Kuule Taali kahte värske ja vabavarasuvel ja. Eetris on Ingrid Peek. Tere päevast, kallid raadiokuulajad, kell on üks, läbi kuus minutit, stardib suveraadio, mina, Ingrid Peek teiega siin kuni kella kolmeni ja tänases saates palju põnevat, olulist lahedat, kuna neljapäev võtame vabalt ja teises tunnis kella kahest kolmeni tuleb külla mustkunstnike Vinski, kes räägib võlumisest ja ka inimeste meelte võlumisest ja ka sellest, kuidas seda saab teha meedia ja propaganda ning ei puudu ka väike huumorinurk, millega minna vastu nädalavahetusele. Külla tulevad Comedy Estonia koomikud, Ardo asperkja Karl-Alari varma. Ning muidugi teevad nalja tänases suvelulla noor luulenurgas saab sõna- Kaur Kender, kes on suure luulegurmaan, kes mäletab, Nad tegid koos Olavi Ruitlane ka aastal 2013 siin raadio kahes saadet kuri karjas, mis oli siis pühendatud luulele ja kirjandusele, et Eesti rahvusringhäälingu arhiivist võite leida need saata, et üles ja kuulata ja nautida. Ja üsna pea on stuudios Keithomotškin ja räägime SPIN-programmist, mis aitab noortel paremini elus edeneda. Nii et püsige kuuldel. Nüüd aga treik ja passion, pruut. See oli šeik passion fruit, mõnus mahe suvine kulgemine, kell on üks läbi 10 minutit ja mul on raadio kahes stuudios hea meel tervitada SPIN-programmi tegevjuht Keit Fomotski neid tegelikult. No kuidas sinu suvi edeneb, mis möllad? Olete positiivsete toonide lainel, nagu on terve see aasta olnud tegelikult, et on mõnus suvi, meie teeme oma programmi hooaja lõputegevusi ja naudime mõningaid tunnustusi, mida sellel aastal on ikka tulnud. Ja täna ilmus uudised jalgpallil põhinev ennetusprogramm. SPIN teenis kõrge rahvusvahelise tunnustuse, palju-palju õnne. Räägi natukene lähemalt sellest, et mis on SPIN programm ja, ja mis see tunnustus endast kujutab? SPIN-programm on Eestis nüüd kolmandat hooaega lõppema tav noorte arenguprogramm 10 kuni 18 aastastele noortele. Ja meie põhiline eesmärk on arendada noorte sotsiaalseid oskusi ja vähendada riskikäitumist ehk siis Noorte arengu ennetusprogramm üsna ainulaadse mudeli järgi, mida Eestis varem pole tehtud. Tõime selle siia koos siseministeeriumiga Suurbritanniast, jalgpalli sünnimaalt ja kasutamegi põhilise vahendina, et noori motiveerida ja innustada programmi tulema just nimelt sport, konkreetsemalt jalgpalli ja kasutame ära jalgpallis olevaid kõiki häid jaga võib-olla vahel negatiivseid hetki, et, et õpetada väärika oskusi eluks. Millised need riskikäitumised on, mille vastuse SPIN programm aitab, kui me räägime 10 kuni 18 aastastest noortest. Noh, neil on nii individuaalsed kui kooliga seotud, et 21. sajandi oskused on hästi olulised kiirelt muutuvas maailmas ja mingis mõttes me toetame mitteformaalse viisil noorte haridusteed, et need oskused on alates sellest, kuidas üksteisega paremini arvestada. Kuidas ennast kontrollida, kuidas emotsioonidega toime tulla kuni selleni välja, et kuidas eesmärke seada, olla nendeni jõudmisel järjepidev ja tulla toime kogu sellise kaasaegse infoküllase maailmaga, et hästi hästi erinevad teemad, aga eelkõige me tahame just nimelt arendada sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskusi, noortel läheks elus hästi, oskaks teha paremaid valikuid. No ja kindlasti tiimitöö, et jalka on ju selline meeskonnamäng, et seal ise seda noh, okei, mingi hetk sa saad, on ju, aga üldiselt minu meelest see on üks väga oluline asi, mida õppida, et esiteks tiimitöö ja teiseks selline eraldatusest välja tulemine, et teismelised tihti ju tahavad kuhugi nurka ära vajuda seal üksi kasside. Ja et eks me oleme ka kuulnud, palju. Oma headelt, partneritelt, kooli kontaktisikutelt, et oh, need, kes aitavad meil ka nende noorteni jõuda, et väga raske on saada kedagi kuhugi programmi. Väga paljud noored tänapäeva kipuvad nutitelefonis istuma ja suhtlevad vähe nii-öelda reaalse maailmaga, et kindlasti see programm aitab ka sellele kaasa, et arendada ja väärtustada just suhtlemisoskust, tiimitööd ja oskust üksteisega üldse arvestada, et ka tolerantsuse ja ja mitmekesisuse teemadel kahtlemata olulised. Te olete teinud ka uuringut, et kuidas siis SPIN-programm on noortele mõjunud aastatel 2015 kuni 2017 ja ma vaatan siin neid numbreid, et siin osales üle 500 noore rohkem kui 40 tuhandet tunni vältel neist üle 15000 tunni eluoskuste sessioonides, nii et kokku on siis läbinud selle programmi 356 noort ja, ja igasugu muid ägedaid numbreid olete siia kokku kuhjanud tõesti palju õnne, et need on ju kahe aasta kohta väga head tulemused. Ja kindlasti head tulemused, minu enda magistritöö, mis käsitles need eelmise hooaja mõju tõi välja just selle, et programm on mõjus ja see on meie jaoks hästi oluline, et me taotleme seda, et me oleksime tõenduspõhine programm ka Eestis ja sellest võiks eeskuju võtta ka teised, miks mitte, et ka riigid, et UEFA poolt antud selline tunnustus kahtlemata võimaldab meil rohkem võib-olla ka seda eeskujuks teistele riikidele ja need tõepoolest väga palju pingutama selle nimel koos oma heade partneritega koolidest, politseist, kohalikest omavalitsustest, erasektorist ja riigiga, et, et me saaksime neil noortele pakkuda turvalist keskkonda. Neil oleks lõbus ja arendav ja oskaksime maksimaalselt hästi ära kasutada jalgpalli kõiki häid külgi, et noorte ka oskusi arendada, vahel isegi nii, et nad sellest aru ei saa. Jah, ma vaatan selles tänases uudises. Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak kiidab ja kirjeldab, et jalgpall on meie jaoks vahend ühiskonna arendamiseks paremaks muutmiseks ja et tal on väga hea meel, et taoline programm on toonud reaalseid tulemusi ja muutnud noorte inimeste elu ja soovib edu ja jõudu. Et seda kõike siis UEFA Foundation for children aastaauhinna näol, mis on väga-väga kõrge tunnustus, et kas kas, kas see tuli teile üllatusena või olite kuskil konkurentsis nominendid ja kuidas valimine toimus? Kuidas, kuidas see auhind teile tuli? Ma ei ole õige isik, et öelda, kuidas see valimine seal täpselt toimus, see oli rahvahääletusest või mingi komitee vaatas, et oh, väga tõhus ja seal on ikkagi selgelt Kas inimesed, kes valivad esitatud nominentide seast välja et nende riikide, siis projektid, mida on käesoleval aastal esindatud, esitatud ja spinn programm oli üks 20-st, kes nomineeriti, keda tunnustati just nimelt selle mõttega, et on hästi suutnud aidata palli edendada või arendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas ja panustada noorte nii vaimses kui ka siis füüsilisse tervisesse ja ma arvan, et see on selles mõttes väga-väga suur tunnustus. Esimest korda Eestis jõuab seina au auhind Eestisse ja see on väga suur tunnustus meie tiimile ja eelkõige ka treeneritele, abitreeneritele, kes meie programmis väga palju pühenduvad sellele ja ka politsei kontaktisikutele, kes aitavad kaasa tugida, et ja noortele kahtlemata ka, et nemad järjest rohkem annavad sellele programmile ka ise oma mõtete, ideede ja tegudega tagasi. Millised organisatsioonid sinna kaasatud on, et sa mainisid siin politsei, mul kohe kõrv läks kikki, et noh, üks on siis jalgpalli nii-öelda osakonda, eksju, kus on treenerid ja õpetajad ja ja pallurid, aga, aga kes veel on kaasatud just sellisest sotsiaalia vallast? Spinni suur tugevus ongi see, et me oleme suutnud hästi suured ja tugeva tugivõrgustikku luua nende noorte ümber heaks. Ja programm sai alguse siseministeeriumist ja siseministeerium on ka praegu üks meie suurimaid partnereid. Euroopa sotsiaalfond rahastab selle programmi ja Ida-Virumaal Narvas ka Briti nõukogu, see on juures veel erasektori partnereid, Tallinna vesi ja Nike, aga veel ka mitmeid teisi. Eelkõige sellise sisulise töö poole pealt on meile kõige suuremaks toeks koolid Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Kohtla-Järvel, Narvas ja kõikide nende piirkondade politsei kontaktisikud, kes tõepoolest väga palju panustavad ka see programmi iganädalaselt noortega kohtuvad et ja kõikides piirkondades meil on kokku siis 15 gruppi noori, meie treenerid, kes on siis klubidest floora FC Levadia, Peipsi järve ja Narva Trans ja siis abitreenerid, kes on tegelikult meil programmis tugispetsialistid, noorsootöötajad ja ka psühholoogid, kohati, kes väga hästi oskavad anda edasi siduda jalgpalliga neid sotsiaalseid oskusi, mida me tahame arendada, nii et kokkuvõttes siis see on meeletult suur võrgustik, üle 50 organisatsiooni ligi 300 inimest, kes panustab ja see on väga suur tunnustus