Tänane lisandite pealkiri on üpris talumeelne ja keelne ehk tikitud lehmad. Ehkki ja kindakirja põrsad, kassid ja lambad ehk teisisõnu, see talu taust viib meid kohtumisele professor Anu rauaga Viljandimaal Kääriku talus ja Heimtali muuseumis. Anu raudteele esimene asi, kui me tulime siia Heimtali koduloomuuseumi Ettoritest muuseumihoidja, et üks riiul on kokku varisenud, teil niukseid olmeküsimusi on vaja tihti lahendada? Oi väga palju, väga palju. Võib-olla see suurem olmeküsimus, mis oli vaja nagu arvata, kui käib palju rahvast ja kui nad viibivad, käisin rohkemat aega, siis oli meil puudus üks selline proosaline koht nagu üks korralik generg. Ja, ja see oli üks niisugune olmeprobleem, mis sai lahendatud tänu minu sõbrale Anu Kotli legist tegi imeilusa projekti ja Dolores Hoffmanni töökojas tehti väike vitraaž ja vallavanem oli selle kemmerguid sponsor, nii et et ma loodan, et teil on vaja peale pikka sõitu sinna minna, nii et see oli üks tähtsamaid asju. Me seisame nüüd kahe hoone vahel, üks on see, kus praegu on Heimtali koduloomuuseum kellel on oma muuseumi, sõprade seltsi ja teisel pool on see helesinine unistus, mis on küll valget värvi. Ja keskel on veesilm ja väga maaparandusobjektile iseloomulikult kokku veetud kive, mis siin siis tegelikult nüüd sündima hakkab. Ja teie koer on jõudnud ka jooksujalu talust meile järele. Kahjuks on ta liiga rahvakunstihuviline või minu huviline, ma ei tea, aga sellest vees ilmaski nendest kraavidest siin koolimaja ümber, mul on nii tohutult suur hea meel ja ma ütlen kohe, et ma olen väga-väga suurt väga suur tänu nendele inimestele ütlesid seda maaparandust siin läbi viia ja nüüd on meil kraavid ja nüüd on meil tiik. Ja mis puutub nendesse kividesse, siis need kivid on väga huvitavad. Nad on omaaegse selle koolimaja järelejäänud ehitusmaterjal ja koolimaja on ehitatud 1864, nii et et ilmselt sellest ajast tahutud ja lõhki juhatud maakivid, mis on siis nüüd nagu mälestuseks ja kiviajaaiana kokku pandud. Kavatsete neile rakendust ka leida? Kavatseme rakendust leida, et siia kunstiraamatuga istudes ja kivi peale neid vaadata, raamatuid vaadata, nii wet vaadata, ja kuhu te siis edasi juhatajate inimesi praegu me oleme selles suhtes ma ei suuda oma rõõmu talitseda või näidata just neid asju, mis meil siin siis on. Siin maja taga on ideaalne lõunapoolne osa, kuhu me tahaksimegi rajada sellise aia, et meelde tuletada inimestele just neid taimi just neid põõsaid ja õue puid, mis olid tüüpilised eestlased, sest tavaliselt kuidagi unustame ära ja vahetevahel muutuvad asjad liiga kiiresti ja, ja ka liiga põhjendamatult. Ja tihtipeale, kui ei ole sellist oma juurset omakeelset elamiskultuuri ja sa tood juhu asju sisse ilma aru saama, vaata, mida sinu majapidamises vaja on siis nad võivad osutuda ka võõratakse valedeks ja selle tõttu läbi proovitud ja kindlad asjad on ikka kõige kindlamad, kuigi alati tuuakse uusi juurde ja just seda me tahamegi siin, et et kui selline omajuurne kultuur on nii käes ja teada, siis inimene tõesti läheb väärika eestlased heinamaailmaturule maailmalaadale ja ostab sealt seda, mida tema oma majapidamises vaja on ja mis hinnaga sobib ja viib sinna seda, mis tutvustab ja näitab väärikat ja ilusat eesti rahvuslikku olemist. Ja sellega te jutustasite peaaegu ümber Heimtali muuseumi põhikirja Heimtali muuseumis tulede ja niisugused eesmärgid ja taotlused ongi seda säilitada ja hoida oma juurset rahvusliku kultuuri ja, ja noh, tähendab rahvakunstiesemeid ja muidugi, kuna meil on praegu selline Viljandi kultuurikolledžis selline uus eriala, millest oli tänavu aasta kevadel niivõrd suur rõõm, et meil juss eksamite asemel või näitus, eksam, ütleme niimoodi. Ja ma sain aru, et sellel koolil on kolme aasta jooksul tekkinud täiesti oma kindel suund oma kindel nägu, mille põhimõte ongi looduslähedane, lihtne rahvuslik