Väga palju räägitakse näitlejakutsest, aga vist rohkem kui kutse, siis me peaksime rääkima katsumusest. Sest kutsumus on ju kutsealus. Ja küllap on kesiselt näitlejat just sellepärast kesised, et nendel on küll kutse, aga ei ole kutsumust. Olge kena, öelge, mis on siis kuts? Kutsumus loomulikult ei saa ju olla ainult suurte hiilgavate tulede sära. Kaunid kostüümid, meeldivad, naeratavad pilgud lavalt publiku poole. Kindlasti see ei ole mitte kutsumus, vaid me tahame avada karakterid. Tahame mitte nende välist laadi pidi lahendada ülesandeid, see tähendab karaktereid laval vaid nende karakterite mõtlemise viisi järgi, kuidas nad mõtlevad. Ja iga atiivne mõte ongi teatri tegevuse aluseks. Ja sellest aktiivsest mõttes tekib ka kutsumuse aktiivsus ja tegutsemise vajadus. Aitäh ja nüüd, kurat, praktina tutvustab oma kolleege hästi, palun. Praegu väikeste lukkude õlgadele on asetatud rahvusvaheliselt väga suured ülesanded. Nimelt on olemas niisugune rahvusvaheline nukuteatrite ühing, mille nimi on kolima. Ja sinna kuuluvad 48 maa esindajad. Selle rahvusvahelise nukuteatriorganisatsiooni üks põhikirja punkte kõlab väikeste nuppude abil läbilaskesüdamete rahvaste sõpruse poole. Ja seda, need väikesed nukud teevad ilmtingimata. Ja sellepärast ma olen õnnelik, et ma olen valinud endale sellise elukutse. Need need nukud ja nagu iga kunst, Ta peab täitma oma ülesande kindlasti kiirustada ja tuua uusi mõtteid. Kindlasti aidata kaasa meie igapäevase elu ja loomingu juures tehasele rõõmsaks, kauniks ja selle puhul ka ma olen väga õnnelik, et ma nukkudega mänginud, et nende väikeste nukkude õlgadele on antud nii suured ülesanded. Siis nuppude liikides üldtuntud nupud üle maailma millega ta, millega mängitakse käte abil on käpiknukud. Kuidas mängib, missugused on need käpiknukud siinselt lagune, kõik teavad ja nägid ka praegu põhimõte on üsna lihtne. Näitan teile seda, sellepärast lapsed, et teie kui tahate mitte ainult võib-olla näidendis mängida, tahate teha mõne kingituse oma sõbrale, siis sellist kingitust on väga lihtne teha ja tuleb väga odav ka välja. Näiteks siin trikoost välja lõigatud niisuguse kolme sõrmeline nuku keha. Nii kui kylla ainult kolme sõrmeline siia kindla sisse lähevad käed niimoodi, et pöial läheb ühte. Väikene sõrm läheb lukku teise kätte ja kaks sõrmed lähevad lukku pähe, need luku sees on käsi sellise kujutlusega, nüüd on vaja pea otsa panna. Missugust peate siia otsa teha, et see oleks kuidagi lihtsam ja tihti just nukunäiteringid koolides on sellepärast takistatud oma töös, et nad ei, neil ei ole nukk ja ei tea, kuidas neid teha. Ja võib-olla mõnikord tekivad ka mingisugused vormi ja skulptuuri ja maitseküsimused üldse, kuid neid, uskuge on väga lihtne siiski valmistada. Ja parem on, kui te teete neid ise. Aga mitte ei taha. Esid ei saada mitte kirju nukuteatrisse meile palun saatke oma nukke, mida te ise enam ei tarvita, kuid nukkudega on niisamasugune küsimus nagu tarbekunstiga üldse. Et ta võib vananeda ja siis ta enam ei kõlba. Ja sellepärast siis ma näitangi täna nüüd teile kõik need nukuteatrisaladused ära, et need ei ole sugugi mitte rasked. Ja kõige lihtsam nii-öelda looming on alati kõige suursugusemad, kõige parem, aga teatrikeeles ütleme kõige neutraalsem. Niisiis käpiknukk, kui te panete siia sõrmede otsa palli näiteks Need on igal pool laste mänguasjade kaupluses müügil, teete pallile väikese augu sisse teinud väga odavad, panete pallis ja sõrmeotsad sõrmeotsa. Ja ongi teil