nende tööle, mis lisab meile kindlasti väga palju hindu ka edaspidiseks ja soovi veel kõrgemaid eesmärke sisalduda. No aga mis teie eesmärgid on, kui mõelda SPIN-programmi tuleviku peale lähitulevik ja siis selline kaugemad tulevikuvisioonid, et mida te ideaalis oma vaimusilmas ette näete? No eelkõige me tahame, et see programm jätkuvalt meeldiks noortele ja oleks neil tõepoolest arendav ja selleks mõjus programm et meie osalus numbreid veel kasvaksid, järjepidevus noorte poolt osaleda kasvaks ja, ja programm oleks mõjus, et see mõju uuring, mille me praegu läbi viisime, analüüs on avalik, on nüüd eelmise hooaja kohta, kohe-kohe saame ka selle hooaja numbrid, mis lõppevad, et Me väga väärtustame mõju ja oleme võtnud strateegiliseks eesmärgiks seda ka järjepidevalt hinnata, see on punkt üks punkt kaks on, ma arvan, see, et et spinn oma nüüd eeskuju ka ja selle mudeliga, millel on loonud, oleks inspiratsiooniks teistele Eestis tegutsevatele algatustele kasutada rohkem sporti kui vahendit selleks, et arendada erinevaid sotsiaalseid oskusi ja noori. Ja seda nii treenerite seas kui ka tegelikult kooli kehalise kasvatuse õpetajate jaoks. Sest see on suurepärane võimalus, mis mulle tundub praegu väga paljudel juhtudel magatakse lihtsalt maha, sest eesmärk on sooritusele või hindele orienteeritud. Ja kolmandaks, me tahaks väga jõuda ka rahvusvaheliselt selle programmiga kaugemale, ehk siis 500 programmi juba ka mujal, et see programm tuli meieni Inglismaalt kiks programmi näol, on selle kohandanud, parandanud ja tugevdanud veel, et me tahame ka rahvusvaheliseks jõuda, nii et miks mitte ei võiks olla viie aasta pärast programm Lätis, Leedus, Soomes, Norras. Ja ma loodan, tõesti, ma loodan tõesti, et see edeneb ja areneb ja jõuab teil kaugemale, et ma vaatan siin SPIN-programmi mõju teisel hooajal igasugu asju ja üks asi on, need õppeedukus paranes kolme koma kuuelt nelja koma ühele, et see on ju super tulemus, lisaks kõikidele nendele teistele asjadele, mis sa mainisid, mis aitab siis noort inimest elus hakkama saada ja areneda. Aga kui nüüd tulla noore tasandile, et meid kuulab mõni noor nooruk meid kuulab mõne teismelise vanem ja mõtleb, see on väga huvitav, et mul ka tüüp lihtsalt löderdav ringi, et võiks nagu midagi teha sellist, millest oleks kasu ja kus saaks siis tekkida niuke, selline kogukondlikkus ja kehaline aktiivsus ja kõik need väärtused välja areneda, siis kuidas te need noored enda juurde võtate või kuidas noor saab tulla teile, kus selle kohta infot saada, kuidas liituda? Jah, nüüd väga lihtne viis, meil ei olegi veel Facebook'i kontot. Aga meil on helge, põnev, kui te räägime noortest, teil peab olema Facebook i tulevad ja nii edasi ja nii edasi. Töötame selle nimel. Ka põhikanal, kust saab, on SPIN programm poee, kust saab infot selle programmi kohta, kus on kajad, treenerid, kes gruppides tegutsevad ja seal on ka värske info selle kohta varsti. Millal hakkame uus hooaeg seal 14. augustil pihta, programmi neljas hooaeg ja me väga ootame noori, ootame, et lapsevanemad rohkem võib-olla ka suunaks motiveeriks, sest meie suur pingutus on aidata kaasa noorte arengule ja nende sotsiaalsete oskustega parandamisele ja sotsiaalsed oskused on üks võtmetähtsusega oskusi pädevusi nagu haridusvaldkonna inimesed ütlevad tänapäeva ühiskonnas, et mis on väga kiiresti muutuv ja, ja me teame, et SPIN-programmil on mõju ja me saame selle tõepoolest kaasa aidata. Kõik on väga oodatud tutvuma ja võtma meiega ühendust, kui on huviprogrammiga konkreetselt liituda või andma siis oma koolis klassijuhatajale või kellelegi teisele teada. Ma saan aru, et väga suur osa ongi siin ka koolidel ja kooli sellistel sotsiaaltöötajatel. Aga Keit, sa oled tegevjuht SPIN-programmis, aga kui palju sa ise jõuad platsile jalkat mängima, kas üldse jõuad palju, sa jõuad ise sellesse Äctionisse? Mida suuremaks Me oleme kasvanud, seda vähem paraku jõuan otse platsile, eksivad, jõuavad, jõuab minu kolleeg Sneraalastele ära, kes on spordipsühholoogi, aitab neid eluka eluoskusi sessioone ette valimistel lähimale toetada? Päris palju ja, ja mul on sellest mõnevõrra nagu kahju, aga samas, eks minu roll ongi mõnevõrra teine siin programmis, et luua keskkond nime, treenerite kui noorte jaoks hoolitseda heade suhetest partneritega, selle nimel töötada, et meil oleks piisavalt finantsvahendeid kõike seda imelist ilusat vajalikkuseks teha. Aga kui ma jõuan, siis ma naudin seda ja sageli ma viimasel ajal jõuan ka koos oma imeilusate lastega, et neile ka natukene siis spordipisikut süstida. Saaks ka kaasa elada sellele, et lühike küsimus, pikk vastus. Selline. Kuidas sinust selline sotsiaaltöö missioon üldse tärkas, et oleks võinud ju lihtsalt äri ajada, milleks jantida 50 organisatsiooni, 300 inimese 500 noore ja sellise heategevusliku arendava ettevõtmisega? Ma olen hingelt ettevõtlik maailmaparandaja, et mulle on alati korda läinud, et see, kui ma saan teha midagi tähenduslikku ja ma saan reaalselt aidata kaasa inimeste paremale homsele nii illusoorseid kui see ka ei kui see ka ei kõla, aga reaalsuses kõik need asjad, mida me oleme koos erinevate tiimidega teinud ka varem tervest sihtasutuse tegevjuhina ja nende kolleegidega on tõepoolest muutnud Eestit ja muutunud paremaks ja, ja ma arvan, et see on hästi oluline, et need inimesed, kes on ettevõtlikud või ka töötaja on töötanud ja töötavad ettevõtetes, tuleks rohkem ka vabagana. Poolsin äge siin lisaks sellele, et saab teha mõjusalt asju, saab sellist mõnusat head kliimat ja väga lahedate pühendunud inimestega koos töötada, et vahepeal tasub teha selliseid vahetusi tulla erinevatest sektoritest hoopis vabakonda. Mulle nii meeldib ettevõtlik maailmaparandaja see tiitel, ma, ma loodan, et selliseid tegelasi tuleb aina juurde juurde, sest tänu sellele meil üldse mingit lootust siin ongi. Igatahes suur tänu, Keitwomotskin, ma soovin sulle kogu SPIN-programmi tiimile ja teie ettevõtmistele edu, andke ikka teada, kui midagi põnevat toimub ja head kuulajad, 14.-st augustist algab siis spindurkami uus neljas hooaeg. Nii et uurige internetist järgi ja saatke oma lapsed, õed, vennad ja tuttavad jalkat mängima, aitäh käitumist vaidlustada. Sel nädalal selgub saates hallo kosmos. Mis on inimeseks olemise müsteerium? Mis on elu mõte? Milline on õnnevalem? Mida mõtiskleda igavikust ja lõpmatusest, loojast ja armastusest? Saatesarja viimases osas enne pikemat pausi kõlavat saatejuhi valitud palad lemmikkülalistelt läbi aegade. Neljapäeval kell kaheksa ja pühapäeval kelgaks Ingrid Peek ja Hallo kosmos. Suvel või suve suveluulet. On aeg tänaseks suvel lollaks ja raadio kahe suveraadio luulenurgas on külas kurikuulus ja kuulus kirjanik Kaur Kender. Tere, Kaur. Kuri karjas. Ma justkui, kui Olavi Ruitlane käisin luulenurgas, siis muljetasime siin vanu häid aegu ja olime täielikult rabatud, et kuri karjas oli 2013. Seda aeg lendab nagunii kiiresti, et noh, mis sa siis viimase nelja aastaga teinud oled. Kuule, veits on sitta saanud keerata. Aga noh, tavaline tavaline värk. Rutlusega Me teeme värki edasi, et see, mis ma täna lugema hakkan, on Majakovski viienda internatsionaali eestikeelse tõlke esmaesitlus ja see on just Olavi tõlgitud veidikene teda nagu aidanud ja Bushinud ja surunud seda. Jaa. Aga jah, meie majakko. Me teeme Olaviga luulevärki edasi. Ja väga noh, lihtsalt nagu see on selline, me oleme läästov lainet, Olavi viimane inimene, kes Majakovskit eesti keelde saab tõlkida, sest eesti keel lõpeb ära, et peale Olavi peale ühtegi. Nii Alaven, suur riim, luuletaja Majakovski tõlkimiseks peab olema suur rin luuletaja ja neid on mõni veel näiteks. Andrus helbingaga kedagi enam sellist ei ole, kes oskaks vene keelt, et noh, see on nagu McKay verifilmis oleme viimased mehed, kes selle lifti ukse sulgevad, ukse vahelt pääsevad. Kellele me seda teeme, noori on üha vähem. Noh, naljakas. Aga miks te siis teete seda? See luule ja kunst ei ole mingi selline asi, mida sina valida, see valib sinu, et, et ja kui see on sinu valinud, siis sa oled lihtsalt noh, mina olen lihtsalt temp, instrument, manitsus nagu lõhun uksi, inimesi, ajastuid, institutsioone, sajandeid. Rahvusriike. Ma kujutan ette, et juba praegu pooled kuulajad on rusikat pihku surunud Ja käe püsti tõstnud ja karjuvad viiva kuuba. Aga mis sa selliste vastalistega teed, et kui tuleb keegi ligi, okei, ma kujutan ette, et see nii vägivaldne lihtsalt rusikaga