elulaad. Ja need asjad, et inspiratsiooniallikaks on rahvuslik kultuuripärand rahvakunstipärand kusjuures muidugi mitte ainult niisukese võtke või säilitamise tasemel, vaid sellest värskete julgete uute ideede teedega edasimineku niisugune mõte ja üks punkt oli selles põhikirjas või eesmärkides, et anda välja stipendiume. Vastava niisukese vastava suuna esindajad tele ja, ja seekord kõige suurem rõõm on, et esimene stipendium on välja antud tänu Rootsis elavale eestlannale Eda Gustaf sonile tema abikaasale Jan Kustas, meile aga võib olla ka Kalmari keskaegse käsitöölaadaorgkomiteele ja nendele rahadele. Kaks meie kõige paremate üliõpilast said osa võtta sellest keskaegsest käsitöölaadast Kalmaris lõuna, poolsin Rootsis külastada Ölandi saart, mis minu arvates on üks niivõrd pimist ja eeskuju võtmist väärt koht. Nii nagu ma läheksin palju tihemini Norrasse, ma läksin niisuguste Se ilusat Silva kultuursetesse Rootsi maakohtadesse. Vahetevahel ma vaatan murega Eesti elu, kuidas me nii kergekäeliselt või, või eneselegi märkamatult vahetame ilusa ja rahuliku ja väärika eesti kodukultuuri ameerika tänavakultuuri vastu ja et, et eeskuju de võtmise juures peaks küll väga jälgima ja vaatama kust mingisugustes eeskuju ja õppust võtame. Kas te arvate Anu raud, et on võimalik, et see matkimise periood tänu intensiivsusele saab kiiremini otsa kui mujal, kus ta on nagu tulnud vaiksemalt ja rahulikumalt ja on ka seetõttu võib-olla kindlamalt sisse juurdunud, järsku me elame väga intensiivselt ka sellega joodi läbi, muid asju hakatakse juba juba unustama. Kuigi ma usun, et, et tegelikku rahvakunstiõpetajana on see teile äärmiselt valus teema, see identiteet sõna- ja praktilisemas tähenduses. Et ma olen tihti mõelnud sellele, et kui räägitakse praegu tiigrite tiigrihüpetest Eestimaal, siis mina ei ole vaimustatud eriti kiigritest ka hüpetest, vaid tähtsam on see eluprotsessis. Et, et mul on selline kujundlik mõte või pilt olnud, et justkui tiiger hüppab siis temale kõige ilusam ja elu mahlane. Minule jääb ju kõhu alla ja see lihtsalt sealt hüpatakse hoolimatult üle, et kusagile ei ole ju kiiret ja kas üks väike rahvas jõuab nihukse kõiksuse seisukohalt on see üpris ükskõik, kas ta jõuab mingisse igaviku teivasjaama mingi 20 aastat hiljem või varem. Aga kui see matkimise perioodi selline ahnitsema mõtleksid, iniminimlikul ahnusel ei ole piire niukseid Aanyltsemise tabamise ja, ja jooksmise raha, raha tormamise elul. Et kui ta mööda läheks, oleks ju kõik korras ja kas ta läheb William mööda, poleks küsimus. Aga selliseid elu juures me võime tihti ja täiesti lõplikult ja jäädavalt hävitada paljud asjad ja samamoodi me võime unustada väärtuslikud oskused ja sellepärast see meie kultuurikolledži kuul on minu arvates väga oluline, et ma räägin praegu sellest oma erilastemeierei, alasti talukujunduse ja rahvusliku käsitöö aga õnneks on ka seal teised kõik niisugused ütleme, rahvatantsu ja rahvamuusikat ja selliseid ilusaid põliseid väärtuslikke erialasid, et seda kõike hoida ja säilitada sellist näiteks üks on kui palju ikkagi praegu müüakse kergekäeliselt ja võib-olla ka väga odavalt ära eesti niisugusi etnograafilisi väga väärtuslikke esemeid ja asju, millel võib-olla oleks tugev tulevikus palju, hindamatu on hind ja rääkimata sellest, et nad võiksid olla meie oma maad kirgastavad ja rikastavad kusagil aidaa on kastis ja alustas, aga kui rikkad ärimehed oma bussidega ringi sõidavad inimestelt osta ära ja muidugi momendil on ju raha vaja, seda müüakse niisugustest asjadest on väga kahju, seda juttu nüüd edasi, viies selle ehituse suunas, mille Poolamets seda juttu rääkides oleme jõudnud tuli mulle meelde väga bravuurse ja manetiga labane väljend mida mõnigi kasutab asjade kohta. Et see on nagu vee peale tõmbamine, see asutus, mille ukse juures me oleme seda terminit ja seda tehnoloogilist