli suunas. Miks pooljoostes? Süda valutab valesti? Kas juba tõesti keegi neistki, kellega kõrvuti? Ja, ja tõesti nagu seegi 60.-ks etenduseks söövad koid kulistid ära. Et 100. etendusel hakkab subflör pudistama, et tuhandetat ei tulegi. Nagu seegi, et mitmesse pääst sajab nahinal juuri, kiilaspäisuse varajane parukas. Sellepärast sinul leinanimi olgu edasi elada, nagu seegi Epikil pisaraid leinata tohivad ainult need, kes peavad veel niipea ei pea nad Kozleinatavaga sealpoolseid pilte pea tõmbama. Nagu seegi, et Sooma poeg juba siin pol kuristiku käib. Nii on, kaks akti annab sulle see kaasaegne näidend. Ei, ei, ei. Nii on kaks oda soodaks. Ei, süda valutab päesti, süda valutab valesti, süda valutab valesti. Hirmu ja raevu, aimatav tuleb aimamatult. Teine ja otsustab väga asjalik finaal ilma paisutuseta. Enne murtakse taktikaid põlvega puruks. Otsustav kõik otsad jäävad lahti. Ling lõpetamata. Mille üle mõtelda koduteel. Kohtu teel. Sina olid mees, kelle kodu on siin. Kelle kell näitab praegu, kelle töö su nimi on homme tööhüpotees sukeldud saali omi. Hirmu ja raevu aimatav tuleb aimamatult. Kuskil seal vahekäikudes su üle visatakse pleekinud tolmumantel, millest välja oled kasvanud. Lõpuni mõtelda. Pähe kohal kumiseb paratamatuse kosk. Toonekurgede suured tiivad just nagu see, mis algab, oleks tõepoolest talv. Või kevad n d lõpuni mõtelda koduteel. Peaaegu et täiuslik naeratus. Laul lüüakse kurku. Aukliku Sõhust, paised, päästmatuse kosk, sisekõrvus kumiseb pääsmatusse, Kosk. Tiksuvad nahkhiired, ühtlastamatud kellad. Esineb riikliku noorsooteatri näitleja Mauri Raus. Katkenud Santlikese peri inimeste maast. Ainult siis oleme õnnelikud, kui me mõistame oma osa elus olgu see siis kui tagasihoidlik tahes. Ainult siis võime elada rahus ja surra rahus. Sest see, mis annab elule mõtte, annab mõttega surmale. Surm on leebe, kui ta kuulub asjade käiku. Kui vana talupoeg oma valitsemise lõpul annab poegade kätte hoiule oma kitsed ja oliivipuud, mis need omakorda annavad edasi oma poegade poegadele. Talupoja sugu sureb ainult pooliti. Iga talupoja elu avaneb nagu kaun omal ajal ja päästab valla seemned. Puutusin kord kokku kolme talumehega nende ema surivoodil. Tõsiseli valus. Teist korda lõigati läbi nabanöör. Teist korda avanes sõlm see, mis seob üht generatsiooni teisega. Kolm poega tundsid end üksikuna, neil oli vaja veel kõiki õppida. Ei olnud enam ühist perekonnalauda, mille ümber koguneti. Pidupäevadel ei olnud enam poolust, mis neid kõiki ühendas. Aga ma nägin ühtlasi, et siin mitte ainult ei rebita puruks ühendavaid sidemeid vaid antakse ka elu teistkordselt. Need pojad said omakorda perekonna, peaks kogunemise keskpunktiks ja patriarhiks tunnini. Millal jälle nemad annavad juhtimise üle nende väikeste põlvkonnale, kes praegu mängivad õues. Vaatasin ema rahuliku karmi ilme ja kokkupigistatud huultega talunaist Ta kiviseks maskiks muutunud nägu. Ma tundsin ta näos poegade näojooni, nende näod olid selle maski jäljendid. Tema keha oli olnud vormiks poegade kehadele, kaunitele, mehelikele, kehadele, nüüd lamata elutult. Aga ta on nagu avanenud kest millest on vili välja võetud. Tema pojad ja tütred loovad omakorda oma ihust uusi inimesi. Talus ei, Surda. Ema on surnud. Elagu emale. Valus. Seda küll. Aga nii lihtne on see põlvnemise pilt, kus jäetakse ükshaaval oma teele maha hallipäist eelkäijate kõduneb kest ja pidevalt muutudes sammutakse tundmatu tõi kool. Seepärast tundus mulle tol õhtul, et väikse küla kiriku surmakella helinas ei kõla meeleheide, vaid tagasihoidlik, hell rõõm kell, mis tähistab sama häälega nii matuseid kui ristseid, teatas järjekordselt, et üks põlvkond on vahetunud teisega ja kõik tundsid ainult sügavat rõõmu kuulates laulu, mis õnnistas vanakese kihklust maaga. Aeglaselt nagu areneb, kasvav puu antakse põlvest põlve edasi elu. Ja ühes sellega ka