niisugune käpiknukk valmis nöörist mõningat mõniga, võib-olla habeme väikese mütsikese pähe või kui te teete niisugusi koonu satel reba saba juurde siia kindlale ja ongi teil käpiknukk valmis, käpiknukud on õige vanad tuntud nukud ja nende ajalugu ulatub üle paari 1000 aasta tagasi enne meie aja arvamist. Nemad reisisid läbi Pärsia kõrbe nimelt kaamelikaravanide kaupmeestega kaasa jõudsid vahemeremaadele ja sealt edasi keskajal juba hilisemale, väga kiire. Kiirelt levisid skandimaad Skandinaaviamaadele, kuid nad ei kujunud mitte käpiknukud rahvuslikudeks nukkudeks, nii nagu ta paljudes maades kujunes. Te juba teate, missugune nimi on käpiknukule antud üldiselt Nõukogude Liidust. Venemaal tuntakse käpiknuku ka teise nimega Petruska Petrus, ka nimetus tuleb rahvusliku lukku kangelase seikleja nimetuse järgi. Ja seitsmeteistkümnendast sajandist on temast esimesi andmeid Petrus ka kohta. Aga teistel maadel on kättegi lukul veel oma rahvuslikud nimetused nagu Inglismaal, pans Saksamaal, Kasperle, Türgis, karratöös, Kreekas garang öös ja siis passi neljani edasi. Kus on saanud rahvuslikute nukukangelaste nimetused ja on niisamasuguse tähtsusega see lukk nagu meil on rahvatants või rahvalaul, kus perekond perekondades võetakse nukud välja ja meenutatakse oma vana-vana-vana-vana-vana-vanaisasid või vana-vana-vana-vana-vana-vana-vanaemasid ja nii siis mängitaksegi käpiknukkudega just neid karaktereid. Nii on meeldiv komme austada ja lugu pidada oma vanemaid, oma esivanemaid ja sellisel kujul lukud täidavad täiesti oma ülesanded. Ja edasi ma siis näiteks peale käpiklukku veel teisi lukke, kuidas nad edasi on kujunenud? Meie mujal juba kutselistest nukuteatrites. Te olete kuulnud, et Nõukogude liidus on üle 100 nukuteatri kutselise nukuteatrit ja et meie vabariigis on palju palju nukuteatril kui juurde arvata veel need rahvanukuteatrit ja, ja isetegevuslik koolide nukuteatriringi. Meil on nii väga aktiivselt hakatud tegelema nukuteatriga. Üks põhjus on see, et ta arendab väga palju just nukukujundamise juures maitse küsimusi. Ma ei taha ütelda, et see nupp, mida ma praegu teile näitan, on oma maitse poolest kõige esmajärgulisem. Ei, tähtis on ainult see muidugi üksiku detailiga silmaga võis suuga on vaja alla kriipsutada. Nuku näoilme etta kaugele kanduks ja sellest tulebki valida, kui näo suurus. Niisiis käpiknuku kohta te kõik tunnete, kordame lapsetele, meelde jääks, et sellise nuku nimetas käpiknukk ja. Tänan ja nüüd Pulk nukkpulklukupõhimõte on selline nagu siidi väikene jänku, kätte asetatakse nagu käpiknukke, ainult seda nuku pea liigutatakse sellise pulga pulga võid kummiga keskelt panna liikuma alu peo peda ja sellisel kujul võib nupp teha kummarduda selle, aga selle pulk nukul on niisugused eelised, et ta võib rohkem oma pead pöörata, kui te panite tähele see käpiknukk, nimelt näete nii. Nii Võiale, nii. Ükski elusolend nii nupul nii liigutada ennast ei saa, nagu see väike jänku. Nii sellel lukul ongi see eelis, et tema liikumised võivad olla palju teravamad, palju tugevamad, löövamad. Talor käed väikesed, aga seda naljakad niisugused ja ta võib liigutada väga edukalt. Kõrvad tavaliselt nii. Oli, mida ma tahtsin teile näidata, kus näitleja käsi mitte nuku sisse ei lähe ja lukku mängitakse alk seon, vertepluk nimetatud poola keeles. Ja esimesed nupud keskajal liikusid selliselt, et olid põrand, põranda sees olid praod ja näitleja asust põranda all ja lukk sai liikuda kindlalt mööda, põrandapragusid. Ja külge