protsessi kasutada on korralik eesti kuiv kemmer, kas me avame nüüd selle ukse, et hääled jääksid peale? Üsavõime võime ju avada küll ja kui mõelda, et vahetevahel selles tormava elu juures on niisugune nali ja mõnus mõnus naeri nali ära kadunud, aga selle kemmerko avapidu oli üks naljakamaid pidusid, mis siin üldse oli siis oli vallavanemal oli esietenduse õigusi ja muidugi laual oli palju hästi mahlast, küll arbuusi, õlut ja seda ja siis untsakad mängisid ukse taga, kui vallavanem seal esimest korda sees oli ja ehitajad olid kohal ja veel ühed teised sõbrad ja näitlejad, kes näiteks Andres Noormets luges siis siia minu isa niuke kemmerguid hitamisel kohta, kirvest kuust ja nii edasi, nii et et see oli üks äärmiselt lustakas ja mahlakas pidu, kus siis ka parajal ajal jõudis kohale paari Rootsi külalisega Mark Soosaar, kellel olid eriti lopsakad, võtke Merko anekdoodid veel stagnaaegadest ja, ja Kremli Kremli kemmerko anekdoodid, nii et see oli üks tore tore asi. Aga mis puutub kemmelgutesse, siis vahetada vahel tulevad siia praegu need nisukesed lõhn, lõhnastatud mobiilhärrad ütlevad, et kui siia midagi teha, siis kõigepealt peaks ajakohase kemmerguid ehitama. Ma küsin, kas ei ole ajakohane, et võib-olla see on kõige ajakohasem, kui see sisusid, minna Nende kõdunenud lehtede alla ja, ja toota sellest kõige viljakamad roosi, mulda ja ja võib-olla pargiroosi mulda või, või, või mõnele muule eesti toredale käokingad või, või kukeke annusele ühte viljakat mulda. Nii et ma arvan, et, et võib-olla need kemmerguid, mida praegu nii kõige ajakohasemad, eks peetakse lakkavad seda varsti olemast. Nonii, teeme ukse lahti. Hank lakitud valge puit, oi kui tore. Ja huvitav, et see on. Ainuke kas see Lõuna-Eestis kirikutel ei ole kombeks vitraažaknaid kasutada? See on ju muidugi, aga ma arvan, et see kuidagi ei puuduta kirikuid, aga mis puutub sellesse, et, et see koht on ju ka üks koht, kus inimene saab tõepoolest iseendaga olla, veidikene mediteerida, nii et et üks väikene värviline silm, kust valgus läbi tuleb ei ole nii pretensioonikas ette kuidagi nende suurte templitega võistlema hakkaks. No ja see on see koht, mille kohta, kui öeldakse, et see on koht, kus kuningas jala läheb rääkimata siis kunstnikust Eesti autoga ligi ei pääse ja ma usun, et see on päris tore koht tullagi. Inteli muuseumi Telliskivipõrandaga esikus on paremat kätt nurgas need muuseumile nii tüüpilised sussivarjud või, või kaitseb peaaegu et Ago Ermitaažis? No vot, eks see ole meil niisama armas, eks siis ongi kohaliku küla Ermitrasin loodetavasti. Ja edasi tulevad läikivad valge põrandad, puupõrandad ja need ma peaksin küll ütlema suur-suur tänu firmale Koger ja Sumberg ehitusfirmale, kes julges neid seda nii oraste peale ehitada ja kellele on praegu veel suured võlad. Aga ma loodan, et need asjad saavad lahendatud tänu siiski tänu sellele võib-olla ka julgele ja minule küll südant valutavad probleemile, aga, aga töö on juba käinud rohkem kui aasta ja väga-väga viljakas töö selles majas. Siin on siis kooliklass nüüd raamatute ja pinkidega, kus tuli istuda sirgelt ja käed laua peal ja tõenäoliselt see on niimoodi, et see kuul see koolimaja on ehitatud sild 1864 seina peal, kirjutatud, et arvatavasti oli siin kool 1786 juba juttude järgi, see olevat olnud puust ja üks poiss, kes just väga kooliharidusest ei hoolinud, olevat ta põlema pannud ja siis siis selle peale ehitati kivist maja, mis tänini vastu on pidanud. Ma ostsin ja ära sellepärast, et tundus, et et muidu see, selle maja saatus oleks olnud väga kurb ja võib-olla poleksingi midagi eriti enam järel olnud. Aga et selle muuseumi asutaja, auväärne kohalik kodu-uurija Johannes Kokk, kes siin üpris palju tööd on teinud ja neid kohalikke kooliga seotud materjale on korjanud ja ja ka tööriistu ja, ja muidugi teine suur entusiast, kes siin ligid lähedal