pähe paned, aga aga sellist sõimu säilitamist Pole üldse tuleb kogu aeg ja täna ka tänavale ei tule nagu kunagi tänavalge. Ei, asi ei ole selles, et keegi ei julge, ma ei tea, tänavad on ikka teistmoodi, et noh, meeletult palju neid inimesi, kes tulevad igal pool ligi, suruvad kätt ja, ja tänavad ja ütlevad häid sõnu, et, et see see on päris pöörane, mis toimub tänavatel, et, et ma ei ole kunagi mingis mõttes nii palju toetust ja tunnustust saanud viimastel aastatel. Aga läheme luule juurde, räägi siis lähemalt, mida sa loed, mille esmaettekanne on, ma saan aru, jah? Mis mõttega me esmaavalikes Ta raadiokuulajad jälle teile eksklusiivne palakene, palun, Kaur. Sumis Vladimir Majakovski poeem, viies internatsionaal ja see on, see on tohutult pikk, ma kõike seda kahjuks teile ette lugeda ei saa, kuigi peaks. Aga noh, sate olla tänulikult selle käest olen Olavi Ruitlane tõlge. Käskkiri number kolm lugemiseks kõigil Fud turistide skadrillidel klassikute Kanssidel, sümbolistide lämmatavatel, mürkgaasi komandadel, Imašinistide köögitaim kandadel ja sabas Läntsivatel realistidele. Kus siis veel, kui mitte tuulas kõrgele tõusnud poeedeebeentel värsi karkudel kuulad provintsides vaid, ah kui poeetiline, kui võimas ja ülev. Ah, pole 20 aastat kirikus käinud ja kindel ka edaspidi ei käi rüüstajat Larsen uksele, minul silm märg. Eufoorias väljusin kahurikutsele parimas tujus. Mulle see pelgalt alliteratsiooni pärg, poeesia, loojale suunatud kujund. Poeesia, see on, istu roosi kohal ja unda. Kui te troos pole minu poolt välja mõeldud, on minu jaoks üle jõu tunda. 28 aastat sügasin peas sarvi mitte nuusutamiseks, vaid rooside loomise tarvis. Naatsonid pole kadedusest teie parima vastu sirgunud suuremaks sõnaseadega. Ma tahan kõrguda kõrvuti Lenini Edisoni Einsteini peadega. Toitsin ennast teidki delikatessi, toppisin täis, nüüd aitab, maju on puhas, mu keel analasti, ma väljendan lihtsalt Margo õpikufraasidega Moboeesiale kehtestanud vormi. Vabandust, ma või seal ainsa kehtestanud vormi, lühiduse, matemaatilist täpsust nõudvad normid luua poeetilist loba, Pole mõtet ei tahet veel värssidest räägin aga ridade vahelt, nii et kujutlen, A on see aa inimkonnale TaDaa. Ja kui ma ütlen bee, siis on see uue massihävitusrelva idee. Ma tean täpselt, mida kujutab endast poeesia. Värssides kirjutavad minuga huvitav, kirjutavad minuga huvitavamad ja silmi, ava vanad sündmused, mul loogika on ümberlükkamatu matemaatika, eksimatu. Tähelepanu. Alustan. Kõik inimesed kõnnivad ringi, kaelaga ülesanne, kas see püsib õlul kruvi või naelaga lahendus? Poeesia mõte pole pritsida tindiga, vaid kaela kinni kruttida. Vindiga on vundament, see on hea algus Kresoniga võrreldes lausa teaduslik valgus ja nii ma alustasin visalt, kui Leonardo da Vinci keerates kinni keerates lahti ja jälle kruvides lõpuni. Vinti ei tea, aga võimalik mu pühendus sarnanes joogaga, ent ei tea aga võimalik, et mu pühendumus sarnanes joogiga end avast lahti tirinud juuksekarvadest harjutades järjest enamat nõudes ma kaela nii kinni keerasin, et lihtsalt õudne. Eelnevas jutus juba selgitanud nägu, miks ei vajama mingit midagi, midagi piiride tagust reisida lämbudes, loksudes unevõlas. Et pärast räpast pariisivahtide tasuks. No ma siit juubuskinistki näen kõike toda kui oma viit sõrme. Minu meetod on lihtne, odav käed taskus seista, kui sooda mõttejõul end üles tirides kõrvust. Nii aasta pärast vabalt sain kaela lahti kruttida, Versace jagu möödujaid irvitasid, siis arvasid viimaks end kogudes paljugi, mis, kas vutturistid mitte ei koosnegi jobudest. Aga aja jooksul hakati mind kasutama, olin David, minge otse. Seal seisavad ühed suured jalad, mitte kaugel siit jalgadest mööda, siis tunnelist läbi paremale on raudteejaam vasakule. Kuulovi mägi. Sellise imepärase tööga olin hõivatud küllaltki pikka aega. Päevi ei lugenud, mida teile annaks, märgin vaid, et vanade põlismetsade süles aeg lõpetas mühisemise. Kui ma kasvasin kuuskedest üle, milline ma selleks ajaks välja nägin, maa määratlega ei plaani, inimene või mitte, noh, ütleme inimhani. Nii, kui pea tõusis metsade kohale, vaatasin ette ja taha sellist pilti vaadata pole üldsegi paha. Kas olete käinud Puškini Jaroslavli raudtee? Nii 25. kolmekümnendatel aastatel olid rabad künti. Ei tea millega katused, lagunenud inimesed vähe, aga nüüd puna-rohekatustes küla traktorit, kuiv talumees, rõõmus ja töökas. Jaamas kümned ja kümned rööpad, kuidas nad segi ei lähe, ei mahu, pähejaam on kasvanud 10 korda, ei vähem, päriselt, nüüd alles koidab. Noorus, ent teadagi, lõbudest toidab kummardan relstides teele, tõmban kopus kopsudesse ja kõhtu, et veduri korstnasse puhud õhku, daamid seal peal, daam, taht, ah daam, daam, tolmu, daamid, sohu jooksevad, köhivad kaamelid, nohus, keeran vinti edasi. Puškin muutus pisikeseks, siis kadus, haihtus, kael venis tuletõrjeredeliks vastu maad, saapad pea juba Kremlis, Ivan Suure kellatorniga kõrvuti vaatab Moskva. Ma edastan vaatemängumajad ennenägematu suurusjärgus ja ilus. Mäletate Nierse, Firenze maja kõrgus, kõik ümbrus temaga kaetud, vot nii, nüüd majagigantide alla kui hurtsignierentsi ise maetud. Tänavad sirkliga veetud, elekter keedena, munakivide kohale veetud Diadeemidena hõõguma teatraalsetel laupäevadel valgustatud aadress tahvlil tulega öösse trükitud reklaamid ja kirjad igast torust kodude, Aurikute vabrikute suits, töö, see on Moskva 940. 90 viiekümnendatel kogu oma suurejoonelisus. Keera kruvi edasi, vaata peani uulitsa otsides kadus Moskva kiudusse. OK, ussitas vingerdas madu. Horisont metsa, kulmude kaari kortsutab veel keeran vinti. Näen Muuramaids üles seadnud, on laagrisse, vilksatab silmis kolme mere mõõtmatusse, pulseeriva verega viivad vasakul Volga ja keskelt on ja paremal vääneldest Nepar. See on rohkem kui eriline gloobus, see on hea rebleem, reljeefne kaart, veel parem. Aga siin on elav geograafiakaardil, see nireke Derek pulseeriv siin Soonena tariaski kuristiku meelekohas, Volga küüdleb fooliumiga voolav metall küll roosasse, siis helesinisesse akvarrellitad taevas, àra kati, silmaläätse. Isegi unistustes ei jõuaks ligilähedalegi. Tuul minevikku häälega sõrmitseb pass trafadest tuul minevikku häälega basse sõrmitseb, käib pilve kasaka Brassing üle vuntside kiirte Tarassise põrnitseb, ütleks lausa, pulbassib veel keeran vinti maha ja juba silm vaatab Venemaa piiride taha välksata sõja eest redus purul, Lätit ja Leedut ja nii edasi tähtsuselt madalat muruluud, keerdu käänatud ku mõistaks nutta Hani, kui valule õlga Ferzai pitsati lakiga ruuni jõemutta surutud. Saksamaa maksab seal võlga. Suurel Euroopa teel prantsuse Slaavi lõualuud kraavis versai lepinguga seotud irevil hammaste vahel. Keel. Šveits vangis, mägede valges vabas Itaalia tagaplaani saabas edasi udude tempod hispaania. Hispaanlased, siin on juba meri, ei mingit flamenkot, keeran kaela liustike piires kõige poolt ringi juba Himaalia Tipernoolivad tõusva päikese kiired võitluseks valmis pronksises Indias pööran järsult, vaatan juhilt, kui lühises horisondil on Jaapan, Austraalia, Inglismaa, olgu selleks tühiseks. Olen õudsalt teadmisjanuline inimene, juba lapsepõlvest kasutan juhust, poolused, nina jääb vesiseks, kummardan külm Nosply rediseks värvib ja külmetab voolused. Näen lumes, mis peegeldab päiksekiiri, lähevad kobades kukk ja pimesi pööri võitlevad, kelle osaks saab au umbes maakera nabasse torgata. Saun, jälgin põlglikult, hoian jäätise kaugel keelest pähe. Krina neid pooluseid kümneid võiks leida ja kümneid Lastoneid meelest. Põskede ära külmunud sinki hõõrun, siis sirutan, keeran veel vinti juba allpoolkera tiiru ookeanidest, pall kaugelt, kui apelsin näib esimese hooga. Oleks kollane, sinetab, voogab. Kaks korda kaks, keerasin pead täisringi, tundub, et huvitavamad asjad on nähtud. Olgu. Nüüd pakun üle, palun sähke, Ühendriikide lipp, 48 tähte. Kõik Washingtoni, New Yorgi sudus lärmis mu kohal, ookean lebab, et mulle pähe ei kalla ja rahvas kõnnib kõik kätel pead alla. Ka kõige kõrgemal esitad tallad, kui hea ülestõstev sild nähtud. Ameerika imed olgu ajanenud sirgu täies pikkuses. Nimelt siit algab nii-öelda taevalik tähed on suuremad, ekska lähemal üha all udu gloobus ainult kostub veel kaugete helide müha jahmunud, ühtsesse voogu. Kõrgemale vaikus ja vaid avarused ringlemas maailmaruumis minu all minu kohal valges valguse vahas. See on päriselt see, mida kutsuda ruumiks. 