teadvus. Missugune imeline tõus. Sula laavast tähtede ainest ime läbi viljastunud elavast rakust oleme me tekkinud ja vähehaaval oleme tõusnud nii kõrgele, et võime kirjutada kantaate ja mõõta Linnuteed. Ema ei andnud edasi ainult elu. Ta õpetas oma poegadele keelt. Ta usaldas nende kätte vaimse pärandi, mis sajandite jooksul oli talletanud kõik selle mis eraldab njuutonit või Šveits piiri metsikust koopaelanikust. Kui me tunneme nälga seda nälga, mis sundis Hispaania sõdureid tule all minema botaanikatundi, mis ajas Mermo lõuna Atlandile, mis ajab mõnda inimest luule valda, siis tähendab see, et inimese arenemise protsess pole veel lõppenud. Et me peame tundma õppima iseennast ja universumit, tuleb heita sillad öösse. Ainult need ei taha seda teada, kelle mõistus seisneb egoistlikku ükskõiksuses. Aga see mõistus eitab kõike. Seltsimehed, mu seltsimehed, kutsun teid tunnistajaiks. Millal me oleme tundnud end? Loed Leonitšertsov riiklikust Vene draamateatrisse korki jutustus vast armastuseta armastusest. Esineb Sirje raud, Üksik montaaž, Merilaasi, saare, Synerva ja raualuulest. Olen hakanud igatsema lõokese järele. Lõokest järeletoolises taevas laiade värskelt seemendatud põldude kohad. Läbi tahmase lumeta talve läbi bensiini, jääd kivise vingudest küllastunud tänavate. Jälitab mind hobumadara lõhn. Ja küpsevate kõrte hootine. Kord läheneb, kord kaugeneb kanneldus. Vahel kiiresti mulle suur Vaskne kuu serva pidi kinni ülekuhjas. Nii ma kõnnin eilsel asfaldil, nagu oleksid mu hõlmad kastest rasked. Ja on juhtunud sedagi, et hommikul halja hauaajal ehmus ärkvele annerdusest aknedega üles üles. Nõnda ilus heinaiili. Juba ma mõistan. Kungla kullerid, kestvad kevade igaveses suves saadikud on pärale jõudnud. Mu lapsepõlvekodu tuletab ennast meelde. See oli tõsine tee. Asjata seda ei astutud, muidu ei mindud tühjalt, ei tuldud. Sõlid kiriku tee ja vallamaja teed ja kauba ja kalmistu tee. Suur kivi, tee nii seda silti. Aga tee ääres õitsesid valged hõbe, udemis ane moonid. Ema ja mina maa madaluke ja põlvitasime nüüd kõrges kõmiseval, kus hallidel jahedatel pisarest niisutatud paekiviplaatidel. Meie isa, kes sa oled taevas. Ema näperdas nartsu, mille sisse oli sõlmitud raha, kroonilised kahe kroonilised ja ta huuled sosistasid rehkendades. Silgudes suhkur, silgud ja suhkur, pearetiKi pastlad, Peargiki pastlad igavesest ajast igavesti. Aamen. Suur kivi, tee pikk päikesest palavaks köetud kodutee keskendunult kõrvale vaatamata üksluiselt jalga jala ette tõstes astus ema sirge, kahe kandami vahel silku pütt lõigata soolvett ja korv, milles oli suhkrukott, pearetiKi pastle nahk nägises tasakesi. Aga tee ääres õitsesid valged, pika varrelisedani moonid. Ja kui ma neid korjates vahel puhmaste varju ära kadusin, puikas mind, ema pahandas sest ta kartis, et jään maha ja võin ära eksida. Ei jäänud maha. Ei eksinud ära. Vaid tulin ikka ja jälle välja suurele pikale ja palavale kivi teele. Pihud täis valgeid hõbe udenis ane moone. Minu isa läks põrgu sest armastas liiga tugevasti maad, et minna taeva. Sealjuures oli ta väga mees. Pidas lugu, söödi palvest ja käis kirikus armulaual Kristuse verd mekkimas. Aeg-ajalt võttis niisamagi mure pärast. Ma olen kindel, et minu isa läks põrgu kui pärast surma üldse kuhugi peab minema. Sest põrgu asub sama maapõues, mille kamar on seda kündis, külvas, lõikas, taeval pole sellega midagi pistmist. Sealjuures kartis ta jumalat, vaidles vastu ainult tormis peaga. Aeg-ajalt sõimas ka kainelt harjus ära. Ma olen täiesti kindel, et minu isa ei läinud taevat. Sest Stahli ise maa. Ta sõrmed, juuksed ja kortsuti silmade ümber olid mullalõhnalised tema elutu kehagi kisendas maa järele. Kui ta kirstu panime. Taevas need kui iseennast, et ta mõtles paradiisi, pilvedele ja põrgumaapõue. Vanajumal oleks muidugi rõõmuga surunud mu isa soonilist kätt panuta päevaks peolauda istuma