elab see või tähendab, töötab, on kohalik ajaloo õpetaja Sirje torm ja tema on niivõrd suur entusiast ja ja loodetavasti arvatav tihti on tal need kohalikud materjalid ka nüüd kõik nendest stagnaaegadest eri aegadest, et kui üks kooliga seotud materjalid koos on, et siis me võime vaadata neid alates 1864 kuni ikkagi jälle edasi, mis turbiin del seal esikus seisab niukse labadega, see on lina wir, tähendab, see on üks suuremat sorti tööriistu. Üldiselt on tööriistaruum üleval, kus olid poiste ja tüdrukute magamist, 1000 internadi ruumid, aga kuna ta on liiga suur ja trepist üles ei mahu, siis ta on siinkohal inimesi vastu võtma ja kui ta, ta on ka nii tore, niisugune tuuleveski või selline masin, ütleme lina, lina, mõõgale, järgnev, millega sai kergema vaevaga linaluud katki kõigi teie Anu raud, tegeleda villaga rohkem ma ei usu, et linasse seevastu siis halvemini suhtuti ikka sama suure austusega nagu, nagu vaibategija kombeks. Mida linastada praegu õpetatakse noori seal teie kolledžis tegema? Nahkmööbli, õpetame vahel süda valutab, et isegi neile liiga palju asju, et et võib-olla niukse võhma piiri peal muidugi kõiki niisugusi, ilusaid lau lauakatteid ja käterätte ja, ja kanda rõivaid linast. Aga mis puutub lina sisse, siis ma arvan, et ma olen teda just pooleks pooleks kasutanud. Et minu villaste vaipade sisse on igal pool peidetud linane lõim jätuks, linalen, lõin, ilma milleta ma kuidagi kujutaks oma loomingulist tegevust, et lähme siis mööda neid koger ja Sumbergi restaureeritud valgeid põrandaid järgmisesse ruumi. Vot siin oligi niimoodi, et, et meil need Eksponaadid ja eksponeerimine on pooleli ja pooleli sellepärast et me kogu aeg ootame mingisuguseid võimalusi ja, ja, ja võib-olla ei saa veel päris suurtelt võimalustest rääkida ennem, kui endiselt võlad on tasa. Aga ikkagi, et kui me saaksime need seinad juba valgeks lubjatud krohvida, siis me paneme uuesti siia. Need vitriinid ja eksponaadid ülesse, aga põhiliselt klassituba on mõeldud selleks, et viies läbi niisugusi väikesi ühele külale või ühele maa paikkonnale, parajaid, kultuuriüritusi või sündmusi. Ja üks mõte on ka see, et Viljandi kultuurikolledžisse me kutsume aeg-ajalt mõnd mõned väga head lektorid rääkima just seda Eesti kodukultuuri või talupojakultuuriga seonduvat. Et kui meil on mõni hea lektor, siis me kutsume siia oma kultuurikolledži õpilased ja anname teada seda külased, kui mõnigi talu, talu nik või õpetaja sellest huvitatud, et siis ta mahub ilusti siia klassi ära ja saab juba natukene seda seda tarkuseiva siia küll, aga sisse tuua edasi ja, ja kui siin mõni üritus on ja muidugi siin ka on praegu juba näiteks käivad siin kohalikud taluliidu koosolekud, siis on käinud üpris palju kiriku lapsisi siin oma lauluharjutusi tegemas ja vahel ka rõõmuks tulnud meile siia külla ja siis laulnud tänutäheks ilusaid laule, nii et see on väga tore olnud ja mõned on saanud ka sellega hakkama isegi magamiskottidega siin põrandale maganud ja, ja kuna meie muuseumi perenaine Merle kõige muude tublide tegevuste hulgas on väga leidlik, andekas inimeste toitja. Ma ütleksin mõõduka raha eest ja, ja maitsvalt, siis on paaril korral meil niisugused üritused olnud, et et on tulnud laagrid, lapsed ja neid on ka söödetud-joodetud ja me oleme sellega hakkama saanud. Noh, kus siis lapsed veel ennast hästi tunneksid kui vanas koolimajas. Ja see kui esimene ruum ja põhiliselt niimoodi liikuvate näituste jaoks näiteks ka Viljandi kultuurikolledži asjad, mis on niisugused, elavad eeskujud rahvusliku käsitöö alal ja vallas, et midagi uut meil jälle valmis. Me võime siia klassiruumi üles panna, siin mingeid üritusi korraldada ja see on selline, kus on küll ka eksponaadid ja vaid üht-teist vaadata, üks raamatukapp, aga siis ka selline kohvijoomise koht, meil on kohvi ja teemasin, mida me oleme juba kasutanud. Ja siin