Raadio kaks. Eetris on üldkultuuriline saade, mis kajastab poliitikat, ent ei tee seda. Maarja Merivoo-Parro ja see siin on saade nimega laulvad revolutsioonid, tunnine kulgemine koos väge täis mõttetiheda muusikaga, mida ma olen täiesti veendunud ei kuule mitte kusagil mujal kui siinsamas raadio kahes suvistel reedel kell 14, suvistel laupäevadel kell 13. Täna viin ma teid Minnesotas. See on üks suur ja looduse mõttes eestlasele ilmselt üsna kodune osariik Kesk-Ameerikas, põhjaosas otse kanade piiri all minnes võtad, kutsutakse 10 tuha. Järvemaak, selle suurimas metropolis kaksiklinnas Mineaapalise Saint Paul on samuti järvi käega iga nurga peal, aga seal on ka jõgesid ja Mississippi jõe ning Minnesota jõe kohtumisalal olevat maanina peavad kohalikud põlisameeriklased suisa universumi kesk punktiks. Minneapolises Paul on olulised ka eestlasele. Tollesama Mississippi jõe kanjonisse on uuristatud hiiglaslik arhiivihoidla kass, elab ja hingab maailma kõige suurem väliseesti arhiiv, Minnesotast pärit apostikki, kleepsu paberid, rulluisud, väike maja preerias ja muusikalistest revolutsionääridest peab kindlasti mainima Bob Dylanit printsi, aga et neid kindlasti juba teate, läheme täna Minnesota muusikamaastiku taastamas süvitsi ja mängin teile sellist muusikat, mida tõesti kindlasti Eestis mitte kusagil mujal ei kuule. Nimelt, eks asi, mille poolest kaksiklinn mine Jaapanis Saint Paul kuulus on, on nende väga kirev Hipaks gene ja täna kohtumegi inimestega, kes teevad oma muusikaga poliitikat. Kui eelmise nädala saates oli juttu Vietnami sõjast, siis täna tuleb samuti korraks sellele tähelepanu pöörata, sellepärast et salasõda ja koostöös CIA ehk USA keskluureagentuuriga ongi otseselt seotud sellega, miks ja kuidas mongid üldse Minnesotas sattusid. Vangid nimelt on pika ajalooga mägirahvas, kes soovis end ise valitseda ja läks seetõttu hiina ambitsioonidega vastuollu ja oli sunnitud ümber asuma laasesse ja Vietnami sõja ajal värbas CIA USA keskluureagentuur monge osalema salasõjas kommunistide laoses toimetatava relvaliikluse vastu mis Canišmongid muidugi Saigoni langemise järel aastal 1975 vägagi keerulisse olukorda ja paljud põgenesid pile Mekongi jõe taisse sai ohtlik teekond ja tuhanded hukkusid. Tuhanded pääsesid siiski ka üle ja ÜRO rajast täis pagulaslaagrid, kust mongid peagi uutesse asukoha riikidesse minema hakkasid. Viimased laagrid muideks saadi rahvast tühjaks alles 10 aastat tagasi. Vietnami sõda ise oli selleks ajaks juba 30 aastat varem lõppenud. Nüüd kuna USA lihmungide saatuses väga oluline roll, sai neist mongide jaoks ka väga oluline vastuvõtja riik. Ja just nimelt Minnesotas ongi maailma kõige suurem mongide kontsentratsioon, aga kogukonda neil väga eripalgeline on inimesi, kes kasvasid vabana laose mägedes. Rüpes on inimesi, kes siirdusid tai pagulaslaagrit masinates oludes ja on inimesi, kes sündisid ameeriklastele rahu ja külluse keskkonda, olemata seejuures ise selle kõige jõukama kliki liige. Nii et kõike seda püütakse mõtestada ja neid kuulemegi Fongi hypappimis. No võiks öelda, on ka ajaloo tund, kui midagi jäi segaseks, siit on vastased nende seisukohast vähemalt. Laulude revolutsioonide esimene külaline täna on Minnesota mongi Hipaks gene legend tusega oli kuidas tema teekond algas. Halbade valikute tõttu leidis ta ainult 16 aastasena vangist. Seal hakkas ta kirjutama luuletusi oma elust, neid kirjedena sõpradele saatma. Välja sai mõistis, et ta võiks seda kõike teha mitte negatiivsuse väljendusena pahanduste kommentaarina, vaid alternatiivina neile mõlemale. Seda ta tegigi ja need üritab teisi samale teele meelitada. Lendan noorena palju eeskujusid ei olnud, need annab oma panuse, et teistel noortel oleks ja ta on noorte inimeste elus olemas erinevate programmide kaudu toob neile kunsti lähemale. Aga selle kunstiga ongi kultuuris täiesti omamoodi lood. Vangidel pole otsest astet terminile kunst aga nad tõlgendavad seda inimeste ja kultuurivahelise suhtlemisvormina. Nende kultuur on väga suuline ja vägagi visuaalne, nende riided või te olete neid korra näinud, siis te