22. dimensioon Songi käega, kui tahad, pole piire, ruumil pole ajal lõppu. Nii pööravad futuristid istmiku astmiku, mida on käänata saabast ja rajavast kohast ajavast lihtsalt vaatad lihtminevikust täis tulevikku. Midagi ei lõika, aja, noad, põrkuvad planeedid, näed elu algusfaasis, kuis uued ja säravad needid sünnivad tolmus ja gaasis väike kõrvalepõige lastakse lennukoolist lahti, lendur, kaua ta seal taevas ringi aetakse. Ehk aastaaegu pinisev siis juba pruunis, ilmsel semul kisuvad iirised silmadest siniseks, lähme edasi. Piisas veidist taevasel foonil ja mu keha ta koidust ja tuulest ja lõõsast sinilävinlasuursest kaitsetooni värvis endusest rõõmsast. Nii pingule viisin, mateeriat vilistas tuul läbi keha ja laotuse jäi midagi teha siis justkui titaan välja, võitlesin kaotuse, mis maksis mu taheda, keha tundus kõik kaotangi massi ja varisin jalgadelt selline pinge. Aga siis toestasin mõttega karkassi, metalliseerisin hinge. See on üks osa esimesest, aga ma tahaks seda lugeda veel. Võimas, see oli alles algus, saad aru, südamel neli korda. Jajah, aga noh, meil aeg tiksub, ma saan aru, et sa tahaks järgmise kümneminutilise sellise suure vormi esitada, aga võtame ka midagi sinu enda loomingust. Minu enda loomingust minu enda looming. Ühesõnaga, ma, miks me seda Majakovski asja teeme, on üldsegi see, et kui sa loed Majakovski biograafiaid ja kui sa vaatad nagu Majakovski filmi, siis nagu põhiline asi, mis märkovski kohta räägitakse, on see, et et kui ta luges oma asju, siis need oli, see oli midagi nii võimsat, mida varem pole nähtud ja tänapäeval seda enam niimoodi lugeda ei osata. Ja siis noh, ainus inimene, kelle me oleme leidnud, kes oskab seda niimoodi edasi anda, et inimesed hulluks päris hulluks ajab, see on Andrus helbing ehk beebilõust, et noh, ta on, tema on teinud nagu Ühe asja, ma ei tea, kas me kuulame ka seda artiklit õieti kuulemegi vahele ja kuulame selles mõttes, et see on nagu hea üleminek, et see nüüd Majakovski see, see, mis mina praegu lugesin selle kõige revolutsioonilisem. Nüüd tuleb tema armastusest lugu selgflööt, millal siis Andrus alguse pannud nagu piidile ja kuulame. Ja Vladimir Majakovski selgroog lööd, proloog. Köögi auks, kes paeluvad mind või on kunagi paelunud, kes mu hinge keldris ikoonina eiravad pleekinud, tõstan täna poest pilgeni pealuu nagu piibudroofiks Mobeini peekri. Tihti mõtlen viimast punkti kuuliga polekski nonsens panna. Täna ma ei korralda niisama bluukliketel lahkumiskontserdi, anna mälu aju suurde saali, koonda Mulleigud armudel, Rodud naerda, suid silmil Lembide saali, rehi pulma, algselt peigmehe kodus kallacellust ihusse ihu saabu kõigi Helge hoogööniks lina, muusika, kiupi, asin oma selgroos flöödi sammu viipega, vean tänava kulgu, puu pageda, mul hinge põrgusse peetud. Millise taeva, Hoffmanni julmus mõtlesime välja. Arv neetud nõrgelt ei mahu tänavatele. Troll ammutas köik peo hapu, mitte et ma olen üksi kõrged, kui pere kätkeb Foomi rabedaid, kolmas tuunitud, menukas kõigi pidude maagil kollakil polegi, kellega lustida meestes. Võta või käte lõmas koljukividel siinsamas, kuskil meenski. Üürgasime, jumalat pole, aga oli, võtab võrgust varnastal kalju mägegi, munastab, olen, lükati ette, kästi armasta. Sammun vegan tänava kulgu kogeda põrgus seal veetud. Millise taeva kohmani, küll väljas arv need Sahuvitega tänava kulgu mageda mulje jääb. Aga mina selle asemel tulvil aastustet ladistatakse sind, kullake, oma hingekarjeid oodata kahetust liitmise, liimi, kummikastunud kullassepp. Kaarte peaks saabuma ohkes ohatud südame kastma. Feimi järve sild pole tarvis, ma ei taha enam puhata, niigi veel veidi ja kärva, kui sa tõesti oled olemas kõigevägevam, kui sinu tikitud taeva saame sinu lõõsat leed kõigist lõkke ägedam, siis riputa kaela ametlik heitja. Ootamaksootus mul kavas sinna juurde viid kord heline täpsus mu kuult oma on, kuulasin üle. Võta seomi komeedi kuraator sappa laseb mööda tähtede kivisid. Käändetulel suu otsekui oleks vereliin, oige vaagib kängu, vaat mis hing võtab rõlla minna ja su kohtusse saabub nurjessegiza teie linnuteest kaak, sinna möllab minna mind kurjategijad või mind tükkideks raiuja pole sul süüd selles mina õiglane, pesen Sultsi pihudki ainult korista ära, kas kuuled see tüüp, kelle mulle kallimaks kaela määrisid, pihud rahuviipega Neon tänava kulgu, kuur pageda, mul hinge põrgusse veetud. Endiselt uurimismõttes küll väljas Arg, Sobublitega tänava kulgu pageda. Kuulge teie, kes te taeva juba uskunud karvatuks, kes te kõik turris kiskjate sarnased, see siin on maailma viimane armastus, kerkis puhana Peri sarnale päev mulje Ta ja ilma ka Ruhnu lugu tagapaberiga õlu, Brow juustu kannab Üheteist sõnuks plaarunud üliinimliku elujõus, ütle tööd, kuni jagub veel meil vaevatud niigi kauaks sinu silma tühjad nagu kaevatud hauad Bloiatuks naad, kus saates kipuvad, lihkub mu päevade ankruma oma tunde, manilla, lille, kuristiku maa sõnas und, leer lõi vankuma, apostli armu, minus koondus pillutanud veel pikemalt. Sulle jääb sajanditeks kuuluma kroon, kuhu sõnad krampides Vikerkaar ja päike rõõmustab ilmselt kuldürt elumahla värskelt, ma tahan juua mürki värke, sina kallis, kes sa piinasid minule hingetusse? Ei, poja kirge ei halastust enam, maa võtab vastu mu siinne kingitud vaevalt et kunagi elama. Kuu pealt jalale punaseks Paabake teostub riskist piinama taotlus sona naeltega olen vaadake paberile risti taotud. Saabumbitega tänava kulgu pageda, hinge põrgusse peetud. Millise taeva keskelt väljas sind neetud? Tänava Kullu kogeda. Suvel villa suvel suveluulet. See oli beebilõust ja Majakovski ja selgrooflööt. Suve lulla luulenurgas on külas kirjanik Kaur Kender. Ja me räägime luulest, Kaur, millal sa siis viimati ise luulet kirjutasid? Mõnda aega tagasi, et kõike muud on praegu olnud nii palju teha, et selleks on vaja niisugust selles ma arvan, et ma olen praegu jah, piisavalt õnneta, et võib-olla midagi värskelt kirjutada, aga ma loeksin ette oma eelmise õnnetustsükli nagu põhilise luuletuse kiri Eminemile. Vaata, ma olen kuulanud iga su lugu 1000 korda ma tean, enamus lugusid peast, mind ei koti muusika, mind huvitavad sõnad. Ma jagan seda raevu naiste suhtes loomingus päris hästi, jumal teab. Ma olen valgel paberil mustade tähtedega trampinud välja hambaid rebinud, puruks sisi kandi, toppinud kõikvõimalikke objekte, kõik võimatutesse subjektidesse. Fren Wren laulnud sinuga kaasa ja pole kunagi tundnud temale kaasa. Vaatan, kui ta ilma hammastajate paremini suhu võtab, ei osta proteese sviit, siis mina kirjutasingi. Aga see on jumala hea, et on looming, see asi elus poleks kuigi lõbusega naljakas. Ma lihtsalt mängin, muidugi me oleme sõbrad. Ja siis ma loen, et sa hakkad kolmas kord sama naisega abielluma. Sa oled mingi ringiga ees. Aga see kõik on üsna ükskõik, aga ma ei saa aru, mis asi selle Misso küüniaga on, mis asi neis naistes on, miks nad just meiega sellised värdjad on, samas on ju kõik nagu pole, neist pole nagu midagi kirjutada. No aga samas, võta suvaline, tore naine, kaua sul läheb, et temast mingi täielik monster teha? See on nagu sport, et mitmelausega ta sind haavata suudab. Tur ütle, kas see pole mitte mingi täielik ajutine usku täie täiesti tavaline inimene peab igapäevaselt igale hetkele igale öösel kogu aeg olema valmis maadlema monster öösse teksti masinaga, mis on fikseerinud anaalses faasis oraalses faasis Frevodaalses Fallilises faasis ACDC türa, naiste meeste sega WCd, kus lendab site kuste spermat ja Verdi õrnust ja oh siis jälle õrnust, kurbust, nõrkust, nõrkust ja vahele jälle kust nunnu. Ma kirjutan murtud ridadega, ma kirjutan murtud südamega May piiderdariimidega, May, keeruta. Emm äkki annaks alla? Äkki naised pole värdjad, äkki on asi meis, et me oleme lihtsalt mingid kapi peded või noh, mis kapi. Lihtsalt peded, Cap ohkas kirjandusest ja tõmba siia. Sa ütled uhkelt andschestamiin kaks, aga. Ja ma olen lihtsalt loll türa, ime, nii et tüdruk, kui sa seda loed, ära imesta ja kuule tüdruk, võta raisk vastu, kui ma helistan vastanu kirjadele emessidele, Saamuga kokku, kaua sa blokid mind? Jah, ma olen Tura ime, aga mul on ka hind. Tra, kellele ma seda kõike üksi räägin, pakid mangi järgi on lõvi tagurpidi tiivul ja mina kaksik ja sina usud mangi ja mina karjun appi ja sa ei usu mind, sest mina olevat lapsik. Hõimas lohutan raadio, rehku pidid oma kõrvus piiksutama, aga selline see looming juba on, midagi ei ole teha