Kuulete noortekava meie tänase saate viimases osas jutustab Rein Marvet oma muljetest Praha džässifestivalil. Raha 65. Sellise nimetuse all toimus tänavu Tšehhimaa pealinnas teine rahvusvaheline džässifestival, kuhu paljude teiste külalisdelegatsioonide hulgast saabus ka Nõukogude delegatsioon. Giorgi garanyanni kvartett ning turistide grupp, kuhu kuulusid muusikud, heliloojad, jazzisõbrad, ärevus ja elevus olid Prahasse jõudmisel arusaadavalt suured. See ei olnud küll päris esimene Nõukogude džässmuusikute esinemine välismaal, kuid juba kolm tähte emiseid q mille taga kogu maailma džässisõbrad tunnevad ühte kaasa ja väljapaistvama džässansamblile. Modern jazzkvarteti ütlesid kõige veenvalt, et seekordne festival tuleb kõrgeimal tasemel. Kuldsest Prahast on palju räägitud ja kirjutatud, mina püüan seekord aga edasi anda oma muljeid festivalilt. Et veel pisut iseloomustada meie festivali programmi, siis esitan siin meie tüüpilise päevakava sellest ajast hommikust lõunani kõikum palavikuliselt ametis Prahaga toitumisega, ekskursioonid, jalutuskäigud linnas peale lõunat kell neli päevane festivali kontsert lutserna saalis kell kaheksa, õhtune kontsert, kell pool 12, öine kontsert. Need olid reserveeritud kõige tuntumate festivali külalistele, nii-öelda soolokontsertideks. Aga õhtuse kontserdi lõpust kuni kella nelja-viieni hommikul. Jam session samas festivalisaali kõrval asuvas lutserna baaris. Jam session, see on omalaadne pillimeeste kohtumine. Siin võivad üles astuda kõik pillimehed kõige erinevamates koosseisudes. Siin kohtutakse sageli esmakordselt, lepitakse ainult kokku esitatava teema suhtes, mida mängitakse rohkem kui kuskil mujal, kannab muusika siin improvisatsioonilist iseloomu. See on nagu muusikute võistlus, kuigi siin ei ole kunagi kaotajaid, võidavad kõik. Siin on pillimeestel võimalus ühtselt õppida, kogemusi vahetada. No ja ega sealtki keegi raatsinud puududa ega enne lõppu koju minna. See oli ka kõige tähtsam kohtumist uute sõprussidemete sõlmimise koht. Siin kohtuti juba mitte festivali kontsertide pidulikus pisut võib-olla ametlikus õhkkonnas vaid laua ümber vesteldes või siis estraadil, kus vestlus jätkus kõigile kõige arusaadavama muusika keeles. Kuid alustagem kõigepealt festivali kontsertidest. Nii olemegi festivalil avamisel. Peale ametlikku avatseremooniat alustab esimest festivali kontserti Gustav broomi orkester. Võrreldes sellega, mida me kuulsime mõned head aastad tagasi, tema külaliskontserditel, mis toimusid ka Tallinnas, on orkester tundmatuseni muutunud. Võib kindlalt öelda, et praegu on see parim tšehhi suur orkester. Kui tolleaegsete külaliste kontsertide naelaks olid mitmed maailma tuntumaid orkestreid kopeerivad numbrid siis nüüd kuulsime suurepärast, originaalset ja väga kaasaegset programmi muusikat, mis kohati lähenes isegi kaasaegsele tõsisele muusikale. Programmis oli mitu huvitavat töötust rahvaviiside teemal eriti aga paistis välja orkestri trumpetisti Jaromyrhniilitška variatsioonid. Vana 14. sajandi kirikulaulu teemale, millest praegu kuulamegi katkendit. Kontsert jätkub, esineb suurepärane Flavia roseti kvintett Šveitsis kandvad solistid. Poekammrosetid kuulame ja teeme omavahel prognoose, millised võivad olla homsel kontserdil meil postiperspektiivid. Kerge ei saa olema, kuid loodame kõige paremat. Festivali esimese päeva lõpetab prantsuse vokaalgrupp Swing Singlas. Neli naisneli meeslauljat pluss löökriistad ja kontrabass. Repertuaar Bachi, tema kaasaegsete