et teda lukku ta liigutada. Veidike. Käsiti teine käsi nüüd ja kummardus ja häbelikult. See oli vertep nupp, palun kordame ja Pep no ega on. Ja mida ma teile äsja näitasin? Jaava nukul esimesed andmed temast on samuti nagu teatrikunstist üldse juba paar 1000 aastat meie enne meie ajastu minu meelest nagu teater üldse on tekkinud rahvuslikest traditsioonidest, igasugustest teatri nii-öelda traditsioonidest ühest küljest ja teisest küljest ka religioosseid kombeid on viinud selleni et niisugused nukud on kõik sündinud. Siin te näete siis Buratino, kelle käsi liigutatakse varrastega. Jaava nupud ongi niidudelt lukud, mille käsi liigutatakse varrastega. Kunagi olid need nukud esimesed nukud, mis Jaava saarelt leiti. Need olid nii kõrged nagu ühekordne maja. Kujutage ette, üks mees hoiab keskelt latist kinni. Selle lati otsas pea kõrgel üleval kõrgemad saali labidad. Ja käevarre pikkus on kuus kuni seitse meetrit sonile muljet heina teise teine näitleja, samuti musta kostüümi riietatud pika-pika lati abil liigutab seda kätt. Nii. Ja kolmas näitleja tuleb, võtab sellega, liigutas seda kätt. Neljas näitleja, kes nukuga võrreldes võib-olla on siin nuku ees ainult nii pikk nagu minu käsi umbes. Ja võtab kõnetoru läbi ruupori, hüüab kõva häälega teksti, miks oli niisuguseid suuri nukke vaja, siis ennem ei aru. Aga loomulikult sellepärast, et kui olid niisugused sügisesed ja kevadised rahvapidustused, siis oli hulgaliselt koos rahvast, aga valjuhääldajad ei teatud ja selle tõttu oli vaja kuidagi rahvale teateid edasi anda, tähelepanu, keskenduda siis, kui välja tuli juba niisugune suur suur nupp siis võib-olla ja see mitmekümne 1000 pealine rahvahulk kusagilt kaugelt natike hakkasin märkama, et ahah, seal juba liigub nukk. Ja kui nad siis jäid vaiksemaks, siis nad ka kuulsid, mida see nupp räägib. Millist Jaava nukk olla ka tänapäeval jäänud, sellised õieti siis näitleja häält kuulsid, näitleja teatas muidugi nii, et kui need pidustused toimusid, ütleme kolm-neli päeva. Ta teatas järgmise päevakava, et näiteks päikesetõusu ajal järgmisel hommikul me kõik lääme rongikäigust. Olla siin on nupp. Liigub sellise. Kunagisest. Ja. Ja mitmesuguseid näo. Ja sellest ka millelgi miiniline sõna v kreekakeelsest sõnast viimon näitleja tähendab miimiline nutkonfi nukk, kes teeb igasuguseid. Ühe tüdrukuga väljele kartelli esitada kuidas see? Näha tunda ja mõista, need on näitlejakutsevõimet eeldused. Mida ka tähendab siis üldse oskus näha. Palun, Olev Eskola vastab sellele kus ma juba see lause ise teine sõna näha. Silmad annad esimese näite selleks, kui suured võimed on silmadele, Meie ümbrus on loodus, inimesed. Ja iga päev. Me võime väga palju tähele panna, kui me mõtleme sellise sõnaga, nagu praegu öeldi, oskus näha, omada emotsionaalset mälu. Te olete kindlasti näinud ja kuulnud, kuidas mõni inimene on nii rikas oma väljendustes, oma tähelepanekutest. Ta otsib, keeb üle, edasi anda seda, mida ta on elus tähele pannud ja sealsamas, teine inimene, võib-olla on sõna palju näinud, aga ta ei oska seda edasi anda uuesti oma aju läbi, oma silmade, oma mõtete kaudu seda värskelt uuesti edasi anda. Ja minu arvates see omadus teeb inimesi väga rikkaks, üks rikkamaid omadusi peale raamatutarkused. Ja sellepärast inimesed, kes on palju reisinud ja oskavad tähele panna, need oskavad meile seda edasi anda. Ja see ongi see suurepärane oskus näha emotsionaalne mälu, mis teeb Ühed, näitlejad vaesemaks, teised rikkamaks. Ja ma arvan, see