neid ei unusta. Nende religiooniks ana nimism ehk usk esivanematesse, vaimude maailma austamine. Eks matused, kes tahavad kolme päeva järjest Essomaanid suhtlema hingede maailmaga. Liik on keeruline ja aeganõudev protsess. Klannisüsteem ja nii esivanemad kui ka veel elus olevad vanemad ja vanavanemad on vägagi auses tuusaiko. Li avastas oma hiphopi otsingute käigus, et tema vanaema on väga hea. Krista Eller. Mongi hiphop Minnesotas on täiesti täiesti omaette nähtus ja mulle tundus, et ehk seesama suuline kultuur ja luule ja jutustamise olulisus mängivad pisut rolli selles, miks see sild, miks see hiphop vangidele nii oluline on. Käbi arvab aga, et seda ei saa siiski ainult ajaloo ja kultuuri ja traditsiooni värski väljendusena näha vaid siin on ka teatavad sotsiaalmajanduslikud põhjused. Kipub on ju see, mida saab teha ka ilma igasuguse eelarveta. Piisab sellest, kui sa ise oled olemas. Kuule traadi, 200 täit laulvad revolutsioonid, mina olen Maarja Merivoo-Parro ja see muusika tuleb minu külaliselt Tõsega lilt võistlusest venem bänd, mida ta tegi päris mitu aastat koos oma vennaga kohe-kohe kuulete juba järgmist artisti Norra, Jaapani juurtega kvintett aga enne veel üks revolutsiooniline sõnumit kõikidele maailma mongi hip operitele. Laulvad revolutsioonid on Minnesota iseseisva hiphopi lainel. Kuulame lugu nimega uue Acamside boili autori esitaja, mine apalise võitlevasena symbol kvante koos džässiliit rajooniga. Õige pea kuuleme temalt endalt. Mis see õigupoolest on, mida ta teeb? Rajaksin joon piipu. Õigupoolest olid sõbrad need, kes kvante vaba mikrofoniõhtutele tirisid ja seal ta avastaski endast selle esineja ande tal tõesti on, nad on introvert, siis ta ütleb, et tal on lihtsam esineda 1000 inimese ees, kui rääkida ühega, ühtlasid avastused lämboeese hib hobiga tegelemine toob kokku erinevad kired, mis tema sees lõõmavad, poliitiline aktivist, sotsiaalse õigluse eest seismine ja talle väga meeldib väljakutse, kuidas leida huvitavaid haaravaid viise, ütelda asju, mida inimesed ei taha kuulda. Nii et tema luule ongi kõik ühiskondlikel teemadel Danemsii esineb laval, aga käib ka väga paljudes ülikoolides rääkimas keerulistel teemadel. Talle tundub, et läbi luule läbi hiphopi on võimalik avaldada uksi, et inimesed mõistaksid, et kõige alus kõikide nende keeruliste rassismi, seksuaalsust, seksuaalvägivalda poliitilist identiteeti ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid ning õiglustunnet puudutavaid vestluseid. Et selle kõige tuumaks on ikkagi empaatia ja otsimine ja leidmine, et inimesed saaksid aru, et nende kogemus ei ole ainus valiidne kogemus, et teistel inimestel on ka päris kogemused, mis võivad erineda ja erinevadki sinu omast. Nii et tema kunst tegeleb vähem kunsti enesega ja rohkem just sellise poliitilise haridusega organiseerib ise vaba mikrofoni õhtuid, kus saab ka tagasisidet. Ma käisin ise ka ühel kohal nagu ta rääkis, nii oligi väga mitmepalgeline seltskond väga erinevast vanusest väga erineva elukogemusega, väga erineva stiiliga. Kõik on koos esinenud üksteisele ja annavad põhjalikku siirest julget tagasisidet. Nagu enda arvates see ongi kogu asja eesmärk tuua inimesi kokku, sest lõppeks Tähtsam, kuidas erinevad inimesed oma lood võimsalt esile kutsuvad ja seeläbi omavahel ühendusse saavad. Silla ehitamine põhimõtteliselt. Väga sageli räägib kvante noortele hiphopi huvilistele lihtsalt jauramine pole mõttekas. Ära ütle vaid, et rassism on paha, vaid räägi mingi lugu, mille kaudu sai ilmselgeks saaks. Vaat seda nõuannet selle pala puhul ise arvesse ei võtnud, ütleb otse välja, mis mõtlev poeesia kõrvale power asemele. Aga põhisest ja Powerist rääkides, missugune on nende kahe olulise aspekti suhe siin Minnesotas emiks, konti siia üldse noore mehena kunagi tuli. Nothing. Hiphopi kultuuris on neli olulist elevanti, neli suurt vaala MC räpparid, Tiitseid, visuaalset inimesed, kunsti, grafitit teevad pretensijad piibu piigeos ja kui on teie jaoks, on ka need muusikavälised tegelased üli üliolulised sele Scene hoidmisel ja kasvatamisel ja arendamisel. Ja miks ta