Mozarti ja teiste klassikute džässitöötlused või pigem lihtsalt mitte töötuse taga. Džäss Bachi muusikas. Swing singel esmaavastajate osas, klassikalise muusika kasutamine džässis, see on probleem, mis on alati esile kutsunud palavaid diskussioone. Otseseid etteheiteid Tšassile nii-öelda klassika lavastamise eest. Viimased küll satuvad džässmuusikute kaela tavaliselt päris teenimatult, kuna nii mõnedki vähe kompetentsed, kuid julge pealehakkamisega kriitikud kipuvad Samost oma igasugust odavat kommertsmuusikat džässi. Teine asi on klassikalise muusikamaterjali kasutamine, heas kontsert jazzmuusikas võib öelda tõelised džässmuusikud pole klassika kasutamisega com tsiteerinud ei klassikat ega ka ennast. Tundub, et kõige tähtsam on siin esitaja suhtumine muusikasse. Kui ta suudab seda teha taktitundega, kaotamata lugupidamist autori vastu annab sinna midagi, võib-olla ka omalt poolt, siis ei ole küll põhjust karta klassikud end hauas ümber pöörama hakkaksid. Sünglusin Graz on kahtlemata üks parimatest näidetest, kuidas võib klassikalist muusikat kasutada kuulamegi nüüd Swing Singers'i esituses Mozarti variatsioone prantsuse teema. Teine festivalipäev tõotas pakkuda jälle palju huvitavat. Esiteks garanyanni kvartett, aga kohe peale seda modern, jazzkvartett, festivali nael. Nii et meie pillimeestel tuli esineda vahetult enne maailma parimaid. Mingeid pehmendavaid asjaolud muidugi arvesse ei tulnud. Kui tuntud muusikute puhul võidakse öelda täna nad ei olnud vormis või midagi taolist siis esmakordselt sellisel rahvusvahelisel festivalil esinev garanyanni kvartett sai loota ainult edukale esinemisele. Sellest ainuüksi oleneb publiku ja kriitikute hinnang. Kuigi meile tundus, et poisid esinesid pisut närvis mitte oma päris parimal tasemel, oli publiku vastuvõtt kõige kindlamini esines suurte kogemustega garanjon, kes muide, olles kuu aega varem oli esinenud Tšehhoslovakkias Lonstrumi orkestriga ja tundis end selle tõttu võib-olla juba pisut kodusemalt. Tema sai ka kõige suurema aplausi. Järgnev võte pärinebki sellelt esinemiselt kuulete Giorgi garanjani, palun. Pluusi vormis. Esinemise lõppedes oli kulisside taga esimesteks õnnitlejateks modernse jazzkvarteti liikmed. Neile oli see, nagu selgus, esimeseks tutvumiseks Nõukogude Tšassiga ning vaikselt nad olid meeldivalt üllatatud Modenud jazzkvarteti pianist Jean-Louis tegija korvile ettepaneku mängida koos võldiamises Isamsesse nendel kagus, õhkkond oli vähem elektrifitseeritud, vabam ning kõik osavõtjad said ennast lahti tühjaks mängida. Võis kuulda üsna palju kiitvaid sõnu meie muusikat aadressil. Selliselt tuntud kriitikud nagu Vils kanoverilt, kes hindas väga kõrgelt kontrabassist Andrei Jegorov. Märgiliselt ja vooru on küll praegu veel otsingute perioodis, rõhutas ta tema siirast väljenduslaadi ning nimetasite ta potentsiaalseks Kandidaadiks maailma paremiku hulka samuti pälvis mitmeid kiitvaid sõnu temalt ja teistelt, Georgi garantii on. Võib veel lisada, et festivali viimasel päeval esinesid meie muusikud veel kord koos tšehhi muusikutega ning see, mis esimesel kontserdil kõvasti vajaka jäi, tehti siin kõik tasa. Kõik andsid parima, mida suutsid. Võis öelda, et nõukogude džäss astus edukalt rahvusvahelisse klassi. Nüüd siis pisut festivali naelast, modern jazzkvartetis. Peab ütlema, et meile kõigile ületasse ootused. Kuigi modernses kvartetimuusika oli meile kõigile juba rohkete plaatide kaudu hästi tuttav. Tajusime juba esimesest momendist, et vahetu