on nüüd Viljandi kultuurikolledž abiga raamatukogunduse eriala aidanud teha seda, et et need kogud, mis siin on olnud, olid üpris nisukesed kaootilised ja süsteemita. Et nüüd nüüd on juba nii palju neid fotosid ära Basporteeritud ja kordaja rütmi sätitud. Ja see töö on muidugi väga fooria ja läheb järjest edasi. See on minu perekonnaga, võib olla seotud, aga. Ma üks päev just mõtlesin, et kui huvitav on selles suhtes koduloomuuseumi, mida, mis siin küll kõik kokkuvõtvad saada minu vanaonu, tähendab, vanaisa vend oli põlevkivitööstuse Kiviõli põlevkivitööstuse juhataja ja, ja tema oli siis selline auväärne mees ja tal on küll kingitud igasuguseid nahkalbumeid. Üks nendest on näiteks Hando mugastub originaal puugrabüüridega album mis köidet Eduard Taska töökojas tehtud või Eduard Taska tehtud albumis albumiköide ja siis tähendab, oled kokku, mis saab kokku kunstiajalugu teda tänu Hando mugastule tema puugraveeridele, see, mis ta selle graveerida peal kujutab, on põlevkivitööstus ja, ja kõik need lahtised ja kinnised karjäärid ja nii edasi tähendab saab kokkutööstuse ajalugu, kunstiajalugu ja ka Tartu lugu sellest, ma arvan, et Eduard Taska on üks, üks väljapaistvamaid huvitavamaid lõike ja tahke sellel alal ja kuna seesama härra Märt raud ja põlevkivitööstuse juhataja ja see põlevkivitööstus olid sponsoriks lustiverelastekodule, siis me saame ka, siin saab kokku samamoodi ka sotsiaaltöö ajal lugu sellepärast, et siin on terve album nendest lastest ja sellest tööst ja see, kuidas nad päeval magavad ja mida nad söövad ja joovad, kui palju, keda on antud peredesse kasvatada nii edasi, et, et näiteks selle koha pealt on kohalikud koduloomuuseumid väga huvitavad. Muidugi, see on nüüd niisugune selles suhtes, mees on siit päritava, võib-olla tegevus läheb natuke kaugemale Kiviõlisse ja nii edasi. Aga mis mind eriti huvitavad, on niisugused asjad nagu, nagu kohalike talumeestepäevaraamatut sellest, mida nad kasvatasid, kui palju ja, ja mis ilm oli ja murelikke vihmaaegu, et jälle isa heina teha ja mis siis see päev tehti ja nii edasi. Aga vot võib-olla siin siin toa, vaata see tuba siis nüüd niisugune, et mina juba talb, pidasin tihti oma tunde Viljandi kultuurikolledžisse, talukujunduse Aktoomi omi, tunde tähendab niisugust kunstilist juhendamist ja nõuandmist siin selle tõttu, et ma tõin kogu oma kunstiraamatukogu siia, mis on üpris rikkalik siin üleval toas. Sain äkki aru, et siiski selle elutempo ja asja juures, kui harvama oma raamatuid vaatan ja ehk oleks nende kasutegur suurem, kui nad oleksid avatud kõigile kohalikele ja võib-olla ka kohalikule koolile, sest mine tea, kus keegi vaimu ärkki andekas laps on. Ja et kui ta siit kilomeeter kaugel leiaks neid raamatuid ja äkki saaks aru, et see on mingi väga ilus rikkalik maailm. Ma kindlasti usume, et selliseid on olemas ja paistab, et praegugi on mõned mõned kunsti on ahned silmad juba leidnud need raamatud ja, ja kuna minu kodustan see raamatukogu 400 meetrit, siis ma võin igal ajal viise siia tulla, siia raamatukokku ei võta, mis ma vajan. Eks? Siin on näiteks üks niisugune ligilähedane talu ja, ja see kõik siin on nüüd tehtud Johannes kokapostia korjatud üks Mort rulli, kelle kelle pojast sai üks tuntud arstikirurg ja tema pilti näeme seal üleval, seal on niisugused fotod inimestest, kes on siitkandist pärit ja kes on kuidagi tihedamalt millegiga elus või rohkem, aga millega elus hakkama saanud. Aga vot siin on selle talu näiteks niisugused huvitavad andmed, kui palju neil maad kokku ja mida nad sinna külvasid, kui palju hektareid oli selle või teise kultuuri all näiteks rukki, nisu, suvinisu, odra, kaera või mis tahes siis, kui palju viljapuid näiteks õunapuid oli 785 tükki, ploome 75, kirste 10 ja nii edasi ja siis karuks marjapõõsaid, kui palju neil olid põõsaid, no vaatame mõnda armu. Kaks 25 karusmarjapõõsas löödi