üldse minna Jaapanisse tuli sellepärast kunstiga on seal väga hästi ja ei ole selles, nagu mõned arvavad, et seal on külm ja pole midagi teha. Ja siis tehakse kunsti ja istutakse toas, mõeldakse pigem. Selles gene on sedavõrd demokraatlik ja põnev selle pärast väga paljud inimesed on väga palju vaeva näinud selle nimel, et erinevad hääled oleksid kosta. Isegi teed on rajatud ja sellepärast ongi Minnesota sound eripalgeline. Kui tihtipeale räägitakse uuest kaustist kaost, eks ole hiphopi maastikul siis mingit väga spetsiifilist. Minnesota soundi tema välja tuua ei tahaks, sest et igav skeene on ikkagi eklektiline, erinev jällegi siin tuleb see tema aktivismi vaim esile, et põhimõtteliselt tema meelest üldse selle kunsti puhul see sõnum, jah, see on oluline, eriti alles on oluline, aga lõppkokkuvõttes on kõige olulisem see, et kunstil on võim inimesi kokku tuua, ühte ruumi, panna rahvast, kes muidu omavahel ühes ruumis ei oleks. See ongi vabadus. Kohandee anud peens kuuled, raadio, kahtesid laulate revolutsioonide saadekas. Täna tegelen Minnesota iseseisva hip happida ja nyyd läheb ka natuke ajendi maiku juurde, sellepärast et õige pea. Luulesaali lugu enne kui temast sai luule Salee valida keegi teine, tal oli teine nimi ideaali, teise elukutse peal. Niimoodi tutvusimegi aastaid tagasi olime mõlemad Washingtonis internid. Hästi huvitav on olnud jälgida sotsiaalmeedia ja meedia vahendusel, kuidas temast on tulnud keegi teine ja ta rääkis, et see kõik sai alguse sellest, et ta pidid Minnesotast põgenema otsis kohta, kus oleks soe ja kus oleks põnev muusikaskeene ja see koht tema jaoks oli Atlantas Georgia osariigis sinnadega. Eks seal ta saigi aru, et ta tahab just nimelt muusikat teha ja tema haare vähemalt sisemiselt tunned, et see on globaalne haare, tallen Etioopia ja Eritrea juured ja ta on selle suure diasporaa osa. Ja sellest tulenevalt tahtsid pidevalt nagu teed välja. Rammi. Enne laulma hakkamist oli luula luuletaja ja kandis oma luulet ka avalikult ette ja üks hiljutistest põimidesteeti praegu mine aplises Saint Paulis ilma käsitleb rändekriisi teisest vaatenurgast, kui suures meedias vaadatakse seda enamasti vastuvõtja riigi seisukohast siis tema luuletus käsitleb pagulase immigrandi perspektiivi ja kuna ta ise on ka Etioopia-Eritrea juurtega kogukond erinevatel põhjustel alates kolonialismi pärandist lõpetades poliitiliste sündmuste ja sõdadega on samuti üle maailma laiali pillutud ja oma sellise harg südame püüdis ta ka sinna sisse panna. Ja Ida-Aafrika teemad on kaluula suuremasse kunstipoliitikasse toonud. Lühike tõlge siia otsa. Hiljutise moslemite rännukeeluga seoses tekkis tal küsimus, et miks, mine apolisesse int Paulis linnas, kus on nii palju immigrante. Miks ükski kunstnik seda teemat ei käsitle? Isegi häiris teda, kuni ta sai aru, et aga milleks oodata, et keegi teine seda teeb, võib ju ise teha. Ja seda ta tegigi, ta leia organisatsiooni, mis aitab kaasa Ida-aafriklaste esindatused parandamisele. Aitab anda sõna, luues kehad Aafrika idaosast pärit artistidele. Oma kultuuripärand ta tunneb, et see mõjutab teda väga tugevalt. Ja ta tahab ka selle baasil rahvast harida. Kõik moslemi naised ei ole ühesugused murded, teatud müüte, mis tema ja tema kaaslaste kohta käibel, on ta väga õnnelik, et kaksiklinn, mina siin, palun väga avatud meelega. Progressiivne inimesed üldiselt toetavad erinevatest rassidest naiste eneseväljendust. Eriti selles valdkonnas, kus tema tegutseb ehk alternatiivlindi andis Saul elektroonika. Aitäh minuga koos, kuid ennast läbitõbi laulvad revolutsioonid järgmisel reedel peavad jaanipäeva nagu teiegi, aga nädal hiljem tagasi värske materjaliga. Lõpuks ometi asume ühiselt uurima läti laulvat revolutsiooni. See saab põnev olema. Vahepealsel ajal püüan jalad alla saada ka laulva revolutsiooni, te saate veebile, kuhu hakkan lisamaterjale panema. Põnevat lugemist ja kuulamist, erinevaid playliste. Ja ühel hetkel ka auhinnamängud, ehk jõuavad sinna, nii et kee silmad, meie veebil peallergaks punkti. Kuulake ikka väega muusikat ja nautige ilusat Eestimaa suve.