kunstnik ja luule. Kaur, räägi paar sõna ka sellest, mis sinust nüüd edasi saab, et ühe etapi sa võitsid, võitlus jätkub ja oled põhimõtteliselt pühkinud kodumaa tolmu jalgadelt. Aim õhmad, ma teen lihtsalt tööd nagu natuke mujal ja elan ka mujale, et et selles mõttes jah, et ma kodumaa tolmu pühkinud kodutolm pühiti minu jalgadelt sellepärast et vaata, mina sündisin Eesti NSV-s, sündisin NSV liidus, sündisin riigis, kes saatis Gagarini kosmosesse. Et noh, minu kodumaa tolm on pühitud ära, kui mul see ära võeti, et, et see on see noh, et, et see on minu kodumaa. Aga nüüd saab selleks siis Ühendkuningriik, London. Ja ei, ma elan seal ja see on see meie videomäng, sa Saunimis teeb nõudreusside Fjuliselt, me lihtsalt nagu turundame seda asja. Turundame seda asja sealt, müüme seda sealt, et et noh, nii, nii see, nii see, nii see käib maailmas, et kuidas Eestil läheb aneeriston amma. Koomas, võib-olla õnneks, et, et see, see, see, selle kohtuasja võib-olla suurim kaotus oligi nihilist, et noh, et selle nagu prokuratuur väga edukalt jooksis maha, et see sealt kadus eluvaim ära, et noh, see võitlus läks nagunii intensiivseks, et et noh, mul ei olnud seda võimalik pidada, et samal ajal teha nagu nihilist, siis võidelda oma oma elu eest, et siis tuli mingeid valikuid teha. Aga nüüd kaebasid edasi ja. Ürgaega sellest midagi arvanud midagi edasi. Plaanid võita ei plaani sinna, see ei ole mingi niisugune asi, mida sa plaanid teha, see on lihtsalt, ega see ei ole ju mingi sihuke võidu peale asi, et see on selge, et see on poliitiline tagakiusamine ja see on selge, et kogu seda protsessi on lihtsalt selleks vaja, et mu muud tegevust häirida, et, et ma ei usu, et prokurör Lea Pähkel nii idioot, et ta tegelikult ka arvab, et ma mingi kurida olen teinud, et ma arvan, et ta, ta lihtsalt teab, et on karistamatu, ta võib mind süüdistada suvalistes asjades keegi talle kallale ei lähe ja noh, lihtsalt võtta võõrast elust ära neli-viis aastat, et see on kõik, saavad ju aru, et see on selline protsess. See siin ei ole mingit küsimust, noh kõik teised inimesed tohivad seda teksti avaldada, terves Euroopas on see tekst müügil Amazonis, eks ju. Et noh, nad lihtsalt mängivad lolli ja, ja noh, aga see on selliste selliste politsei režiimide tunnus, et kedagi ei koti. LõpuLoksamel ootel beebilõusta vihakõne, kuidas beebilõusta läheb, tema ka ju läks tagasi. Andrus tappis beebilõusta ära seal veebruari hommikul, nagu ta ise ütles ühes luuletuses, et ma ei tea, beebilast on surnud. Andrusel ping elab, et selle üle on õudselt hea meel. Et ei läinud teistpidi või et läks nii vägada ekstra vangis on küll ta välja saada kolledzi vallutada. Ikka, kuidas seal minna saab, mis arvad? Ma ei tea, ma õnneks ei ole pidanud seda kunagi kogema ja naisena ma loodan, et ma ei pea ka selliste asjadega kunagi isiklikult kokku puutuma. Ja see Eestis on nii hull, see asi, see neoliberaalne, kordan, nii hull asi, et, et siin on nagu hästi-hästi, keeruline on suure südamega inimestel kuidagi nagu ellu jääda ja vabadussõja ta, tal on elukäik üldse niimoodi olnud, et et ta, et selle suure südame ja tohutu anda pärast on pidanud võib-olla isegi rohkem kannatama, kui lihtsalt nagu noh. See on, huvitav on see, et kannatama peab poeedina. Et, et, et ei saa niimoodi ja siis kannatab pätina ka, et kui nad isegi teeb mingit pätti, siis ta kannatab nagu kogu seda poeedi valu, et, et see on nii tohutult ebaõiglane, aga nii tohutult valus. Aga noh, ta on, ta on hea sõber ja ta on hea, hea poiss. Õudselt õudselt hea inimene, tohutult mulle toeks olnud. Aitäh Kaur Kender tulemast raadio kahte suveraadiosse meie suvelulla nurka, suur tänu sulle lõpetama jääbki beebilõusta vihakõne. Aitäh sulle kõike head edasi selles ametis, ma olen väga, väga õnnelik ja uhke, et sulle selline töö olnud. Tänavu värgiga peas vaadake usklikud või uskmatud noored. Tänavu märgid, peased, nagu Gaza sektoris ründavad Iisraeli sõdurid, kuniks mu keha Vabadussamba sees luku taga saadan, pärsi tähendas neid tiigi ootama, südamesse torgatakse mitusada. Kui veel kord peaks leinama betoorkovski läinud aastal 2015 keelud ei tööta, need käsud. Jord ka maal, ka propaganda kannasel polderfentanüül ei käi surm, natüürmort on nagu poliitika surma rüüstavad tüür, Chart pähklid on peasid. Pole ta selle kraadi, kuid mille looki koledad, unetud ööd, traati. Neljaga. Jäneda ööd, tõepoolest, need on unetud ööd. Kas jagad maad? Pöörane ööd? Ma tean, sa trajektoor löön, nokkisin Rahu tänava pöörded meedias tragöödiat, röövel. Ka meenunud tragöödia mööde isa jõi end surnuks, ema töötas end hulluks poolt. Vaata, ma ei pane ketse. Näe, mu käed on siin, lase kaapol need raudu panna. Pane ketse. Reeder aga soo, tragöödia, skaala, traatide ja klaaside ja natside ja kontratiiviga meister, nii meestel kui jutt on paslik, ela, ma näen seal. Mu käed on mastirida meeter meeter ja peab, ma ei tea. Need märgid on pead hakkama. See on maatil vea Pole töölt unetud ööd, traati. Te kuulete raadio kahte värske ja vaba. Suveraadioeetris on Ingrid Peek. Head raadiokuulajad, kell on kaks, läbi kuus, minutite suveraadio, jätkab aitäh Eesti rahvusringhäälingu uudistele. Juba 54 minuti pärast kuulete jälle, mis maailmas aktuaalsed ja olulist. Aga nüüd meie jätkame mõnusa muusika ja sellise nädalavahetuse veidi meeleolukama rütmi ka, sest et üsna pea on meiega siin mustkunstnike Vinski, seejärel huumorinurk koos Ardo asbergija Karl-Alari varmaga, nüüd aga iiris stringe. Selle iiris Stranger ja raadio kahes suve raadios on külas mustkunstnike Vinski pere pere. No kuidas läheb, kuidas ennast täna siia võlusid? Ja lasin siia Maalusin ennast ikka võluväel. Nähtamatuse keebi teleportatsiooni abil. Vaata, kuidas saab öelda nähtamatuse keebi kandja, vaata mind. Tegelikult siis peab kolmanda silmaga vaatama, aga sellest ei tohi päeval rääkida, need on õhtused teemad. Ja räägi natuke lähemalt sellest, et kuidas sa jõudsid mustkunsti ja kõige sellega seonduva, nii et kus sul see huvi tekkis? See on see küsimus, mida mõtlesin lihtsalt nii palju kordi ja jäädaksegi küsima ja mul ei ole ikka selle jaoks niisugune nagu lugu, mida paljud räägivad, et vanaisa surivoodi lõpetas viimase asjana selle kaarditrikki ja siis kuidagi sealt hakkas kogu asi veerema. Et ma tahtsin väiksena saada võib-olla võluriks või kuidagi sihuke ministeerium mind alati tõmmanud, et ma olen nagu järgne sihukesele, müstikale ja ministeeriumile sellel tundel enda sees, et pigem pigem ma võiks öelda, et mina ei olnud selleni, jõudis minuni. Kaua sa nüüd oled neid ministeeriumeid muukinud? Muukinud ma olen neid ametlikult siis ütleme 13 aastat. Noh, siis võib-olla päris päris kaua võib öelda nahing, aga tahaks natukene rääkida sinuga mitmetes teemades, mustkunstiga on see lugu ju, et ega raadiost seda väga näidata ei saa, et noh, me võime siin igasugu trikke teha, sa võid tõmmata kübarast jäneseid, tuvisid, kaotada, kedagi ära saagida, mul pea jalad mängida kaartidega, mis alati tulevad, need, mida inimene valib, aga, aga raadiokuulaja seda ei näe. Nii et võtame hoopis sellise teistlaadi teema, millest me saame rääkida, et praktiline mustkunst, et sa oled kirjutanud mitmeid lugusid sel teemal, kuidas sellist nagu mustkunsti võtteid rakendada oma igapäevaelus näiteks üks, mis on tegelikult ju väga, väga oluline nii tööl, kodus, puhkehetkel on see, et kuidas aru saada, et sulle valetatakse. Kuidas sa, sest sina oled ju illusioonimeister, eks ju, sa ei pea nii-öelda valetama küll, aga sa pead inimesele siis jätma mingeid erinevaid muljeid, teda ära trikitama, et kuidas sa selle valetamise teema enda jaoks välja raalisid. Mul on pikalt olnud niisugune keskne küsimus enda asjadest, siis ma teen laval inimestele, et kas on võimalik kasutada erinevaid psühholoogilisi tehnikaid, luua näiliselt omale üliinimlikud võimed. Ja siis, kui sa hakkad uurima, kuidas inimmõistus toimib, sa jõuad selleni, et seda mustrite peal ja samamoodi on siis valede tuvastamine töötab ka sedasama mustri peal, et tal on natuke nagu mõttetu lugemine. Et meil on mingisugune teatud viis, kuidas me käitume, loomulikult kui meie valeta olema niisama räägime juttu. Ja siis, kui me valetame, siis meie loomulik käitumisviis muutub, eksotsid vigu selles mustris nii-öelda. Ja et seda kõige paremini teha, siis alguses looma endale siukse lähtekoha. Et sa saaksid aru, kuidas inimene, kui ta räägib tõtt, et kuidas ta käitub, kuidas