Laulupuud laulusalud laulu, metsad, laulu tammikud. Nii võiks nimetada meie laulukultuuri meenutajaid maastikul. Nüüd kus algamas laulukooride, orkestrite, rahvapillimängijate ja rahvatantsijate uus proovide hooaeg. Uue võrsumise aeg on mõnus meenutada seda nähtust meie isetegevuslike kooride tegevuses. Möödunud üldlaulupeo eel andis ajaleht edasi sõna Elva meeskoori dirigendile Anne raudsaarele. Oleme mõndagi vahvat ette võtnud, muuhulgas metsa istutanud. Raudteejaama juures selgub kena kaasik, mida meeskooripargiks nimetatakse. Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Tallinna Konstantin Türnpu nimeline meeskoor on sidunud oma laulusalud tuntud heliloojate sünnikohtadega. Mihkel Lüdigi 100. sünniaastapäeval istutati vask räämale uusi puid. Helilooja vanemate poolt kasvama pandud tamme alla aga on üles pandud mälestuskivi. Maastiku hooldushelimeistri sünnikodus on meeskoori tegevust laiendab ettevõtmine. Usin on ka Konstantin Türnpu nimelise meeskoori tegevus Klooga lähedal. Helilooja sünnikodus. Uued istutatud puud austavad helisepa ja on tänulikud meeskoorile kui lehtedes kajamas meestelaul. Ettevõtlik on olnud Kuusalu meeskoor. 1869. aastal käidi ära hobustega, Tartu esimesel üldlaulupeol. Koduasulas on aga täies kasvujõus laulu kuusik, mille rajamisega alustati laulupidude 100. aasta juubeli tähistamise künnisel. Laulu kuusik asub asula kõrgemal künkal, mis nüüd juba suurel maanteel liikujaile ära paistab. Arenevat lauluparki täiendati 1980. aastal, enne kui asuti teele järjekordsele suurele laulupeole. Istutajate arv täieneb. Sellest võtavad osa puhkpilliorkester, lastekoor Kuusalu keskel, haljasalal avati meeskoori memoriaalkivi tekstiga. 1867 Kuusalu meeskoor. Istutame tamme tulevastele põlvkondadele, et sajandi kauguselt meieni meeste laul Kuusalus iialgi ei vaibuks. Tamm istutati suure laulupeo eelpäevil, mil sai esitusküpseks Gustav Ernesaksa meeste laul, kes selle tamme istutas. Iidsed pärnad Jüri alevikus on istutatud meeskoori ja puhkpilliorkestri esikohtade puhul võistulaulmisel 1891. aastal ja mängimisel 1896. aastal. Nii teatakse vähemasti praegu rääkida. Kooride ja orkestri tegevus on jurispraegugi au sees. Sarnaselt on toimitud mujalgi. Laulusalud kasvavad, kuid võimalusi tundub hoopiski rohkem olevat. Nüüd, kus eluõiguse on saanud Eesti NSV kooriühing, võiks laulusalude parkide arv veelgi kasvada. Nii hooldame kultuuriloolisi paiku avardame traditsioone. Professor Tuudur Vettik mälestust suudaks vast kõige iseloomulikumalt meenutada istutatud pihlapuu. Reedel, 27. juunil 1969. aastal pandi alus kõige suursuguse malelaulupargile lauluväljaku juures Lasnamäe nõlvale istutati 100 tamme meie laulupidude 100. aastapäeva tähistamiseks. Albumis laulud nüüd lähevad, märgiti hoolimata südasuvisest istutamisajast oli ainult neljal kuivamismärke. Albumi pildil on labidas käes, lauluaednik, meie laulupidude tamm, Gustav Ernesaks. 1980. aasta laulupeoks komponeeris maestro Leili Andre sõnadele meestelaulu, kes selle tamme istutas. Laulu esitasid poiste ja meeskoorid kes selle tamme istutas. Isa istutas. Noortest tammedest, kasvab kord kena salu, pidude aegu jalutatakse tammikus, lauldakse, pildistatakse, puhata, takse, meenutatakse. Esinduslik laulupark on kujunduslik element kõrgel paekaldal laululavakaarte lähedal kes selle tamme kasvatas. Päike teda kasvatas. Nii õpetab isa-poega laulu ja loodust armastama, rahva traditsioone austama. Miks selle tamme istutas? Et sirguks kodule iluks meie õuele? Väägveres pasuna muusika hällis kasvab David Otto Virkhausile pühendatud tamm. Tammi on kasvamas paljudes paikades, ka Tartus, kus meie laulukultuur idanemisjõud on leidnud. Tammelehest, on saanud meie looduskaitsjate embleem. Tänapäevase maastikuhoolduse ühe osana on laulu saludelt kasvatuslik arendav roll täita.