üldjoontes olekski ära öeldud, oskus näha. Olev Eskola oli see inimene, kes mängis esimesena meie vabariigis kevadekiirt. Tema partneriteks olid siis Mari Möldre ja Alfred Mering. Ja nüüd meil on Olev Eskola, oli suur palve, et ta taastaks selle kiire. Seda ta ei ole muidugi aastaid. Toots kulinaarvõistleja nii. Ülikool oli Endel väitis linnakese aladevadki. Ära põletusse pane mõni vana eesti nimi. Pärast pidi Eestini katkenud vennale Figi Viktor Ottomani oli nimi võttis siis ütles mamma ja kõik muu, aga riti nimigi hiilib. Kas mõni mõni piiblist Saalomon õil, Taaveti Koljak ning polioma vennaliku tahavad vanalinna ja Ellex nimi. Raamatul leib rikki, mitmetesse Siitlinuid närinud meelega motiveerinud, über sul enesel tornis ja mis tähendab, et nii nunnu nimi veel närina. Selle nimede oma esimesele pojale pan. Sina valisindile poja nominatiivi, tule, tule nüüd, tulen. I vaatasin selline nimi. Vaat sellist nime pole enne kuuldud kindla vaata kui lapsele nüüdse nimi panna sinioi, oi oi. Ma tahan sulle ära selle õudsa, nojaa, tillukesed imeri, kassa poodud Nigolale raputas, kukuvad Valgse Valgse alla. Vaata, mul andis selle kolm pikka mõtelda, enamusele kätte said. Duubleid. Muidugi joon võisid nii, tõepoolest on. Köite arvermani närve arutleda, selle line kolle kärgatud oma ära. Siis otsi mulle koos õuna kõikol vett, luuran iluga, vihma lahtanud. Ja avaldatava Canaria. Emmelgiga. Columbus seda nimena võime kuskil kuuni. Kristo ropud prakkus Eino meelepagaritooted ja kui teil on isegi pisut ka. Ja nüüd korda seda 99 korda jäästi Tae Frido Toomus, Toomus ähvardab ja iso staabortilysostoonuti risoto. Annan teile mõlemile üks selline küsimus, kas te kunagi olete sellises olukorras sellises vahekorras laval või koolilaval mängijat? Ei, mitte kunagi. Ei ole ja kuidas on tunne, ma küsiksin seda siiski ülakäega? Istume ja eile ma mõtlen, kuidas ei tunne mängida, mängida, mängida. Mis temaga mängida? Päris teadvus, ela, öelge palun, kas te tahate edasi minna õppima näitekunsti oleks selline soov küll, aga soovin teile palju edu, aitäh teile. Teile oleks aga üks selline küsimus. Palju on aastaid sellest tagasi, kui te mängisite. See on peaaegu 31 aastat tagasi, me algasime Mari Möldre seda tööd. Leo Kalmet oli lavastaja. Ja juba esimestest proovidest peale tekkis siukene. Kuidas ütelda lutsulik ja vahekord, kõigi näitlejate, nii lavastaja kui Mari Möldre minu ja teiste osalistega. Ja ma pean ütlema, Me mängisime teda alati väga hea meelega. Mängisime kevadet ligi 200 korda. Siin Valgas. Mängisin ma koos Mari Möldre ka 36. aasta hooajal. Nii palju aega tagasi, kui ma täna tulin siit mööda. Mul oleks nagu eile olnud ja soe tunne. Et ma siin sellises erilises olukorras nii palju aastate järel võisin meelde, tuleta seda kiirt koos Üloga. Väikese proovi tegime ka ennem ja ma pean ütlema, temaga oli väga hea, ruttu saime ühe teisest taluja. Mis edasi, seda nägiti, paised rääkida. Ma usun, et mingisugusel moel ette kujutada saite, missugune ma siis olin, muidugi 31 aastat tagasi oli midagi muud. Ma olin kõhna, sama pikk, väga kõhna ülespidi ninaga oli muidugi kunstlikult tehtud. Väljamõeldud sugune kaelusse ameteni, sinine pintsak, kuldnööpidega lühikesed püksid üle põlve, natuke siin nööbid ja muidugi need kuulsad nööpidega saapad. Aitäh teile, palju edu täna väga kallid sõbrad. Ma soovin teile riikliku noorsooteatri kollektiivi nimel kõigile kõigile palju-palju õnne ja head tuju oma õpingutes oma toimingutes kõike head.