ta kehakeel on, kuidas ta hääletoon on. Kas ta niheleb, mis mul seda käsi hoiab ja nii edasi, ja siis, kui ta valetab, siis tavaliselt on midagi, mis seal muutub, et on erinevad siuksed füsioloogilised nähtused, mis võivad muutuda, neits mõõdetakse siis juba selle polügraafi abil. Mis on siis rahvakeeli valedetektor. Aga kui inimene nii hääleb, on ju seal tunneb ennast ebamugavalt, võib-olla tal lihtsalt on pissihäda pea valutama. Ja ta võib olla stressis, ärevuses, et sulle sa peadki vaatama seda suurt pilti, et ei saa nagu ühtegi detaili ei võta ja siis öelda, et alates mida me teeme kogu aeg. Jah, ja teine kategooria on ju need, kes on treeninud ennast mingit mulje, et looma ilusa pianistid ka, aga peamiselt ikkagi näitlejad, esinejad avalikus ruumis, loomulikult poliitikud, eks, kes peavad alati midagi sulle rääkima, mida sa tahad kuulda ja püüdma hoida tagasi siis seda, mida noh, mida me tegelikult tahaks teada, aga, aga mida nad ei saa lubada oma võimu kaotamise hirmus, eks ju välja tulla. Et väga paljud poliitikud on tegelikult väga head esinejad ja artistid. Väga head artistid, poliitikute seas üks kõige sihuke enim kasutatud valetamise niisugune märk on näpuga näitamine. Et kui sa hakkad nagu vahele jääma, siis see on jube, kiiresti läheks näpiste suunata kogu see tähelepanu kuskile mujale. Kas siis nagu füüsiline verbaalne läheb ka sinna juurde ja Trumpi puhul on seda eriti hästi näha, et talle nagu trump Ponting Fingergublise. Vaatad et. Aga too veel mõned sellised näited, et mida jälgida, kui mis viitavad sellele, et inimene valetab, üks on midagi silmadega seotud, ma täpselt ei mäleta. Maadega seotud ja asse nüüd NLKP-s neurolingvistilisest programmeerimisest tulnud nimelt tuletab informatsiooni meelde, siis ta vaatab teatud kohta üles vasakule ja kui ta mõtleb midagi välja ist, vaatab teiselt pool üles paremale. Ja, aga sel ajal inimesed arvavad, et kui näiteks ma lasen kellelgi valida kaardi ja mul on vaja teada saada, mis kaart see on, küsida selliseid küsimusi, kas punane must pilte numbri kartsisime, sa arvad, et ma vaatan silmi, aga kui nende kogu fookus on silmades, nad unustavad terve ülejäänud keha ära. Et silmad ei ole üldse tegelikult parem koht, kust vaadata. Et üks näiteks Levin enim levinud müüt valetamise kohta on see, et inimene, kes valetab hoiab silmsed. Aga või tähendab ei hoia simsile? Ei hoia, just, vaatab eemale, aga tegelikult nimi, kes valetab tihti just hoiab Simsel, sest ta tahab näha, kas sa jäid valet uskuma. Hoiaksin konksu otsas, et nagu usu mind, ma räägin sulle nii-öelda tõde, jah. Ja tal ei ole ka midagi vaja nagu meelde tuletada, et kui sa räägid, loomulikult saad staableemale, otsid enda, sealt mälusoppidesse informatsiooni. Üks teema, mis meid mõlemaid köidab seoses valetamise, sellise trikitamise manipuleerimise ja ütleme siis sõnumite edastamisega ühel, teisel, kolmandal viisil teadlikul alateadlikul tasandil on propaganda. Et kui palju sa ise seda jälgid, mis sa sealt valdkonnast välja tooksid sellised põhiasjad, mis sulle kui mustkunstnikule, kui illusianistile on silma jäänud? Eks propaganda on meil siin sees ümber igal pool kogu aeg pressis peale, et seda mitte erineva keeruline. Eks nad kõik on propaganda, aga ta on ka nagu inimeste mõjutamine versus inimestega manipuleerimine, see tehnika taga palju kattuvad. Ja praegu kogu kogu metsapoliitikaga seoses on ka väga palju selliseid propaganda Siukseid mõtteid, võtteid kasutusele võetud, et kasutad erinevate provokaatoreid loodud avalikku arvamust ja aga propaganda looja kohta on võib-olla üks huvitav lugu, mis ma võin rääkida. See on Edward bronees, kes Sigmund Freudi, Ameerika nõbu, kes hakkas siis kahekümnendatel, kasutame esimesena psühhoanalüüsi psühholoogilisi tehnikaid, et inimesi mõjutada. Ja Ameerikas tulid siis suured sigareti ettevõtted, tubakaettevõtted tema juurde, see, et meil on probleeme, et mehed suitsetavad, aga naiste jaoks suitsetamine ei ole kuidagi teemast. Ja et mul oleks naised suitsetama saada, mis, mis parteis tegid. Ta ostis hunniku psühhoanalüütikuid ära, kutsus saates naised sinna ja siis nemad hakkasid uurima, millega seostub sigarette naiste Sis peas alateadvuses ja tuli välja, et see seostub kee nagu vallasega, nagu mehelikkusega, kõik, mis on mehelik, see Marbla kauboi oli samal ajal. Ja, ja siis siis oli vaja kuidagi ümber pöörata ja mis tegid, oli see, et 29. aastal oli Ameerikas naiste vaba liikumine ja nad palkasid sinna siis gruppi, näitlejaid, naisi, kes panid enda suka vahele pakki sigarette. Märguande peale võtsid kõik sigaretid sukasäärest välja, konid ette põlema ja siis sellist nende vastu välja selle, et nad on naised, neil on ka oma õigus ja nad võivad ka suitsetaja, kui nad tahavad selle nimetuseks Saifiilum of touch, touch Vabaduse tõrvik. Ja aga see on nagu selline vanavanaviisi, et inimesed kohanevad, teadlikkus inimeste kassab siis vanad tehnikad null. Mingis kontekstis nii hästi enam ei toimi, et nüüd on tekkinud uus parteis Venemaal kes võtab sihukest tehnikat, et ta tekitab perspektiivid, ülekülluse ehk informatsiooni ühe asja kohta on nii palju ja nii erinevad ja nii vasturääkivad, et lõpuks ei teagi nagu enam mida uskuda. Ja siis lõhestatakse inimeseni ja siis on ka lihtsam inimesi kontrollida või suunata. Aga kuidas siis nii-öelda selgeks jääda, kuidas olla teadlik, et oo, et siin on kellegi huvid nagu jälgida seda propagandamängu mitte mõjutada, mitte lasta ennast manipuleerida? Laena tähtsamaks muutubki korra viia fookus väljapoolt sissepoole, hingata sügavalt sisse ja mediteerida ja tegeleda enda sisemaailmaga ja mitte kõike uskuda kohe kus sigalasse tuleb. Jah, ja allikakriitilisus ka kindlasti ikkagi püüda jõuda selle algallikani, kust see info pärineb. Kui me räägime sellisest sisemaailmast, siis üks huvitav teema, millega sa oled tegelenud, on jaapanlastelt pärit iki kai, mis see on? See on üks suurem teema, iki kai on üks osa sellest üks oluline osa, et jaapanlastel on Eiki kai niisugune punkt mis tähendab vision Forbiing ehk olemise põhjus. Ja see on niisugune koht, kus ristuvad neli asja, üks on see, mida sa armastad, teha, mis on sul jälle kirg. Teine on see, mis on tugevused, millest saad hea. Kolmas on see, mida maailm vajab. Marlin vaja tegelikult midagi, aga mis loksiim kogemust, rohkem iluarmastust, harmooniat, vabadust ja viimane on see, mille eest tasu saad, mis ei pea olema ainult siis kuidagi raha rahaline tasu ei tohikski olla, et kui saad seal keskel, saad oma ikkagi samal viisil rubiin, kus, kus on siis kõige-kõige nagu kulgemine, luust flous, seisund, muus oled voo seisundis eesti keeles koos voolad. Kas sa oled oma iki kais? Ma olen nõus sellega päris pikalt, et ma olin seal kolm aastat see viimane kord, kui ma siin olin, sellest möödas vist kolm-neli aastat, et vahepeal ma rändasin sise väliskosmoses päris kaugele ja siis sukeldusin sinna jäneseurgu nii sügavale, et jõudsin nende porgandite, nii et siis ma olen nüüd üle poole aasta. Mis need porgandid olid, mis sa leidsid enda jaoks? Mina isiklikult otsin sügavustesse taga, mõtlesingi, et universumit sümboliseeritaksega spiraalina, et esialgu see spiraal viib sind enda sisse mingid teemad läbi erinevate nurkade alt jõuad enda keskmesse ja siis tulen sealt välja tagasi, kus hakkad looma ja, ja siis minu jaoks. Et see esimene sisse minemine on nagu teadlikkuse tõstmine, muud teadlikumas kõigest, mis mõjutab, mis enda sees toimub, kuidas toimid, kuidas üldse, mis on, ja siis, kui sa jõuad sinna vaikusesse, hakkad sealt looma väljapoole ja siis ka psühholoogiasse uuenes ja action ehk siis teadlik, kus ja tegemine, kui need kokku sulavad, siis ongi voo seisund. Ja vooseisund on teada, siis see müstiline kogemus, mida inimesed tavatsevad surfates laineharjale ja eks omamoodi. Nii põnev jah, inimeseks olemise ministeeriumist. No vot rohkem meil aega rääkida ei ole, et sellest ma saan natukene veel jutustada õhtul kaheksast 10-ni ja siis siis ongi juba suvepuhkus. Aitähki, Vinski sinu tegemisi saame jälgida. Ei tea, kus Facebookis teegiewinski Instagramis tegelinski. Et seal ma olen kõige aktiivsem blogist võib lugeda, et ma arvan, et võib sinna RK lehele lingi panna. Ja kindlasti raadio kahe instagrami ka. Panen pildi kui äge, võib-olla üks illusionist, kunstnik, aitäh sullegi. Vinski lõpulooks valisid sellise pala nagu Houssowlav. Räägi paar sõna selle kohta ka. Mul