vilja, musti sõstraid 10 ja punaseid sõstraid ka 10 põõsas. Ja siis köögivilju, kui palju ruutmeetreid oli nende ühe või teise sibula porgandi oli ka kuus mesilaspuud 31 kana, 16 lammast, neli hobust, veisid oli kokku 18. Lehmi, nendest 10, sigu viis ja lambaid ja siis lähevad edasiandmine, et kui palju aasta jooksul midagi müüdi, kui palju aasta jooksul tapeti oma tarvis ja toiduks taluperele? Kindlasti pidi seal olema ju ikka sulaste abi töö ka, muidu ei ole ju võimalik. Ja siis, kui palju oli põllutööriistu masinaid ja mille pärast mulle see väljapanek väga meeldib, et kuna ma leian, et see talu kujundise rahvuslik käsitöö vahel nimetame seda ka talu ilukoolituseks või talu ilukateediks aga ta tegelikult ju on maarahva kodukultuuri kool või muidugi osa sellest, aga ikkagi suur osa. Ja selle, selle siin, nende piltide plaanide peale on siis tõeliselt näha kogu seda talu kõikide nende välja ja põllusüsteemide metsadega, aga siis ka iluaed, kus õunapuude, marjapõõsaste ja selle, kus, kus on tõeliselt näha seda kujunduslikku ilu ja seda kodukultuuri ja seda kodutalus ilusa taluõued, tähtsust ja tähendust siin teise pildi peal on lihtsalt siis kõik need erinevad hooned. Siin on näha elumaja, sellest ka foto ja aidad, tallid, kuurid, saunad, keldrit, kuivatit, kõik need hooned niimoodi eraldi joonistatud ja ka nende põhiplaanid. Ja see kõik oli kokku 39. aastal 43 koma 88-l hektaril ja sellest oli põldu 21,20 hektarit. Nii et, et niisugused asjad on ju väga huvitavad ja siin on jälle Johannes Kuko nende koostatud niisugused huvitavad andmed, nagu ligilähedased lähikonnas asunud mõisad ja olulisemad talud valdade ja valla piirid ja mõned fotod siis mõningatest eludest ja küsin mõisatest või taludest. Pilt. Anu Raual endal on Kääriku talus aga päris suur lambakari ja võib arvata, et see jutt, mida ta villast rääkis, on isiklikest kogemustest lähtudes, nii et las linnainimene kuulab, kuidas siis lammas Eestimaa suves praegu häält. Merle Puusepp, te olete siin perenaine. Me leidsime teid heina tegemas. Mis perenaine peab ühes muuseumis tegema? Ma ei tea, mis ta mujal teeb, aga siin teeb. Mis vajalikuks osutub? Itaakoritab? Ma olen selle kohta ise öelnud, nii et ta on seltsida, ongi diakoristaja, aednik, advokaat, muud ametit. Anu raud ütles, et te olete ka hea kokk. No seda ma ei oska ise öelda, mis on teie lemmik või põhitoit, mida te siin Heimtalis teete inimestele, kes on otsustanud siia kauemaks jääda ja tahavad ka kõhutäit saada. Põhiliselt oleme nagu süüa teinud tudengitele ja nende lemmikroog on ahjukartulid. Olete te Merle, siit ise pärit ka? Hea küll, aga ma olen siiski üsna kaua ära olnud, siis nii-öelda linnas kus linnas, Viljandis, mis te seal tegite? Koolis on vaja käia ja kõike muud teha, aga, aga noh, suved on nagu siin näidata. Siin üleval teisel korrusel kus on seentel Kreutzwald, Koidula ja Hurt, lõhnab nii hästi vana puu järgi ja Tõnisson teises toas. Et siin ongi ainult eesti talumehe tööriistad. Siin ongi ja jälle peab ütlema, et need tööriistad on muidugi väga kohalikud ja noh, minu jaoks on lihtsalt väga armas vaadata ühte talu talu vana talu söögilauda, mis on veel nii kitsas, et tõenäoliselt sellest ajast kui ühest kausist ja ja kupuga, kausist, putru ja võisilma söödi ja puu oma omade puulusikatega ühest anumast ja ja samamoodi neid lähkrid ja lassi, onu pitskruvisid ja ühte väga eri eriliselt huvitavat meevurri, mis siin näha on. Ja linnaga seotud asju on ka siin koorelahutajad ja leivalabidaid. Rääkimata vanadest dokumentidest ja fotodest, kus me võime vaadata Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi põllumajanduse kursusi. Nüüd ma tahan Anu raudtee käest küsida, teie lemmik teemanttee kindad, te olete ju teada kui kinnaste ja labakute kogu ja ma mäletan millegipärast, et see on just seal, sellele järgnesid nukud ja kindlad, need