kontakt annab palju rohkem kui see, mida ette kujutasime. Sellist peent musitseerimist, nagu me kuulsime modern jazzkvarteti-lt ei saa võrrelda millegi varemkuuldut. Umbset kvartett kogu oma olemusega nagu kinnitaks, vaadake. Kergem teha džässi siin äärmine lihtsus, võluski kõige enam, ka programm oli koostatud, võiks öelda modernse jazzkvarteti plastikut. Mida sa pakud festivali korraldajad ise peale selle, mis ma juba rääkisin, Gustav proomist Tundub, et vilis kanover ei olnud pressikonverentsil mitte ainult nii-öelda peoperemeestele mee moka peale määrimiseks, et Tšehhoslovakkia džäss hakkab varsti vallutama juhtpositsiooni Euroopas. Meie suurim üllatus oligi juunior Trio Prahast. Kolm koolipoissi, kaks 17, üks üheksateistaastane. Vaatamata oma eale oli see täiesti küps rahvusvahelise klassi ansambel. Kell on ka juba seljataga mitmed turneed välisriikidesse. Palju esinemisi Tšehhoslovakkias. Suurepärane professionaalne esinemine, intellektuaalne kammerlik, stiil. Oli lihtsalt raske uskuda, et selle taga seisavad koolipoisid, kellel on praktiliselt kõik veel ees. Oli lihtsalt rõõm vaadata nende otseülevoolavat energiat peale oma festivali programmi, kus esitati kolmion, hammeri töödeldud moraavia rahvalaulu esines Jan Hammer veel koos garanyanni kvartetiga. Juunior Trio saadis Ameerika neeger, trumpetistiteed, Karlssoni ja loomulikult iga Chamsessil võis õige sageli laval näha juunior Frio liikmeid. Järgnev palav ongi pärit juunior trio festivali programmist. See on töötus, moraavia rahvalaulust kallim, kes sind keelata? Ja nii hakkaski festival lõpule jõudma. Festivalil. Pidulikuks lõpuks kujunes suuurt jazzipall samastutserna saalis, kus neli päeva toimusid festivali kontserdid. See oli suurejoonelisi, mida me kunagi näinud olime. Tantsuks mängisid Gustav proom, kargraukartner Karl kurtidel Haagen lutserni paaris aga toimus samal ajal festivali viimane Chamsern. Ja nii varajasel hommikutunnil jätsime hüvasti uute sõpradega festivalilt pakkisime kohvrid ning mõne tunni pärast olime juba teel Carloovarisse. Algas meie reisi teine puhtturistlik etapp. Viimane peatus enne kodumaale jõudmist oli väikeses rajooni Kesquashiilinas suuruselt umbes pool Tartud 35000 elanikku. Äärmiselt soe vastuvõtt, mille linna noorsooorganisatsioonid meile korraldasid. Kiiresti hajusid mõned esialgu avaldatud skeptilised arvamused, et mis selles väikses linnas ikka teha või vaadata on. Selgus, et siin on 10000 kohaga spordihall, kus äsja lõppesid Nõukogude jääballeti külalisetendused. Samuti näidati uhkusega suurt ja moodsat siseujulat 50 meetri basseiniga. Linnas on konservatoorium, selle tudengitega toimus ka meie muusikalise delegatsiooni kohtumine. Õhtul linna kultuuripalees võisime veenduda, et ka pillimehed pole siin kehvade seast suur. Tantsuorkester annab vist silmad ette igale Tallinna isetegevuslikule. Orkestrile meenub veel detail vastuvõtult konservatooriumis. Esimene asi, mis torkas silma konservatooriumi direktori kabineti seinal oli aukiri, mis oli antud konservatooriumi džässansamblile Raivo panud eduka esinemise eest tšehhi džässifestivalil pärast. Vestluses meenutasid samad pillimehed siiski korraga šiilina provintsilinna seisundit. See oli siis, kui jutt oli kohalikest muusikutest. Ootamatult märkis üks neist oli meil hea, lauljatar Helena pleharova tuli, Gustav broomi võttis ära. Nii sattusimegi siis veel kord šviili ennast Praha festivalile. Tänase saate lõpetavad Helena harova ja Gustav broomi orkester.