otseselt sellega selle kohta midagi rääkida, ma arvan, see on niisugune väga tunnetuslik, et lasin ma kinni ja kuula, kui juhuslikult roolis ei ole. Aitäh teile, aitäh sulle. Nii nagu õelus Kell on pool kolm Seli Haustav laav bändilt nimega, ma ei teagi, kuidas seda hääldada ihve Aifi midagi sellist IVF-e võite toksida siis Youtube'i ja leiate selle mõnusa suvise kulgemisega loom. Aga nüüd on aeg huumorirubriigiga ja mul on väga, väga hea meel tervitada stuudios Comedy Estonia huumoriässasid Ardo asperk ja Karl-Alari varma. Tere. Kuidas suvi läheb? Olete ennast juba ribadeks naernud? Töökas läheb, et me ise võib-olla nii paljugi, naera proovimegi naerma. Et see oleks jätkusuutlikum ja ise ka esimesel showl, naera või ribadeks. Siis ülejäänud publik tuleb kohale ja meil ei olegi nagu lehvivad ainult ribad. See oleks mingi performans kunst, pigem ma arvan, see beta nagu inimestel. Kuulge, minul on näiteks nii, et kui ma teid näen teie kambast kedagi ainest, siis mul kohe langu tuju läheb heaks, suunurgad lähevad ülesse ja siis siis mul kohe tekib niisugune tunne, et noh, ma tahan teilt mingit nalja, ma tahan ise kildu rebida ja nagu ütleme kohtumine mitte vaimulikuga, aga vaimu vaimukaga. Et kas, kas sellist reaktsiooni täheldatega teistelt, et inimesed tulevad justkui ligi ja neil on juba nii, et ahaa, nüüd hakkab saama kildu ja siis eeldused ja ootused on kuidagi väga suured. Ütlen kohe, et ei et ma arvan, Eesti inimene tegelikult, noh, ma ei tea, võib-olla Kaarlil on teine kogemusega Eesti inimene, ma arvan, ta ta niuke rahulikum, et isegi kui, kui ta näeb kedagi, noh vaata, ma olen ka poes Ivo Linnat näinud palju ja ma tean, et teised inimesed nägid ka ühe laulma ja ei noh nagu keegi ei läinud, vaata nagu hulluks ei visanud ostukorvi ära jooksnud Ivo Linna juurde, et võib-olla nad mõtlevad lihtsalt. Ja inimesed hulluks ei lähe, aga hästi tihti tullakse juurde, siis noh, räägi mõni nali, naljamees, räägi nali. Siis siis sa räägid mingi nalja. Kuigi see on kõige hullem asi, mis kommikule teha, sa võtad ta lihtsalt välja, sa ei saa nagu koomikuna seletatud, see atmosfäär ei ole praegu õige, inimesed istumuleed, eks ole niimoodi, aga sa proovid ikke. No aga põhimõtteliselt avasidki juba järgmise rubriigi, ma hoiatasin teid ka, et ilma selle küsimuseta eetrist ei pääse. Meil on ka publikute, olen mina, meie helirežissöör Siim ja meil on tuhandeid kümneid tuhandeid raadiokuulajaid üle kogu kauni Eestimaa ja läbi interneti üle kogu planeedi. Nii et kutid, nalja, ma tahaks, mingit selliste viimase ajakildu kuuldamis teie kavades on olnud, mis on nii, et inimesed on ikkagi täiega hirmunud. No ma võin alustada. Ma vaatame, sarduvad kangelt mõtlesin, issand, jälle mõtlen, et. Need turvaaknad-sid ei anna riiele, olete piinakamber. Mul on üks, mul on lihtsalt üks lugudest, enamus minu lood on päriselus nagu juhtunud on ja mul oli mõne mõned aastad tagasi oli selline situatsioon, kus seisin väljas ja no üks asi elan Lasnamäel, eks ja, ja, ja Lasnamäel elades sa eeldad, et mõned asjad juhtuvad, näiteks üks asi, mis ma eeldan, et tihtipeale juhtub, on see, et noh, meil on mitu korda röövitud ja see on täiesti tavaline asi, et noh, korra aastas on, on teetööd, korra aastas röövitakse. Aga ma mäletan, ükskord oli suurepäraselt veidikene teistsugune asi, sest ma seisin näljase nägi, et üks mees tuleb minu poole ja ma sain aru, et tal on minuga asja ajada. Sest ta naeratas mulle mõlema hambaga. Ja, ja siis ta tuli minu juurde ja tõmbas noa välja ja see on üpris standardprotseduur röövimise puhul, eks. Aga siis ta tegi asja imelikuks, sest ta ütles ka tere. Sest selle majandusliku keegi tõmbab noa välja sa eel, ta on kindlasti väga viisakas ka, eks. Ja siis, kui ta oli noa välja tõmmanud tere öelnud, siis ta läks veel imelikumaks, siis ta küsis mu käest küsimuse. See küsimus oli, kas tahad, teeme seda eesti või vene keeles. Ja siis ma sain aru, et ta lihtsalt ei röövi mind, ta pakub mulle teenust. Kui te tahate, teid röövitakse eesti keeles, palun vajutage number kolm. Hästikasvatatud. Aga ma olen näinud viisakad röövlid nagu Karl ikka ikka suudab nagu selliseid olukordi nagu enda kasuks pöörata, ükskord keegi tuli meeldist suitsuraha küsimas. Karl midagi pani, seal tegi mingi Lasna Cheugi, et kuule, kahju, mul raha ei ole. Siis tüüp nagu nägu läks naerule, ütles aitäh, läks minema, nagu ma olin kindel, et oleks olnud valmis Karlile raha. Tõeliselt imeline. Noh, muidu te olete laval saate piletirahast protsenti või palka, aga kas on olnud pulka keegi niimoodi, et olete kuskil peol hängite meestel on toobid ees ja siis noh, nagu stripparitele või muusikutele või tiitšeidele pannakse viiekaid taskusse. Davai kildu, nüüd Cheuki, rebi nalja. Et sellist sellist teenust ei ole. Mul on liiga igav sotsiaalelu selle jaoks ma ei käi kuskil, ma käin hommikul, ärkan üles, lähen show'le ja siis tulen kohe tagasi, et edasi kirjutada, või põhimõtteliselt see võiks olla nii, nagu sa kirjeldad. Võiks aga peab olema, aga reaalsus, nagu parem oleks ja nagu ka inimesed, kes kuulavad nagu, pange kõrva taha. Kui tänaval näete, siis nagu viiekas Chuck. Rahast ära ei ütle. Paljudes riikides Suurbritannias on tänavaartistid on väga populaarne niiskust. Paljud koomikud alustavad Edi Isardaluks tänava. Seda ma ei teadnud. Edizard oli ikka päris lahe kuju, kui ta siin Eestis käis. Aga mis sellised ägedamad naljas šõude või, või huumorielamused teil endal viimasel ajal on olnud ükskõik, kas siis kolleegide seas olete käinud mingit asja vaatamas telkust laivis. Eks me oleme mõlemad oleme teinud ja nüüd hästi palju üle Eesti seda sander õiguses jõu soojendust kuna mingi noh, üle 30. jõu vastu on olnud üle Eestis, et me oleme ikka näinud nagu noh, igasugu erinevaid, noh kui erinev võib ikka üks jõu olla, et nagu ja kui palju ta suudab paraneda nagu šõude vältel, et meie enda setid, Sanderi enda sättidet nagu, kui mõnes väiksemas kohas võrreldes näiteks mõne suurema kohaga, kus on mingi noh, Vene kultuurikeskus 800 inimest, kus, nagu seal on vägev kogemused Minu minu aasta varem kogemusele Hardo asperkki täid, Spice soolosid. Carlyle viiekesi talle õlled välja. Aga kuidas teil need enda soolo show'd läksid, kuidas oli publik, reaktsioonid, et noh, mind huvitab tegelikult see, et Eesti erinurgad on ju nii erinevad, et ühes kohas on, ma ei tea, mingid üliteadlikud hipsterid, kes kõikkis tähendab comedy ever vaadanud teises kohas, inimesed on, mäletavad vanu häid, Sulev Nõmmiku nalja ja siis tuleb mingisugune dvd ja räägib mingit Lasnamäe Chucky on ju, et, et kuidas need soolo sarjata läksid? See oli seal üllatavalt ealises, minu kogu soolo oligi põhimõtteliselt Lasnamäel üles kasvanud, niimoodi et ma tegin seda üle Eesti, et kõik inimesed ikkagi suhestusid sellega, et et ei olnud kordagi seda, et taas on Lasnamäe, me ei saa aru, aga, aga on lood olid piisavalt inimlikud, siis ikka ikka naerdi kõikjal, et ei olnud meil mis, mis Lasnamägi, eks, et väga positiivsed elamused ja üle Eesti. Kui inimesed suudavad nagu hinnata ka, et nagu see teeb nende tuju paremaks, et nemad ei ole nagu Lasnamäel üles kasvanud Ja jumal tänatud. Talulil. Tänulik naer ja viskavad kopikaid lavale. Ardo, sinul. Ma kuulsin, et tuleb sellest samast sooloshowst välja ka siis CD, mitte DVD. Ja, ja meil on see heli üles lindistatud, et DVD selle lihtsalt heliga oleks võib-olla natuke nadi, aga. Lihtsalt. Võikski olla lihtsalt animatsioon nagu suut pargis, kus see nagu see nagu neil Kanada tüüpidel ja vahepeal näitab naeras publik. Ja South parki, et praegu nagu seal mingit kindlat kuupäeva ei ole, noh idee poolest võib-olla tahaks sügisel millalgi selle väljaanded, et ei tuleks ainult CD kujul, vaid ka igale poole netiavarustesse. Et võimalikult palju inimesi saaks kuulata. Et aga jah, sai, noh, mul on hea meel. Tartus Genklubis sai süles lindistatud, mis oli nagu üks parimaid õhtuid sellest jõust vist mingi seitse korda tegin kokku gosproovis jõudega. Et kui see lõpuks tuleb, olge valmis, ma arvan, väga mõnus kuulamine. Kas on olnud selliseid olukordi ka, et publik ei naeragi, et mõni muigab ja ja täitsa nagu metsas tunnet, pingutad täiega ja, ja ei tule ja ei lähegi käima. No ikka juhtub mingil määral, eriti kui on uuem public sest uuem public ei, ei tea võib-olla kuidas reageerida või kuidas käituda sellisel üritusel, et ma küll proovin alati ürituse käigus seletada, on täiesti OK naerda