on mul tõsivalt tõesti niimoodi huviobjektiks on, sest ma leian, et soome-ugri rahvastel ja ka eesti rahvakunstis on geomeetriline ornament ja geomeetrilise ornamendiga kaunistatud esemed. See on üks tõeline kunstiliik, mida väga vähesed praegu suudavad nautida, ma olen tähele pannud, et vähesed ja see on seesama, et tõenäoliselt inimene, kes kunagi ei ole saanud muusikalist haridust ega seda asja sellega oma elus kokku puutunud, see lihtsalt ei, ei oska sellest nii suurt rõõmu ja mõnu tunda, selleks, et nad saaksid tundma ja oskaksid ongi seda tuleb õppida tuleb õppida iseenda loova ornamendi loomise kaudu, milleks on meil kalastel ühed mängud, mida me tänase programmi ajal enam ei jõua näidata, ka läbi mängida. Aga ikkagi, no põhimõte on see, et ükskõik kuitahes keeruline tundub geomeetriline kiri. Ta koosneb ikka püstipidi, ristipidi, kriitsust ja kaldkriipsud nende vahel. Ja, ja meie trükitähed samuti ja lapsed tihtipeale ma olen pannud neid ehitama omaenda mustreid, omaenda nimetähtedest, mis on üks lõputu justkui malemäng, et et sa ei tea, mille peale sa võid nende kriipsude kokkupanemise juures tulla. Milliste ilusate rütmide ja liikumiste ja nihukeste võluvate mustrimängudeni. Oot-oot. See järgmises toas on üks tore loomade hulk põrsakari. Neil on täiesti erinevad, nad on kõik sellest kuulsast eesti kirjust sea tõusta, ka see kirjusus on neil ka erinev. Ja teie kodus nägin ma veel lehmi, kes on ka imelist tõugu ja siis olid seal veel kolmandad loomad, lambad, ristlehmad ja kassid olid kassid. Ja siis on ka ühed väikesed talupoja voodi koopiaid erinevate vaipade tekkidega. Tähendab, see on üks mõte, idee, mida me tasapisi, mille teostamine võtab paljude inimeste energiat ja aega ja nad on olnud ka Viljandi kultuurikolledžiõpilaste õppekavas sees. Idee tuli mul sellest murest, et kui ma nägin, kui vähe teavad lapsed tegelikult meie oma juursetest mustritest värvikombinatsioonidest kõigest sellest ja tean ka seda, et lastele mingi kui linnas on üpriski ükskõik ja selleks, et, et neid õpetada maast madalast lasteaia ealisena juba tundma ja meenutame mäletama rahvuslikku ornament, värvikombinatsioone selleks on, me tegime niisugused suured karjad, mustris sigu, põrsaid, siis tänavu aasta olid minu vot väga toredasti tulid välja tikitud lehma, et nad harjuksid nende erinevate käsitöötehnikatega ja nende eestipärast Eesti omast asjadega ja tõenäoliselt, kui neil kunagi siis on sedasorti kindlad või, või sokid, kas siis nad oskavad neid rohkem nautida või kui nad kusagil sellist mustrit sokki kinnast, siis neil tuleb meelde oma lapsepõlvepõrsas ja nad võivad sisseoste ja rõõmustada oma mingite eesti pärast või sukkade-sokkide üle. Nii et lehmad on tikitud põrsad ja kassid on teil erinevad erinevas mustris ühe toa sokikire ja teised on kindla kirja jah, et endal mingi sisemine süsteem on. Nii on meil seal rohkem kindakirja ja kasi tulnud rohkem sukakirja. Ma arvan, et igas muuseumis, nagu me rääkisime, kui on juba tuhvlid, siis peab ikka tuulutama ka, sest et et eks see koi ole vanade tekstiilide vaenlane ja seda peab väga hoolega vaatama, et midagi niisugust ei juhtu, sele Marandust, et voodi, kus on praegu viit sorti, erinevad tekki, no me teame, Läänemaal on olnud ka palju tikaat, tikandid, seal on üks niisugune tikitud voodivaip on ka Läänemaa pereta Lukiks patse lapiline tehnika, mis on olnud väga populaarne, huvitav triibulised tegid, need on üle Eesti igal pool tuntud olnud kohalik, siin oli üks Tunist tehnikas heegeldatud üks hilisem teki tüüp. Ja meie eesmärk on praegu just seda püüda õppida ruttu selgeks need tehnikad, mille oskused on kõige rohkem kuidagi taandunud ja peaaegu et ei ole neid inimesi, kes seda teavad, tunnevad või oskavad, ja need uuesti noorel noortel energilistele ja huvilistele inimestele selgeks õpetada, et nemad võiksid seda edasi