ja ööseks pilvevaiba alla inglitega vallatlema. Aeg-ajalt ütlevad sellest Peetrus. Keera. Kuid minu isa ei läinud taeva ta välismaalähedasema manalasse. Ja tema suri, suvel õitsesid kirsid kaks korda. Ja rukis andis 20 seened. Armastasin mitmesuguseid inimesi. Armastasin lihtsaid kes viibutasin kirkat ja kirvest, kes tundsid maa taimi ja leivast sündi ja seda, kui ta oli higise, nõuab sääraseid, kes olid palju lugenud ja pärlid teadsid. Kuningatest sünni ja tulemägede surma, aastaid hapete keemilist koostist ja kõiki arenguseadusi. Ainult ühtesid ei armastanud ma neid, kes natukese kokku kogunud, kartsid, sellegi kaotavad. Vaatasid, kust lisa saada. Minu jaoks olid nad nagu umbset pudelit kust midagi pole võtta. Midagi pole lisada. Armastasin ka neid kes palju ei teadnud ega kuigi palju osanud kuid uskusid inimesesse. Ja ülistasid teda igal kombel. Neis armastasin ma iseennast. Ei jäänud ma maha ei eksinud ära, vaid tulin ikka jälle välja suurele pikale ja palavale kivi teele. Pihutäis valgeid hõbe Ude mees, ane moone. Mäeharjalt pilgu nüüd heidan tagasi teele kus laugejate nõlvade vahel varjune varjude seas. Vaevu veel aimu mu noorus aine tantsimas tantsimas, kukkudes ja komistades näen teda sinuga koos sinu ümber sinust eemale. Ilusam see Orgsi roheline ja valge, täis õitsvaid toomikaid. Ehitamis siia hütti. Eks meiegi hakkame mõtlema oma mustadele päevadele, kobima ligemale maale ja mullale Neiegaks daatiailt. Ülal mäetippudel kohiseb uusrenessanss. Altega haljaste oru küngaste vahelt kerkib piitspeenike kesine, vaikne sinine suitsujuga. Sinu tiibus, mu kullake, sest mis on ta piibuta või eit lehmata. Olgu see minu lapsepõlve lehm. Esimene keda kärjatasid laia kõhuline, punase lapiline lehik võililledest kirenda, vaas ja ternespiim, ternespiim kobrutamas kadakapuust kappa. Juhtub, et olles oma maailma vallutamise retkel põikavad siia sisse noored poeedid et jahutada oma lõkendavaid palgeid, kaste kargetes toominga tarrides, lasteaia ööbikutel enestele ette laulda ja kevadises öös üksteise kätest kinni, nii hoides rääkida armastusest suurest enneolematust plist iialgi varem enne neid pole tuntud. Hea on neil siis kostitada kalleid külalisi kollase ternespiimakoogiga. Ja tunda oma õlgadel. Nende taldade raskus. Siiski asjata maamunatallatud. Kõrge päikene peal, vahel käis kõiki ja kõike küllaga kalletud. Veerssekan täis. Veerssekan täis. Pilvealuse päikesevarjude valguses mu koduküla viilkatustega majad ja rukkipõld ja lillad ja valged kartulivaod meelde tuletamast kadunud memme ikka ja alati ikka ja alati kummargil mulla kohal. Kõik, just nagu välja mõeldud, selleks, et mind nutma ajada. Ei tea, kui palju uraani mu koduküla peale on planeeritud. Vaikus rohutirtsude sirin, luuletajad jätkavad oma lohutus laule. Väikesed liblik lehvidega, tüdrukud liivakastist veeretavad salapärast sõna nagu käsigranaati SDR strontsium. Nad peavad seda sõna ebatsensuursed ks ära emale ütle. Keegi teeb hobuse häält. Leku loll poiss, läheb lahingusse. Lahtine liigendnuga varrukas, katkem pead. Neid kõiki võib tabada päikese pist. Kuigi öeldakse, et hulluse eest ei kaitse isegi kiiver. Kuumad kuumad, kuumad pilvealune, päikene nagu tahtis jätta maale kustumatu mälestuse, enne kui varri. Kas roos peale rahesadu on veel võimeline midagi mäleta? Siiski olgem optimistid. Seda ma olengi, ütles mägiste markielirdsetes läbi hammaste. Mis muud jääb mul üle? Minu maa. Ja mu rahva õnn. Minu maaimur, rahva mured, suuremad on minu enese elamisrõõmust võidusast. Nii nagu meri on suurel üksiku laine vaimsest viirust, põldude ääretus, suutäiest leivas, tuuliste metsade kohin üksiku lehe libinas. Ja nagu ma ise on suurem sellest piskust, mida ma silmaga näen. Ja kogu rahvas nendest, keda ma kättpidi teretada. Kõik jalad kord väsivad ära. Mullaseid radasid tallates. Aga rahvas ei sure maad maha matta. Ei saa.