ja teised eestlased. Teil tunded on ja kõik sellised asjad. Aga tihtipeale lihtsalt näha, kuidas nad naeratavad, küll natukene, aga see koomikale selles mõttes, et sellest ei piisa, et see ideaalmaailmas ikkagi tahaksid kuulsuse naeru, see on see, mis sulle selle energia annab, on tunne, et kõik läheb hästi, et et sa näed küll, et inimesed nagu nad naudivad seda, aga nad ei naudi õigesti. Ei saa nagu öelda ka, et te naudite seda ka ei naudi õigesti. Mõnikord lihtsalt ongi kui näiteks ta on mingi selline üritus, mis pole otseselt meie Comedy Estonia üritus, vaid mingi eraüritus, kus mõnikord lihtsalt paigutus ruumis, et inimesed seisavad kaugel seina ääres. Ja siis see noh, teed materjali, võib-olla keegi muheleb kuskil, aga seal mingeid naeru ei saa. Ja siis ongi nii naljakas. Vahepeal noh, võib-olla sa ise muheled mingi oma nalja vahel ja siis tekib nii debiinliku tunne, et okei, mis ma räägin siin 20 minti nagu vaikusele ise naeran oma nalja üle, et mis asja. Teen oma eluga praegu, sest paljudel ruumidele on ka see kriitiline mass, mis peaks nagu täis tulema. Ja siis pärast mõnikord inimene tuleb, ütleb, et kuule, super, et nagu väga head, kes aru ei saanud, sest need olid pikaldase toeta. Räägime paar sõna ka sellest, mis suvel ees ootamas on, et kui ma vaatan teie Facebooki lehte, seal on Comedy Estonia suvetuur, mis stardib viiendal juulil ehk juba järgmisel nädalal Viljandist jätkub üle kogu Eesti. Jõuate isegi ka positiivusele, et rääkige natuke sellest, et mis see suvetuur endast kujutab. Suveduur on selline shouda sari, kus me saame uusi kohti teha, seal eesmärk ongi teha selliseid kohti, mis me võib-olla talvel hästi ei saagi teha, aga just just suvel oleks seathanist tõrva on meil seal Võsu-Rakveret sellised kohad, kus, kus suvel on just parem paremini teha ja me proovime midagi uut natukene. Et seal on kindlasti ka sellist materjali, mida inimesed, noh, me teame, et naerma ajab, aga proovime midagi uut ka, et. Ja põhimõtteliselt see on ka selline nagu vennastumise tuur, et nagu kaheksa higist meest autos mitu päeva järjest, et, et see on nagu publiku heaks kui ka meie enda jaoks, et me tahame ikka seda lähedust. Kogeda, et meil ongi oma tuuribuss, millega me ringi uristama linnast linna ja magame telgis põhimõtteliselt koos, et et meil, see, see pikkus on just tuuril nii pikk, et, et suuremaid peretülisid. Miks just selle hetkeni, kus inimesed hakkavad nagu üksteiselt ära tüdinema? Keegi, ma kujutan ette, ikka jäetakse kuhugi tõrvasse või ma ei tea, osaliselt bussist, et okei, nüüd aitab. Aga palju teid seal on, kes gäng on peale teie? Meie Karliga oleme siis päris palju inimesi käib läbi. Igal Shaul on kuskil kaheksa inimest plaanis, et mina Ardo Sander, Õigus, Mikkalmema, Ari Matti Mustonen ja siis vahepeal on meil ka sellist Roger Randre, meil uus noormees, kes, kes ka nüüd saab natukene suuremaid kohti proovida, siis on meil, miks sügist vahepeal näha ja Rauno kuusikut. Daniel Weinberg skav. Nii, aga nüüd, lõpetuseks palun nalja. Kutid, tehke nalja. Te olete kohmikud huumoriga. Tellige kildu Comedy Estonia viies juunikuus käime kõik Eesti kohad läbi, kus kuulsite juba positiivsus. Aplodeerib no aga ikkagi Ardo mingi lahekild, mis su elus viimasel ajal on põnevat toimunud? See on see nagu ma aru, et tal on vesi otsa saanud kuidagi nagu ma ütlesin, kiita välja. Reaalsus ei vaata, see on nagu alati, et inimesed arvavad, et oh, et meil on pärast yousid on mingi hull pidu ja värgid ja ma ei tea, raha lendab ja kõike, aga tegelikult ei ole nii põnev. Tahate, ma teen anekdoodina? Ja ja t p koha peal anekdoot käsitöö anekdoot. Käsitöö Kraft. Ülo mees joob reede õhtul baaris käsitööõlut ja noh, nagu ikka, jood õlut vaja, WC'sse minna, läheb WC'sse vaatab pissuaari ääres. Vaata paremale. On vanamees, pissib kahe joaga. Vana mees vaatab talle otsa sõja haal. Sülo vaatab vasakule, seal noormees pissib kaheksa joaga mis küsib talt, et noh, sul ka sõjahaav. Noormees ütleb, et ei, et mõisa püksiluku lahti. Oleks praegu 100 inimest. Ei, ma vaatan juba meie toimetuse liikmeid, naeravad kõveras. Ja väga tore, aitäh teile, Ardo asberg, Karl-Alari varma jõudu Comedy Estonia suvetuuril, mis siis järgmise nädala kolmapäeval Viljandisse stardib ja terve juuli üle kogu Eesti Marutab, et teie Facebookis saab kindlasti selle kohta täpsemalt, et infot ja ma ei tea, missi suumoristidele soovitatakse keel põske. Meghan ei soovita kunagi, meile soovitatakse pigem seda, et kuule nagu õppige ometi lollima ära. Ärge hakake veel normaalseks. Mina soovitan teil seda, seda jah, lähiajal ei juhtu, mil vanemad on ka leping. Kõike head jõudu killu rebimiseks. Siis ongi. Paluks, et uue ivus võtaks ka suvili vilja. Ja, ja tõlgesin orgudes kallis. Ravim. Aitäh, aitäh, aitäh, issand, kui armas, aitäh, kallid kolleegid, aitäh, Erich. Aitäh, Hugo Hiibus. Supersuur, üllatus teid siin näha. Jah, head raadiokuulajad, täna on minu viimane päev siin Raadio kahe eetrisse viimane otsesaade täna õhtul, viimane hallo kosmos. Ja, ja see on minu jaoks väga kurb ja, ja rõõmus ja liigutav, et ma olen 13 aastat kuraditosin olnud siinsamas raadio kahes, mis on, on minu loominguline kodu, minu perekond, ma väga armastan oma kolleege, kes on seal nii armsad. Nii armas, aitäh, aitäh, Erich Leiger, aitäh. Kristo Rajasaare, minu peatoimetaja posse, sõber, oi lilled, issand, karmas aitäh. Noh, räägi mikrofoniga, kuulajad ei kuule midagi. Vaikse reportaaži fail siin parasjagu lilled, liiliad, mis veel lõhnavad, tänapäeval asetatakse lilli, mis, mis enam ei lõhna kahjuks, aga aga jälle üks tõeline asi ikkagi lill, mis lõhnab ja ma näen siinsamas stuudio akna taga oma armsaid kolleege, aitäh teile, kallid sõbrad. Mul on olnud. Kallistusi ja aitäh teile, kallid raadiokuulajad, et raadio on olnud alati minu suur armastus, see on, annab ruumi sinu fantaasiale, ta on sinu sõber, nähtamatu kaaslane, sinu elutee seiklustes. Et raadio, see on selline väike nagu võluvägi võluvärke, et seda teha on, on kuidagi eriline, et, et jääb midagi ka saladuseks müsteeriumiks ja tõesti nüüd augustikuust. Minu suureks üllatuseks anti minu hoolde üks teine raadiojaam, see on siis vikerraadio, kus, kus ma siis püüan ka samamoodi teha kõik endast sõltuv tuba, et see oleks hea ja eriline ja imeline ja aitaks inimeste teadlikkust tõsta ja ja kuidagi ühtsust ja armastust maailma rohkem juurde luua. Et ma tänan kõiki, ma vaatan, et mul on kolm ja pool minutit rääkida enne kui tuleb lõpulugu, et Erich ei tea, äkki laulad veel midagi, kui sa siin oled juba? No tõmba veel, eks mõnus tuur. Näete, mikrofon oleks paluda, et lõpuks raadio kahes ostetakse ka minu ühte lugu üle pika aja, mis võiks olla. Mina ma olen siin paljud lõpetad ja ma tegin imeliseks. Minu meelest ma tegin ühe imeilusa loos oli raadio kahe nagu listi peale kooli oli pikka aega ja ma tegin Mihkel Raua või õigemini Eno Raua tema isa loo Musta pori näkku vaata et sinu sinule Elubitaks kunagi uues raadius. Sa lähed sinna bossiks ja ja, ja siis läheb lahti. Ei, ma tean, mis seal lahti läheb. Kui raske on bossalla ole ole teisel kohal, ole kolmanda kohal, kõik kõike nagu juhtub, aga, aga see musta Purinak, kui on üks üli kift lugu, mille kirjutas Mihkel Raua isa Eno. Ja, ja, ja ma sain raamatust teada, et see on isa lugu, mina mõtlesin, et venna turbitagi selle nagu nemad tegidki sele mõlemates kuulsaks, aga, aga ikkagi Eno, kes võttis kätte selle kriitilisel hetkel, kui tal oli väga raske olla ja kui tuli väga õnnelik. Kõikidel juhtudel ta võttis selle loo kätte ja laulis ja mängis. Nii et on olemas. Ja mind ei häiri, alguses aitäh. No hea küll, tõmbame. Tead, ma olen küll idealist ja oi huga ibus tegi samal ajal toimunud sündmustest ka väikese karikatuuri, milles paneme raadio kahe Facebooki ja Instagrami sealt siis saate meie tegemisi jälgida, et isegi ikka lainel, et see mina nihkunud teisele sagedusele ei tähenda. Et siin jaamas kõik see headus ja toredus ei jätkuks, et ma tänan teid kõiki, kallid kuulajad, aitäh, on olnud fantastiline rännak, kõik see kuraditosin aastat ja, ja ega see siis ei lõpe, et sa lihtsalt nihkub natukene muutub ja, ja kindlasti jätkub teistel teistel lainepikkustel ja kohtume teiega nii küberkosmoses, päris kosmoses, argielus, unistustes ja unelmates, et ma tänan teid kõiki kogu selle megamõnusa aja eest, aitäh. Aitäh, aitäh. Aitäh. Aga on ta sõit. Vangil sellega. Saab koeraga? Mees. Kaks.