õpetada. Sest ma olen alati öelnud, et kui on sul üks koitanud tükike muuseumis imetleda või või vaadata, siis see tähendab seda, et heal juhul ta võib säilida veel 100 aastat. Aga kui sa õpid selle tehnika selgeks ja kui sul sünnivad lapsed ja tütred ja sa õpetad sedasama oma tütardele selgeks, siis asjade säilimine tähendab kõik see paljuneb, see kogub jõudu ja sellel on palju suurem tähendus Tartus kui ainult sellel tükil. Muidugi eeskujutükkidel on ka väga suur väärtus ja selle tõttu see muuseum siin ongi. Missuguseid inimesi, tee, Anu raud igatsete siin näha ja kas need inimesed, keda te siin entalis näinud olete, kas nad vastavad teie igatsusele inimesest, kes astub üle niisuguse niisuguse muuseumi läve? Ma mõtlen, et ma igat olen igatsenud neid ju kõiki näha, kes siia on tulnud, sellepärast et neil on selline huvi olla olnud siia tulla. Sest et need inimesed, keda niisugused asjad ei huvita, ju siia ei tule. Jaa, aga mis puutub, kesin, on kõige rohkem käinud tegelikult meil ei ole ametlikult nii välja kuulutatudki veel, et see muuseum on avatud, sest need, nii nagu mind on õpetatud, et kui sa külalisi kutsud ja ootad, et siis sul peab olema ju kõik väga ilusti hästi korras ka meil ei ole nii palju võimalust ja raha seda nii ilusti hästi veel korda teha, aga sealsamas me püüame nii palju kui võimalik ja need asjad saavad tööd ja vähe raha, nendega saame me hakkama nii nagu õpilased on teinud, armsad uued kaltsuvaibad siia põrandatele ja ja saame muidugi maga koristada ja oma aknaid puhtad hoida. Aga mis puutub talve, siis on ikkagi, vajaksime seda maja natuke soojustada, on üpris jahe ja nii edasi. Aga kes tulevad jätte, teatavad neid me võtame ju muidugi kõiki vastu ja tegelikult on ikka nii, et teisipäevast laupäevani kella üheksast kella viieni on täpselt selle muuseumi uksed lahti. Aga loodetavasti tuleb õige pea see aeg, kui see on ametlikult teadvustatud ja. Kõikide oma õiguste ja kohustustega muuseumi nimekirjas muidugi peab ütlema, et ta ei ole ainult muuseum, kuna ta on sa, see on niisugune rahvusliku käsitöönõustamiskoht ja kokkutulemise kohti ja õpilaste õppimise koht ja, ja selline omamoodi kool edasi, selles mõttes ta on ikka see talu ilukeskus siis nii nagu te vahepeal nimetasite ja tahategi, et teda nimetatakse ka tahame, ta selleks kasvaks ja ja natukene, aga iga asi peab ju kusagilt peale hakkama, ma mõtlen, et ta ongi sündinud ja ta on üks väike talu ilulaps praegu õrnas eas, aga küll ta kosub ja kasvab. Muuseas, me oleme selle Heimtali muuseumi sõprade seltsi õrnal asutamise ajal teinud 11 näitust, mis on 10 neist Eestis ja viimane, üks 11. oli Stockholmis, mida nimetasime talu ilu näitusteks, kus siis esinesid professionaalsed kunstnikud, kes on seda rahvusliku oma juurse olemise usku, ütleme ja kohalike käsitöömeistrid, me tegime neid erinevalt vastavalt, kui oli eri kohas näitus, siis tõime esile just selle koha eripära ja oma pärani rahvakunsti. Vahel öeldakse, et, et kelle oma ja missi vahel isegi keegi ütleb, et oh sinu muuseum, ma arvan, et see on maailmas niivõrd juhuslik, et et on ainult küsimus. Kes, kes, mis asja oma eluteel hooldab ja hoiab ja, ja püüab Ta seda järgmistele põlvedele, siis seda ma loodan küll, et see muuseumi ikka minust natuke kauem elaks ja see ongi see minu põhiline küsimus leida praegu need inimesed, et see ja ka see Muuseumi sõprade selts on selleks, et mitte juht. Kas see, mis peaaegu oleks selle muuseumiga juhtunud, et kui ühel entusiastil või ühel võimalusel jõud raugeb, siis midagi väga väärtuslikku hävida võib? Ja tõepoolest alleaa alleaa, ka need visandid on, eks korraks kuulatud. Need olid tikitud lehmadest sukka ja kindakirja, põõsastest ja kassidest, lammastest ja talu, ilukeskusest, Heimtali koduloomuuseumist ja professor Anu rauast, kes elab Viljandimaal Kääriku talus kus tal käis külas saatetegija.