Koos põnevate pihlade ja kurgede Glog luuga alustas oma järjekordset 14 kümnendat hooaega. Ka meie vabariigi üks omapärasemaid kollektiive Jaan Tombi nimelise kultuuripalee kergemuusikakoor. Need 22 vajavad 11 ja vajavad laulu ning sellepärast, vaatamata ilmale, väsimusele või meeleolule tõttavad nad igal esmaspäeval ja kolmapäeval koduseks saanud kultuuripalee poole, et täpselt kell 19 läheks lahti laul. Guess ta moore on laul, mis meenutab välisreise 1974. aastal Soome, 1975. aastal Saksa demokraatlikku vabariiki, 1976. aastal Poola rahvavabariiki ning 1980. aastal taas Soome. Kontsert on antud ka Velikije Lukis, Kaunasest, Moskvas, rahvamajandussaavutuste näitusel ja muidugi koduvabariigis. Iga reisiga on muutunud armsamaks koori üks lemmiklauludest. La. Määr. Kuuris on mitu lauljat, keda tuleks tutvustada lähemalt äsja kuuldud laulusolist oli Alder Grünsdam kes vahetevahel ka ise laule loob ning laulusõnugi sepitseb. Koori teinegi solist Ivo Ruus on agar laulusõnade, tõlkija ja looja. Samas on temale usaldatud koorivanema austav amet. Koorison kolmaski meessolist Mati Hellat. Tema kooripoolne ametiportfell on aga esialgu veel lisakohustustest vaba. Naissolistid on ennast kindlamalt tundnud koos meespoolega lauldes. Nii on nime teinud duetid kai Kippasto altar, Grünsdam, Ragnar Kuusk, Mare Väljataga. Kuri kõige sõjakamaks õrnema soo esindajaks ongi olnud Mare Väljataga, kes lisaks julgusele üksi ja kaksi laulda on tihanud ka nelja mehe vastu viisi hoida, mille tõestuseks olgu Aldajal Grünsdami laul. Miks küll on nii, et märtsikuu olla? Kergkuigi veel küll sõnas pimedas. Taevas. Marion ka ainsam, hakkaja neiu olnud, kes lisaks eeltoodule veel kogu koori oma tahtmiste järgi on laulma pannud. Siinkohal olgu ära öeldud, et kooli juures on oma oskusi ja kätt veel proovinud Eugen Felitsius, Jüri Roomere ja Tiit Saluveer. Tiit Saluvere seatud naljalaul. Leicaadu kõlab nii. Küsimusele, miks enamiku laulude autorite kõrval seisab veel üks nimi ja märge seadnud vastas dirigent Paul Ruudi lühidalt pole spetsiaalset repertuaari. Ise tuleb otsida lood, need lindistada, noodistada sõnad luua nii nagu see ikka käib. Mõningast abi on saadud rahvaloomingu maja väljaandest Meie repertuaar, kus vahetevahel ilmub lauljaga segaansamblitele, mis annavad koorile kohandada. Meie endi heliloojatest, kes kergemuusikakoorile oleks kirjutanud. Meenuvad ainult Uno Naissoo ja Lembit Veevo. Kuni meie heliloojad nii kaugele jõuavad, tuleb leppida võõraste autoritega. Niisiis. Võib arvata, et kuulajat huvitab, milleks meile tuntud koorilaulumaale veel kergemuusikakoor vastama sellegi koori asutaja ja tänane dirigent Paul Ruudi kelle unistuseks on, et levimuusika jõuaks suurtele laulupidudele välja. Millegipärast on levinud arvamus, et kerget muusikat ei kõlba kooriga laulda. Aga just see on muusika, mis ka noored koorilaulu juurde tõmbaks. Kui koorile saateks veel mõnus koori toetav ansambel abiks võetaks, poleks paremat koorilaulu propageerimise vahendit kusagilt leida. Ühtlasi oleks aga koor see, mis reguleeriks detsi, Bellid, nii et ka pensionärid saaksid tänapäeva kerge muusika aadressil kiitva sõna sekka öelda. Kes kord juba koori vastu võetud, ei see nii kergesti enam loobuda taha. Isa kõrval on koori kontsertmeistriks sirgunud tütar Triin Ruudi. Kuuri asutajaliikmetest on tänagi laulmas Krista kaar, Marie Mägi, Raivo Lill ja Aldo Kein. Paar aastat hiljem ühinesid nendega Ivo ja Raili, kes nüüd kannavad ühist perekonnanime Ruus. Üldse on kooriliikmete vahel peetud kokku kolmed pulmad. Ja kuigi saatus on ühe paari lahku viinud, pole lauluind vähenenud. Koori pikka ja tublit tööd on krooninud tunnustus. 1978.-st aastast kannab koor rahvakollektiivi nimetust. Üleliiduliselt taidlusfestivalile toodi ära laureaadi tiitel. Meie saate avalaul Kustas kikerpuu taas punab pihlapuu võitis just tänu koorile ranna sovhoosi preemia ja nüüd teiste võidulaulude kõrval plaadil koos koduküla kodumaaga. Lindistusi on tulnud teha ka televisiooni ja raadiotarbeks. Heatasemelise kuuriga pole koostööd ära põlanud meie vabariigi tuntud solistidki koos kooriga laulnud Voldemar Kuslap